← Eesti

3-22-1470/7

Obsah (7)§ 37§ 45§ 38§ 121§ 46§ 43§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ragne Piir Määruse tegemise aeg ja koht 10.10.2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-1470 Haldusasi X kaebus Tallinna Vangla tegevusetuse õigusvastasuse t

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

  1. Kaebaja on esitanud kohtule kaebuse nõuetes tuvastada Tallinna Vangla tegevusetuse õigusvastasus ja hüvitada mittevaraline kahju kohtu õiglasel äranägemisel. Kohus kontrollib kaebuse tagastamise aluseid kummagi nõude osas eraldi. Õigusvastasuse tuvastamine
  2. Kaebaja on pöördunud halduskohtusse tuvastamiskaebusega

§ 37

lg 2 p alusel ning palub kohtul teha kindlaks Tallinna Vangla tegevusetuse õigusvastasus. Kaebaja heidab Tallinna Vanglale ette kriminaalhooldusametniku õigusvastast tegevusetust, mis seisneb kaebaja esindaja 22.10.2020 ja 28.04.2021 taotlustele vastamata ja nende lahendamata jätmises ning erakorralise ettekande edastamata jätmises. Kaebaja on kaebuses kirjeldanud kriminaalhooldusametniku pikaajalise tegevusetuse etteheitega seoses kriminaalhooldusametniku iseseisva tegutsemise osas initsiatiivi puudumist ja kaebaja soovitud taotluste esitamata jätmist. Samuti peab kaebaja õigusvastaseks ÜKT korraldamisel tema tööohutusnõuetest instrueerimata jätmist. Kaebuse peamine etteheide on see, et kriminaalhooldusametniku tegevusetuse tõttu ei õnnestunud kaebajal õigeaegselt täita ÜKT tunde. 7.

§ 45

lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kohus leiab, et käesolevas haldusasjas ei ole

§ 45lg-st 2 tulenevad eeldused tuvastamiskaebuse esitamiseks täidetud.

Tuvastamiskaebust saab esitada põhjendatud huvi korral üksnes erandlikes olukordades preventiivsetel eesmärkidel, kui muud õiguskaitsevahendid ei oleks tõhusad. Õigusvastasuse tuvastamine peab aitama kaebajat edaspidi tema rikutud subjektiivsete õiguste kaitsel. Kui kaebajal esinevad tõhusamad õiguskaitsevahendid oma õiguste kaitsmiseks, ei ole tuvastamisnõude esitamine lubatav. Kaebaja ei ole tuvastamiskaebuse esitamisel selgitanud, miks on õigusvastasuse eraldiseisev tuvastamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik (

§ 38lg 4) ning seda ei nähtu kaebuse asjaoludest ka kohtule.

Liitkaebuses on kaebaja koos tuvastamisnõudega juba esitanud hüvitamisnõude. Kahju hüvitamise nõudega on hõlmatud ka tuvastamisnõue, seega ei ole eraldiseisva tuvastamiskaebuse esitamine praegusel juhul vajalik ning kaebajal puudub selle esitamiseks seetõttu põhjendatud huvi (

§ 45lg 2).

Kohtu hinnangul tuleb tuvastamisnõue eelnevast tulenevalt lugeda lubamatuks. 8.

§ 121

lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib kaebuse tagastada selle esitajale, kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Kuna kohus luges tuvastamisnõude lubamatuks, tuleb X kaebus Tallinna Vangla tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes tagastada ilmselge kaebeõiguse puudumise tõttu

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Mittevaralise kahju hüvitamine 9.

