← Eesti

1-19-1954/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

  1. oktoober 2019 1-19-1954 Juhan Sarv, Maarika U.I ja Aarne Sarjas Süüdimõistetu U.I (isikukood XXX) vangistuse täitmisele pööramine KarS § 74 lg 4 alusel Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
  2. septembri
  3. a määrus U.I Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
  4. septembri
  5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Tartu Maakohtu
  7. märtsi
  8. a otsusega tunnistati U.I süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi ja teda karistati 10 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 74 lg-te 1, 2 ja 3 alusel määrati, et U.I tuleb kohe ära kanda 30 päeva vangistust, arvestades karistuse algust
  9. märtsist
  10. Vangistusosa 9 kuud ei pööranud kohus täitmisele, tingimusel, et U.I ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, KarS § 75 lg 2 ja 8 alusel temale määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ja osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis ning KarS § 75 lg 4 alusel määratud kohustust pöörduda alkoholiravi programmi vangistuse kandmiselt vabanemisest arvates hiljemalt 1 kuu jooksul. Kohtuotsus jõustus
  11. aprillil
  12. U.I kriminaalhooldus algas
  13. aprillil 2019 ja lõpeb
  14. septembril
  15. juulil 2019 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata U.I vangistus täitmisele. Ettekande kohaselt on U.I rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu, ka ei ole ta alates
  16. juunist 2019 täitnud registreerimiskohustust ning planeeritud sotsiaalprogramm on tal samuti läbimata. Ametniku hinnangul hoiab U.I teadlikult kriminaalhooldusest kõrvale.
  17. Tartu Maakohus määras erakorralise ettekande arutamisele kohtuistungil
  18. augustil
  19. U.I istungile ei tulnud. Posti ja e-maili teel saadetud kohtukutsete kättesaamise kohta teave puudus. Telefonikõnedele U.I ei vastanud. U.I asukoht oli kohtule ja kriminaalhooldusametnikule teadmata. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku kuulutada süüdimõistetu tagaotsitavaks.
  20. Tartu Maakohus kuulutas
  21. augusti
  22. a määrusega U.I tagaotsitavaks ning määras, et tulenevalt KrMS § 140 lg-st 21 tuleb ta tabamisel toimetada Tartu Maakohtusse, järgides sundtoomise kohta sätestatut. Vaidlustatud kohtumäärus
  23. Tartu Maakohus pööras
  24. septembri
  25. a määrusega täitmisele U.I karistuse kandmata osa 9 kuud vangistust ning luges karistuse kandmise algust alates
  26. septembrist
  27. Maakohus märkis, et alkoholi kuritarvitamine on olnud peamiseks U.I õigusvastast käitumist soodustavaks teguriks. Seetõttu määras kohus talle ka mitmeid lisakohustusi, et tegeleda põhjustega, mis on viinud ja võivad edaspidi viia uute õigusrikkumiste toimepanemiseni. Erakorralise ettekande kohaselt ei ole süüdimõistetu nende kohustuste täitmisega toime tulnud. Kriminaalhoolduse perioodil on U.I rikkunud kõiki talle määratud lisakohustusi – alkoholi tarvitamise keeldu, sotsiaalprogrammi läbimise kohustust ning vabatahtlikult võetud kohustust pöörduda alkoholiravi programmi. Samuti on ta rikkunud korduvalt registreerimiskohustust. Kättesaamatu on ta olnud nii kriminaalhooldusametnikule kui ka kohtule. U.I-le on selgitatud kohtuotsusega määratud kontrollnõuete ja kohustuste täitmise kohustuslikkust ning rikkumistega kaasnevaid tagajärgi. Talle oli teada, millistel tingimustel on võimalik karistust vabaduses kanda. Senine kriminaalhooldus-periood ei ole süüdimõistetule soovitud mõju avaldanud. U.I puudub tahe tegeleda probleemidega, sh alkoholiprobleemiga, mistõttu ei ole võimalik karistust vabaduses kandes ka uue kuriteo toimepanemise riske maandada. Karistuse eesmärke on süüdimõistetu osas võimalik saavutada vaid vangistuse täitmisele pööramisega. Seega on kriminaalhooldaja taotlus U.I ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks põhjendatud ja tuleb rahuldada. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  28. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse U.I. Ta palub kohtumääruse tühistada ja jätta tema karistuse täitmisele pööramata. U.I leiab, et maakohus luges vääralt tema karistuse algusajaks
  29. septembri 2019, kuna teda vahistati
  30. septembril
  31. Samuti märgib ta, et soovib vaidlustada karistuse täitmisele pööramise, kuna leidub ka teisi mõjutusvahendeid.
  32. Tartu Ringkonnakohus jättis
  33. oktoobri
  34. a määrusega U.I määruskaebuse käiguta, kuna see ei vastanud KrMS § 386 lg 1 p-des 4 ja 5 toodud nõuetele. Puuduste kõrvaldamiseks andis kohus U.I-le aega kuni
  35. oktoobrini
  36. Määratud tähtaja jooksul kõrvaldas U.I puudused. Esmalt märgib ta, et vaidlustab karistuse kandmise algusaja. Maakohtu määruses on välja toodud, et tema karistusaega hakatakse lugema
  37. septembrist
  38. Samas määruses on aga ära toodud, et teda vahistati
  39. septembril 2019 ehk tema karistust tuleks arvestada alates sellest päevast. Ta palub ringkonnakohtul lugeda tema karistusaja alguseks
  40. septembri
  41. Teiseks vaidlustab U.I tema karistuse täitmisele pööramise. Tema katseaega oleks võimalik pikendada 2

