Obsah (7)

§ 162§ 168§ 436§ 657§ 651§ 177§ 150

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin Otsuse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2022, Tartu Tsiviilasja number 2

) § 440 lg 1). õigeksvõtul põhineva otsusega

§ 162

lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 168

lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Käesoleval juhul ei nähtu kohtule, et hageja oleks sama võlgnevust kostjalt välja nõudnud näiteks maksekäsu kiirmenetluses. Hageja poolt hagile lisatud tõenditest nähtub, et viimati on kostjat hoiatatud võlgnevusest 2020. a märtsis. Kuna hagi esitati alles 2022. a juunis, siis tuligi kostjale esitatav nõue üllatuslikult nagu kostja kohtudokumentide kättesaamise kinnitamisel märkis. Seega leidis kohus, et

§ 168lg 6 on käesoleval juhul kohaldatav.

2

§ 162

lg 4 kohaselt aga võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leidis, et käesoleval juhul on mõistlik ning põhjendatud jätta menetluses kantud kulud poolte endi kanda. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist menetluskulude jaotuse osas ja uue otsuse tegemist, millega jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1180 eurot. Hageja palub ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta kostja kanda. Tartu Maakohus on rikkunud

§ 436

lg-d 1 ja 4.

§ 168lg 6 ei kuulu kohaldamisele.

Kostja on oma käitumisega andnud põhjuse hagi esitamiseks. Nõue on hageja menetluses olnud peaaegu kuus aastat. Võlgnevuse sissenõudmiseks on hageja korduvalt saatnud kostjale meeldetuletusi võlgnevuse olemasolu kohta, võimaldanud kostjale maksegraafikuid jms. Hageja on regulaarselt saatnud kostjale meeldetuletusi, seda nii e-kirja kui ka sõnumite näol (lisa 1). Hoolimata regulaarsetest meeldetuletustest on kostja viimase makse teinud

1. jaanuaril 2020 (hagiavalduse lisa 5). Hageja nõue ei saanud kostjale olla üllatuslik. Kohtumenetlusega kaasnevad kulud, st riigilõivu tasumine ning hageja õigusabikulu on tekkinud kostja tegevuse tulemusena ning tuleb jätta kostja kanda. Hageja selgitab, et enne
2. a sai maksekäsu kiirmenetluses nõuda sisse võlgnevusi summas kuni 6400 eurot ning hageja nõue ei mahtunud ettenähtud piiridesse. Alates
3. a on küll maksekäsu piirmäär 8000 eurot, kuid kohtusse pöördumise hetkeks ületas hageja nõue ka uut maksekäsu piirmäära. Lisaks rõhutab hageja, et hageja ei ole kohustatud pöörduma kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avaldusega, vaid hagejal on vaba valik otsustada, kas ta soovib esitada hagiavalduse või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Maakohus ei ole küsinud hageja seisukohta kostja
4. juuli
5. a vastusele. Hagejal ei olnud võimalust esitada omapoolne seisukoht kostja vastusele, sh seisukoht menetluskulude jaotuse kohta. Kostja ei ole põhistanud, miks tuleks menetluskulud jätta poolte endi kanda.
6. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Kostja palub menetluskulud jätta poolte endi kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657lg 1 p 2 alusel tühistada menetluskulude jaotuse osas.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 7.

§ 651

lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praegu on maakohtu otsus vaidlustatud üksnes menetluskulude jaotuse osas. Seega ülejäänud osas ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ei kontrolli. 8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus ei ole menetluskulude jaotuse osas põhjendatud. Praeguses rahuldas maakohus hagi. Seega

§ 162lg 1 üldreegli järgi, tulnuks menetluskulud jätta kostja kanda.

Maakohtu põhjendused menetluskulude jaotuse kohta on vastuolulised. Ühelt poolt on maakohus viidanud

§ 168

lg-le 6, mille kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Teisalt on maakohus viidanud

§ 162

lg-le 4, mille 3 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Ringkonnakohus märgib, et tegemist on kahe erineva sättega, mille kohaldamise eeldused ja õiguslikud tagajärjed on erinevad. Neid samaaegselt kohaldada ei ole võimalik. 9. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa praeguses asjas

§ 168lg-t 6 kohaldada.

Viidatud sätte kohaldamist õigustaks eelkõige olukord, kus hageja ei ole kohtuväliselt oma nõuet üritanud maksma panna ning on pöördunud kohe kohtusse, veendumata selles, et kostja ei ole valmis kohustust vabatahtlikult täitma. Maakohus on ise välja toonud, et hageja on kostjat hoiatanud võlast

1. a märtsis. Lisaks on kostja esitanud koos apellatsioonkaebusega kostjale saadetud e-kirjade väljavõtte, millest nähtuvalt on hageja nõudnud kostjalt korduvalt võla tasumist. Seega oli hagejal alust kohtusse pöörduda, kuna kostja võlga vabatahtlikult ei tasunud. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et hageja pidanuks esitama maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mitte hagi. See, kas esitada rahaline nõue maksekäsu kiirmenetluses või hagimenetluses on poole valik, mida ei saa talle menetluskulude jaotuse juures ette heita.
2. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust jätta menetluskulusid poolte endi kanda ka

§ 162lg 4 alusel.

Maakohtu otsusest ei nähtu põhjendusi, miks maakohus seda sätet kohaldas. Kostja on vastuses küll välja toonud, et tal on puuduv töövõime, mistõttu tal ei ole töökohta, kuid ringkonnakohus leiab, et see ei välista menetluskulude tema kanda jätmist. Ebaõiglast tagajärge aitavad praegusel juhul vältida täitemenetluse seadustiku §-des 131 ja 132 sisalduvad piirangud kostja sissetulekule sissenõude pööramisele, millest tulenevalt on piiratud sissenõude pööramine töövõimetoetusele ning pärast sissetuleku arestimist peab jääma võlgnikule alles üldjuhul vähemalt palga alammäära suurune sissetulek. 11. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas tühistada ja jätta menetluskulud

§ 162lg 1 järgi kostja kanda.

Kuna maakohus otsuses menetluskulude suurust kindlaks ei määranud, määrab menetluskulude suuruse

§ 177lg 2 järgi kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist.

Seetõttu ei ole võimalik rahuldada hageja apellatsioonkaebust osas, milles hageja soovib, et ringkonnakohus määraks kindlaks maakohtus kantud menetluskulud ja mõistaks need kostjalt välja. Maakohus saab hinnata, millises ulatuses on hageja esindajakulud põhjendatud. 12. Hageja on maksnud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 280 eurot. Apellatsioonkaebuselt hinnaga 0 eurot tulnuks maksta lõivu 100 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu 180 eurot nõutust rohkem. Enamtasutud lõivu tagastamiseks tuleb hagejal esitada kohtule

§ 150lg 1 p 1 ja lg 4 järgi taotlus.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja Triin Uusen-Nacke Vahur-Peeter Liin 4