§ 121

lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

§ 121

lg 2 p 21 on diskretsiooniline kaebuse tagastamise alus ning näeb ette võimaluse tagastada kaebus ainult juhul, kui korraga on täidetud mõlemad sättes nimetatud eeldused, s.t kaebaja õiguseid on rikutud vähesel määral ning on piisavalt põhjust arvata, et kaebus jääks rahuldamata. Seega hindab kohus mittevaralise kahju hüvitamise nõudes esmalt riive intensiivsust ja seejärel kaebuse rahuldamise tõenäosust. 10. Harju Maakohtu 20.09.2019 otsusega asjas nr xxxxxx mõisteti kaebajale kokkuleppemenetluses asenduskaristusena ÜKT tegemine 600 tunni ulatuses tähtajaga 24 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus 21.02.2019, seega saabus ÜKT tundide sooritamise tähtaeg 3

(7)21.02.
  1. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja suhtes on seoses 09.10.2020 toime pandud KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteoga algatatud ka kriminaalasi nr xxxxxx, mistõttu kaebaja viibis 05.11.2020–05.02.2021 vahi all. Kohtule edastatud ÜKT toimiku andmetele tuginedes viibis kaebaja Venemaa Föderatsioonis 29.03.2019 (dtl 208), 12.07.2019–15.07.2019 (dtl 230, 232), 30.08.19–01.09.2019 (dtl 260, 262) ja 11.10.2019–13.10.2019 (dtl 280, 284).
  2. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja hinnangul õigusvastane Tallinna Vangla mittevastamine tema taotlustele ja seejuures erakorralise ettekande esitamata jätmine nii karistuse kandmise peatamise kui ka vabastamise kohta, samuti kaebaja tööohutusnõuetest juhendamata jätmine. Kaebuse järgi on seeläbi riivatud kaebaja õigust inimväärikale kohtlemisele ja tervise kaitsele. Pidevas teadmatuses hoidmine, abita ja toeta jätmine, selgituste jagamata jätmine ja juhendata jätmine on kaebajale tema sõnul tekitanud liigset stressi ning kaebaja tervislik seisund on märkimisväärselt halvenenud.
  3. Kaebaja seostab vangla tegevusetust esmalt tema kahele taotlusele vastamata jätmisega, viidates kaebaja esindaja poolt 22.10.2020 ja 28.04.2021 koostatud pöördumistele. 22.10.2020 avaldusega tegi kaebaja esindaja kriminaalhooldusametnikule ettepaneku esitada Harju Maakohtule taotlus kaebaja karistuse kandmise ajutiseks peatamiseks tema tervisliku seisundi tõttu ning 28.04.2021 avaldusega ettepaneku Harju Maakohtule taotluse esitamiseks kaebaja karistuse täitmisest vabastamiseks.
  4. Kaebaja esindaja 22.10.2020 taotlusele karistuse kandmise peatamiseks vastas kriminaalhooldusametnik kaebuse materjalidest nähtuvalt 26.10.2020 e-kirja teel (dtl 23), teavitades kaebajat erakorralise ettekande koostamise kavatsusest, küsimaks kohtuarstlikku ekspertiisi nii vaimse kui füüsilise tervise halvenemise tõttu isiku karistusest vabastamiseks. Seega ei ole kriminaalhooldusametnik kaebaja taotlusele seoses karistuse kandmise peatamisega sisuliselt vastanud, viidates üksnes erakorralise ettekande koostamise kavatsusele. Tallinna Vangla möönab 19.08.2022 vastuses, et ei olnud võimalik välja selgitada, millistele kaalutlustele tuginedes otsustas kriminaalhooldusametnik erakorralist ettekannet mitte esitada. Asja materjalidest ega ÜKT toimikust ei nähtu, et kriminaalhooldusametnik oleks vastanud kaebaja 28.04.2021 avaldusele.
  5. Kohtu hinnangul ei saa kaebaja 22.10.2020 taotlusele sisuliselt reageerimata jätmist ega ka 28.04.2021 avaldusele vastamata jätmist praegusel juhul siiski pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks, sh kaebaja viidatud õigust inimväärikale kohtlemisele ja tervise kaitsele intensiivselt riivavaks.
