4-21-2083 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 7. september 2021, Tallinn Väärteoasja number 4-21-2083 (2302,21,004302) Kohtunik Marina

§ 227

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks Menetlusalune isik R.P – isikukood XXX; elukoht: xxx; e-post: xxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi esindaja S. K. RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 2 ja §-dest 133-134, maakohus otsustas: 1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 21. aprilli 2021. a otsus väärteoasjas nr 2302,21,004302, millega R.P karistati

§ 227

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks, osaliselt, s.o menetlusalusele isikule mõistetud karistuse määra osas. 1 4-21-2083 2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega karistada R.P

§ 227lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 (kaheks) kuuks.

1. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
2. Karistus pööratakse täitmisele kohtuotsuse jõustumisel. Liiklusseaduse § 127 kohaselt tuleb menetlusalusel isikul loovutada juhiluba Transpordiametile viie tööpäeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
3. Menetlusaluse isiku R.P kaebus rahuldada osaliselt.
4. Väärteoasja materjalide juures olev CD-plaat jätta väärteoasja materjalide juurde.
5. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Politsei- ja Piirivalveamet koostas
7. aprillil 2021 väärteoasjas nr 2302,21,004302 väärteoprotokolli nr 20210401373401, mille teokirjelduse kohaselt juhtis R.P
8. aprillil 2021 kell 11.23 Harju Maakonnas Tallinnas Vääna tn, Pidu tn ja Tähetorni tn vahel liikudes Pidu tn suunas mootorsõidukit Volvo V50 registreerimisnumbriga xxx kiirusega 78 km/h +/-3 km/h. