Obsah (5)

§ 121§ 74§ 120§ 75§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2021, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-3413 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaala

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 6-kuulise vangistusega.

§ 74lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Tartu Maakohtu 27.12.2019.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 8 kuu vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 2 kuud vangistust. Tartu Maakohtu 27.12.2019. a otsusega karistati N.I

§ 120lg 1 ja § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest.

Tartu Maakohtu 03.06.

1. a otsus jõustus 19.06.2020, N.I liitkaristuse kandmise algusaeg on 18.06.2020 ja karistuse tähtaeg saabub 18.08.
3. Tartu Vangla esitas 12.01.2021 Tartu Maakohtule N.I vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalid, s.o kinnipeetava isikliku toimiku ja kinnipeetava iseloomustuse, mis sisaldab muu hulgas kriminaalhooldaja arvamust. Vangla ei toeta N.I tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kokkuvõtlikult märgitakse kinnipeetava iseloomustuses järgmist. 1 2.
4. N.I on kriminaalkorras karistatud 15 korda (kehtivaid karistusi on 2) ja ta kannab vanglas karistust
5. korda. N.I sattus politsei huviorbiiti 16-aastaselt ja 17-aastaselt karistati teda esimest korda vangistusega. Esimesed kuriteod olid seotud auto ärandamiste, salajaste grupiviisiliste varguste ja mootorsõiduki joobes juhtimistega, mis asendusid peagi üliraskete kehavigastuste tahtlike tekitamiste, vägivallaga avaliku korra raske rikkumise ning ametiisikule vastuhaku ja solvamisega. Nimetatud kuritegude põhjused olid materiaalse kasu saamine (korduvad vargused), grupi mõju ja/või suhtlemine kriminaalse mõtteviisiga isikutega. Järgmised kuriteod olid seotud lähisuhtes korduva kehalise väärkohtlemise, seadusliku aluseta vabaduse võtmise ja ähvardamisega ning viimane kuritegu seisnes taas elukaaslase kehalises väärkohtlemises. N.I on kõik kuriteod pannud toime alkoholijoobes ja tema kuritegeliku käitumise muster on küllaltki etteaimatav ̶ N.I tarvitab alkoholi ja teise isikuga tekib tüli või arusaamatus, mida ja N.I asub vägivallaga lahendama. Kuritegude dünaamika on varieeruv, kuid kuritegelikud hoiakud on olnud stabiilsed. 2.
6. Vanglas viibimise ajal on N.I käitunud rahuldavalt ja teda pole distsiplinaarkorras karistatud, kuid samas pole tal olnud võimalik täita individuaalset täitmiskava, sest vanglas kehtib eriolukord ja N.I viibib kaitsevisolatsioonis. Seega pole N.I tööle määratud ja ta pole osalenud sotsiaalprogrammides „Eluviisitreening“ ning „Pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamine“. N.I pole tööle määratud ka seetõttu, et tema tervislik seisund ei võimalda käesoleval ajal majandustöödel osalemist. 2.
