← Eesti

1-22-797/63

Obsah (9)§ 199§ 118§ 121§ 64§ 68§ 117§ 113§ 18§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev 22. september 2022 Kohtuasja number 1-22-797 Kohtukoosseis eesistuja Erkki Hirsnik, liikmed Aarne Sarjas ja Ingeri Tamm Kohtu

) § 118 lg 1 p 7 ning § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)

  1. aprilli 2022 otsus Apellandid süüdistatav Ilja Potjomkin. Isikukood 38508012227; elukoht vabaduses XXX; hetkel viibib Viru Vanglas; kriminaalkorras karistatud kolmel korral, viimati Viru Maakohtu
  2. novembri 2019 otsusega

§ 199

lg 2 p 9 järgi 1 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistusega; tõkendina kohaldatud vahistamist Ilja Potjomkini kaitsja vandeadvokaadi abi Igor Belugin Teised apellatsioonimenetluse pooled prokuratuur, esindaja Viru ringkonnaprokurör Andreas Kangur Menetluse vorm kirjalik menetlus Ringkonnaprokuratuuri RESOLUTSIOON

  1. Jätta Viru Maakohtu
  2. aprilli 2022 otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
  3. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus vandeadvokaadi abi Igor Belugini poolt Ilja Potjomkinile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu ja hüvitatava kulu suuruseks 335,28 eurot, sealhulgas käibemaks 55,88 eurot.
  4. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Ilja Potjomkinilt Eesti Vabariigi kasuks välja 335,28 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täitmata, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord 1

(18)Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistataval ja kannatanutel on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. PÕHIOSA Süüdistus 1. Ilja Potjomkinile esitati

§ 118lg 1 p 7 järgi süüdistus selles, et ta peksis 10.

augustil 2021 oma elukaaslast J.K. t rusikatega ning lõi teda peaga vastu keskkütteradiaatorit. Sellest sai J.K. rohked verevalumid peale, kätele ja kehale ning lisaks kõvakelmealuse ajuverevalumi suuraju parema poolkera pinnale ja ämblikuvõrkkestaaluse verevalumi paremale poole oimusagara piirkonda, mille tüsistusena tekkis tal kooma ning kujunes välja peaajuturse koos ajutüve pitsumisega. Nende vigastuste tagajärjel suri J.K. 11. augustil 2021 kell 12.06. 2. Lisaks esitati I. Potjomkinile

§ 121lg 2 p-de 2 ja 3 järgi süüdistus J.K.

korduvas kehalises väärkohtlemises

  1. aprillil 2021, täpselt tuvastamata kuupäeval ajavahemikus
  2. aprillist
  3. maini 2021 ning
  4. juulil
  5. Esimesel korral lõi I. Potjomkin süüdistuse kohaselt J.K. t peaga näkku ja seejärel käega vastu pead, tekitades talle füüsilist valu ning hematoomi parema silma ümber. Teisel korral tiris ta J.K. t juustest ning peksis teda käte ja jalgadega, tekitades talle füüsilist valu. Kolmandal korral haaras I. Potjomkin J.K. t jõuliselt kätest ning peksis teda rusikatega pähe ja kehasse, tekitades talle rohkeid verevalumeid. Maakohtu otsus
  6. Viru Maakohtu
  7. aprilli 2022 otsusega tunnistati I. Potjomkin

§ 118

lg 1 p 7 ning § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi süüdi.

§ 118

lg 1 p 7 järgi mõisteti talle karistuseks 8 aastat vangistust ning

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 3 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 9 aastat vangistust, mille hulka arvati

§ 68

lg 1 alusel eelvangistus 2 päeva ning kandmata karistuseks loeti 8 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Vangistuse kandmise aja algust arvati I. Potjomkini kahtlustatavana kinnipidamisest

  1. augustil 2021 ning tema suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jäeti kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. Kannatanu T.R. tsiviilhagi rahuldati ja I. Potjomkinilt mõisteti kannatanu kasuks välja 1701,70 eurot. Samuti mõisteti I. Potjomkinilt riigituludesse välja sundraha 1635 eurot, ekspertiisi tegemise kulud 2449 eurot ja riigi õigusabi kulud 3026,24 eurot, mis tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 3378 euro ulatuses jäeti ekspertiisi tegemise kulud riigi kanda.
  2. Kohus leidis, et I. Potjomkinile etteheidetavat kehalised väärkohtlemised on tõendatud ning õigesti kvalifitseeritud (I. Potjomkini süüditunnistamist

§ 121lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ei vaidlustata).

I. Potjomkini süüditunnistamist

§ 118

lg 1 p 7 järgi, tema karistamist, tsiviilhagi rahuldamist ja menetluskulusid põhjendas kohus järgmiselt.

  1. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt tehti
  2. augustil 2021 kell 22.24 kõne Häirekeskusele. Teatajaks osutus J.K. , kes palus politseid Sillamäele XXX , kuna tema endine noormees I. Potjomkin andis talle peksa. J.K. teatas, et tema ise on korteris 16, aga I. Potjomkin on korteris
  3. Samuti teatas J.K. , et tarvis on kiirabi, kuna ta pea on üleni ära löödud.
  4. Sillamäel XXX -16 korteris elava G,V, ütlustest nähtub, et
  5. augustil 2021 kell 22.30 tuli J.K. tema juurde ja palus kutsuda kiirabi. J.K. oli läbi pekstud ja üleni verine, tema huul ja laup olid katki ning tema silma all olid sinikad. 2

