alusel jätta N B menetluskulud – kaitsjatasu eeluurimisel õigusabi osutamise eest 495,60 krooni ehk 31 (kolmkümmend üks) eurot ja 67 senti, kaitsja Tatjana Massalina poolt 19.11.2012.a eelistungil õigusabi osutamise eest 249 (kakssada nelikümmend üheksa) eurot ja 60 senti, kriminaaltoimiku paljundamise eest 0,90 eurot, riigi kanda.
alusel jätta J S menetluskulud – kaitsjatasu eeluurimisel õigusabi osutamise eest 495,60 krooni ehk 31 (kolmkümmend üks) eurot ja 67 senti, kaitsja Vladimir Rogulski poolt 19.11.2012.a eelistungil õigusabi osutamise eest 249 (kakssada nelikümmend üheksa) eurot ja 60 senti, kriminaaltoimiku paljundamise eest 0,90 eurot, riigi kanda.
Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Maakohus tuvastas Süüdistusakt N B üldmenetluses. ja J S süüdistuses KarS § 245 järgi on kohtule esitatud 27.09.2012.a N B süüdistatakse selles, et ta 23.06.2008a kella 24.00 paiku viibides alkoholijoobes Narva Kindluse territooriumil ning tegutsedes üheskoos J Š (M ) Eesti Vabariigi ametliku sümboli teotamise eesmärgil hüüdes „Rossia pobeditel“ teiste isikute juuresolekul trampisid jalgadega Eesti Vabariigi lipul. Oma tegudega pani N B toime Eesti Vabariigi ametliku sümboli, nimelt Eesti lipu teotamise, s.o. KarS § 245 ettenähtud kuriteo. J Š (M ) süüdistatakse selles, et ta 23.06.2008a kella 24.00 paiku viibides alkoholijoobes Narva Kindluse territooriumil ning tegutsedes üheskoos N B Eesti Vabariigi ametliku sümboli teotamise eesmärgil hüüdes „Rossia pobeditel“ ja teiste isikute juuresolekul trampisid jalgadega Eesti Vabariigi lipul. Oma tegudega pani J M toime Eesti Vabariigi ametliku sümboli, nimelt Eesti lipu teotamise, s.o. KarS § 245 ettenähtud kuriteo. Kriminaalasi allub Viru Maakohtule. 29.09.2012.a esitas süüdistatav J. S kohtule taotluse kriminaalasja lõpetamiseks
09.10.2012.a saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja N. B kaitsja vandeadvokaat Tatjana Massalinalt kaitseakt. Kaitsja on seisukohal, et kriminaalasja materjalides N B süüdistuses KarS § 245 ettenähtud kuriteo toimepanemises puuduvad ümberlükkamatud tõendid tema süü kohta ning talle esitatud süüdistuses tuleb ta õigeks mõista. Lähtudes arutatava asja sündmuste aegumisest ning selle lähendamise võimatusest mõistliku aja jooksul, on olemas alused kriminaalasja lõpetamiseks
09.10.2012.a esitas süüdistatav N. B kohtule nõusoleku kriminaalasja lõpetamiseks
12.11.2012.a saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja J. S kaitsja vandeadvokaat Vladimir Rogulskilt kaitseakt. Kaitsja leiab, et kriminaalasja on juba võimatu lahendada mõistliku 2 1-12-9217 menetlustähtaja jooksul. Palub lõpetada kriminaalasi J. S suhtes. Menetlusosaliste seisukohad eelistungil Eelistungil S kaitsja vandeadvokaat Rogulski toetas oma taotlust kriminaalasja lõpetamiseks S suhtes mõistliku menetlustähtaja möödumise tõttu. Kuritegu oli toime pandud 2008. aastal. On möödunud juba neli aastat ja neli kuud. Kaitsja arvamusel, see on liiga suur aeg nii lihtsa asja jaoks. Kui hakatakse istungit määrata, siis see võib toimuda juunis 2013.a. On möödunud umbes 5 aastat. Seega KarS § 274 lg 2 alusel tuleb kriminaalmenetlus lõpetada. S on nõus kriminaalasja lõpetamisega. B kaitsja vandeadvokaat Massalina nõustus kolleegiga ja palus kriminaalmenetlust lõpetada
Prokurör Mihhail Hütt seletas, et ta on nõus sellega, et liiga palju aega oli kulutatud uurimisele. Prokurör jätab selle kohtu otsustada. Maakohus leidis Kehtiv kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta menetlusaja mõistlikkuse nõuet ega selle rikkumise korral õiguskaitsevahendeid. Küll sätestab EV põhiseaduse § 3, et rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa.