7. N.I on ohtlik ametnikele ning kõrgohtlik lastele, konkreetsele täiskasvanule ja avalikkusele. Oht seisneb üliraske kehavigastuse tahtlikus tekitamises, lähisuhtes korduvalt kehalises väärkohtlemises, ähvardamises, seadusliku aluseta vabaduse võtmises ja avaliku korra raskes rikkumises vägivallaga, mootorsõiduki joobes juhtimises ning vastuhakus politseiametnikele. Oht on kõige tõenäolisem, kui N.I tarvitab alkoholi, muutub agressiivseks ning suhtub ükskõikselt õiguskorda ja ühiskonda. N.I paneb suure tõenäosusega toime uue vägivaldse kuriteo. 2.
8. Eluasemest tuleneb risk ja ohtlikkus, sest N.I soovib vanglast vabanemisel naasta oma endisesse elukohta, kus ta elas enne vangistust koos elukaaslase S. P. , kelle vastu pani korduvalt toime kehalisi väärkohtlemisi. Rahvastikuregistri kohaselt kuulub korter N.I-le ja praegu elab seal tema elukaaslane. Kui kriminaalhooldusametnik tegi kodukülastuse, oli S. . Samuti on N.I pannud kuriteo toime naabritega tekkinud konflikti käigus. 2.
9. Suhetest ja elustiilist tuleneb risk ja ohtlikkus, sest N.I xxxxxxxxxxx Ta on elanud koos erinevate elukaaslastega, kuid kahe viimase vastu kasutas füüsilist vägivalda. N.I pani nooruses toime grupiviisilisi kuritegusid. Kuigi viimased kuriteod on toime pandud üksi, tunnistas N.I ühe joobes juhtimise osas, et oli mõjutatud purjus elukaaslase soovist minna koos autoga sõitma. Seega on N.I teiste poolt mõjutatav, eriti alkoholijoobes olles. N.I riskeerivat ja hoolimatut elustiili iseloomustavad rasked isikuvastase kuriteod, perevägivald ja korduvad joobes juhtimised. Elukaaslase S. P on ta N.I-ga elanud ca 7 aastat, ta on veendunud, et vangistus on N.I-le mõjunud, ei karda enam oma turvalisuse pärast ja ootab meest koju. 2.
10. Alkoholist tuleneb risk ja ohtlikkus, sest N.I sõnul tarvitas ta vabaduses alkoholi umbes 1 kord nädalas korraga umbes 0,5 liitrit viina. Viimati tarvitas alkoholi vahetult enne 2 vangistuse algust. N.I alustas alkoholi tarvitamisega väga varakult ja kirjeldas, et viibis 3-aastasena koos emaga seltskonnas, kelle arvates oli hea anda lapsele vee asemel viina. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 17-aastaselt pani toime esimese kuriteo ja Venemaal vanglas süvenes alkoholi tarvitamine veelgi. N.I on kõik kuriteod pannud toime alkoholijoobes ning kirjeldab end kui meest, kes joobes olles muutub isikuks ning keda häirib purjus elukaaslane. Viimase kriminaalhoolduse ajal koostati N.I suhtes erakorraline ettekanne, sest ta oli mitu päeva järjest alkoholijoobes. Samuti motiveeris kriminaalhooldusametnik N.I osalema riiklikus alkoholi tarvitamise programmis „Kainem ja tervem Eesti“, kuid N.I hinnangul pole tal alkoholi tarvitamisega probleeme ning programmis osalemine pole vajalik. N.I arvates suudab ta katseajal iseseisvalt alkoholi tarvitamisest hoiduda. 2.