(18)
  1. Sillamäel XXX -9 korteris elava V.M. ütlustest nähtub, et tema nägi
  2. augustil 2021 esmalt J.K. t kella kuue paiku – siis olid J.K. l vaid vanad sinikad. Hiljem samal päeval kuulis ta enda kohal olevast korterist tüli hääli. Tema korterist korrus kõrgemal asuvas korteris nr 13 elab G.T. , kuid ta kuulis I. Potjomkini häält. Tüli kestis üle viie minuti, aga vähem kui tund. Kella 21–22 paiku tuli kohale kiirabi, tüli lõppes ja ta nägi aknast J.K. t. Ta kuulis läbi enda katkise akna, kuidas I. Potjomkin ütles õues J.K. le järgmised sõnad: „J.K. , ütle, et sa ise kukkusid ja lõid ennast radiaatori vastu ära!“
  3. N.L. ütluste kohaselt nägi ta J.K. t viimati elusalt siis, kui J.K. tuli oma kasuisa sünnipäevalt ja siis ei olnud J.K. näol sinikaid. I. Potjomkin kutsus J.K. t aknast ja J.K. väga kartis tema juurde minna. Kui N.L. oli sel õhtul oma korteris Sillamäel XXX -11, kuulis ta korterist nr 13 I. Potjomkini karjumist. Karjumine kestis ligikaudu 1–2 tundi ning kui karjumine järele jäi, tulid kohale kiirabi ja politsei. J.K. viidi kiirabiga ära.
  4. E.P. ütlused tuleb jätta valdavas osas tõendikogumist välja, kuna tema kohtuistungil antud ütlustes ja kohtueelses menetluses antud ütlustes on suured vastuolud. Usaldusväärseks saab tema ütlusi pidada vaid järgmises osas.
  5. augustil 2021 tuli ta pärast lõunat G.T. i juurde ja oli seal 2– 3 tundi. J.K. t sel ajal G.T. i korteris ei olnud, aga ta käis seal paar korda naaberkorterist. J.K. oli normaalses seisundis, natukene joonud, aga mitte agressiivne. Pärast seda, kui I. Potjomkin ja G.T. tahtsid magama minna, võttis E.P. koera ning läks mere poole jalutama. Võimalik, et tema lahkumise ajal oli G.T. i korteris ka J.K. .
  6. G.T. i ütlused kinnitavad, et E.P. käis
  7. augustil 2021 tema juures ja läks ära umbes kell
  8. Pärast seda läks G.T. poodi ning korterisse jäid J.K. ja I. Potjomkin.
  9. I. Potjomkini ütluste kohaselt viibis tema
  10. augusti 2021 hommikust saati koos J.K. ga G.T. i korteris. Kui G.T. läks kella 21–22 vahel kodust ära, tekkis I. Potjomkinil J.K. ga tüli. Tüli põhjuseks oli see, et J.K. lärmas, otsis midagi ja hüppas ringi, kuid I. Potjomkin tahtis magada. I. Potjomkin karjus J.K. le, et see läheks ära või G,V, juurde. Vahepeal tüli vaibus, kuid siis hakkas J.K. uuesti lärmama. I. Potjomkin käskis tal ära minna ja ütles midagi uurija kohta, mille peale J.K. solvus ning lahkus.
  11. G.T. i ütlustest nähtub, et kui ta poest tagasi tuli, lamas J.K. nurgas madratsil ja nuttis, tema parem põsk oli paistes. J.K. väitis, et läheb koju, pani asjad kokku ja läks G,V, juurde. I. Potjomkin lamas G.T. i saabudes J.K. kõrval madratsil ja tema paremast käest tuli verd – päev varem oli I. Potjomkin käe katki teinud korteri nr 9 akent avades. Kuigi alguses ütles G.T. , et korteris verd ei olnud, vastas ta hiljem uurija küsimusele, kas seinal ja madratsil oli verd, et see oli I. Potjomkini veri; kui ta poodi läks, siis seda verd seal ei olnud. Mis puudutab vere nägemist J.K. näol ja riietel, siis selles osas ei riimu G.T. i väited muude kriminaalasjas uuritud tõenditega ning seetõttu jäävad tema ütlused selles osas ebausaldusväärsetena tõendikogumist välja.
  12. Politseinikust tunnistaja J.E. ütlustest nähtuvalt sai ta
  13. augustil 2021 koos kaaslasega patrullis olles väljakutse Sillamäele XXX . Kohale saabudes koputati teisel korrusel parempoolse korteri uksele. Kui uks avanes, tormas sealt välja koer, kelle vastu oli vaja kasutada gaasi. Pärast seda tuli korterist välja J.K. . J.K. oli tugevasti läbi pekstud, tema nägu oli katkine ja verine, huuled olid katki ja silm paistes ning ta rääkis väga halvasti, tal oli valus olla. Kui J.K. lt küsiti toimunu kohta, ütles ta, et vastaskorteris toimus tüli ja tema elukaaslane lõi teda. Edasi suundusid politseinikud vastaskorterisse, mille ukse avas I. Potjomkin, kellel oli käsi riietega kinni seotud – 3
(18)tema enda väitel seetõttu, et ta lõikas ennast. Korteri vasakpoolses toas oli näha vere jälgi. I. Potjomkini väitel ei olnud mingisugust kaklust olnud ja J.K. lõi ennast ise ära.
  1. J.E. ütluste usaldusväärsust kinnitab patrullpolitseiniku vormikaamera salvestise vaatlusprotokoll koos lisadega. Neist on näha, kuidas J.K. tuli
  2. augustil 2021 kell 22.36 Sillamäel XXX -16 asuva korteri ukselävele, tema parempoolne näoosa oli tugevalt paistes, särk ja huul verised ning politseiniku küsimusele juhtunu kohta näitas ta vastasukse peale ja ütles: „Inimene andis mulle peksa.“ Seejärel koputasid patrullpolitseinikud uksele nr 13, mille avas musta särgiga I. Potjomkin, kelle paremas käes oli oranži värvi rätik ning kes ütles politseiametnikele: „Mitte keegi pole talle peksa andnud. Vot me panime tina … Ta kukkus siin. Tont teab, mille vastu.“ Vormikaamera salvestise vaatlusprotokollist nähtub seegi, et kell 22.43 sisenes politseiametnik korterisse nr 16, kus viibisid J.K. ja G,V, . J.K. oli elutoa diivanil pikali ning vastas politseiniku küsimusele juhtunu kohta: „Andis mulle peksa. Käte ja jalgadega peksis.“
  3. Kiirabikaardilt nähtub, et sündmusest teatati kell 22.30 ning kiirabibrigaad saabus sündmuskohale kell 22.
  4. Kiirabitöötaja tuvastas J.K. näos hematoomid ja turse. Patrullpolitseiniku vormikaamera salvestiselt nähtub, et kiirabitöötaja käes olev lapp, millega ta eelnevalt pühkis J.K. nägu, oli määrdunud verega. Ka nähtub salvestiselt, kuidas kiirabitöötaja ja politseiametnik pärisid J.K. lt juhtunu kohta. Kiirabitöötaja küsimusele, kes teda peksis, kas see seltsimees, vastas J.K. : „Peksis vastu radiaatorit, jah“, mille peale esitas I. Potjomkin omakorda küsimuse: „Vastu radiaatorit sina või mina?“. Politseiametniku küsimusele: „J.K. , ütle palun, sa ütlesid, et ta lõi sind vastu radiaatorit?“, vastas J.K. , et peaga. Kui politseiametnik küsis täpsustuseks: „Kas ta lõi sind peaga vastu radiaatorit?“, vastas J.K. : „Jah. Aga nii peksis kätega, rusikatega. Umbes 4 lööki andis.“
  5. Kiirabikaardilt nähtub, et kell 23.15 J.K. seisund äkitselt kiirabiautos halvenes ning surma tõendi ja ekspertiisiakti kohaselt fikseeriti
  6. augustil 2021 kell 12.06 tema surm.
  7. Ekspertiisiakti kohaselt esinesid J.K. surnukehal järgmised vigastused: kõvakelmealune verevalum suuraju parema poolkera pinnal, ämblikuvõrkkestaalune verevalum paremal pool oimusagara piirkonnas, verevalumid kõõlustanul operatsioonihaava piirkonnas, paremas oimulihases ning kukla-kiirupiiril keha keskjoonel; pehmete kudede turse ja nahaalune verevalum paremal pool oimupiirkonnas, tugev pehmete kudede turse paremal pool näol ja huultel, nahaalused verevalumid mõlemal pool näol, parema silma sisenurgas ning huultel ja suus limaskestal paremal pool, marrastused paremal pool ülahuulel. Lisaks esinesid surnukehal nahaalused verevalumid vasakul pool kõhul ja vasakul küljel ning kätel-jalgadel.
  8. Eeltooduga on tõendatud, et
  9. augusti 2021 õhtul oli I. Potjomkinil Sillamäel XXX -13 korteris J.K. ga tüli. See tüli oli vahetult enne kiirabi ja politsei saabumist ning kedagi teist sel ajal korteris ei olnud. Tüli lõppes siis, kui politsei ja kiirabi sündmuskohale saabusid. Politsei ja kiirabi saabudes oli J.K. parempoolne näoosa tugevalt paistes ning huul verine, tal olid nähtavad näohematoomid ja turse. Enne seda, kui J.K. ja I. Potjomkin jäid korterisse kahekesi, ei olnud J.K. l mingeid nähtavaid värskeid vigastusi: see nähtub otseselt V.M. ja N.L. ütlustest ning ka G.T. ei viita J.K. nähtavatele vigastustele enne tema poodi minekut. Usaldusväärsed ei ole I. Potjomkini ütlused, et kui J.K. G.T. i korterist ära läks, J.K. l mingeid vigastusi ei olnud ja J.K. võis öelda, et I. Potjomkin teda lõi seetõttu, et ta võis olla solvunud, et I. Potjomkin oli varem tema vastu kätt tõstnud. I. Potjomkini sellised ütlused on vastuolulised. Alguses ütles ta, et ei näinud J.K. l mingeid vigastusi ning hiljem väitis, et J.K. huul oli katki päevasest kaklusest E.P. ga, kusjuures seda kaklust ei kinnita ei E.P. ega keegi teine. Seejärel väitis I. Potjomkin, et enne, kui ta magama läks, ei olnud J.K. l nähtavaid vigastusi ning järgmisel hetkel väitis, et oli pime ja ta ei näinud J.K. nägu. 4
(18)Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nähtuvalt on I. Potjomkin eksperdile öelnud, et
  1. augustil 2021 viibis ta korteris koos G.T. i ja J.K. ga, nad võtsid napsu, mingit kaklust ei olnud, J.K. ei kukkunud ning tema J.K. t ei löönud. Samas nähtub juba eelpool käsitletud patrullpolitseiniku vormikaamera salvestiselt, et vahetult pärast sündmust püüdis I. Potjomkin selgitada J.K. l esinenud vigastusi kukkumisega, mis ei viita kuidagi sellele, et need vigastused tulnuks talle üllatusena. Lisaks nähtub patrullpolitseiniku vormikaamera salvestiselt seegi, kuidas kell 22:47:47 ütles I. Potjomkin tagaplaanil: „Jul, sa ütle, /…/, mitte mina ju ei peksnud sind vastu rad…/…/, mitte millegi vastu, /…/.“ Et seetõttu on I. Potjomkini ütlused vastuolus nii tema enda kohtuistungil antud ütlustega, eksperdile öelduga kui ka teiste asjas kogutud tõenditega, jätab kohus I. Potjomkini ütlused
  2. augusti 2021 õhtul J.K. l XXX -13 korerist lahkumisel vigastuste puudumise osas ebausaldusväärsetena kõrvale.
  3. Et tüli ei piirdunud üksnes verbaalse konfliktiga, kinnitab lisaks J.K. l esinenud vigastustele asjaolu, et kui I. Potjomkin tuli politseinikele ust avama, sidus ta käe ümber froteerätikut, mis oli verekahtlase ainega määrdunud. Kiirabitöötajale selgitas I. Potjomkin oma vigastatud käega seonduvalt, et kukkus, koristas pudelit ja lõikas käe katki. Kohtuistungil selgitas I. Potjomkin, et tegelikult ta pudeli ega taldriku otsa ei kukkunud ja tema käsi oli katki V.M. katkise akna avamisest. Politseile rääkis ta vastu katkist pudelit kukkumisest seetõttu, et ta ei teadnud, miks politsei tuli ja kartis, et akna lõhkumisest kõneldes viiakse ta kaasa.
  4. Ekspertiisiakti kohaselt esinesid I. Potjomkinil kohtuarstlikul läbivaatusel
  5. augustil 2021 kell 10.24 rohked paranemisjärgus suhteliselt pindmised lõikehaavad mõlemal labakäel ja vasakul küünarvarrel, marrastused vasakul küünarvarrel, nahaalused verevalumid mõlemal pool rindkerel, vasakul õlavarrel, vasakul pool nimmepiirkonnas, paremal pool ristluu piirkonnas, mõlemal pool alajäsemetel. Muu hulgas tuvastati I. Potjomkini parema labakäe III sõrme põhilüli sirutuspinnal paranemisjärgus peaaegu horisontaalne, paksude pruunikate koorikutega kaetud siledate servade ja teravate nurkadega haav pikkusega 2,3 cm, mille ümbruses oli lokaalselt punetav ja komplemisel veidi turseline piirkond läbimõõdus 3 cm; parema labakäe siseküljel paksu pruuni koorikuga kaetud eelnevaga sarnaste tunnustega haav 1,3x0,8 cm suurusel alal; vasaku labakäe III sõrme keskmise lüli selgmisel pinnal paksu koorikuga kaetud eelnevatega sarnane horisontaalne haav 1x0,2 cm suurusel alal. Lõikehaavad on tekitatud terava vägivalla toimel löökidest teravaotsalise, lõikeserva omava esemega (nt klaasikillu või muu sarnase esemega), mida tõestavad haavade suhteliselt siledad servad ja teravad nurgad. Võttes arvesse lõikehaavade morfoloogilisi iseärasusi (paksu pruuni, kohati servadelt äralangeva kooriku esinemine), on alust arvata, et lõikehaavad võisid olla tekitatud orienteeruvalt 5–10 päeva enne kohtuarstlikku läbivaatust.
  7. augustil 2021 teostati XXX -13 korteris sündmuskoha vaatlus. Vaatlusprotokolli kohaselt oli korterisse sisenedes korteriukse taga väike esik koos otse vastasseinas oleva vannitoa ja vasakul pool asuva panipaigaga. Esiku põrandal korteriukse taga maas oli oranži värvi froteerätik. Froteerätikul tuvastati visuaalse vaatluse käigus verekahtlasele ainele viitavad määrdumised. Korteriuksest vasakul asus ristkülikukujuline avatud kööginurgaga tuba. Toas põrandal oleval madratsil olevad esemed olid määrdunud verekahtlase ainega. Madratsil oli erinevates kohtades hulganisti verekahtlasele ainele viitavaid määrdumisi. Madratsi kohal akendevahelisel seinal tuvastati diagonaalne ca 45° nurga all verekahtlase aine paiskumisjäljele sarnanev määrdumine, mis oli suunaga vasakult paremale ülevalt alla, verekahtlase aine määrdumine seinal kujunenud põrandast ca 600–1000 mm kõrgusel. Kööginurgast välisukse poole jääval kipsmaterjalist vaheseinal põrandast ca 1160 mm kõrgusel vertikaalse kujuga pikliku seina läbiva vigastuse kõrval tuvastati verekahtlase aine ülekandumisjäljele sarnanev määrdumine. Froteerätikult, madratsilt ja seinalt verekahtlasele ainele viitavatelt määrdumistelt võeti puuteproovid. Nimetatud proovidest 5
(18)saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on kokkulangevad I. Potjomkini DNA-profiiliga (tõepärasuhe 1021). Seega tuvastati, et korteris olnud verekahtlase ainega määrdumised pärinesid I. Potjomkinilt. Lisaks saadi J.K. dressipükste vasaku jala esikülje pinnalt verekahtlasest määrdumisest võetud puuteproovist DNA-analüüsil täisprofiil, mis on kokkulangev I. Potjomkini DNA-profiiliga (hüpoteesi tõepärasussuhe 1021).
  1. J.K. verd korterist ei leitud. Tunnistaja G,V, ja J.E. ütlustest ning asitõendi vaatlusprotokollist ja selle lisaks olevalt videosalvestiselt nähtub, et J.K. l oli
  2. augusti 2021 õhtul huul katki ning eksperdi kohtuistungil antud selgituste kohaselt võis J.K. l olla verejooks või veritsus vaid marrastustest huulel. Et J.K. l ei olnud peale katkise huule muid veritsevaid haavu, selgitab, miks tema verd korterist ei leitud. Samas saadi J.K. dressipükste parema jala esikülje pinnalt verekahtlasest määrdumisest võetud puuteproovist DNA-analüüsil täisprofiil, mis on kokkulangev J.K. DNA-profiiliga (hüpoteesi tõepärasussuhe 1021). Samuti saadi I. Potjomkini T-särgi esiküljelt võetud puuteproovist (40 cm kaugusel T-särgi alumisest äärest ja 27 cm kaugusel paremast küljeõmblusest mustjat värvi plekk) DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis oli eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev J.K. DNA-profiiliga (hüpoteesi tõepärasussuhe 1021). Lisaks saadi proovidest, mis võeti I. Potjomkini vasakult käelt, I. Potjomkini T-särgi esiküljelt ja parema varruka pinnalt ning J.K. sõrmuse sisepinnalt, DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuse alusel ei saa välistada I. Potjomkinilt ja J.K. lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes proovides. Nende proovide osas tehti täiendav ekspertiis, millest nähtuvalt on I. Potjomkini vasakult käelt võetud proovist pärineva DNA-profiili saamine 1018 korda tõenäosem juhul, kui proovis leiduva bioloogilise materjali allikaks on J.K. ja I. Potjomkin, võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on I. Potjomkin ja üks juhuslikult valitud tundmatu isik. I. Potjomkini T-särgi esiküljelt võetud proovi osas on ekspertiisi kohaselt 1018 korda tõenäolisem, et bioloogilise materjali allikaks on J.K. ja kaks tundmatut isikut, võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on kolm juhuslikult valitud tundmatut isikut. I. Potjomkini T-särgi parema varruka pinnalt võetud proovi osas on ekspertiisi kohaselt 1016 korda tõenäolisem, et bioloogilise materjali allikaks on J.K. ja kaks tundmatut isikut, võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on kolm juhuslikult valitud tundmatut isikut. J.K. kiviga sõrmuse sisepinnalt võetud proovi osas on ekspertiisi kohaselt 1020 korda tõenäolisem, et bioloogilise materjali allikaks on I. Potjomkin ja üks tundmatu isik, võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on kaks juhuslikult valitud tundmatut isikut. Seega on ekspertiisiga tõendatud, et I. Potjomkini vasakult käelt ja riietelt leiti ka J.K. bioloogilist materjali ning J.K. sõrmuse sisepinnalt leiti I. Potjomkini bioloogilist materjali.
  3. I. Potjomkini ütluste kohaselt oli tema veri korteris ja sattus J.K. riietele varem: ta vigastas
  4. augusti 2021 päeval aknaklaasiga oma kätt, kõik oli verine ja J.K. sidus tema kätt. Need ütlused ei riimu teiste asjas kogutud tõenditega. Nimelt nähtub asitõendi vaatlusprotokollist ja selle lisaks olevalt vormikaamera salvestiselt, et kui I. Potjomkin tuli politseinikele ust avama, ei olnud ta käsi sidemesse seotud, vaid ta sidus käe ümber froteerätikut. V.M. ütluste kohaselt lõi I. Potjomkin tema akna katki ning hiljem, kui ta ei saanud oma korterisse läbi ukse sisse, tegi I. Potjomkin akna läbi katki löödud ava lahti ja kriimustas oma käe ära. See ei juhtunud V.M. sõnul aga sel päeval, mil J.K. kiirabiga ära viidi. N.L. ütluste kohaselt nägi tema I. Potjomkinit augustis seotud käega, kuid see oli natukene enne
  5. kuupäeva. G,V, väitis, et kui J.K. tuli tema juurde, istus ta diivanile ja diivanil olnud tekk ning diivan said veriseks. See viitab selgelt sellele, et veri, mis oli J.K. riietel
  6. augusti 2021 õhtul G,V, korterisse minnes, oli värske, sest tunde varem tema riietele sattunud veri ei oleks saanud jätta diivanile ja tekile jälgi. Lisaks nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist, et verd oli ka trepikojas. I. Potjomkini väitel sattus veri sinna päeval vigastatud käest. N.L. ütluste kohaselt aga said sissekäigu seinad veriseks alles pärast seda, kui J.K.
  7. augusti 2021 õhtul alla tuli ning kiirabi ja politsei kohale jõudsid. Seega ei pea kohus 6
(18)usaldusväärseks I. Potjomkini väidet, et tema veri sattus korterisse ja J.K. riietele varem. Tõendeid kogumis hinnates on usutav, et J.K. t rusikatega pekstes hakkasid I. Potjomkini varem V.M. akna avamisel saadud vigastused taas veritsema ning selle tagajärjel sattus tema veri nii korteris olevatele esemetele ja seintele kui ka J.K. riietele.
  1. Eeltoodud tõendid kogumis kinnitavad, et I. Potjomkin peksis
  2. augusti 2021 õhtul enne kella 22.24 J.K. t XXX -13 korteris rusikatega ning lõi teda peaga vastu keskkütteradiaatorit, tekitades sellise tegevusega J.K. le süüdistuses toodud vigastused. 25.

§ 118

lg 1 p 7 järgi on karistatav tervisekahjustuse tekitamine, kui sellega on põhjustatud inimese surm.

  1. Nagu eelnevalt öeldud, suri J.K.
  2. augustil
  3. Eksperdi arvamuse kohaselt oli surma põhjuseks pea kinnine tömp trauma kõvakelmealuse verevalumiga suuraju parema poolkera pinnal, ämblikuvõrkkestaaluse verevalumiga paremal pool oimusagara piirkonnas, verevalumitega kõõlustanul, pehmete kudede turse, verevalumite ning marrastustega näo-peapiirkonnas. Vigastuste tüsistusena tekkis J.K. l kooma ning kujunes välja peaajuturse koos ajutüve pitsumisega. J.K. l esinevad peapiirkonna vigastused võivad olla saadud tömbi vägivalla toimel lühikest aega enne tema hospitaliseerimist Ida-Viru Keskhaiglas
  4. augustil 2021 – võimalik, et löökidest kõvade tömpide esemete, nt rusikate või muude sarnaste vahenditega eeskätt paremale poole pea-näopiirkonda. Ei saa välistada, et osad vigastused on tekitatud J.K. pea löömisel vastu kõva tömpi eset, nt radiaatorit. J.K. keha asend ei ole peapiirkonna vigastuste tekitamise ajal täpselt määratav, selliseid vigastusi saab tekitada nii istuvale, seisvale kui selili lamavale isikule ning suure tõenäosusega oli kannatanu kehaasend ajas muutuv. Nahaalused verevalumid vasakul pool kõhul ja vasakul küljel ning mõlemal üla- ja alajäsemel võivad olla tekkinud lühikest aega enne surma saabumist rakendatud tömbi vägivalla tõttu. Antud vigastused on mittespetsiifilised ning võivad olla tekkinud nii löömisest kõvade tömpide esemetega kui ka kukkumisest vastu sarnaseid esemeid/pindu. Täielikult ei saa välistada, et nahaalused verevalumid parema kämblarandme sirutuspinnal ning küünarvartel võivad olla tekkinud enesekaitse käigus, nt peapiirkonda suunatud löökide tõrjumisel.
  5. Ekspert selgitas kohtuistungil täiendavalt, et J.K. surma põhjus oli peatrauma, mis väljendus massiivse kõvakelmealuse verevalumina, mis paiknes parema suure poolkera pinnal. Samas oli tal koldeline ämblikuvõrkkestaalune verevalum paremal pool ajupinnal. Need vigastused viisid peaajuturse väljakujunemiseni ning lõpuks ajutüve pitsumiseni, mis põhjustas surma. Välistel vigastustel puudus kindel kuju või muster. Tavaliselt tekitatakse sellised vigastused käepärasel viisil, nt rusikatega lüües. Ekspert ei välistanud sedagi, et vigastused võidi tekitada J.K. pead vastu radiaatorit löömisel. Ekspert ei näinud J.K. vigastustel ja kirjeldatud viisil vigastuste tekitamisel vastuolu. Löökide arv ei ole täpselt määratletav, aga arvestades näopiirkonna vigastusi, mis on omavahel eristatavad ja mis paiknevad kahel pool näol, võis lööke olla vähemalt 4–
  6. Vigastuste morfoloogilisi iseärasusi arvestades võisid need olla tekitatud lühikest aega enne hospitaliseerimist. Samuti selgitas ekspert, et J.K. tervislikku seisundit arvestades võisid tal sinikad tekkida kergemini, kuid temal esinenud vigastuste tekkimiseks oli vaja ikkagi välist jõudu.
  7. Kaitseversiooni, et J.K. võis temal diagnoositud epilepsia tõttu ise kukkuda ja endale vigastused põhjustada, ei toeta ükski asjas kogutud tõend. Eksperdi selgitustest nähtub, epilepsiahoo ajal kukkudes ei olnud võimalik saada nii palju vigastusi, nagu neid oli J.K. l. Küll aga oli sellist ajutraumat võimalik tekitada rusikalöökidest. Ka ükski tunnistaja ei kinnitanud, et oleks kunagi näinud J.K. t minestamas. Ainuke tunnistaja, kes väitis, et J.K. l olid minestushood, oli I. Potjomkini ema L.P. , kuid ka tema kinnitas, et pole isiklikult J.K. t kunagi minestamas 7

