← Eesti

2-22-4312/18

Obsah (13)§ 171§ 164§ 65§ 168§ 173§ 172§ 158§ 165§ 23§ 66§ 170§ 175§ 1933

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anneli Alekand Kohtuasja number 2-22-4312 Määruse tegemise aeg ja koht 18. oktoober 2022, Narva Kohtuasi J K (pankrotis) pankrotimenetlus Menetlustoiming Pankr

§ 171

lg 1 (

§ 164lg 1, 2, § 171 lg 4).

ASJAOLUD JA TAOTLUS Viru Maakohtu

  1. aprilli 2022 määrusega kuulutati välja J K pankrot ning pankrotihalduriks määrati Ly Müürsoo. Haldur esitas taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, kuna puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puuduvad ajutisele haldurile teadaolevad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Haldur leidis, et kohus võib menetlust jätkata, kui võlausaldajad maksavad pankrotimenetluse katteks deposiidina ettenähtud summa. Haldur palus kohtul deposiiti makstavaks summaks määrata 2300 eurot, mis katab nii seni katmata pankrotimenetluse kulud kui ka tulevikus tehtavad kulutused. Juhul kui võlausaldajad deposiiti ei tasu, siis tuleb pankrotimenetluse raugemise tõttu lõpetada. Kohus rahuldas taotluse ja määras võlausaldajatele tähtaja deposiidimakse tegemiseks Võlausaldajad deposiiti makset ei teinud. Haldur palub lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, samuti vabastada haldur, määrata pankrotihalduri tasu summas 1725 eurot (sh käibemaks), anda võlgnikule menetlusabi ning otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadu kohta J K on arvelduskonto AS-s S (jääk 20.03.2022 seisuga 13,19 eurot) ja AS-s S P (jääk 29.03.2022 seisuga 0,34 eurot). Pankrotihaldur lubas J K kasutada arvelduskontot AS-s S , mistõttu ei kuulu selle konto jääk pankrotivara hulka. Kuna AS S P arvelduskonto jääk on väiksem kui ülekande tasu teise panga kontole, siis ei arvesta pankrotihaldur AS S P arvelduskonto jäägiga kui varaga oma lõppjäreldustes. J K ei olnud esitanud tuludeklaratsioone
  2. a. ja
  3. a. kohta. Haldur esitas esitamata deklaratsioonid, misjärel selgus, et enamkinnipeetud tulumaksu ei ole. Menetluse ajal pankrotivarasse laekumisi toimunud ei ole. Seega puudub vara väljamaksete tegemiseks. Andmed

§-s 146 nimetatud väljamaksete kohta 3

(9)2-22-5189 Ajutise pankrotihalduri tasu on 957 eurot, millele lisandub käibemaks 191,40 eurot, kokku 1148,40 eurot, millest 784,80 eurot koos käibemaksuga mõisteti välja riigi vahenditest (alus: Viru Maakohtu Narva kohtumaja 14.04.2022.a. määrus). Kuna menetluses ei ole vara, mida haldur oleks saanud müüa, samuti ei ole haldur esitanud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise hagisid, siis tuleb pankrotihaldurile tasu määramisel võtta aluseks

§ 65

lg 11 ja lg 12.

§ 65

lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu seaduse § 23 lõigete 1‒3 alusel. Haldur on kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 12,5 tundi. Töötasu arvutamisel lähtub haldur tunnitasu määrast 130,80 eurot, millest tulenevalt on võimalik prognoosida, et kohus määrab haldurile tasu 1437,50 eurot, millele lisandub käibemaks 287,50 eurot. Seega on pankrotimenetluse läbiviimiseks tehtavad väljamaksed kokku 2873,40 eurot, millest 784,80 eurot koos käibemaksuga on hüvitatud riigi vahenditest ja 2088,60 eurot koos käibemaksuga on vahendite puudumise tõttu haldurile hüvitamata. Vara välistamise taotlusi ja sellest tulenevaid nõudeid J K pankrotimenetluses ei ole, samuti ei ole võlgnikule makstud elatist. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Jaotiste alusel väljamakseid tehtud ei ole. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandiga koormatud vara pankrotimenetluses ei ole. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata ning teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Kuna pankrotimenetluses ei olnud vara, siis ei saanud haldur pankrotivara valitseda. Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Pankrotivara puudumise tõttu ei ole võlausaldajatele väljamaksed tehtud. Jrk Võlausaldaja nimi ja registrikood Tunnustatud nõue Rahuldamisjärk eurodes Jaotis % 1 P C AS (rk XXX) 8413,80 II 30,54 2 E I OÜ (rk XXX) 2750,49 II 9,98 3 K T A (ik XXX) 156,30 II 0,57 4 S F AS (rk XXX) 912,98 II 3,31 5 N C OÜ (rk XXX) 1457,00 II 5,29 6 A F OÜ (rk XXX) 10 579,70 II 38,4 7 J I AS (rk XXX) 1091,00 II 3,96 4