11. N.I mõtlemisest ja käitumisest tuleneb risk ja ohtlikkus, sest ta on käitunud korduvalt vägivaldselt nii lähisuhtes kui ka naabritega ning tekitas tahtlikult üliraske kehavigastuse, kui läks enda sõnul purjus naabrimeest vaiksemaks sundima. Alkohol mõjutab oluliselt N.I käitumist, vallandab vägivalda ja 15 kriminaalkaristust näitavad, et N.I ei arvesta teiste inimeste seisukohtadega ega oska probleeme konstruktiivselt lahendada. Õiguskuulekalt elatud aeg on olnud pisteline ja jäänud lühikeseks. N.I pole tulevikuks püstitatud ühtki mõistlikku eesmärki ning ta teab vaid, et kohtutäituritele võlgu ei maksa ja ametlikult tööle ei lähe. 2.
12. Hoiakutest tuleneb risk ja ohtlikkus, sest N.I on kriminaalkorras karistatud 15 korda ning erinevad rasked kuriteod on tema väljakujunenud hoiakute tagajärg. N.I arvab, et vanglas majandustöödel osalemine on alandav ja solvav, sest Venemaa vanglates on see nii. Oma hoiakute ja suhtumise tõttu pole N.I ühiskonda sobinud. Ta on olnud korduvalt kriminaalhooldusel, kuid pani toime uue kuriteo või rikkus talle pandud kohustusi. N.I suhtub ühiskonnas kehtivatesse normidesse küllaltki ükskõikselt ega pea vajalikuks oma käitumist muuta. Tema mõtteviis on kivistunud ja tal puudub motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest. 2.9 Tööst ja majanduslikust toimetulekust tuleneb risk, kuid ohtlikkus puudub. N.I on TÄITIS-e andmetel võlgu 5416,70 eurot ja K -raha andmetel on võlgu 2766,76 eurot. Vabanemisfondis on 22.12.
13. a seisuga 33 eurot. N.I selgituste kohaselt püüdis ta vabaduses vältida ametlikku töötamist, sest tema vastu on palju erinevaid nõudeid ja ta ei soovi kohtutäituritele maksta. N.I on töötanud nt jäätmejaamas ning aasta enne viimast vangistust tegi juhutöid, käis raietööliseks ja töötas tõstukijuhina. Samuti sai töövõimetuspensioni 230 eurot kuus. Kuna kriminaalhooldaja ja politsei tabasid N.I mitu korda alkoholijoobes, kulus osa sissetulekutest järelikult alkoholile. Maksu- ja Tolliameti andmebaasi järgi on N.I töötanud ametlikult nt xxxxxxxxxxxxxx-xx. aastal 1 kuu ja
14. aastal 4 kuud, xxxxxxxxxxxxx-xx. aastal 4 kuud ning xxxxxxxxxxxxx-xx. aastal 1 kuu. Kuna N.I on viibinud aastaid vanglas, on tema töökogemus ja -staaž lünklik. N.I on toime pannud salajasi grupiviisilisi vargusi, autode ärandamisi jm majandusliku toimetulekuga seotud kuritegusid, viimati
15. aastal. N.I on vanglast töötamisest huvitatud, kuid mitte majandustöödel, mida peab endale sobimatuks. Vabanemisel ametlik töökoht puudub ja N.I oli kuni 27.10.2020 osalise töövõimega. Uut töövõime hindamist pole veel tehtud. Seega puuduvad N.I vabanemise korral sissetulekud. 2.
16. Seoses N.I hariduse, tervise ja emotsionaalse seisundiga riske ja ohtlikkust pole. N.I ei tarvita narkootikume. 3 2.
17. Juhul, kui kohus otsustab N.I vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata N.I-le katseaeg ja allutada ta käitumiskontrollile ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 18.08.
18. Samuti panna N.I-le