(18)näinud, vaid seda rääkis talle I. Potjomkin ja väidetavalt ka J.K. ise. G.T. ütles, et tema juuresolekul ei olnud J.K. kunagi kukkunud ning G,V, ütles, et temale ei olnud J.K. rääkinud, et tal olid mingisugused haigused või terviseprobleemid ja tema ei näinud J.K. l mingeid minestushoogusid või muud taolist. Tunnistaja K.K. ütluste kohaselt ei esinenud tema juuresolekul tema emal J.K. l mingisuguseid äkilisi teadvusekaotuse hooge, krambihooge, minestamist või muud sellist. Ka J.K. ema T.R. kinnitas, et ta suhtles J.K. ga tihti ja J.K. l ei esinenud minestushooge või krampe või äkilist teadvusekaotust. O.M. , kes samuti kinnitas, et suhtles J.K. ga iga päev, väitis, et tema teada J.K. l minestushoogude või langetõve ehk epilepsiaga probleeme ei olnud ning tema juuresolekul J.K. kordagi ei minestanud ega kukkunud teadvusetult maha. N.L. , kes viibis J.K. ga
  1. augusti 2021 õhtul enne sündmust koos, kinnitas samuti, et ei märganud J.K. l mingisuguseid terviseprobleeme, tasakaalu- või teadvusehäireid või muid silmatorkavaid haigustunnuseid. N.R. kinnitas, et tundis J.K. t ligi 3 aastat ja tema juuresolekul J.K. teadvust ei kaotanud. Üks kord J.K. istus pingil, tal oli halb, aga seda, et oleks teadvust kaotanud, N.R. ei mäletanud.
  2. Ka Perearsti Keskuse Neeme vastuskirjast nähtub, et
  3. jaanuarist
  4. augustini 2021 ei olnud J.K. pöördunud epilepsiahoogude tõttu perearsti poole. Olid üksnes telefonipöördumised, mille käigus J.K. palus väljastada retsepte tema poolt tarvitatavatele ravimitele. L.P. kohtuistungil antud ütlused viitavad seejuures sellele, et ravimite väljaostmist pidas J.K. vajalikuks pigem invaliidsusega seonduvate õiguste säilitamiseks kui haiguse raviks.
  5. Ekspert lükkas ümber ka kaitsja väite, et ajuverevalumi ja ämblikuvõrkkestaaluse verevalumi tüsistusena J.K. l tekkinud koomat ning väljakujunenud peaajuturset koos ajutüve pitsumisega saab seletada J.K. suure koguse alkoholi tarvitamisega süüdistuses märgitud päeval. Nimelt selgitas ekspert, et alkoholijoove võib soodustada surma saabumist, aga ei olnud selle põhjuseks. Surm saabus siiski trauma tagajärjel. Kaitsja küsimusele, kas surm saabunuks vältimatult ka sellisel juhul, kui J.K. olnuks täiesti kaine, vastas ekspert, et suure tõenäosusega küll. Kaitsja väite osas, et J.K. võis raskest joobest tingituna ise kukkuda, selgitas ekspert aga seda, et põhimõtteliselt on võimalik, et kõvakelmealuse verevalumi saab inimene oma kasvukõrguselt kukkudes, kuid et väliseid vigastusi oli J.K. l palju ja need olid erinevates peapiirkondades, ei sobi see kukkumisega.
  6. Seoses kaitseversiooniga, et ei saa välistada, et G.T. i korterist lahkumise järel kohtus J.K. trepikojas kellegagi ja tal võis tekkida seal kellegagi konflikt, märgib kohus järgnevat. Põhjendatud kahtluse tekkeks peab esinema tõsiseltvõetav tõenduslik alus. Praeguses asjas ei haaku esitatud kaitsetees kriminaalasja ülejäänud tõendikogumiga ja seetõttu on ainetu rääkida isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest. Nagu eelnevalt viidatud, kuulsid V.M. ja N.L. mõlemad korterist 13 tüli, hääli ja karjumist ning need helid lõppesid siis, kui tulid kiirabi ja politsei. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt tehti kõne Häirekeskusele kell 22.24 ja juba kell 22.36 saabusid sündmuskohale politseiametnikud. Kui J.K. l olnuks tüli maja trepikojas kellegi kolmanda isikuga, oleksid seda kuulnud ka tunnistajad, kuid ükski tunnistaja sellistele asjaoludele ei viita.
  7. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et

§ 118lg 1 p 7 järgse teo objektiivne koosseis on täidetud.

Kriminaalasjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et I. Potjomkini tegevus oli saabunud tagajärjega, s.o J.K. surmaga põhjuslikus seoses ehk peksmine põhjustas J.K. elule ohtlikke vigastusi, mis viisid omakorda tema surmani. Ei ole tuvastatud, et J.K. l esinenud elule ohtlik tervisekahjustus oleks tekitatud muu isiku poolt või et see oleks tekkinud mingil muul põhjusel, nt tema kukkumise tõttu. 8

(18)
  1. I. Potjomkini süüküsimuse lahendamisel ei oma olulist tähtsust asjaolu, et XXX -13 korteris olevalt radiaatorilt ei võetud J.K. bioloogilise materjali tuvastamiseks DNA-proove. Nimelt ei ole ekspert väitnud, et J.K. surmani viinud vigastused tekitati talle konkreetselt just peaga vastu radiaatorit löömisel. Ekspert selgitas, et kuivõrd J.K. l esinesid peapiirkonnas erinevates piirkondades välised vigastused, on võimalik, et need vigastused tekkisid löökidest kõvade tömpide esemetega. Samas võivad osad vigastused olla tekitatud ka pea löömisel vastu tömpi eset. Ekspert ei välistanud, et need vigastused võisid tekkida selliselt, et J.K. t löödi rusikatega ja siis peaga vastu radiaatorit. Samas on ekspert selgitanud, et selline trauma on võimalik tekitada ka vaid rusikalöögist.
  2. Kuriteo asjaoludest, dokumentaalsetest tõenditest ja tunnistajate ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et I. Potjomkin pani teo toime teadlikult ja tahtlikult. I. Potjomkini tahtlust tekitada J.K. le tervisekahjustusi kinnitab esmalt ründe korduvus: I. Potjomkin lõi J.K. t korduvalt, eksperdi ütluste kohaselt võis lööke olla vähemalt 4–
  3. Teo objektiivne külg näitab, et eesmärgiks oli löömisega tervisekahjustuste tekitamine. Ka keskmise elukogemusega isik teab, et isikut pea- ja näopiirkonda lüües ning pead vastu kõva tömpi eset lüües saab kannatanu vigastada. Võttes arvesse, et pea on üldteadaolevalt elutähtis piirkond, võidakse seda piirkonda tabades ilmselgelt tekitada tõsisemaid tervisekahjustusi kui teistesse kehapiirkondadesse tabades. Seega on teist inimest rusikatega peaja näopiirkonda lüües ning pead vastu kõva tömpi eset lüües ohtliku tervisekahjustuse tekitamine ettenähtavam kui muudesse piirkondadesse lüües. Ka ei saa vähemalt keskmise elukogemusega isik eeldada, et teist inimest pea- ja näopiirkonda lüües tervisekahjustusi ei teki – seda sõltumata lööja joobeastmest. Löökide tagajärjel tekkis J.K. l pea kinnine tömp trauma, mis väljendus parema suure poolkera pinnal paikneva massiivse kõvakelmealuse verevalumina. Samas oli tal koldeline ämblikuvõrkkestaalune verevalum paremal pool ajupinnal ning need vigastused viisid tal peaajuturse väljakujunemiseni ning lõpuks ajutüve pitsumiseni, mis põhjustas tema surma. I. Potjomkini vere jäljed korteris ja vere paiskumine seinale ning asjaolu, et tema varasem käevigastus hakkas peksmise ajal veritsema, viitavad sellele, et löögid olid tugevad. Sellele viitab ka J.K. langemine koomasse ca tund pärast peksmist. Seega tuleb järeldada, et pea kinnise tömbi trauma parempoolse kõvakelmealuse verevalumiga tekitas I. Potjomkin vähemalt kaudse tahtlusega. Tahtluse olemasolu kinnitab ka I. Potjomkini teojärgne käitumine: ta ei osutanud J.K. le abi ega kutsunud kiirabi ning teda ei huvitanud, mis seisus J.K. pärast korterist lahkumist oli. Kohtu siseveendumust toetab ka I. Potjomkini käitumine
  4. aprillist
  5. juulini 2021: sellest käitumisest saab üheselt järeldada, et I. Potjomkinile oli omane kasutada J.K. vastu tahtlikku ja tervisekahjustusi põhjustavat vägivalda.
  6. J.K. suri I. Potjomkini tekitatud tervisekahjustuse tagajärjel pärast massiivse kõvakelmealuse verevalumi ja koldelise ämblikuvõrkkestaaluse verevalumi tekitamist, mis viis peaajuturse väljakujunemiseni ning lõpuks ajutüve pitsumiseni. Seega tuleb lisaks tuvastada, kas I. Potjomkinil oli tahtlus ka lõpptagajärje, s.o surma suhtes. Kohtu hinnangul oli I. Potjomkini tahtlus suunatud vaid tervisekahjustuse tekitamisele näo- ja peapiirkonda, mille põhjustasid mitmed löögid. Surma põhjustamist I. Potjomkin ilmselgelt ei soovinud ja löömiste tagajärjel ei saanud see talle olla otseselt ka ette nähtav ega olnud talle eesmärgiks. Küll saab järeldada, et I. Potjomkini käitumine, s.o korduvad löögid peapiirkonda põhjustasid J.K. le eluohtliku tervisekahjustuse, mis põhjustas tema surma. Seega on I. Potjomkini käitumine ja sellele järgnenud tervisekahjustuse tekkimine ning surma saabumine põhjuslikus seoses. See annab alust väita, et tegemist oli tahtliku süüteoga, millega põhjustati ettevaatamatusest hooletuse vormis J.K. surm.
  7. Kuna I. Potjomkini teos puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud, tuleb ta

§ 118lg 1 p 7 järgi süüdi tunnistada. 9

(18)37. I. Potjomkini süüd kehalises väärkohtlemises pidas maakohus küllaltki suureks, mistõttu karistas kohus I. Potjomkinit

§ 121lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 3-aastase vangistusega.

38. I. Potjomkini tegu põhjustas

§ 118lg-s 1 sätestatutest kõige raskema tagajärje ehk surma.

I. Potjomkin lõi J.K. t korduvalt näkku ning lõi tema pead vastu keskkütteradiaatorit, mille tagajärjel sai J.K. raske tervisekahjustuse ja suri. Arvestades süüteo asjaolusid, vigastuste tekitamise intensiivsust ja I. Potjomkini ükskõikset käitumist J.K. suhtes on I. Potjomkini süü keskmine.