  6. Kohtute infosüsteemi kohaselt on kaebaja esitanud maakohtule ka kriminaalasjas nr xxxxxx 17.03.2021 taotluse tema karistuse täitmise peatamiseks, mille maakohus jättis rahuldamata. Kohus selgitas seejuures, et ÜKT pikendamine ei ole selleks määratud juba niigi maksimaalse tähtaja tõttu seadusest tulenevalt võimalik. Niisiis poleks ka kaebaja 22.10.2020 taotluse rahuldamine olnud ÜKT maksimaalse tähtaja tõttu võimalik. Samuti on kaebaja esitanud maakohtule 17.06.2021 taotluse tema karistuse täitmisest vabastamiseks, mille Harju Maakohus jättis läbi vaatamata. Kaebaja on kriminaalasjas nr xxxxxx esitanud ka kriminaalhooldusametniku kohustamisnõude, mille Harju Maakohus jättis 12.10.2021 määrusega rahuldamata. Ringkonnakohus on kaebajale seejuures selgitanud, et tähtaeg, millal oli võimalik asenduskaristuse täitmisest vabastamist tervislikel põhjustel taotleda, oli selleks hetkeks juba möödunud, mistõttu puudus alus kriminaalhooldusosakonna kohustamiseks vastavasisulise esildise esitamiseks. Ringkonnakohus selgitas, et Harju Maakohtu 20.02.2019 otsusega määratud asenduskaristuse täitmise tähtaeg lõppes 21.02.2021 ning kaebajale mõistetud põhikaristust ei ole Kohtute infosüsteemist nähtuvatest andmetest täitmisele pööratud. Seega ei olnud ringkonnakohtu selgitusel vastava taotluse esitamise ajal enam kohtulahendit, mida X pidanuks täitma ja mille vabastamiseks kaitsja taotles kriminaalhooldusosakonna kohustamist. Seetõttu puudus ka asutus, keda saanuks kohustada suunama süüdimõistetut arstlikku komisjoni. Kuna praeguses asjas esitas kaebaja kriminaalhooldusametnikule ettepaneku Harju Maakohtule taotluse esitamiseks kaebaja 4
(7)karistuse täitmisest vabastamiseks 28.04.2021, ent tema asenduskaristuse täitmise tähtaeg oli lõppenud juba 21.02.2021, puudus eelnevat arvestades ka viidatud 28.04.2021 avalduse esitamise ajal kohtulahend, mida kaebaja pidanuks täitma. Seega ei saanuks ka kaebaja 28.04.2021 karistuse vabastamiseks ettekande esitamise taotluse lahendamine, st kaebajale vastamine ja/või erakorralise ettekande koostamine, enam kuidagi mõjutada ÜKT tegemist, sest taotluse esitamise hetkeks oli kaebajale määratud asenduskaristuse täitmise tähtaeg möödunud. Kriminaalhooldusametniku poolt kaebaja 28.04.2021 taotlusele mittevastamine ja esildise esitamata jätmine seega kaebaja õigusi ei mõjutanud. Kaebaja eesmärk ei ÜKT tähtaja peatamiseks ega ka ÜKT tegemisest vabastamiseks ei oleks vastavate taotluste esitamise aega arvestades seega saanud ilmselgelt realiseeruda, mistõttu ei saa ka kaebaja avaldustele vastamata jätmist kriminaalhooldusametniku poolt pidada kaebaja õigusi kuigivõrd intensiivselt riivavaks.
  1. Teiseks heidab kaebaja vanglale tegevusetusena ette seda, et kriminaalhooldusametnik jättis ta tähelepanuta. Kaebaja usaldas enda sõnul ametnikku ja uskus, et ametnik aitab leida kaebajale töö, mis arvestab tema halba füüsilist tervislikku seisundit ning alustab menetluse kaebaja karistuse täitmise peatamiseks/vabastamiseks. Ametnikule oli kaebaja kehv tervislik seisund teada nii esitatud arstitõenditest kui ka kaebaja esindaja pöördumistest ning see oleks pidanud kriminaalhooldusametnikku panema iseseisvalt juba varem kaebaja huvides tegutsema ja taotlema täitmise peatamist või täitmisest vabastamist. Kaebaja märgib, et kriminaalhooldusametnik ei vastanud tema 03.06.2019 ja 25.11.2019 pöördumistele ega astunud samme, et leida lahendust seoses kaebaja terviseprobleemidega. Küll aga pidas kriminaalhooldusametnik oluliseks koostada kriminaalasjas nr xxxxxx 05.12.2019 erakorraline ettekanne, milles taotles kaebaja suhtes täiendava karistuse määramist, st eluviisitreeningus osalemiseks ja soovis keelata raviks vajalike psühhotroopsete ravimite kasutamist. Kaebaja toob välja, et Harju Maakohus lubas siiski kaebajal jätkata arsti poolt määratud psühhotroopsete ravimite kasutamist.
