← Eesti

3-21-2951/18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Otsuse tegemise aeg ja koht 7. november 2022, Tallinn Haldusasja number 3-21-2951 Haldusasi X kaebus Eesti Advokatuuri

) § 34 lg 1 kohaselt menetluse tähtaja ennistamiseks. Pärnu Maakohus tegi otsuse, mis jõustus Riigikohtu määrusega menetlusse võtmata jätmisest, juba 15.05.

  1. Kassatsioonkaebuse esitas advokaat juba 07.10.
  2. Seega olid kõik advokaadile etteheidetavad tegevused lõppenud hiljemalt
  3. a oktoobriks ja pidid teada olema ka kaebajale. Igal juhul pidi kaebaja saama teada advokaadi väidetavast ebakvaliteetsest ja asjatundmatust esindamisest süüdimõistva otsuse jõustumisel 27.01.
  4. Järelikult oli kaebaja teadlik kaebuse aluseks olevatest asjaoludest rohkem kui 1 aasta ja 6-kuuline kaebetähtaeg oli ületatud. 4.
  5. 28.05.2021 kaebus sisaldas muuhulgas taotlust tähtaja ennistamiseks, kuna kaebaja oli kaebuses kirjeldanud põhjuseid, miks ta pöördus aukohtu poole alles 28.05.
  6. Aukohus kaalus 08.07.2021 istungil, kas kaebaja esitatud põhjendusi saab pidada mõjuvaks ja leidis, et esitatud asjaolud ei ole mõjuvad menetlustähtaja mööda laskmiseks ning ei ennistanud menetlustähtaega. 4.
  7. Kaebaja tegeles juba enne aukohtu poole pöördumist aktiivselt asjaga, sest oli pöördunud nii Justiitsministeeriumi kui ka õigusteadlaste, kriminaalprofessorite ja teiste õigusemõistmisega seotud isikute poole. Järelikult pidid kaebajale olema teada kaebuse aluseks olevad asjaolud oluliselt varem. Kui arvestada, et kaebaja asus asjaga tegelema pärast seda, kui oli
  8. a oktoobris põdenud COVID-19 viirusnakkust ja sellest taastunud, ei ole see esitatud 2 nädala jooksul pärast kaebuse esitamist takistavate asjaolude äralangemist (

§ 34lg 2).

Menetlustähtaega ei ennistata

§ 34

lg 3 alusel, kui esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast on möödunud rohkem kui 1 aasta. 4.

  1. Halduskohus ei saa hinnata vastustaja tehtud kaalutlusotsuse, menetlustähtaja ennistamata jätmine, otstarbekust või teha menetluse ennistamise kaalutlusotsust. Kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud. 4.
  2. Kaebaja vastuväited ja hinnangud advokaadi tööle tuleb jätta tähelepanuta, sest halduskohus ei saa lahendada kaebaja poolt advokaadi tegevusele esitatud kaebust aukohtu eest. Aukohtumenetluse algatamise otsustamine ja advokaadile karistuse määramine on aukohtu pädevuses. 4.
  3. Kaebaja ei ole ise esile toonud mitte ühtegi muud asjaoludest teada saamise kuupäeva kui 27.01.2020, vaid esitas üksnes põhjendused, miks ta ei saanud aukohtule kaebust varem esitada. Aukohus on kaebaja põhjendustega tutvunud ega ole pidanud neid piisavalt mõjuvaks, et menetlustähtaega ennistada. Usutav ega tõendatud ei ole väide, et vangla oli 8 kuud totaalselt lukus igasuguse suhtluse osas. KOHTU PÕHJENDUSED
  4. AdvS § 16 lg 1 kohaselt võib huvitatud isik pöörduda aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks kuue kuu jooksul, arvates päevast, mil kaebuse esitaja sai teada või oleks pidanud saama teada taotluse aluseks olevatest asjaoludest. AdvS § 17 lg 7 ls 2 alusel kohaldatakse aukohtumenetluses

-is sätestatut ulatuses, mida AdvS ja advokatuuri kodukord ei reguleeri. 3

(5)3-21-2951 6. Advokatuuri veebilehel3 avaldatud „Eesti advokatuuri kodukorras“ ei ole menetlustähtaegu sätestatud ja kuna ka AdvS-is ei ole reguleeritud menetlustähtaegade järgimisega seonduvat täpsemalt, tuleb lähtuda

-ist. 7.