  1. Kaitsja palus karistuse mõistmisel arvestada I. Potjomkini tervisliku seisundiga. Ambulatoorse psühhiaatrilise ekspertiisi akti kohaselt on aga I. Potjomkin oma vaimse seisundi poolest võimeline kandma süüdimõistmisel karistust ning ka kaitsja poolt esitatud väljavõttest I. Potjomkini haigusjuhtudest ei nähtu, et ta põeks selliseid haiguseid, mida ei ole võimalik vanglas ravida. Pelgalt I. Potjomkini kavatsus asuda rehabilitatsioonravile ei ole selliseks asjaoluks, mis annaks alust karistust vähendada. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei ole. Lisaks tuleb karistusmäära valikul arvestada eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.
  2. Kõike eeltoodut arvestades on põhjendatud karistada I. Potjomkinit

§ 118lg 1 p 7 järgi 8-aastase vangistusega.

Kuna

§ 118

lg 1 p 7 ning § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgsed teod olid suunatud sama õigushüve vastu ning füüsilise vägivalla intensiivsus kasvas. Seetõttu tuleb I. Potjomkinile mõista

§ 64

lg 1 alusel liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, kuid seda siiski mitte täies ulatuses. Põhjendatud liitkaristus on 9 aastat vangistust. Selle karistusaja hulka tuleb

§ 68lg 1 alusel arvata I.

Potjomkini eelvangistus 2 päeva ning lugeda kandmata karistuseks 8 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Kuna I. Potjomkin on viibinud eelvangistuses alates tema kinnipidamisest

  1. augustil 2021, tuleb liitkaristuse alguseks lugeda see kuupäev. Otsuse tegemise ajaks on I. Potjomkin kandnud temale mõistetud vangistusest ära juba 8 kuud ning on otstarbekas, et ta jätkab vangistuse kandmist ilma vahepealse vabanemiseta. Seetõttu jääb I. Potjomkini suhtes tõkendina kohaldatud vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata.
  2. Kannatanu T.R. esitas tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 1701,70 eurot. Kohus rahuldas selle hagi täies ulatuses.
  3. I. Potjomkinilt mõisteti välja 1635 eurone sundraha, 2449 eurot ekspertiisikuluna, 1252,64 eurot kaitsjatasuna kohtueelses menetluses ja 1773,60 eurot kaitsjatasuna kohtumenetluses. Riigi kanda jäeti 3378 eurone ekspertiisitasu. Menetluskulude tasumiseks anti I. Potjomkinile üks aasta. Apellatsioonid
  4. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid I. Potjomkin ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Igor Belugin.
  5. Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist I. Potjomkini süüditunnistamises ja karistamises

§ 118lg 1 p 7 järgi ning selles osas uue otsuse tegemist, millega tunnistada I.

Potjomkin süüdi

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 ning

§ 117lg 1 järgi.

Lõplikuks karistuseks palub kaitsja mõista I. Potjomkinile 3 aastat ja 6 kuud vangistust. Samuti palub kaitsja I. Potjomkinilt välja mõistetud menetluskulude vähendamist. Kaitsja hinnangul ei ole I. Potjomkini süü

§ 118lg 1 p 7 järgi tõendatud.

Süüdistus ega maakohtu otsus ei täpsusta, kuidas sai I. Potjomkin lüüa J.K. t peaga vastu radiaatorit, võttes arvesse radiaatori asendit korteris, eksperdi arvamusi selles osas, 10

(18)vereplekkide jälgi korteris, kannatanu ja süüdistatava seletusi sündmuskohal ning teisi asjas kogutud tõendid ja tuvastatud asjaolusid. Sündmuskohale saabunud politseiametnikule ütles J.K. , et inimene andis talle peksa, kuid peaga vastu radiaatorit löömist ta ei maininud. Kuigi hiljem viitas J.K. kiirabitöötaja ja politseiametniku küsimustele vastates sellele, et lõi peaga vastu radiaatorit, ei saa nende seletuste pinnalt siiski välistada, et pea lõi ta vastu radiaatorit ära õnnetu kukkumise tõttu. Nimelt asub ainuke videosalvestiselt nähtav radiaator seina allosas põranda kõrval ning J.K. ei viidanud sellele, et I. Potjomkin peksis teda lamavas asendis. Ka muud kriminaalasjas uuritud tõendid ei võimalda järeldada, et I. Potjomkin võttis lamavas asendis oleva J.K. pea kätte ning lõi seda suure jõuga vähemalt üks kord vastu keskküteradiaatorit. Istuvat või seisvat J.K. t ei oleks saanud I. Potjomkin aga üldse peaga vastu radiaatorit lüüa. Kuigi I. Potjomkin viitas sündmuskohal sellele, et J.K. kukkus, oletatavat kukkumise kohta ei kontrollitud ega fikseeritud täpselt. Kui lugeda tõendatuks, et I. Potjomkin lõi J.K. t näkku, võis J.K. selle löögi ja oma tugeva joobeseisundi tõttu kukkuda oma kasvu kõrguselt maha nii, et lõi pea vastu keskkütteradiaatorit ära ja sai vigastused, mis viisid tema surmani. Kuna I. Potjomkin ei saanud löögi tagajärjena ette näha raske ajukahjustuse tekkimist, on tervisekahjustuse tekitamise kaudse tahtluse intellektuaalne element välistatud. I. Potjomkin saaks vastutada üksnes

§ 121lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 117 lg 1 järgi.

45. I. Potjomkin ei ole nõus enda süüditunnistamisega

§ 118järgi, kuna ta ei ole talle ette heidetavat tegu toime pannud.

Ta palub end õigeks mõista ning vähendada talle

§ 121järgi mõistetud karistust.

Kuna ta ei ole J.K. surmas süüdi, palub ta jätta rahuldamata ka tsiviilhagi. Tema kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.

  1. Kohtueelne uurimine oli ühekülgne ja eelarvamuslik ning uurija suhtus juhtumisse kergemeelselt. Kahtlused uurija suhtes tekkisid I. Potjomkinil juba sellest, kui uurija küsis temalt J.K. vere kohta tema T-särgil. Ta vastas, et veri võis sinna sattuda siis, kui J.K. sidus tema kätt ning võttis haavast välja klaasikillud, kuid uurija ütles, et ta ei hakka seda kirja panema. Ka sündmuskohta ei vaadatud piisavalt korralikult üle ja uurija ei määranud radiaatori ekspertiisi, kuigi I. Potjomkin seda soovis. Kohtuistungil taotles I. Potjomkin uurija ülekuulamist ja koopiat uurimismaterjalidest, kuid rahuldati vaid viimane taotlus.
  2. Ka kohtus selgitas I. Potjomkin, kuidas sattus J.K. veri tema T-särgile, kuid sellele ei pööratud tähelepanu. Ta vigastas oma kätt ja katkisest käest rääkis kohtus ka E.P. . Pärast käe vigastamist J.K. sidus seda, kuid side kukkus ära ja seetõttu pidi ta ise oma kätt rätikuga siduma. Ka rätik kukkus pidevalt maha ja seepärast oli igal pool tema veri. Kuna tema mõlemad käed olid verised, pidanuks süüdistusversioonist lähtudes olema rohkelt tema verd ka J.K. peal ja radiaatoril. Ekspertiis näitas, et igal pool oli üksnes I. Potjomkini veri, ka vasaku käe küünte all. Kui lähtuda süüdistusversioonist, pidanuks J.K. l olema ka näol jäljed rusikalöökidest, nagu varem nende kakluste puhul on olnud. Kui fotodel on näha sinikaid, peaks kindlasti olema näha ka rusikajälgi ja radiaatori vastu löömise jälgi. Kuna nad olid tugevas alkoholijoobes, olnuks raske midagi ette planeerida ja simuleerida ning valida kuriteo toimepanemiseks sobilik hetk. Kõik varasemad tülid ja kaklused olid spontaansed ning ei olnud oluline, kes keegi näeb pealt või mitte. Eksperdi selgituste kohaselt ei saa J.K. vigastusi põhjendada rusikalöökidega või löögiga vastu radiaatorit.
  3. Kohus ei arvestanud, et J.K. on I. Potjomkinit laimanud: seda kinnitab kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-19-
  4. Ka politsei vormikaamera salvestiselt on näha J.K. käitumine ja suhtumine I. Potjomkinisse. J.K. kutsus alati ilma asjata politsei ja üritas talle „käkki keerata“. Nende tülide initsiaator oli alati J.K. . 11

(18)
  1. I. Potjomkin rääkis uurijale, et J.K. kakles
  2. augustil 2021 umbes kella 18 ajal maja ees E.P. ga ning pärast olid J.K. l huuled katki. E.P. kinnitas seda. E.P. tarbis koos nendega alkoholi. Kohal oli ka G.T. . Juba kohtueelsel uurimisel rääkis E.P. , et J.K. käitus ebaadekvaatselt ja et nad kaklesid, kuid uurija ei pannud seda kirja. E.P. ise oli ülekuulamise ajal purjus ega mäleta, mida ta rääkis.
  3. augusti 2021 olid kõik asjaga seotud isikud purjus. Ka V.M. oli väga purjus, ta ei saanud oma korterisse sisse ning palus I. Potjomkinil ja G.T. il oma katkine aken avada. Kui I. Potjomkin akna avas ja oma kätt vigastas, ronis V.M. läbi akna koju ning vaevalt seisis püsti – teda tuli viinaga turgutada. Kuigi uurija nägi V.M. seisundit, kuulas ta tema siiski üle. Ka G,V, oli purjus ega mäleta, mida uurijale rääkis. Kohtus ütles ta, et J.K. tõi talle viina, kuna ta ise ei saanud püsti tõusta. G,V, oli purjus ka kohtus. Märkimisväärne on seegi, et kui L.P. tuli pärast süüdistuses toodud sündmusi G.T. i juurde, et võtta I. Potjomkini asjad ja uurida, mis juhtus, siis kõik veel jõid ega osanud midagi mõistlikku öelda. T.R. , K.K. ja O.M. annavad vaid I. Potjomkinit süüstavaid ütlusi. G.T. i ütlustest ei teinud kohus üldse välja – kohus viitas küll G.T. i kõneprobleemile, aga olemas on ka tema ütluste stenogramm.
  4. I. Potjomkin üritas G.T. i juures magama jääda, aga J.K. otsis midagi pidevalt ning avas ja sulges kapiuksi. I. Potjomkin ütles J.K. le, et ta tüütab teda ja palus ära minna. J.K. solvus, saatis ta pikalt ning läks G,V, juurde. Pärast seda I. Potjomkin teda enam ei näinud ega saa vastutada J.K. tegude eest.
  5. Politsei vormikaamera salvestiselt nähtub, et trepikojast väljudes ütles I. Potjomkin J.K. le: „Sa ise lõid peaga vastu radiaatorit … olid sellises seisundis, et lõid oma pea ära, aga mina pean vanglas istuma.“ Kuna I. Potjomkin ei teadnud, et seda juttu salvestatakse, ei osanud ta midagi välja mõelda ega planeerida oma ütlusi ning rääkis tõtt. Kui ta oleks J.K. t puutunud, oleks ta seda kohe kiirabiauto juures tunnistanud, nagu on ka varem teinud.
  6. Kohus ei arvestanud, et süüdistuses toodud sündmuste ajal oli J.K. tugevas narko- ja alkoholijoobes, tal on diagnoositud epilepsia, maksavähk ja HIV. Ravimeid ta ei võtnud ja see tegi tema terviseseisundi veelgi kehvemaks. Ka N.R. kinnitas J.K. terviseprobleeme. Kõik need asjaolud kogumis võisid põhjustada J.K. surma. Ka võis J.K. l tekkida nt allergia gaasist, mida politsei lasi G,V, korterisse, et seal olevat koera maha rahustada. Videos on näha, kuidas J.K. aevastas ega saanud rääkida. Arstid ütlesid, et see oli gaasist ja trepikojas ei olnud võimalik hingata.
  7. Ka ei arvestanud kohus I. Potjomkini terviseseisundit:
  8. augustil 2021 pandi ta vangla haiglasse, tal olid tugevad hallutsinatsioonid ja ta ei saanud toimunust aru, kuna oli pikalt alkoholi tarvitanud. Ta tunnistas oma süüd

§ 121

järgi ning kui oleks süüdi ka

§ 118järgi, oleks sedagi tunnistanud.