§ 75

lg 2 p-de 2 ja 4 alusel täiendavad kohustused mitte tarvitada alkoholi ning 14 päeva jooksul pärast vanglast vabanemist otsida endale töökoht või võtta end Töötukassas töötuna arvele.

1. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Margit Pärn teatas KrMS § 432 lg 33 alusel kohtule, et ei soovi N.I tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisest osa võtta, ja edastas kirjaliku seisukoha, milles ei toeta süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Kokkuvõtlikult nõustub prokurör Tartu Vangla arvamusega.
2. Kohtuistungil ütles N.I, et soovib vanglast tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, ja selgitas, et ta pole nii vägivaldne nagu kinnipeetava iseloomustuses kirjeldatud. Naabrite suhtes üritas N.I lihtsalt korda majja luua. N.I ei mäleta, mitu korda teda on karistatud, aga ta polnud kõikide kuritegude toimepanemise ajal alkoholijoobes. N.I pani vargused ja ühe auto ärandamise toime kainena. Viimase kuriteo pani ta toime oma elukaaslase vastu, olles alkoholijoobes. N.I hinnangul peab ta oma käitumist muutma ja talle kirjutati rahustid välja, et ta ei muutuks nii kiiresti agressiivseks. Samuti üritab N.I ennast rahulikuna hoida, et enam mitte vanglasse sattuda. Enda hinnangul pole tal alkoholi tarvitamisega suurt probleemi, aga kui arvatakse, et on probleem, võtab selle vastu. N.I on vabaduses võimeline alkoholi tarvitamist kontrollima, aga kui kohus määrab ravi, läheb sinna. N.I pole olnud võimalik osaleda sotsiaalprogrammides „Eluviisitreening“ ning „Pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamine“, sest vanglas kehtib jätkuvalt eriolukord ja ta viibib isolatsioonis. Vanglast vabanemisel on suhted elukaaslasega kindlasti rahumeelsed, N.I ei pane tema vastu enam kuritegusid toime ja läbib vajadusel ravikursused. Samuti asub N.I vanglast vabanemisel tööd otsima, ajab töövõimetusega asjad korda ja teeb uue ID-kaardi. Tal on natuke raha kõrvale pandud. N.I on olnud palju töökoht i, aga kui tööandjad hakkavad kohtutäituritelt kirju saama, palutakse tal ära minna. Kõige pikem ametlik töökoht on kestnud 3 kuud. Peale elukaaslase on vabaduses veel sõpru ja tuttavaid. Sugulasi pole. Sõbrad ja tuttavad pole kriminaalkorras karistatud ning N.I ei suhtle ühegi kriminaalkorras karistatud isikuga. Kohtu seisukoht
3. N.I kannab vangistust teise astme kuritegude (

§ 120

lg 1, § 121 lg 2 p 2 ning § 121 lg 2 p-d 2 ja 3) toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. N.I on talle Tartu Maakohtu 03.06.2020. a otsusega mõistetud 1 aasta ja 2 kuulisest vangistusest käesoleva kohtumääruse tegemise ajaks kandnud ära veidi enam kui 8 kuud (s.o rohkem kui poole) ning kantud karistusaeg on pikem kui 4 kuud. Seega on täidetud

§ 76

lg 1 p-s 2 sätestatud formaalne eeldus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. 6.

§ 76

lg 5 teise lause järgi määratakse süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses ja katseajaks allutatakse süüdimõistetu

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Nimetatud käitumiskontrolli saab süüdimõistetu suhtes kohaldada juhul, kui tal on kindel elukoht. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt saab N.I vabanemisel asuda elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xx x-xxxxxxxxxxx. Seega on võimalik N.I allutada käitumiskontrollile. 4 7. Vaatamata eeltoodud formaalsete nõuete täidetusele, pole kohtu arvates praegusel juhul täidetud süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise sisulised eeldused.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Riigikohus on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea esinema erandlikke asjaolusid ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Nimetatud eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Kuriteo asjaoludena tuleb kõnealuses tähenduses mõista kõiki süüdimõistetu konkreetset tegu iseloomustavaid aspekte, mis võivad tema retsidiivsusriski mõjutada, kusjuures aja jooksul kuriteo asjaolude tähtsus väheneb (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30.10.2020. a määrus asjas nr 1-09-3703, p 9). 8. N.I tunnistati kahe viimase kohtuotsusega süüdi elukaaslase S. vägivallakuritegude toimepanemises. Tartu Maakohtu 27.12.2019. a otsusega tunnistati N.I

§ 121

lg 2 p 2 järgi süüdi selles, et ta haaras 19.11.2019 kella 22:00 paiku oma elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxx, olles alkoholijoobes, elukaaslase S.P sõnavahetuse käigus köögikapilt noa ja liikus sellega S.P. Kui S. parema käega noast ja keeras selle ära, tekkis S. käe pöidlale lõikehaav. Seejärel võttis N.I paremasse kätte tühja kastruli ja lõi sellega jõuliselt S.P , tekitades kannatanule füüsilist valu.