  2. Kohus on käesolevas haldusasjas selgitanud, et karistuse täitmise ajal tekkinud küsimusi karistuse täitmist puudutavas osas saab lahendada täitmiskohus, kui süüdimõistetu või tema kaitsja esitavad maakohtu täitmiskohtunikule vastavasisulise taotluse (vt RKKKo 3-1-2-1-17, p 21). Süüdimõistetul on oma karistuse osas tekkinud küsimusele vastuse saamiseks õigus pöörduda kohtu poole ka sõltumata sellest, et vangla ei ole vastavaid andmeid karistuse peatamise või sellest vabastamise kohta kohtule edastanud (nt RKHKm 3-3-1-45-15, p 12). Kaebusest ja ÜKT toimiku materjalidest nähtuvalt on kaebaja olnud võimeline esitama kriminaalhooldusametnikule korduvalt erinevaid taotlusi reisimiseks ja ka muu ÜKT tegemiseks, samuti on kaebaja võtnud endale lepingulise esindaja (03.06.2019 kiri, dtl 531), kes on kaebajat abistanud toimingute tegemisel. Kohtule ei nähtu, et kaebaja oleks varem esitanud kriminaalhooldusametnikule või maakohtule taotlusi tema tervislikust seisundist tulenevalt karistusest vabastamiseks, millest võib järeldada, et kaebaja ei hinnanud eelnevalt enda tervislikku seisundit sedavõrd halvenenuks, et ta vajanuks ÜKT tegemisest vabastamist. Kaebaja möönab kaebuses ka ise, et ta nõustus kokkuleppemenetluses karistusena määratud ÜKT-ga, olles samal ajal teadlik endal diagnoositud tervislikust seisundist ning pidamata seda ÜKT sooritamist takistavaks asjaoluks. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja ÜKT tunde sooritanud nii enne kui ka pärast
  3. a märtsis saadud vigastust, kusjuures pärast vigastust valiti kaebaja füüsilisele tervislikule seisundile sobiv töö – näiteks ka kaebaja 22.10.2020 pöördumises on viidatud, et kriminaalhooldusametnik arvestas kaebaja kroonilist haigust, määrates kaebajale töö sotsiaalhoolduskeskuses (dtl 19). Kaebaja selgituste kohaselt sooritas ta alates 19.08.2019 ÜKT tunde Tallinna Sotsiaalkeskuses ning oli suuteline kohusetundlikult järgima ÜKT tundide ajakavasid (nt dtl 18; dtl 21).
  4. Praegusel juhul on karistuse täitmisest vabastamise taotlused nii kriminaalhooldusametnikule kui ka maakohtule esitatud alles pärast ÜKT tähtaja saabumist, kuigi kaebaja saanuks seda ise või 5
(7)esindaja abil teha aegsasti enne tähtaja saabumist, kui tema hinnangul oli tema tervis halvenenud määral, et ÜKT tegemine oli täielikult takistatud. Arvestades eelnevalt toodud asjaolusid, eelkõige nii kaebaja esitatud korduvaid taotlusi reisimiseks kui ka ÜKT tundide sooritamist nii enne kui pärast
  1. a märtsis saadud vigastust, ei nähtu kohtule, et kriminaalhooldusametnikule saaks olla etteheidetav tegevusetus seoses kaebaja tervisliku seisundi tõttu omal initsiatiivil sammude astumata jätmisega. Kriminaalhooldusametnik on mh põhjendanud, et kaebaja reisimisaktiivsust arvestades polnud põhjust järeldada tema tervise halvenemist (dtl 151). Sellest tulenevalt peab kohus kaebaja väidetud Tallinna Vangla tegevusetust (s.o kaebaja pöördumistele vastamata jätmisest ning kriminaalhooldusametniku enda initsiatiivil kaebaja karistuse peatamiseks või sellest vabastamiseks erakorralise ettekande esitama jätmisest) tuleneda võivat mõju kaebaja õigustele väheintensiivseks.
  2. Ehkki kaebuses on muude etteheidete seas viidatud ka 12.03.2019 ÜKT tegemisel saadud vigastusele ja selle põhjusena kaebaja eelnevalt instrueerimata jätmisele, ei ole selle vigastuse tekkimist eraldivõetuna kahjunõude alusena välja toodud, vaid juhtumile on eelkõige tuginetud ÜKT tundide tegemise võimatuse põhistamisel ja kriminaalhooldusametniku tegevusetuse osas esitatud etteheidete sisustamisel. Seega ei käsita kohus kaebaja kirjeldatud tööõnnetusega seonduvat eraldiseisva nõudena. Kohus märgib siiski, et kuivõrd hüvitamiskaebuse esitamiseks on seaduses ette nähtud tähtajaks kolm aastat arvates kahjust ja selle põhjustanud isikust teada saamisest (