54. Prokurör küsis I. Potjomkinile karistuseks

§ 118

järgi 6 aastat vangistust, kuid kohus mõistis siiski 8 aastat vangistust ja seda vaatamata sellele, et ei näinud I. Potjomkini tegevuses kurje soove ega kavatsust teisele inimesele viga teha. Kui ta oleks näinud, mis seisus J.K. oli, oleks ta kohe kiirabi kutsunud. Kohus jättis ka arvestamata, et I. Potjomkin tahab vabatahtlikult läbida narko- ja alkoholisõltuvuse rehabilitatsiooni ning on Viljandi Haigla ravijärjekorras. Apellatsioonivastus 55. Prokuratuuri hinnangul apellatsioonides toodud väited järgmistel põhjustel maakohtu otsuse muutmist tingida ei saa. 12

(18)
  1. I. Potjomkin kordab oma kaebuses juba maakohtus esitatud versiooni, ent selle lükkas esimese astme kohus veenvalt ümber. Ka I. Potjomkini uued väited otsuse tühistamist kaasa tuua ei saa. Kohtuarsti kummutas ühemõtteliselt I. Potjomkini väited, justkui oleks J.K. surmaga mingilgi määral olnud põhjuslikus seoses tolle maksahaigus või epilepsia. Ka selgitas kohtuarst, et radiaator (ega ka rusikas) ei jäta mingeid spetsiifilisi jälgi, mida lahangul tuvastada võiks. Paika ei pea väide, et kohus jättis G.T. i ütlused tähelepanuta – neid analüüsiti põhjalikult. Polnud mõtet otsida J.K. DNA-d radiaatorilt – ei ole vaidlust selles, et seal korteris tihti olnud J.K. oli radiaatorit puudutanud. Et osad ütlusi andnud inimesed olid sündmuse ajal purjus, ei muuda nende ütlusi automaatselt mitteusutavateks. Pealegi oli purjus ka I. Potjomkin ise, ent tema enda ütlusi alkoholijoove I. Potjomkini meelest millegipärast kahtluse alla ei sea.
  2. Kaitsja apellatsioonis ei selgitata, miks peaks I. Potjomkinilt välja mõistetavaid menetluskulusid vähendama – sellist põhjust ei olegi. Apellant lähtub valest eeldusest, et kannatanu surma põhjustas üksainus tugev löök. Tõendid kinnitavad raevukat peksmist (st korduvaid lööke) ja selline peksmine päädis surmaga. Kvalifikatsioon on õige: ühest küljest polnud I. Potjomkinil J.K. tapmise tahtlust, ent teisalt polnud kannatanu surma saabumine ka täiesti üllatav, enneolematu või ettenähtamatu. Ringkonnakohtu seisukoht
  3. KrMS § 331 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus kriminaalasja üldjuhul apellatsiooni piires. Praegu ei vaidlustata I. Potjomkini süüditunnistamist

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning ka ringkonnakohus leiab, et see süüdistus on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Seetõttu ei peatu kohtukolleegium sellel süüdistusel pikemalt. Apellatsioonides vaidlustatakse I. Potjomkini süüditunnistamist

§ 118

lg 1 p 7 järgi, temale mõistetud karistusi, tsiviilhagi rahuldamist ja menetluskulusid. Seega käsitleb ringkonnakohus järgnevalt vaid neid küsimusi, vastates esmalt aga apellatsioonide etteheidetele seoses kriminaalasja kohtueelse uurimisega. 59. I. Potjomkin viitab oma apellatsioonis sellele, et kriminaalasja kohtueelne uurimine oli ühekülgne, eelarvamuslik ja kergemeelne, kusjuures kahtlused tekkisid tal juba siis, kui uurija küsis temalt J.K. vere kohta tema T-särgil ning ütles, et ta ei hakka I. Potjomkini vastust kirja panema. Ringkonnakohtu hinnangul on see väide paljasõnaline ning põhjust kohtueelse uurimise objektiivsuses ega põhjalikkuses kahelda ei ole. Pealegi oli I. Potjomkinil võimalik selgitada kõiki tema süüdistust puudutavaid asjaolusid ka kohtus ütlusi andes ning seega ei oma sisulist tähtsust, kas uurija jättis kohtueelses menetluses mõned tema ütlused kirja panemata või mitte. Etteheiteid on ka sündmuskoha vaatlusele ja sellele, et tegemata jäeti radiaatori ekspertiis. Seoses sündmuskoha vaatlusega leiab I. Potjomkin, et seda ei tehtud piisavalt põhjalikult, täpsustamata siiski, mis tema hinnangul tegemata jäeti või mida oleks pidanud menetleja vaatlema põhjalikumalt. Kaitsja viitab sellele, et kuigi I. Potjomkin viitas sündmuskohal J.K. kukkumisele, ei kontrollitud ega fikseeritud oletatavat kukkumise kohta täpselt. Sellega seoses tuleb esmalt märkida, et ühelegi konkreetsele J.K. väidetavale kukkumiskohale I. Potjomkin tegelikult sündmuskohal ise algselt ei viidanudki. Nähtuvalt politseiametniku vormikaamera salvestise vaatlusprotokollist märkis ta, et J.K. kukkus XXX -13 korteris, kuid kuhu täpsemalt, seda ta nimetada ei osanud (KrTo, I kd, lk 178–179). Vaid J.K. viitas oma vastustes politseiametnikele ja kiirabitöötajatele sellele, et teda peksti vastu radiaatorit (KrTo, I kd, lk 180). Seega on loogiline, et sündmuskoha vaatlusel tuli menetlejal fikseerida muu hulgas piirkond, kus asus radiaator ning kus oli näha ka verekahtlast määrdumist. Nähtuvalt sündmuskoha vaatlusprotokollist on seda piirkonda korteris ka vaadeldud (KrTo, I kd, lk 23–26) ning ringkonnakohtu hinnangul kajastab vaatlusprotokoll sealset olustikku piisavalt põhjalikult. Kuna ühtegi konkreetsemat vajakajäämist ei ole apellatsioonides välja toodud, on etteheited sündmuskoha vaatlusele vaid üldsõnalised ning 13