(3)ja talle saaks määrata üldkasulikku tööd. Maakohus ei kaalunud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  1. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus asjakohaselt ja tõendipõhiselt tuvastanud, et U.I rikkus käitumiskontrolli tingimusi ulatuslikult – ta eksis keelu vastu mitte tarvitada alkoholi, jättis täitmata kohustused läbida sotsiaalprogramm ja pöörduda alkoholiravi programmi ning korduvalt on ta jätnud tulemata registreerimisele. Samuti on U.I olnud kättesaamatu kohtule. Määruskaebuses ei sea U.I kahtluse alla, et ta on rikkumised toime pannud ega püüa oma käitumist ka kuidagi õigustada. Ta leiab vaid, et kohus oleks pidanud tema rikkumisetele reageerimiseks valima KarS § 74 lg-s 4 loetletutest mõne kergema abinõu ehk määrama täiendavaid kohustusi, pikendama katseaega või karistuse täitmisele pööramise korral asendama selle üldkasuliku tööga.
  2. Kohtukolleegium leiab, et arvestades U.I käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste järjepidevat ning ulatuslikku rikkumist, valis maakohus põhjendatult KarS § 74 lg-s 4 loetletud õiguslikest tagajärgedest raskeima, s.o pööras tema karistuse täitmisele. Näitab ju tema tahtlike rikkumiste rohkus ja järjepidevus, et U.I ei ole motiveeritud kohtuotsusega määratud kontrollnõudeid ja kohustusi täitma. Seega temale täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine ei oleks otstarbekas. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks ka U.I täitmisele pööratud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö perioodil laienevad süüdlasele automaatselt kõik KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ehk U.I tuleks järgida ka neid. Nagu aga juba märgitud, puudub kohtul põhjus uskuda, et U.I oleks motiveeritud käitumiskontrolli nõudeid täitma.
  3. Maakohus märkis õigesti ka U.I karistuse kandmise algusaja. U.I arvab ekslikult, et ta vahistati kohtumääruse alusel
  4. septembril
  5. Tartu Maakohtu
  6. augusti
  7. a määrusega U.I ei vahistatud, vaid ta kuulutati tagaotsitavaks ning nähti KrMS § 140 lg 21 alusel ette tema sundtoomine kohtuistungile. Isiku kinnipidamine sundtoomise tõttu ei ole samastatav tema vahi all pidamisega. Sundtoomine on vajalik selleks, et isiku juuresolekut nõudvaid menetlustoiminguid oleks võimalik läbi viia ka olukorras, kus ta ei reageeri korraldusele menetlustoiminguks kohale ilmuda. Selliselt on sundtoomine iseseisev sunnivahend, tagamaks kriminaalmenetluse toimetamise efektiivsust olukorras, kus isik takistab oma ilmumata jäämisega menetleja tööd. Seega kui vabaduses viibiv süüdlane on oma käitumisega menetluse ajal andnud alust sundtoomiseks, ei saa selle alusel kinnipidamisel viibitud aega lugeda eelvangistuseks ega arvestada karistuse kandmise aja hulka (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  8. märtsi
  9. a otsus asjas nr 3-1-1-88-08, p 13). Sundtoomiseks kinnipidamise aega U.I karistuse kandmise aja hulka seega arvestada ei tule ning maakohus on põhjendatult määranud vangistuse algusajaks
  10. septembri
  11. Eeltoodud asjaoludel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  12. septembri
  13. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Juhan Sarv Maarika U.I Aarne Sarjas 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.