§ 46lg 4, RVast

S § 17 lg 3) ning see oli kaebuse esitamise ajaks möödunud, ei oleks vastav nõue praegusel juhul ka tähtaegne.

  1. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Seega eeldab avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõue avaliku võimu kandja tegevuse õigusvastasust. Tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi.
  2. Kohtu hinnangul ei ole eelnimetatud eeldused täidetud ja kaebuse eduväljavaated on seetõttu kasinad. Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalosakonna põhimääruse § 5 lg 2 kohaselt on kriminaalhooldusosakonna ülesandeks teostada kriminaalhooldust, mille käigus järgib osakond kohtuotsuses märgitud kohustuste täitmist, abistab ja nõustab kriminaalhooldusalust nimetatud kohustuste täitmisel (p 4 ) ning toetab ja motiveerib õigusrikkujat elama õiguskuulekalt (p 5). Samas on ka kriminaalhooldusalusel isikul teavitamiskohustus ÜKT tegemise takistustest, eriti kui need on tingitud tema tervisest tulenevatest asjaoludest. Justiitsministeeriumi määruse „Üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve kord“ § 12 lg-st 1 tulenevalt selgitatakse kriminaalhooldusalusele, kuidas kontakteeruda juhendaja ja kriminaalhooldusametnikuga ning mida teha haigestumise korral. Kohtule nähtuvalt ei esinenud kaebajal takistusi kriminaalhooldusametnikuga kontakteerumisel ning ta oli seda ka teinud, kusjuures pärast vigastust vahetati ÜKT tegemise koht kaebaja tervislikule seisundile vastavaks ja kaebaja jätkas ÜKT tundide tegemist. Haigestumise korral ja töö tegemise takistuse ilmnemisel tuli kaebajal ametnikku teavitada (süüdlase kohustused punkt 1,
  3. lause, dtl 190). Valides kaebajale üldkasuliku töö tegemise kohta, tuli kaebajal enda tervislikku olukorda selgitada ametnikuga esimesel kohtumisel. Kaebaja on oma ravimatu haiguse esinemisest ametnikku teavitanud (dtl 526), kuid ei teatanud, et tema haigus ÜKT tegemist takistaks.
  4. Tallinna Vangla on kaebajale võimaldanud tema tervislikust seisundist lähtudes üldkasuliku töö tegemist teise tööandja juures alates 19.08.2019 (vt dtl 256) ning seda on oma pöördumistes korduvalt kinnitanud ka kaebaja. Kaebaja kinnitab, et täitis ÜKT tunde Tallinna Sotsiaaltöö Keskuses, kus ta töötas administraatorina põhjusel, et Viimsi Vallavalitsuse pargikoristuse töö oli vastunäidustatud füüsilise koormuse tõttu. Tallinna Sotsiaaltöö Keskuses administraatori ametikohal oli kaebajal aga 6