§ 14

lg 6 p 1 järgi tagastab haldusorgan taotluse läbi vaatamata, kui taotluse esitamise tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata.

§ 34

lg 1 sätestab, et kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel, võib haldusorgan oma algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada. Viidatud paragrahvi lg 2 alusel tuleb menetlustähtaja ennistamise põhjendatud taotlus esitada kahe nädala jooksul pärast menetlustoimingu sooritamist takistava asjaolu äralangemist. Haldusorgan võib menetlusosaliselt ennistamise taotluse esitamisega üheaegselt nõuda menetlustoimingu sooritamist, mille tähtaja ennistamist taotletakse.

§ 34

lg 3 järgi ei ennistata menetlustähtaega, kui esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast on möödunud rohkem kui üks aasta.

  1. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja rikkus aukohtule kaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaega. Kriminaalasjas nr XXXXX lepingulise esindaja poolt väidetavalt toime pandud rikkumistest pidi kaebaja teada saama hiljemalt 27.01.2020, kui jõustus teda süüdi mõistev Pärnu Maakohtu otsus (Riigikohus ei võtnud kassatsioonkaebust menetlusse). Seega tulnuks kaebus aukohtule esitada hiljemalt 27.07.
  2. Kaebaja esitas kaebuse 28.05.2021, st 6-kuulist tähtaega rikkudes.
  3. Aukohus põhjendas vaidlusaluses määruses kaebuse läbi vaatamata jätmist sellega, et kuna aukohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et kaebajal oleks olnud mõjuv põhjus taotluse esitamise tähtaja mööda laskmiseks ning kaebaja ei ole ka menetlustähtaja ennistamist taotlenud, siis ei ennista aukohus menetlustähtaega.
  4. Kohus selgitab, et

§ 34

lg 1 võimaldab haldusorganil menetlustähtaega ennistada omal algatusel või menetlusosalise taotlusel. Vastustaja tunnistas vaidlusaluses määruses, et kaebaja ei ole menetlustähtaja ennistamise taotlust esitanud. Järelikult ei saanud vastustaja vaidlusaluses määruses kaebaja ennistamise taotluse üle otsustada. Kohtu arvates tulnuks vastustajal anda kaebajale võimalus taotleda tähtaja ennistamist ja seda põhjendada ning alles seejärel saanuks vastustaja otsustada, kas kaebajal esinesid mõjuvad põhjused tähtaja möödalaskmiseks või mitte. Praegusel juhul ei olnud tegemist olukorraga, kus menetlustähtaja ennistamine olnuks selgelt välistatud (

§ 34

lg 3), sest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast (27.07.2020) ei olnud möödunud 1 aastat. 11. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kohus ei saa asuda vastustaja asemel ise menetlustähtaja ennistamise võimaluse ja põhjendatuse üle otsustama. Seda peab tegema vastustaja ise (

§ 34lg 4).

Seetõttu rahuldab kohus kaebuse ja kohustab vastustaja otsustama uuesti kaebaja 28.05.2021 kaebuse esitamise tähtaja ennistamise üle. 12. Kohus ei nõustu vastustaja väitega, et kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud. Kaebajal ei ole valitseva kohtupraktika järgi subjektiivset õigust nõuda advokaadi karistamist, kuid tal on subjektiivne õigus esitada aukohtule kaebus, samuti on tal õigus selle läbivaatamisele kehtivate normide kohaselt. Praegusel juhul rikkus vastustaja menetlusnorme, kui ei võimaldanud kaebajal esitada menetlustähtaja ennistamise taotlust. 3 https://advokatuur.ee/est/advokatuur/oigusaktid/kodukord. 4

(5)3-21-2951 13. Kuna kohus teeb otsuse vastustaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot, mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.