tuuakse omakorda välja, et kriminaalmenetlusõiguse allikaks on nii põhiseadus kui ka rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid. Põhiseaduse § 123 lg 2 kohaselt kui Eesti õigusaktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, siis kohaldatakse välislepingu sätteid. Üheks prioriteetseks EV Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepinguks on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, mille artikli 6 lõige 1 esimene lause sätestab, et igaühel on oma tsiviilõiguste ja -kohustuste või temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamisel õigus õiglasele ja avalikule kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud kohtus. Kriminaalmenetluse seadustiku § 274-2 kohaselt, mis jõustus 01.09.2011.a, kui kohtulikul arutamisel tuvastatakse, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada ja süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada, võib kohus süüdistatava nõusolekul kuriteo raskust, kriminaalasja keerukust ja mahukust, kriminaalmenetluse senist käiku ja muid asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse lõpetada. Riigikohus on oma lahendites 3-1-1-3-04, 3-1-1-100-09 ja 3-4-1-12-08 asunud seisukohale, et EIÕK art 6 lg 1 esimese lause täitmiseks on kohtul, juhul kui ta leiab, et süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul on rikutud, kõiki asjaolusid kaaludes, võimalik kriminaalmenetlus määrusega otstarbekuse kaalutlusel lõpetada, teha õigeksmõistev otsus või arvestada mõistliku aja ületamist karistuse mõistmisel. Riigikohus on 18.06.2010 lahendis 3-1-143-10 leidnud, et juhul kui kriminaalmenetluse jätkamine riivaks süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul ebaproportsionaalselt võrreldes avaliku menetlushuviga konkreetses asjas, tuleb kohtul kriminaalmenetlus lõpetada või süüdistatav õigeks mõista, vaatamata võimalusele menetlusaja ülemäärast kestust hiljem karistust kergendades või muul moel isikule hüvitada. Sellisel juhul tuleb hoolimata kriminaalasja menetlusstaadiumist kriminaalmenetlus lõpetada või teha õigeksmõistev otsus kohtulikku arutamist lõpule viimata. Kui õigust mõistlikule menetlusajale on riivatud sedavõrd intensiivselt, et see eeldab niikuinii isiku suhtes õigeksmõistva otsuse tegemist või kriminaalmenetluse lõpetamist, puudub põhjus, kõiki seaduses ette nähtud menetlusstaadiume läbides, seda riivet veelgi süvendada. Juhul, kui kohus leiab, et tema menetluses olevas kriminaalasjas on mõistlik menetlusaeg möödunud, tuleb süüdistatav
p 2 ja EIÕK artikli 3 1-12-9217 6 lg 1 esimese lause alusel õigeks mõista või tema suhtes kriminaalmenetlust lõpetada, sõltumata sellest, millises menetlusstaadiumis asja sel hetkel menetletakse. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on lahendis 3-4-1-12-08 samuti asunud seisukohale, et kohtul on kohustus lahendada isiku taotlus menetlusaja ebamõistlikkuse tuvastamiseks igas menetlusstaadiumis. Mõistliku aja põhimõte tähendab sisuliselt seda, et isiku suhtes toimetatav kriminaalmenetlus saaks lõpule viidud teatud ajalises raamistikus; isikul on õigus sellele, et tema süülisuse või süütuse küsimus saaks lahendatud mittevajalike viivitusteta. Ning ümberpöördult – kui isikul on olemas vastavasisuline õigus, lasub asjakohastel riiklikel institutsioonidel kohustus lahendada isiku süüküsimus teatud mõistliku aja jooksul. Seejuures on oluline tähele panna, et mõistliku menetlusaja mõiste ei ole sõltuvuses konkreetsest siseriiklikust menetluskorrast, teisisõnu selle spetsiifikast (EÕIK König vs Saksamaa; Ruiz-Mateos vs Hispaania, Tartu RKKo nr 1-04-201). Euroopa Inimõiguste Kohtu väljakujunenud praktikat ja kriminaalmenetluse muudatusi arvestades, tuleb menetlusaja mõistlikkust hinnata konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes seejuures eeskätt järgmistest kriteeriumidest: kuriteo raskus, kriminaalasja keerukus ja maht, kriminaalmenetluse senine käik, kaebaja ja asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumine. N B ja J S on esitatud süüdistus KarS § 245 järgi ehk Eesti vabariigi ametliku sümboli, nimelt Eesti lipu teotamises. KarS § 245 näeb ette karistusena rahalist karistust või kuni üheaastast vangistust, seega, tegemist on teise astme kuriteoga (KarS § 4 lg 3). Kohtu hinnangul on tegemist keskmise keerukusega kriminaalasjaga. Kriminaalasjas on kaks süüdistatavat ning kolm tunnistajat. Tegemist ei ole raske kuriteoga või erilise avaliku menetlushuviga. Siinkohal asub kohus seisukohale, et antud süüdistuse puhul selle keerukuse aste – tavaline keskmise keerukusega kriminaalasi – võimaldaks iseenesest asja kiiremat lahendamist, kui seda on käesoleval hetkel. Kuriteo asjaolud, milles süüdistatakse N B ja J S , leidsid aset 23.06.2008.a. Kriminaalmenetlus on alustatud 23.06.2008.a. Tõkend N B ja J S suhtes oli valitud 24.06.2008.a. Süüdistusakt N B ja J S süüdistuses KarS § 245 järgi on kohtule esitatud 27.09.2012.a üldmenetluses. Ülaltoodust nähtub, et sisuliselt on menetluses tekkinud ligi neli aastast pausi – 2008. aasta juunist kuni süüdistusakti koostamiseni 27.09.2012.a. Kohus leiab, et menetlus antud asjas on kunstlikult venitatud, kuid mitte süüdistatavate süül. Dokumentidest ei nähtu, et süüdistatavad oleks menetlust takistanud. Toimiku materjalidest ei nähtu, et süüdistatavad oleks kriminaalmenetlusest kõrvale hoidunud või takistanud tahtlikult menetluse läbiviimist. Euroopa Inimõiguste Kohtu arvates, kriminaalasjas on süüdistataval õigus sellele, et tema asja menetletaks erilise hoolikusega. EIÕK art 6 lg 1 eesmärk kriminaalasjades on vältida seda, et süüdistatav peaks oma saatuse osas liiga kauaks ebakindlasse olukorda jääma. Süüdistatavad B ja S pole antud kriminaalasja raames olnud vahi all, kuid nende suhtes oli kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld. Seega, antud menetluses riik oleks pidanud astuma samme menetluse kiiremaks lahendamiseks. Süüdistatavate jaoks on ebakindlus küsimuses, kas nad tunnistatakse kriminaalkorras süüdi või mitte ja seda oluliselt riigivõimu süü tõttu. Kokkuvõttes leiabki kohus, et kogu menetlus B ja S süüdistuses on läbi viidud selliselt, et see võimaldab rääkida mõistliku menetlusaja möödumisest. Tegemist on tavalise keerukusastmega kriminaalasjaga ning isik ega tema kaitsja ei ole astunud omapoolseid samme menetluse venitamiseks ning menetlejate toimimine on põhjustanud käesoleva asja lahendamisel teatud viivitusi. Kohus leiab, et käesoleva kriminaalasja kohtueelne menetlus ei ole läbi viidud mõistliku aja jooksul 4 1-12-9217 ning, arvestades hilisemat perspektiivi kohtumenetluses, on ilmne, et mõistlikku menetlusaega ületatakse. Kohus leiab ka, et mõistlikku menetlusaega tuleks hinnata ka sellest seisukohast, et üldmenetluses lõpplahendini jõudmine võtab aega, kuivõrd süüdistatavad on jätkuvalt seisukohal, et nendele esitatud süüdistus ei ole põhjendatud ja kuriteokoosseis pole täidetud. Keskmise statistika alusel kuulub kõigi kolme kohtuinstantsi läbimiseks ligikaudu 2 aastat, seega on ka asja läbivaatamise alustamise korral kõik vaidlusalused teod lõpplahendini jõudes aegunud. Ülaltoodu alusel on kohus seisukohal, et kriminaalmenetluse tegelik kestvus ei ole võrdeline kriminaalmenetluse mõistliku ajaga. Isiku õigus õiglasele ja avalikule kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul tähendab isiku jaoks eelkõige õigust saada mõistliku aja jooksul lõplik ja jõustunud lahend. Antud juhul ei ole selline menetlus enam õiglane ega põhjendatud, kuna rikub isiku õigust mõistlikule menetlusajale sedavõrd intensiivselt. Euroopa Inimõiguste Kohus on asunud seisukohale, et riik vastutab oma organite tegevuse eest. Mõistliku menetlusaja hindamisel konkreetses kriminaalasjas tuleb käsitleda ka asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumist. B ja S õigused olid rikutud. Juhtudel, mil menetlusaeg on olnud ilmselgelt ebamõistlik, on inimõiguste kohus pidanud võimalikuks tuvastada EIÕK art 6 lg 1 esimese lause rikkumist üksikuid hindamiskriteeriume üksikasjalikult vaagimata. Kuriteo asjaolud, milles süüdistataks B avaliku menetlushuviga. ja S , leidsid aset 23.06.2008.a. Tegemist ei ole erilise Seega, kohtu hinnangul, on otstarbekas lõpetada kriminaalmenetlus N B ja J S süüdistuses KarS § 245 järgi kohtulikku arutamist lõpule viimata, kuna on rikutud nende õigused kriminaalmenetlusele mõistliku aja jooksul.
Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes
/allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.