§ 120

lg 1 järgi tunnistati N.I süüdi selles, et ta haaras 19.11.2019 kella 22:00 paiku pärast S. ülalkirjeldatud teo toimepanemist vasaku käega S. selja tagant riietest, avas parema käega köögiakna ja lükkas kahe käega kannatanu keha köögiaknast välja, karjudes: „Siit sa lendad, lits!“. Kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist (tl 6). Tartu Maakohtu 03.06.2020. a otsusega tunnistati N.I

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi süüdi selles, et ta lõi 03.04.2020 kella 23:07 paiku oma elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xx korteris, olles alkoholijoobes, ühise alkoholi tarvitamise käigus elukaaslase S.P sõnavahetuse käigus S.P kaks korda rusikaga näo piirkonda, tekitades talle hematoomi vasaku põse piirkonnas ja valu lõua piirkonnas (tl 14 pöördel). Arvestades, et eelnevast nähtuvalt käitus N.I vabaduses alkoholijoobes olles oma elukaaslasega korduvalt vägivaldselt, esineb kohtu hinnangul märkimisväärne oht, et N.I jätkab elukaaslase vastu vägivallakuritegude toimepanemist, kui ta oma senist suhtumist ja käitumist ei muuda. N.I on kalduvus muutuda alkoholijoobes oma elukaaslase vastu vägivaldseks. 5

1. Kohtuistungil kinnitas N.I, et soovib vanglast vabanemisel naasta elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxx ja talle kuuluvasse korterisse. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt elab seal praegu N.I elukaaslane S. P. Kohus märgib, et eelnevast tulenevalt on süüdimõistetul vabaduses kindel elukoht. Samuti ütles N.I kohtus, et talle on välja kirjutatud rahustid ja ta üritab edaspidi ennast rahulikuna hoida, et mitte enam vanglasse sattuda. Juhul, kui arvatakse, et N.I on alkoholi tarvitamisega probleem, võtab ta selle vastu ja osaleb ravis. Kohus leiab, et kuigi eeltoodud asjaolud iseloomustavad N.I positiivselt, ei maanda need piisavalt uute kuritegude toimepanemise ohtu.
2. Nimelt nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et N.I pole vanglas kehtiva eriolukorra ja isolatsioonis viibimise tõttu olnud võimalik individuaalset täitmiskava järgida, töötada ega osaleda sotsiaalprogrammides „Eluviisitreening“ ning „Pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamine“. Kohtuistungil kinnitas N.I, et eriolukord ja isolatsioon kestavad jätkuvalt. Kohus märgib, et kuigi sotsiaalprogrammides mitte osalemine ei sõltunud süüdimõistetu tahtest, tuleneb eelnevast siiski, et N.I pole vangistuses viibimise ajal osalenud mitmes olulises uute kuritegude toimepanemise riski maandavas tegevuses. Kuna N.I pole karistuse kandmise ajal kuritegude põhjustega (s.o alkoholi tarvitamise ja agressiivse käitumisega) aktiivselt tegelenud, pole uute kuritegude toimepanemise risk oluliselt vähenenud. Vangistus pole saanud N.I-le vajalikku mõju avaldada ega alkoholi tarvitamist ja lähisuhtes vägivaldset käitumist põhjustanud hoiakuid muuta.
3. Teiseks on kinnipeetava iseloomustuse kohaselt N.I 2 kehtivat kriminaalkaristust, kuid kokku on teda kriminaalkorras karistatud 15 korda ja praegu kannab ta vangistust
4. korda. Esimest korda karistati N.I vangistusega 17-aastaselt, arvukate vanglas viibimiste tõttu on tema töökogemus ja -staaž lünklik ning õiguskuulekalt elatud aeg on olnud pisteline ja jäänud lühikeseks. N.I kuritegeliku käitumise muster on küllaltki etteaimatav ̶ N.I tarvitab alkoholi, teise isikuga tekib tüli või arusaamatus ja N.I asub seda vägivallaga lahendama (tl 4-5 pöördel). N.I ütles kohtuistungil, et ta ei mäleta, mitu korda teda on karistatud, kuid ta polnud kõikide kuritegude toimepanemise ajal alkoholijoobes. N.I pole enda arvates alkoholi tarvitamisega suurt probleemi, aga kui arvatakse, et on probleem, võtab selle vastu. N.I on vabaduses võimeline alkoholi tarvitamist kontrollima, aga kui kohus määrab ravi, läheb ta sinna.
5. Kohus märgib, et tugineb N.I vangistusest ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel kahe viimase süüdimõistva kohtuotsusega seonduvale, ja juhib tähelepanu asjaolule, et Tartu Maakohtu 27.12.
6. a otsusega jäeti N.I-le mõistetud vangistus