(9)2-22-5189 Võlgnik ei ole võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud. Nõuete puhul ei ole tegemist solidaarkohustusega või tingimuslikust tehingust või kõrvaltingimusega haldusaktist tuleneva nõudega. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Hagisid menetluses esitatud ei ole ja haldur neid esitada ei kavatse. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kohtukulusid pankrotimenetluses ei ole. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud

§ 168

kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on seaduse § 158 lõikes 4 /…/ nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. J K ei ole nõuete nimekirjas ja aruandes kajastatud võlanõuetele vastuväiteid esitanud. Maksejõuetuse põhjus Vastutustundetu käitumine kohustuste võtmisel ja tekitamisel, arvestamata oma reaalsete võimalustega võetud kohustusi tasuda. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Halduri seisukoht võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise suhtes J K on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks. Oma avalduses on J K kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 173

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Nähtuvalt Maksu ja Tolliameti vastusest pankrotihalduri järelepärimisele ei ole J K saanud pankrotimenetluse ajal maksustatavat tulu.

§ 172

lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Haldur kutsus

  1. septembril
  2. a. kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Teade koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra kohta avaldati elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded
  3. augustil
  4. a., kuid ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud. Sellest saab teha järelduse, et võlausaldajatel puudub huvi ettepaneku tegemiseks usaldusisiku nimetamise kohta. Juhuks, kui kohus algatab J K kohustustest vabastamise menetluse, edastab pankrotihaldur kohtule ja võimalikule usaldusisikule võlausaldajate makserekvisiidid: P C AS 8413,80 eurot, jaotis järgus 30,54% Arvelduskonto XXX Selgitusse: J K (ik XXX ) Viitenumber 24340885 E I OÜ 2750,49 eurot, jaotis järgus 9,98% Arvelduskonto XXX Selgitusse: J K (ik XXX ) N k T A 156,30 eurot, jaotis järgus 0,57% Arvelduskonto XXX 5

(9)2-22-5189 Selgitusse: J K (ik XXX ) XXX S F AS 912,98 eurot, jaotis järgus 3,31% Arvelduskonto XXX Selgitusse: J K (ik XXX ) N C OÜ 1457,00 eurot, jaotis järgus 5,29% Arvelduskonto XXX Selgitusse: J K (ik XXX ) A F OÜ 10579,70 eurot, jaotis järgus 38,40% Võlausaldaja palub jaotise alusel väljamakstavad summad kanda J I OÜ arvelduskontole XXX Selgitusse: J K (ik XXX ) J I OÜ 1091,00 eurot, jaotis järgus 3,96% Arvelduskonto XXX Selgitusse: J K (ik XXX ) G C OÜ 2190,29 eurot, jaotis järgus 7,95% Arvelduskonto XXX Selgitusse: J K (ik XXX ) Menetlusabi taotlus J K pankrotihaldur on taotlenud tasuks kokku 1437,50 eurot, millele lisandub käibemaks 287,50 eurot, kokku 1725 eurot, mis on pankrotihaldurile täies ulatuses hüvitamata. Nähtuvalt ülaltoodust ei ole J K pankrotimenetluses vahendeid, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulusid ja pankrotihalduri tasu. Seetõttu taotleb pankrotihaldur J K nimel menetlusabi halduri tasu hüvitamiseks summas 1437,50 eurot, millele lisandub käibemaks 287,50 eurot, kokku 1725 eurot. Tasust 784,80 eurot koos käibemaksuga on tagastamisele mittekuuluv menetlusabi ja 940,20 eurot peab J K tagastama riigile. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruande ja ettepanekuga, leiab, et taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud. Pankrotiseaduse (

) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus menetluse raugemisega.