(18)midagi täpsemat ei ole ringkonnakohtul võimalik neile etteheidetele vastata. Põhjendatud pole ka etteheide radiaatori ekspertiisi tegemata jätmise kohta. Radiaatorilt DNA-proovide võtmist saanuks menetlejalt eeldada eelkõige olukorras, kus radiaatoril olnuks näha sündmuskoha vaatluse käigus verekahtlast määrdumist. Sündmuskoha vaatlusprotokollist sellist määrdumist aga ei nähtu. Lihtsalt I. Potjomkini või J.K. bioloogilise materjali leidmist radiaatorilt ei saaks aga kuidagi seostada süüdistuses toodud sündmustega, sest mõlemad viibisid ju korteris ka muul ajal.
  1. Nähtuvalt G.T. i ja I. Potjomkini ütlustest oli J.K. enne XXX -16 korterisse minemist nendega XXX -13 korteris (KrTo, I kd, lk 202–204 ja KoTo, I kd, lk 118 pöördel). Kella 20–21 ajal õhtul läks G.T. mõneks ajaks XXX -13 korterist ära ning J.K. ja I. Potjomkin jäid korterisse kahekesi. Apellatsioonis väidab I. Potjomkin, et tema ei teadnud, et G.T. sealt korterist ära käis. Maakohtu istungil väitis ta siiski midagi muud. Nimelt ütles ta kaitsja küsimustele vastates, et G.T. läks kella 21 ajal poodi, tema üritas magada ja J.K. lärmas (KoTo, I kd, lk 118 pöördel). Prokuröri küsimustele vastates selgitas ta, et ajal, mil G.T. oli poodi läinud, tekkis tal J.K. ga tüli ning kui G.T. tagasi tuli, siis tema juba magas (KoTo, I kd, lk 120). Seega oli I. Potjomkin G.T. i korterist lahkumisest teadlik.
  2. Ei ole põhjust kahelda I. Potjomkini väites, et ajal, mil G.T. käis korterist ära, tekkis neil J.K. ga tüli. Karjumist/müra kuulsid korterist ka samas majas elavad V.M. ja N.L. (KoTo, I kd, lk 54– 55 pöördel ja lk 102–103). Et V.M. oli purjus, ei tähenda automaatselt seda, et ta ei suutnud sündmusi adekvaatselt tajuda ega kirjeldada. Teiseks kinnitas V.M. kohtuistungil, et oli kõnealusel päeval küll alkoholi tarbinud, kuid ei olnud nii purjus, et ei oleks ümbritsevat adekvaatselt näinud, ning uurija juures oli ta enda sõnul vaid pohmellis (KoTo, I kd, lk 57 ja pöördel). Liiatigi ühtivad V.M. ütlused kõnealusel õhtul tajutu osas suuresti ka N.L. ütlustega ning neid ütlusi ei ole kahtluse alla seatud.
  3. V.M. ja N.L. ütlustest nähtub seegi, et mõlemad nägid J.K. t samal päeval juba enne XXX 13 korterist müra kuulmist ja siis ei olnud J.K. näol värskeid vigastusi näha (KoTo, I kd, lk 102 pöördel ja lk 55 pöördel). Küll aga võib järeldada, et J.K. näo väljanägemine oli muutunud siis, kui G.T. tuli XXX -13 korterisse tagasi. Nimelt nähtub G.T. i ütlustest, et tema tagasi tulles lamas J.K. korteri nurgas oleval madratsil ja nuttis, tema parem põsk oli paistes ning tema kõrval madratsi peal lamas I. Potjomkin (KrTo, I kd, lk 203–204). G.T. i sõnul läks J.K. seejärel G,V, juurde ning G,V, ütluste kohaselt olid J.K. l tema juurde korterisse nr 16 jõudes näol nähtavad vigastused ja ta oli verine (KoTo, I kd, lk 49 pöördel). I. Potjomkini viited selle kohta, et G,V, oli nii kõnealusel õhtul, uurija juures kui ka kohtus ütlusi andes purjus, on paljasõnalised ja jäävad tähelepanuta. Pealegi ühtib G,V, kirjeldus J.K. väljanägemisest XXX -16 korterisse saabumisel sündmuskohale tulnud politseiametnik J.E. ütlustega (KoTo, I kd, lk 58 pöördel), politseiametniku vormikaamera salvestise vaatlusprotokollist nähtuvaga (KrTo, I kd, lk 173) ning J.K. st tehtud fotodelt nähtuvaga (KrTo, I kd, lk 9–10).
  4. Apellatsioonis viitab I. Potjomkin sellele, et J.K. l võisid olla vigastused sel päeval umbes kella 18 ajal maja ees E.P. ga kaklemisest, mida väidetavalt kinnitas kohtus ka E.P. . Tegelikult nähtub istungiprotokollist, et E.P. viitas vaid sellele, et vahepeal nad J.K. ga kaklesid, kuid ei täpsustanud, millal see juhtus (KoTo, I kd, lk 83). E.P. küll kinnitas, et kohtus sel päeval J.K. ga, kuid tema ütluste kohaselt toimus see XXX -13 korteris, kus olid samal ajal ka G.T. ja I. Potjomkin. E.P. ütluste kohaselt oli J.K. seisund nende kohtumisel normaalne (KoTo, I kd, lk 84 ja pöördel). Et nende ütluste pinnalt ei saa järeldada J.K. ja E.P. kaklust sel päeval ning sellele ei ole viidanud ka ükski teine tunnistaja, ei ole I. Potjomkini väited kakluse ja sealt pärinevate J.K. vigastuste kohta usutavad. Järelikult olid G.T. i, G,V, ja J.E. kirjeldatud J.K. vigastused värsked ning said tekkida vaid ajal, mil J.K. ja I. Potjomkin olid XXX -13 korteris kahekesi. Maakohus põhjendas 14
(18)igati asjakohaselt, miks ei võinud J.K. saada vigastusi ajal, mil ta lahkus XXX -13 korterist ning suundus XXX -16 korterisse.
  1. Järgnevalt tuleb vastata küsimusele, kuidas J.K. I. Potjomkiniga kahekesi XXX -13 korteris viibides vigastused sai ning kas ta suri just nende vigastuste tagajärjel. Süüdistusversiooni kohaselt peksis I. Potjomkin J.K. t rusikatega ning lõi teda peaga vastu keskkütteradiaatorit, millest saadud vigastused põhjustasidki naise surma. Apellatsioonide kohaselt võis J.K. aga ise kukkuda või võis ta surra temal esinenud terviseprobleemide ning narko- ja alkoholijoobe koosmõjus või politseiametnike kasutatud gaasist tekkinud allergia tõttu. Ringkonnakohtu hinnangul põhjendas maakohus igati veenvalt ja asjakohaselt, miks saab tõendatuks lugeda just süüdistusversiooni. Seetõttu ei pea kohtukolleegium vajalikuks maakohtu põhjendusi üle korrata ning vastab vaid apellatsioonides toodud argumentidele.
  2. Ringkonnakohus möönab, et algselt ütles J.K. sündmuskohale tulnud politseiametnikule tõesti vaid seda, et talle anti peksa (KrTo, I kd, lk 178). Siiski ei saa äsja vägivalla ohvriks langenud isikult ka mõistlikult eeldada, et ta räägiks kohe politsei saabumisel kõik sündmuse detailid üksikasjalikult lahti. Nagu kaitsjagi viitab, siis hiljem täpsustas J.K. politseiametniku ja kiirabitöötaja küsimustele vastates, mis temaga juhtus. Siis väitis ta seda, et teda peksti käte/rusikatega ning ka peaga vastu radiaatorit (KrTo, I kd, lk 179–180). Ei ole kuidagi loogiline ega usutav, et J.K. oleks viidanud just peaga vastu radiaatorit peksmisele juhul, kui ta oleks ise peaga vastu radiaatorit kukkunud. J.K. pea vastu radiaatorit löömine ei olnud võimatu. Nimelt nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist, et vähemalt üks radiaator asus korteris toa seina allosas, selle ees põrandal oli pooles ulatuses madrats ning madratsil ja sellega külgneval seinal oli omakorda näha verekahtlast määrdumist (KrTo, I kd, lk 23–24). Kannatanu pea vastu radiaatorit löömine oli võimalik isegi siis, kui J.K. seisis enne lööki püsti: nt sedaviisi, kui tõmmata naise pead samal ajal allapoole radiaatori suunas ehk sisuliselt sundida teda kummardama või kükitama. Selline löömine ei olnud mõistetavalt välistatud ka juhul, kui J.K. istus või lamas radiaatori ees olnud madratsil: siis ei oleks pidanud tema pead löömise hetkel isegi allapoole suruma või seda vähemalt mitte olulisel määral. Ka eksperdiarvamuse kohaselt saab J.K. l tuvastatud vigastusi tekitada nii istuvale, seisvale kui ka lamavale isikule (KrTo, I kd, lk 78).
  3. Nagu öeldud, leiti verekahtlast määrdumist nii radiaatori ees olevalt madratsilt, sellega külgnevalt seinalt kui ka muudelt korteris olnud esemetelt. DNA-ekspertiisiaktist tulenevalt saab öelda, et tegemist oli I. Potjomkini verega ning ka I. Potjomkin ise kinnitas, et tema verd oli korteris igal pool. Maakohus põhjendas piisavalt ja veenvalt, miks ei ole alust uskuda I. Potjomkini väiteid selle kohta, et veri sattus korterisse seetõttu, et tema varasemast käehaav läks lihtsalt lahti. Liiatigi toimus akna avamine ja selle käigus käe vigastamine V.M. ja G.T. i ütluste kohaselt millalgi enne
  4. augustit 2021 (KoTo, I kd, lk 57 ja KrTo, I kd, lk 203). Seetõttu on kõigiti usutav, et I. Potjomkini veri sattus erinevatele korteris olnud esemetele ja seintele just seepärast, et tema varem vigastada saanud käsi hakkas uuesti veritsema J.K. löömise käigus.
  5. I. Potjomkini apellatsiooni kohaselt pidanuks tema verd süüdistusversioonist lähtudes olema rohkelt ka J.K. peal ja radiaatoril. On siiski võimalik, et I. Potjomkini haav hakkas veritsema alles peksmise n-ö lõpuosas ja see võis toimuda alles pärast J.K. pea vastu radiaatorit löömist. Ka ei pruukinud niisugusel juhul (haava hilisem lahti minemine) jääda kuigivõrd palju verd J.K. peale. Miks aga ei leitud korterist J.K. verd, on selgitatav sellega, et eksperdi selgituste kohaselt sai J.K. l olla veritsus vaid huulelt (KoTo, I kd, lk 72 pöördel) ning sealt ei pruukinud tema veri korteris olevatele esemetele sattuda. 15
(18)
  1. Mõneti arusaamatuks jääb I. Potjomkini argument, et süüdistusversioonist lähtudes pidanuks J.K. st tehtud fotodel olema näha nii rusikajäljed kui ka vastu radiaatorit löömise jäljed. Eksperdi selgituste kohaselt ei pea nt rusikalöökidest jääma mingeid väliseid põrutushaavu ning kuivõrd J.K. l olid päris paksud ja pikad juuksed, ei pruukinud talle juuste pehmenduse tõttu jääda mingisuguseid väliseid jälgi ka vastu radiaatorit löömisest (KoTo, I kd, lk 73). Fakt on see, et J.K. l oli palju vigastusi ja need võisid tekkida nii tema rusikaga kui ka vastu radiaatorit löömisest – seda kinnitas ka ekspert (KoTo, I kd, lk 70 pöördel).
  2. Süüdistusversiooni kinnitavad ka J.K. selgitused sündmuskohal. Nende selgituste tõele vastavust ei väära see, et I. Potjomkin mõisteti kunagi J.K. kehalise väärkohtlemise süüdistuses õigeks. J.K. ütluste õigsust kinnitab muu hulgas tema selgituste kokkulangevus muude asjas uuritud tõenditega. Näiteks see, et samas majas elavad tunnistajad kuulsid XXX -13 korterist I. Potjomkini valju häält ning G.T. nägi J.K. näol paistetust pärast seda, kui oli mõnda aega korterist ära käinud. J.K. l esines mitmeid vigastusi erinevates kohtades peapiirkonnas. Kui ta oleks nt epilepsiahooga kaasneva teadvusekaotuse või joobe tõttu ise kukkunud ja niiviisi oma pea ära löönud, siis oleks tal eksperdi selgituste kohaselt tekkinud vaid üks vigastus ning seegi tõenäoliselt kukla piirkonda (KoTo, I kd, lk 71 pöördel). Seega viitab vigastuste hulk peksmisele. Maakohus viitas asjakohaselt ka sellele, et ükski tunnistaja ei olnud näinud J.K. t kokku kukkumas. Versiooniga kukkumisest I. Potjomkini rusikalöökide tõttu ei ühti J.K. selgitus tema peaga vastu radiaatorit löömisest ning ringkonnakohus ei näe ka põhjust, miks pidanuks J.K. selles osas valetama.
  3. I. Potjomkini ütluste usaldusväärsuse kasuks ei räägi seegi, et ta viitas juba sündmuskohal sellele, et J.K. lõi ise oma pea vastu radiaatorit ära. Nii võis ta sündmuskohal rääkida vaid selleks, et end toimunust distantseerida või ka nt mõjutada J.K. t tema vastu ütlusi mitte andma. Valetamist ei välista see, et I. Potjomkin oli purjus.
  4. Surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti kohaselt oli J.K. surma põhjuseks pea kinnine tömp trauma massiivse kõvakelmealuse verevalumiga suuraju parema poolkera pinnal ning ämblikuvõrkkestaaluse verevalumiga paremal pool oimusagara piirkonnas, mille tüsistusena tekkis tal kooma ja kujunes välja peaajuturse koos ajutüve pitsumisega (KrTo, I kd, lk 78). Kuna eksperdi kohtuistungil antud selgituste kohaselt on selline trauma võimalik tekitada ka rusikalöökidega (KoTo, I kd, lk 70 pöördel) ning tõendamist on leidnud nii I. Potjomkini rusikalöögid J.K. peapiirkonda kui ka tema pea löömine vastu radiaatorit, on põhjust järeldada, et just I. Potjomkini tegevus põhjustas J.K. surma. Tõsi, eksperdi selgitustest lähtudes ei saa välistada, et surma saabumist võis soodustada J.K. l välja kujunenud maksatsirroos, kuna maksatsirroosi haigetel võib trauma või mõjunud jõud põhjustada suurema ulatusega verdumusi kui tervetel inimestel, samuti võib kahjustatud maksaga inimesel tekkida võrreldes terve inimesega hematoom juba väiksema jõu rakendamisel. Siiski kinnitas ekspert, et ka kahjustatud maksaga inimesele on vaja hematoomi tekkeks välist jõudu (KoTo, I kd, lk 70–71). Seega ei välista J.K. terviseprobleemid I. Potjomkini teo kausaalsust kannatanu surma osas: kui I. Potjomkin ei oleks kasutanud J.K. suhtes vägivalda, ei oleks ta rasket ja surmani viinud tervisekahjustust saanud. J.K. terviseseisund ei välista ka naise surma I. Potjomkinile normatiivselt omistamist. Tähtsust pole sellelgi, kas J.K. oli süüdistuses toodud sündmuste ajal narko- või alkoholijoobes või mitte. Liiatigi on väide J.K. narkojoobest paljasõnaline: kuigi ekspertiisiaktist nähtuvalt leiti tema verest tõesti erinevaid narkootilisi või psühhotroopseid aineid, siis ükski tunnistaja tema narkojoobele ei viidanud ning vähemalt osasid aineid oli talle tõenäoliselt manustatud alles haiglas narkoosi ja erinevate invasiivsete protseduuride tegemiseks (KrTo, I kd, lk 77). Tähtsust pole ka väitel, et J.K. võis surra politseiametnike poolt sündmuskohal kasutatud gaasist tekkinud allergia tõttu – J.K. 16
(18)suri peatrauma tõttu ning selle tekkimine ei saanud eksperdi selgituste kohaselt sõltuda sellest, kas ta puutus kokku pipragaasiga või mitte (KoTo, I kd, lk 72 pöördel). 72. I. Potjomkini tegevus saab vastata

