Obsah (8)
§ 187§ 201§ 339§ 221§ 222§ 371§ 168§ 372KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Määruse tegemise aeg ja koht 9. november 2022, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-22-123979 Kohtuasi F. B. hagi H. T. vastu v
§ 187lg 6). ASJAOLUD 1
(3)- F. B. (hageja, avaldaja) esitas
- juulil 2022 maksekäsu kiirmenetluse avalduse H. T.(kostja, võlgnik) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus tegi kohtumäärusega kostjale makseettepaneku. Kostja esitas nõudele vastuväite. Kohtunikuabi lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
- Tartu Maakohus kohustas
- augusti 2022 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hageja esitas
- septembril 2022 hagiavalduse, mille kohus jättis
- oktoobri 2022 määrusega käiguta ning määras hagejale tähtaja hagis sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks tuli muuhulgas esitada kohtule volikiri, millest nähtuks hagiavalduse esitanud isiku esindusõigus hageja esindamiseks. Hageja esitas
- oktoobril 2022 hagiavalduse täpsustuse. Hageja selgitas, et
- septembri 2022 esitatud hagile oli lisatud Euroopa Äriregistri väljavõte, millest nähtub, et A. K. on hageja seaduslik esindaja ning tal oli õigus volituse andmiseks. A. K. volitas O. I. O.-d esindama hagejat kohtus. O. I. O. juhtuse liige volitas O. I. O. töötajat D. S. esindama ettevõtet (O. Incure O.-d) kohtus. Hageja antud volituses on kokku lepitud, et volitataval ei ole edasivolitamise õigust kolmandale isikule ilma käsundiandja eelneva loata. Eeltoodu ei kohaldu, kui kolmanda isikuna on tegemist volitatava ehk O. I. O. juristi või töötajaga. D. S. on O. I.O. jurist ja töötaja. KOHTU SEISUKOHT
- Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 371 lg 1 p 12 alusel, sest hageja F. B. nimel hagiavalduse esitanud D. S. ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. 4. Esmalt märgib kohus järgmist. Kohus peab
§ 201
lg 2 ja 204 lg 1 kohaselt kontrollima menetlusosaliste õigusvõime olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul menetluses osaleda. Hageja on välisriigi äriühing. Hagile oli lisatud volikiri koos Euroopa äriregistri väljavõttega. Kuna volikiri anti välja
- novembril 2020 ja Euroopa äriregistri väljavõttest nähtub, et andmed on
- juuni 2021 seisuga, lisaks nähtub daatum
- mai 2022, palus kohus hagejal esitada hagi esitamise seisuga kohtule hageja registrikaardi ärakirja, registri väljavõtte, registreerimistunnistuse või muud hageja olemasolu ja õigusvõimet kinnitavad tõendid. Hageja kohtu nõutud väljavõtet ei esitanud. Hageja F. B. nimel on
- novembril 2020 volikirja allkirjastanud A. K., kes volikirja kohaselt on D. C.. Volikirjast nähtuvalt kohaldub sellele Malta õigus. Kuna hageja esitatud volikiri ja Euroopa äriregistri väljavõte on ajaliselt erinevad ning kohtul ei ole võimalik Euroopa äriregistri väljavõtte järgi tuvastada esindusõiguse olemasolu, siis palus kohus hagejal tõendada, et A. K. oli volikirja andmise õigus volikirja väljaandmise ajal
- novembril
- Hageja ei esitanud kohtule Euroopa äriregistri väljavõtet ega tõendanud A. K.rolli äriühingus volikirja väljaandmise ajal, arvestades seda, et volikirjale kohaldub Malta õigus ning Euroopa äriregistri väljavõttest nähtuvad erinevate rollidega isikud (sh direktorid). 5.
§ 339
lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumendi allkirjastab menetlusosalise esindaja, lisatakse asjas esimesele esindaja esitatud menetlusdokumendile volikiri või muu esindusõigust 2
(3)tõendav dokument.
§ 221
lg 2 sätestab, et lepingulise esindaja volitust tõendab volikiri, mis esitatakse kohtule. Esindajal on võimalik anda edasivolitus (
§ 222lg 1 p 9).
Kohus määras hagejale tähtaja volikirja esitamiseks, millest nähtub hagi esitanud isiku esindusõigus hageja esindamiseks (edasivolitus). Kohus selgitas hagejale, et kohtule on esitatud volikiri, millest nähtub, et O. I. O. volitajana on andnud volituse D. S. O. I. O. esindamiseks. Nimetatud volikirjast ei nähtu, et O. I. O. oleks andnud edasivolituse. Volikirjast tuleneb D. S. õigus esindada O. I. O.-d hagi-, pankroti- ja täitevmenetluses, kuid O. I. O. ei ole käesolevas asjas menetlusosaliseks. Seetõttu ei ole tegemist edasivolitusega, vaid O. I. O. on andnud volituse enda esindamiseks kohtumenetluses. Kohus selgitas, et hagejal tuleb esitada volikiri, millest nähtub edasivolitus. Hageja puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja jooksul vastavat edasivolitust ei esitanud. Seetõttu esineb hagi menetlemist takistav puudus, sest hagile ei ole lisatud hageja lepingulise esindaja esindusõigust tõendavat dokumenti (edasivolitust).
§ 371
lg 1 p 12 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. Kuivõrd hageja nimel hagiavalduse esitanud Dmitri Santašev ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu, esineb
§ 371lg 1 p 12 järgi hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise alus.
6. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud
§ 168lg 1 alusel hageja kanda.
Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, siis ei ole kostjal menetluskulusid, mida rahaliselt kindlaks määrata. Seetõttu hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Hagejal on võimalik taotleda hagilt tasutud riigilõivu tagastamist. 7.
§ 372
lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab hagejale, et hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei võta hagejalt ära õigust uuesti kohtule hagi esitada. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 3
(3)