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi 1-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata muu hulgas tingimusel, et N.I ei tarvita käitumiskontrolli ajal alkoholi (tl 5-5 pöördel). Tartu Maakohtu 05.05.

1. a määrusega pöörati N.I-le mõistetud karistus aga täitmisele, sest ta rikkus katseajal alkoholi tarvitamise keeldu ning tarvitas 30.03, 03.04, 06.04, 09.04, 11.04 ja 13.04.2020 (s.o 6-l korral) alkoholi (tl 2 pöördel-3). Samuti pani N.I katseajal alkoholijoobes olles elukaaslase vastu toime uue kuriteo. Eelnevast tulenevalt ei nõustu kohus N.I-ga, et tal pole alkoholi tarvitamisega probleeme. Kuna N.I pani kõik kuriteod elukaaslase vastu toime alkoholijoobes ja rikkus lisaks katseajal korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu kuni mõistetud vangitus pöörati täitmisele, ei suuda ta sotsiaalprogrammide ja kõrvalise abita iseseisvalt alkoholi tarvitamisest hoiduda. See omakorda suurendab konfliktide tekkimise ja vägivalla kasutamise tõenäosust. 6
2. Kolmandaks soodustavad uute kuritegude toimepanemist N.I elutingimused vabaduses. N.I ütles kohtus, et lisaks elukaaslasele on tal vabaduses sõpru ja tuttavaid. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et N.I elukaaslane S. P kriminaalhooldusametniku kodukülastuse ajal alkoholijoobes. Kohus märgib, et eelnevast nähtuvalt pole N.I vabaduses toetavat tugivõrgustikku, kes abistaks teda alkoholi tarvitamise kontrollimisel, võimalike konfliktide ennetamisel ja konfliktide rahumeelsel lahendamisel. Arvestades, et N.I pole vangistuses viibimise ajal vastavaid sotsiaalprogramme läbinud, pole paranenud ka ta enda oskused iseseisvalt õiguskuulekalt käituda ja võimalikke pingelisi olukordi adekvaatselt lahendada. Vangistusse sattumisele eelnenud oludesse naastes paneb N.I aga suure tõenäosusega peagi toime uue samalaadse kuriteo.
3. Hinnates ülal toodud asjaolusid kogumis, leiab kohus, et N.I kuritegudeni viinud põhjused pole vangistuses viibimise ajal oluliselt muutunud ja samasuguse käitumise jätkamisel on uute kuritegude toimepanemise oht märkimisväärselt suur. N.I avaldas kohtuistungil, et ta üritab end rahulikuna hoida, et enam mitte vanglasse sattuda. Samuti nõustub ta osalema alkoholivastases ravis, asub vabanemisel tööd otsima, ajab töövõimetusega asjad korda ja teeb uue ID-kaardi. Kohus märgib, et kõik need eesmärgid ja soovid on tunnustamist ja toetamist väärt, kuid sotsiaalprogrammideta ning kõrvalise abi ja toeta on uute kuritegude toimepanemisest hoidumine ebatõenäoline.
4. Eeltoodud põhjustel jätab kohus N.I talle Tartu Maakohtu
5. juuni
6. a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. (allkirjastatud digitaalselt) 7