1-19-1954/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

1. oktoober 2019 1-19-1954 Juhan Sarv, Maarika U.I ja Aarne Sarjas Süüdimõistetu U.I (isikukood XXX) vangistuse täitmisele pööramine KarS § 74 lg 4 alusel Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. septembri
3. a määrus U.I Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. septembri
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Tartu Maakohtu
7. märtsi
8. a otsusega tunnistati U.I süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi ja teda karistati 10 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 74 lg-te 1, 2 ja 3 alusel määrati, et U.I tuleb kohe ära kanda 30 päeva vangistust, arvestades karistuse algust
9. märtsist
10. Vangistusosa 9 kuud ei pööranud kohus täitmisele, tingimusel, et U.I ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, KarS § 75 lg 2 ja 8 alusel temale määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ja osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis ning KarS § 75 lg 4 alusel määratud kohustust pöörduda alkoholiravi programmi vangistuse kandmiselt vabanemisest arvates hiljemalt 1 kuu jooksul. Kohtuotsus jõustus
11. aprillil
12. U.I kriminaalhooldus algas
13. aprillil 2019 ja lõpeb
14. septembril
17. juulil 2019 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata U.I vangistus täitmisele. Ettekande kohaselt on U.I rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu, ka ei ole ta alates
18. juunist 2019 täitnud registreerimiskohustust ning planeeritud sotsiaalprogramm on tal samuti läbimata. Ametniku hinnangul hoiab U.I teadlikult kriminaalhooldusest kõrvale.
19. Tartu Maakohus määras erakorralise ettekande arutamisele kohtuistungil
20. augustil
21. U.I istungile ei tulnud. Posti ja e-maili teel saadetud kohtukutsete kättesaamise kohta teave puudus. Telefonikõnedele U.I ei vastanud. U.I asukoht oli kohtule ja kriminaalhooldusametnikule teadmata. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku kuulutada süüdimõistetu tagaotsitavaks.
22. Tartu Maakohus kuulutas
23. augusti
24. a määrusega U.I tagaotsitavaks ning määras, et tulenevalt KrMS § 140 lg-st 21 tuleb ta tabamisel toimetada Tartu Maakohtusse, järgides sundtoomise kohta sätestatut. Vaidlustatud kohtumäärus
25. Tartu Maakohus pööras
26. septembri
27. a määrusega täitmisele U.I karistuse kandmata osa 9 kuud vangistust ning luges karistuse kandmise algust alates
28. septembrist
30. Maakohus märkis, et alkoholi kuritarvitamine on olnud peamiseks U.I õigusvastast käitumist soodustavaks teguriks. Seetõttu määras kohus talle ka mitmeid lisakohustusi, et tegeleda põhjustega, mis on viinud ja võivad edaspidi viia uute õigusrikkumiste toimepanemiseni. Erakorralise ettekande kohaselt ei ole süüdimõistetu nende kohustuste täitmisega toime tulnud. Kriminaalhoolduse perioodil on U.I rikkunud kõiki talle määratud lisakohustusi – alkoholi tarvitamise keeldu, sotsiaalprogrammi läbimise kohustust ning vabatahtlikult võetud kohustust pöörduda alkoholiravi programmi. Samuti on ta rikkunud korduvalt registreerimiskohustust. Kättesaamatu on ta olnud nii kriminaalhooldusametnikule kui ka kohtule. U.I-le on selgitatud kohtuotsusega määratud kontrollnõuete ja kohustuste täitmise kohustuslikkust ning rikkumistega kaasnevaid tagajärgi. Talle oli teada, millistel tingimustel on võimalik karistust vabaduses kanda. Senine kriminaalhooldus-periood ei ole süüdimõistetule soovitud mõju avaldanud. U.I puudub tahe tegeleda probleemidega, sh alkoholiprobleemiga, mistõttu ei ole võimalik karistust vabaduses kandes ka uue kuriteo toimepanemise riske maandada. Karistuse eesmärke on süüdimõistetu osas võimalik saavutada vaid vangistuse täitmisele pööramisega. Seega on kriminaalhooldaja taotlus U.I ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks põhjendatud ja tuleb rahuldada. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
31. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse U.I. Ta palub kohtumääruse tühistada ja jätta tema karistuse täitmisele pööramata. U.I leiab, et maakohus luges vääralt tema karistuse algusajaks
32. septembri 2019, kuna teda vahistati
33. septembril
34. Samuti märgib ta, et soovib vaidlustada karistuse täitmisele pööramise, kuna leidub ka teisi mõjutusvahendeid.
35. Tartu Ringkonnakohus jättis
36. oktoobri
37. a määrusega U.I määruskaebuse käiguta, kuna see ei vastanud KrMS § 386 lg 1 p-des 4 ja 5 toodud nõuetele. Puuduste kõrvaldamiseks andis kohus U.I-le aega kuni
38. oktoobrini
40. Määratud tähtaja jooksul kõrvaldas U.I puudused. Esmalt märgib ta, et vaidlustab karistuse kandmise algusaja. Maakohtu määruses on välja toodud, et tema karistusaega hakatakse lugema
41. septembrist
42. Samas määruses on aga ära toodud, et teda vahistati
43. septembril 2019 ehk tema karistust tuleks arvestada alates sellest päevast. Ta palub ringkonnakohtul lugeda tema karistusaja alguseks
44. septembri
45. Teiseks vaidlustab U.I tema karistuse täitmisele pööramise. Tema katseaega oleks võimalik pikendada 2