← Eesti

3-22-348/12

Obsah (4)§ 203§ 204§ 104§ 46

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 24. mai 2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-348 Haldusas

) § 204 lg-le 1 ja § 207 lgle 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 203

lg 1; § 124 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). 9. Keskkonnaameti määruskaebus jääb rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14.04.2022 3

(5)3-22-348 määruse resolutsiooni p 1 muutmata. Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist. 10.

§ 46

lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Puudub vaidlus selles, et Keskkonnaamet ei kaasanud kaebajat vaidlusaluste metsateatiste registreerimise menetlusse, ei teavitanud kaebajat nende registreerimisest ega toimetanud metsateatisi kaebajale kätte. Vastustaja pole seadnud kahtluse alla seda, et kaebajal kui keskkonnaorganisatsioonil on põhimõtteliselt metsateatiste vaidlustamise õigus (KeÜS § 30 lg 2 ja § 31). 11. Kui haldusakti või keeldumist ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamis- või kohustamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks (

§ 46lg 7).

Haldusakti vaidlustamise tähtaeg ei saa üldjuhul hakata kulgema enne, kui teave haldusakti kohta edastatakse isikule viisil, mis võimaldab tal haldusaktile igakülgse hinnangu anda otsustamaks, kas haldusaktiga rikutakse tema õigusi või mitte (Riigikohtu määrused asjades nr 3-3-1-52-00, p 2, nr 3-3-1-10-04, p 13 ja nr 3-3-1-80-15, p 11). Kui isik sai haldusaktist teada ilma, et talle oleks see vajalikus ulatuses teatavaks tehtud, ei pruugi talle selguda, kas sellega rikutakse tema õigusi (määrus asjas nr 3-3-1-52-00, p 2). Kui haldusakti pole isikule teatavaks tehtud, kuid talle on muul viisil selgunud, et on olemas teda puudutav haldusakt, siis peab isik mõistliku aja jooksul astuma kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks (määrused asjades nr 3-3-1-52-00, p 2, nr 3-3-1-19-09, p 16 ja nr 3-3-1-25-09, p 11). Teatavaks tegemata haldusakti puhul tuleb eristada kõigepealt aega, mis kulub isikul pärast haldusaktist teadasaamist selle väljanõudmiseks vajalike toimingute tegemiseks, ning pärast haldusakti saamist ja sellega tutvumist peab isik haldusakti vaidlustama tavapärase 30-päevase tähtaja jooksul (Riigikohtu lahendid asjades nr 3-3-1-23-07, p 10, nr 3-3-1-82-07, p 15 ja nr 33-1-3-13, p 16). Kaebuse esitamise tähtaega ei loeta möödunuks, kui isik on teatavaks tegemata haldusakti mõistliku aja jooksul välja nõudnud ja seejärel 30 päeva jooksul kaebuse esitanud (

§ 46

lg 7, vt ka Riigikohtu määrused asjades nr 3-3-1-25-09, p 13 ja nr 3-3-1-3-13, p 16). Vaidlusalused metsateatised registreeriti 16.12.

  1. Kaebaja selgitas, et sai metsateatiste registreerimisest teada 20.12.2021 Elva valla elanike sotsiaalmeediagrupis, kus avaldati muret RMK raieplaanide üle Käo metsas. Kaebaja esitas kaebuse halduskohtule 21.01.2022, seega 36 päeva pärast nende registreerimist ning 32 päeva pärast haldusaktidest teada saamist. Riigikohtu eelnevalt kirjeldatud praktikast nähtub, et eristada tuleb aega, mis kulus isikul haldusaktist teadasaamiseks ning seejärel kaebuse esitamiseks. Kaebus halduskohtule tuleb esitada seaduses sätestatud 30-päevase tähtaja jooksul, ent see hakkab kulgema ajast, mil isik haldusaktiga tegelikkuses tutvus. Kaebaja ei ole küll selgitanud, millal ta metsaregistris metsateatistega tutvus, kuid arvestades seda, et kaebus halduskohtule esitati üksnes 32 päeva pärast registreeringutest teada saamist, ei viivitanud kaebaja haldusaktidega tutvumisega ebamõistlikult (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 10.12.2021 määrus asjas nr 3-21-1203, p 21) ning toimis haldusaktidest teada saamise järel kuni kaebuse esitamiseni tähtaegadest kinni pidades, võttes arvesse Riigikohtu viidatud praktikat.
  2. Eelneva tõttu pole määruskaebuse lahendamisel ning kaebuse esitamise tähtaegsuse hindamisel määrav, kas konkreetsel juhul on tegemist olulise keskkonnamõjuga otsusega ning kas kaebajat tuli nende väljastamisest teavitada intensiivsemalt, vaid hinnata tuleb seda, millal sai kaebaja vaidlusalustest registreeringutest teadlikuks – olukorras, kus teda metsateatise väljastamise menetlusse ei kaasata ning haldusakti talle teatavaks ei tehta –, kas ta viivitas 4

