← Eesti

3-22-2236/8

Obsah (5)§ 154§ 155§ 43§ 152§ 104

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Anu Maria Brenner Määruse avalikult teatavaks- 22. november 2022, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number 3-22-2236 Haldusa

) § 204 lg 1). Sekretäril saata määrus menetlusosalistele (esindajate kaudu). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tallinna Halduskohtu menetluses on X kaebus Keskkonnaameti 15.08.2022 ettekirjutuse nr 2751 ja 22.09.2022 vaideotsuse nr 1-7/22/172-2 tühistamise nõudes.
  2. Menetlusosalised esitasid 21.11.2022 taotluse 21.11.2022 allkirjastatud kompromissi kinnitamiseks ja haldusasjas menetluse lõpetamiseks. Kaebaja ja vastustaja vahel on 21.11.2022 sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 2.
  3. X täidab Keskkonnaameti 15.08.2022 ettekirjutuse nr 2751 (edaspidi ettekirjutus) ja likvideerib Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Väike Kamari külas asuva Lohu kinnistu (katastritunnus 61602:002:0390) Põltsamaa jõe kalda ehituskeeluvööndist bussi hiljemalt 01.02.
  4. 2.
  5. Keskkonnaamet ei rakenda kuni 01.02.2023 X suhtes ettekirjutuse täitmata jätmise tõttu sunniraha. 2.
  6. Xl ei ole kuni 01.02.2023 kohustust tasuda Keskkonnaameti 31.10.2022 kirjaga nr 7-28/22/21400 (edaspidi teade) määratud sunniraha summas 500 eurot. Keskkonnaamet ei esita kuni 01.02.2023 avaldust täitemenetluse alustamiseks teatega määratud sunniraha sissenõudmiseks. 2.
  7. Juhul, kui ettekirjutust hiljemalt 01.02.2023 ei täideta, on Keskkonnaametil õigus rakendada sunniraha korrakaitseseaduses ning asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras, sealhulgas esitada avaldus teatega määratud sunniraha sissenõudmiseks. 2.
  8. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. KOHTU PÕHJENDUSED 3.

§ 154

lg 1 kohaselt võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga.

§ 155

lg 4 kohaselt kinnitab kohus kompromissi määrusega, märkides määruses kompromissi tingimused ning ühtlasi lõpetab asja menetluse.

  1. Kohus leiab, et 21.11.2022 allkirjastatud ja kohtule esitatud kompromiss kuulub kinnitamisele, see kajastab poolte vaba tahet, selle täitmine on võimalik ning kompromiss ei riku teiste isikute õigusi ega kahjusta avalikke huve. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte enda kanda.
  2. Kohus selgitab, et

§ 155

lõike 6 kohaselt on kaebuse läbi vaatamata jätmisel ja menetluse lõpetamisel

§-s 43 sätestatud tagajärjed.

§ 43

lg 1 punkti 2 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta.

§ 154

lg-s 3 sätestatakse, et kui kompromiss sisaldab tsiviilõiguslikke tingimusi, kohaldatakse selle suhtes täiendavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lõikeid 8 ja 9. TsMS § 430 lõike 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Sama sätte teise lause kohaselt saab kompromissi tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või 2

(3)3-22-2236 kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Nimetatud normi viimase lause kohaselt, kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 kohaselt saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Menetlusosalised on 21.11.2022 menetlusdokumendis kinnitanud, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja haldusasja menetluse lõpetamise tagajärgedest, sh asjaolust, et menetluse lõpetamise korral ei saa samal alusel ja sama nõudega kaebust esitada. 6.

§ 152lg 1 p-st 3 tulenevalt lõpetab kohus haldusasja nr 3-22-2236 menetluse.

7.

§ 104

lg 6 p 1 kohaselt tagastatakse kompromissi sõlmimise korral pool asjas tasutud riigilõivust, kui riigilõivu suurus ületab 50 eurot. Kaebaja tasutud riigilõiv (40 eurot) nimetatud summat ei ületa ning seega tagastamisele ei kuulu. Muude menetluskulude jaotuse on pooled kompromissis kokku leppinud. Seega jäävad poolte muud võimalikud menetluskulud nende enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.