§ 118

lg 1 p 7 järgsele kuriteokoosseisule vaid juhul, kui surmani viinud raske tervisekahjustuse põhjustas ta J.K. le vähemalt kaudse tahtlusega. Surma põhjustamise kui enamohtliku tagajärje suhtes peab tulenevalt

§ 113

olemasolust ja vastavalt

§-le 19 esinema ettevaatamatus. 73. Tõendid ei võimalda öelda, et peksmine oli sedavõrd intensiivne, et I. Potjomkinil tekkis selle käigus (saati siis enne seda) J.K. surma saabumise tahtlus (tapmistahtlus). Küll aga leidis maakohus ringkonnakohtu hinnangul õigesti, et surmani viinud tervisekahjustuse (peavigastuse) põhjustas I. Potjomkin J.K. le vähemalt kaudse tahtlusega. Sellise tahtluse jaatamiseks oli peksmine piisavalt intensiivne: korduvad tugevad löögid rusikatega peapiirkonda ning pea vastu metallradiaatorit löömine. Et peavigastus võib halval juhul päädida vigastatu surmaga, pole vaid teoreetiline võimalus ja on põhimõtteliselt ettenähtav. Seda ja peksmise (suhtelist) intensiivsust silmas pidades saab öelda, et I. Potjomkin pidas J.K. surma võimalikuks, ent lootis, et see ei saabu. Selliseks lootuseks puudus I. Potjomkinil adekvaatne alus, mistõttu põhjustas ta J.K. surma kergemeelsusest (

§ 18lg 2).

74. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et I. Potjomkinil ei esinenud ka ühtegi õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu, on tema süüditunnistamine

§ 118lg 1 p 7 järgi õige.

Seega jääb maakohtu otsus selles osas muutmata. Muutmata jääb maakohtu otsus ka I. Potjomkinile mõistetud karistuste osas. Kuna ringkonnakohtu hinnangul põhjendas maakohus I. Potjomkinile mõistetud karistusi igati piisavalt ja asjakohaselt, ei korda kohtukolleegium neid põhjendusi üle, vaid vastab üksnes I. Potjomkini apellatsiooni argumentidele. 75. Tõele ei vasta I. Potjomkini väide, et prokurör küsis talle

§ 118

lg 1 p 7 järgi karistuseks 6 aastat vangistust, kuid maakohus karistas teda küsitust karmimalt. Nähtuvalt maakohtu istungiprotokollist küsis prokurör selle teo eest karistuseks 10 aastat vangistust ja maakohus mõistis karistuseks 8 aastat vangistust. Alusetu on ka väide, et maakohus jättis arvestamata I. Potjomkini soovi läbida vabatahtlikult narko- ja alkoholisõltuvuse rehabilitatsioon. Maakohtu otsusest on selgelt näha, et kohus arvestas sellega, kuid ei pidanud seda selliseks asjaoluks, mis annaks alust karistuse vähendamiseks. Ka ringkonnakohus nõustub sellega. Esiteks ei paigutu süüdistatava selline soov ühegi

§ 57lg-s 1 nimetatud karistust kergendava asjaolu alla.

Teiseks on selle soovi motiivid ebaselged ning on tõenäoline, et sellega soovib I. Potjomkin vaid oma karistust kergendada, mitte oma võimalike sõltuvusprobleemidega tegelikult tegeleda. Paljasõnaline on I. Potjomkini väide, et juhul kui ta oleks J.K. olukorra ohtlikkusest õigesti aru saanud, oleks ta kohe kiirabi kutsunud.

  1. Kaitsja apellatsioonis palutakse I. Potjomkini menetluskulusid vähendada, kuid sisuliselt seda taotlust ei põhjendata. Kuna kaitsja taotleb I. Potjomkini süüditunnistamist kergemates kuritegudes, siis võib järeldada, et sel põhjusel palub kaitsja ka menetluskulude vähendamist. Et ringkonnakohus ei näe alust I. Potjomkini süüditunnistamiseks kergemates kuritegudes ning maakohus põhjendas I. Potjomkinilt menetluskulude väljamõistmist igati piisavalt ja asjakohaselt, jääb muutmata ka maakohtu otsustus menetluskulude osas.
  2. Toodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
  3. aprilli 2022 otsuse muutmata ning apellatsioonid rahuldamata. 17

(18)
  1. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Kaitsja märgib, et apellatsiooniteate koostamisele ja esitamisele kulus tal 7 minutit, maakohtu otsusega tutvumisele 89 minutit, I. Potjomkiniga Viru Vanglas kohtumisele, apellatsiooni näidise esitamisele ja apellatsiooni sisu arutamisele 30 minutit, apellatsiooni koostamisele 180 minutit ning apellatsiooni lõpule viimisele, kontrollimisele ja esitamisele 45 minutit. Lisaks kulus tal aega Narvast Viru Vanglasse ja tagasi Narva sõitmisele, mõlemal suunal oli läbitud vahemaa 48 km. Kokku soovib ta eelnimetatud toimingute eest riigi õigusabi tasu 417,60 eurot, sealhulgas käibemaks 69,60 eurot. Lisaks soovib ta sõidukulu hüvitamist Narvast Viru Vanglasse ja tagasi 96 km eest summas 17,28 eurot, sealhulgas käibemaks 2,88 eurot. Kokku taotleb kaitsja riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamist seega summas 434,88 eurot, sealhulgas käibemaks 72,48 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud osaliselt.
  2. Esiteks ei saa põhjendatuks pidada apellatsiooni koostamisele, lõpule viimisele, kontrollimisele ja esitamisele kokku kulunud aega 225 minutit. Kaitsja apellatsioon mahub ilma rekvisiitideta ligikaudu neljale A4 lehele. Apellatsioonis on tarbetult korratud süüdistuse sisu ja süüdistusaktis toodud sündmuse kirjeldust, samuti on toodud väljavõtteid maakohtu otsusest koos kaitsja järeldustega, mis ei vajanuks maakohtu otsuse kordamist, ning ebavajalikult on korratud ka J.K. l tuvastatud tervisekahjustusi. Neid asjaolusid arvestades mahuvad kaitsja sisulised põhjendused ligikaudu kahele A4 lehele, kusjuures märkimisväärselt keerukat õiguslikku või faktiliste asjaolude analüüsi kaitsja põhjendused eeldada ei saanud. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et apellatsiooni koostamise ja esitamise põhjendatud ajakulu on 150 minutit, millele vastava tasu suurus on 162 eurot, sealhulgas käibemaks 27 eurot.
  3. Teiseks ei saa täielikult põhjendatuks pidada ajakulu hüvitamist sõidu eest Narvast Viru Vanglasse ja tagasi Narva. Justiitsministri
  4. juuli 2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 151 lg 1 p 1 sätestab, et kui riigi õigusabi osutamise koht jääb advokaadibüroo asukohast kaugemale kui 40 kilomeetrit, makstakse selle advokaadibüroo kaudu õigusabi osutava advokaadi põhjendatud taotlusel riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest kokku täiendavat tasu vastavalt advokaadibüroo kaugusele, arvestades ühte suunda, 15 eurot, kui vahemaa on 41–50 kilomeetrit. Kaitsja taotlusest nähtub, et riigi õigusabi osutab ta OÜ Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus Narva osakonna kaudu, mis jääb Viru Vanglast 48 km kaugusele. Kuna eeltoodud korrast nähtub, et sõidule kulutatud aja eest makstakse tasu vaid ühte suunda arvestades, on kaitsja taotlus selles osas põhjendatud 15 euro ulatuses (lisaks käibemaks), mitte 30 euro ulatuses. Koos käibemaksuga on kaitsja põhjendatud tasu sõidule kulutatud aja eest seega 18 eurot.
  5. Muus osas on kaitsja taotlus põhjendatud. Järelikult tuleb see kokku rahuldada 335,28 euro ulatuses, sealhulgas käibemaks 55,88 eurot. KrMS § 185 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu ja hüvitatav kulu kui apellatsioonimenetluse kulu I. Potjomkinilt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 18
(18)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.