(5)3-22-348 ebamõistlikult haldusaktist teadasaamisega ning kas ta esitas kaebuse halduskohtule 30 päeva jooksul haldusaktist teadasaamisest arvates.
  1. Ringkonnakohus selgitab siiski, et Keskkonnaametil tuleb tagada, et asjast huvitatud keskkonnaorganisatsioonidel – praegusel juhul eesmärgiga kaitsta metsa elupaikasid – oleks mõistlik ja asjakohane võimalus saada infot metsaregistris registreeritud metsateatiste kohta. Keskkonnaorganisatsiooni võimalus saada teavet talle huvi pakkuvate haldusaktide kohta peab olema tõhus. Efektiivse õiguskaitse ja õiguskindluse tagamiseks on oluline, et Keskkonnaamet teeks otsuse metsateatis registreerida õigel ajal ja nõuetekohaselt teatavaks kõigile kaebeõigust omavatele isikutele (vt ka Riigikohtu 16.06.2021 määrus asjas nr 3-20-999, p-d 23 ja 24 ja 28.10.2020 määrus asjas nr 3-20-580, p 13). Keskkonnaorganisatsiooni õigus vaidlustada tema põhikirjas märgitud keskkonnakaitseliste eesmärkidega seonduvaid haldusakte tuleneb KeÜS § 30 lg-st
  2. MS-s vastava regulatsiooni puudumine ei tähenda, et metsateatiste registreerimisel KeÜS-i kohaldada ei tule.
  3. WSF-teenuse kohta märgib ringkonnakohus, et ei kahtle, et määruskaebuses nimetatud rakenduste abil on WSF-teenust võimalik kasutada. Metsaportaali avalike teenuste kasutusjuhendi kohaselt on WSF-teenuse kaudu võimalik otsida infot avalike metsade kohta (juhendi lk 10). Teenus väljastab kaardiandmeid, sh erinevate parameetrite kaudu (juhendi lk 11). Samas ei nähtu viidatud juhendist, et teenuse kaudu oleks keskkonnaorganisatsioonil või muul haldusvälisel isikul, kellel puudub õigus metsaportaali sisse logimiseks, võimalik tellida endale teavitus avaliku otsingusüsteemi kaudu. Kuigi Keskkonnaamet on määruskaebuses sellise teavitussüsteemi olemasolule viidanud, ei ole vastustaja lähemalt selgitanud, kuidas – hoolimata vastava märkuse puudumisest WSF-teenuse kasutusjuhendis – on teavituste tellimine konkreetsel keskkonnaorganisatsioonil võimalik. Seega tuleb Keskkonnaametil arvestada sellega, et kaebaja peab talle huvi pakkuvates piirkondades registreeritud metsateatiste kohta otsima metsaregistrist (sh vajadusel WSF-teenuse abil) informatsiooni aktiivselt omal algatusel. Vabatahtlikkusel põhinevalt keskkonnaorganisatsioonilt ei saa eeldada võimekust, mis lubaks pidevalt jälgida kõiki metsaregistris avaldatavaid metsateatisi olukorras, kus puudub mõistlik võimalus konkreetsete, kaebajat huvitavate piirkondade kohta teavituste tellimiseks. Seetõttu pole kaebajale põhjust ette heita ka seda, et ta sai vaidlusalustest metsateatistest teada sotsiaalmeedia kaudu ning vaidlustas need halduskohtus 36 päeva pärast nende registreerimist.
  4. Eelnevast tulenevalt ei nähtu erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse asuda seisukohale, et kaebaja viivitas ebamõistlikult vaidlusalustest metsateatistest teada saamise ning nendega tutvumisega. Seetõttu on kaebus tähtaegne. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.