lg 1 järgi, kokkuleppemenetluses Prokurör Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Siret Vaher-Torni Süüdistatav Rene Väinoja isikukood 37609150240; elukoht xxxx; xxxx kodanik; xxxx; emakeel: xxxx; xxxx; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad tõkendit kohaldatud ei ole. Kaitsja kaitsja Gerda-Johanna Aasmaa (kohtumenetluses ei osalenud) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 248 lg 1 p-st 5, §-st 249 ja §-dest 306, 311 ja 313 maakohus otsustas: Tunnistada Rene Väinoja süüdi
lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 6 (kuus) kuud.
lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud karistus jäetakse täielikult täitmisele pööramata, kui Rene Väinoja ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.
p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 08.11.2022. 1-22-6629 Võtta Rene Väinojalt
lg 3 ning
LS § 127 kohaselt peab Rene Väinoja kohtuotsuse jõustumisest 5 (viie) tööpäeva jooksul loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Mõista Rene Väinojalt Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundraha 981 (üheksasada kaheksakümmend üks) eurot; - määratud kaitsjale kohtueelses menetluses 214 (kakssada neliteist) eurot ja 20 senti ning - joobeseisundi tuvastamise kulu 14 (neliteist) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel peab Rene Väinoja tasuma temalt väljamõistetud riigi nõude kokku summas 1209 (üks tuhat kakssada üheksa) eurot ja 20 senti kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul, igakuiste võrdsete osamaksetena. Väljamõistetud menetluskulud peab tasuma Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 99922700036971 ning selgitus „Rene Väinoja, 1-22-6629, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega. Süüdistataval ja kaitsjal on apellatsiooniõigus ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Rene Väinoja süüdistatakse
424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema juhtis tahtlikult 02.06.2022 kella 00.40 paiku Harjumaal Tallinnas Mustakivi tee 29 juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 661T kohaselt tuvastati isikul veres etanooli sisaldus 2,39+-0,06mg/g, k=2. lõplik tulemus 2,33 mg/g). Sellise tegevusega rikkus Rene Väinoja liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõuet: LS § 69 lg 1 – Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 – Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 – Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Selliselt pani Rene Väinoja toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so
Kooskõlas Rene Väinoja, tema kaitsja Gerda-Johanna Aasmaa ja Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Siret Vaher-Torni vahel sõlmitud kokkuleppega taotleb abiprokurör kohtus: - Rene Väinoja süüdimõistmist
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo 1-22-6629 toimepanemises ja tema karistamist 6 kuulise pikkuse vangistusega. Kõnealune karistus jäetakse
lg-te 1 ja 3 alusel täielikult täitmisele pööramata, kui Rene Väinoja ei pane katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseajaks määrata 1 aasta ja 6 kuud.
Samuti lepiti kokku, et süüdimõistmisel kuulub Rene Väinojalt väljamõistmisele sundraha 981 eurot, kohtueelsel menetlusel tekkinud määratud kaitsja tasu summas 214,20 eurot ja joobeseisundi tuvastamise kulu 14 eurot. Menetluskulude tasumist võimaldatakse Rene Väinojale otsuse jõustumisest 1 aasta jooksul, kuid nõuet tuleb täita igakuiste võrdsete osamaksetena. Kohtuistungil avaldas Rene Väinoja, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub kõikide kokkuleppes kajastatud õiguslike järeldustega ning ta nõustub hüvitama 1 aasta jooksul, igakuiste võrdsete osamaksetena temalt väljamõistetavad menetluskulud. Samuti kinnitas ta, et nõustub kokkuleppega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ning kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista Rene Väinoja süüdi
Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. Hinnates menetluskuludega seonduvat, siis KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ja kokkuleppest nähtuvalt on selles ka kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. (allkirjastatud digitaalselt)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.