§ 158

lg 1 järgi juhul, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. J K pankrotihaldur on koostanud ning esitanud kohtule aruande. Võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse lõpuleviimiseks ja võlausaldajate nõuete väljamaksmiseks. Kuna võlgniku olukorra paranemist oodata ei ole, võlausaldajad ei ole ilmutanud huvi pankrotimenetluse jätkamiseks, kuulub pankrotimenetlus lõpetamisele raugemise tõttu

§ 158lg 4 alusel.

Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. 6

(9)2-22-5189

§ 158

lg 4 järgi märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Võlausaldajate lõplik nimekiri on kinnitatud 23. augusti 2022 kohtumäärusega. Võlgnik ei esitanud tunnustatud nõuetele vastuväidet.

§ 168

kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas võlausaldajatele täitedokumendiks.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab Ly Müürsoo J K pankrotihalduri kohustustest.

§ 65

lg 1 alusel on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Sama sätte 2. lõike kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud varast lähtuvalt. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 65

lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks.

§ 65

lg 12 kohaselt, kui halduri tasu aluseks olev pankrotivara puudub või selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, määrab kohus halduri taotlusel pankrotihalduri tasu

§ 23lg 1‒3 ja § 661 lg 1 sätestatud kalkulatsiooni alusel.

Haldur palub määrata tema tasuks 1725 eurot (sh käibemaks). Pankrotivara puudumise tõttu palub haldur hüvitada halduri tasu menetlusabi korras riigivahenditest kokku 1437,50 eurot, millele lisandub käibemaks 287,50 eurot, kokku seega 1725 eurot. Tasust 784,80 eurot koos käibemaksuga on tagastamisele mittekuuluv menetlusabi ja 940,20 eurot peab J K tagastama riigile. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kohus leiab, et halduri tasu ja menetlusabi taotlused on põhjendatud ning kuuluvad rahuldamisele. Halduri tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning seaduses sätestatuga.

§ 66lg 12 ja 23 lg 3 kohaselt on 7

(9)2-22-5189 halduri tunnitasu ülemmäär 130,80 eurot. Kohus määrab pankrotihalduri tasu summas 1725 eurot (sh käibemaks), mis tuleb jätta võlgniku kanda. Võlgnikul puuduvad vahendid menetluskulude kandmiseks. Kohus annab seega võlgnikule TsMS § 183 lg 2 alusel menetlusabi pankrotihalduri tasu summas 1725 eurot (sh käibemaks) hüvitamiseks, vabastades J K kohustusest hüvitada riigile tasu 784,80 eurot, ning kohustusega hüvitada riigituludesse 940,20 eurot osamaksetena. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 1 ja 2 sätestab, et seadust kohaldatakse pärast selle jõustumist esitatud maksejõuetusavalduste alusel algatatud menetlustele. Enne seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste ja kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini.

§ 171

lg 1 esimese lause lausel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpparuande kinnitamisel (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon). Võlgnik on esitanud koos pankrotiavaldusega avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitas, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 170

lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse esitada mh pankrotiavalduses (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon). Seega on võlgniku avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt

§ 171lg 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise.

Vastavalt

§ 172

lg 1 kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lg 3 nimetatud makseid (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon).

Pankrotihaldur on aruandes märkinud, et ettepanekuid usaldusisiku nimetamise osas ei ole esitatud. Tulenevalt

§ 172

lg 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon). Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kohus algatab seega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda

§ 173

(kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon) sätestatust: võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (

§ 173lg 1).

võlgnik ei tohi varjata saadud tulusid ning vara ning kohustub andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (§ 173 lg 3 ja 4). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra. 8

(9)2-22-5189 võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (§ 173 lg 5). Kohus selgitab, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. TMS § 131 lg 1 p 1‒11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (§ 173 lg 6). Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab

§ 172(kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon).

Muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (§ 172 lg 2). Kohus kohustab võlgnikku usaldusisikuna esitama üks kord aastas aruande usaldusisiku ülesannete täitmise kohta.

§ 172

lg 4 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.

§ 1933lg 2 kohaselt kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022.

aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine

§ 175lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Alekand kohtunik 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.