(7)võimalik säästa vigastatud kätt ja viia füüsiline töö miinimumini (dtl 520). Kaebaja ei ole üheski kohtule esitatud dokumendis põhjendanud, miks tal ei olnud võimalik kergemaid tööülesandeid Sotsiaaltöö Keskuses karistuse täitmiseks määratud tähtaja jooksul jätkata, eriti olukorras, kus arsti ettekirjutuse kohaselt oli keelatud poole aasta jooksul füüsiline töö (dtl 248), ent kaebaja enda kinnitusel administraatori ametikohal füüsiline koormus puudus. Kui kaebaja või tema esindaja omas veendumust, et kaebajal ei ole võimalik ÜKT tegemist jätkata kaebaja tervisliku seisundi halvenemise tõttu, saanuks esindaja kliendi õiguste kaitseks esitada ÜKT täitmise peatamise või vabastamise taotluse koos määruskaebusega Harju Maakohtule kriminaalasja xxxxxx erakorralise ettekande alusel lisakohustuse määramise määrusele.
  1. Kohus märgib, et isegi kui kriminaalhooldusametniku tegevusetust kaebajale vastamata jätmisel või omaalgatuslikult esildiste esitamata jätmisel saaks pidada õigusvastaseks, ei saaks sellest tulenevat kaebaja õiguste riivet käsitleda sedavõrd intensiivsena, et oleks põhjendatud kaebajale mittevaralise kahju rahaline hüvitamine seoses süüliselt väärikuse alandamise või tervise kahjustamisega. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju rahaline hüvitamine on erandlik ja piiratud. RVastS § 9 lg 1 näeb mittevaralise kahju hüvitamise võimaluse ette kõige olulisemate põhiõiguste intensiivsete riivete korral (RKHKo 27.06.2017, 3-3-1-9-17, p 13). Sellise olukorraga ei ole eelnevast tulenevalt aga praegusel juhul tegemist. Lisaks tuleb arvestada, et isegi kui kriminaalhooldusametniku tegevusetus, eelkõige seoses kaebaja 22.10.2020 taotlusele sisuliselt reageerimata jätmisega, võis tekitada kaebajas teatud määral stressi, teadmatust ja muret, ei saa sedalaadi ebameeldivusi iseenesest käsitada mittevaralise kahjuna (vrdl RKHKo 3-20-1449, p 30.4.).
  2. Eeltoodud põhjendusi arvesse võttes on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
  3. Kuna kohus hindas riivet kaebaja õigustele väheintensiivseks ja kaebuse rahuldamist ebatõenäoliseks, tagastab kohus X kaebuse Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes

§ 121lg 2 p 21 alusel.

26.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 27. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebuselt on tasutud riigilõiv 350 eurot. Kuna kohus tagastab kaebuse

§ 121

lg 2 p 1 ja

§ 121

lg 2 p 21 alusel, ei kuulu kaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele (

§ 104lg 5 p 2). (allkirjastatud digitaalselt) 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.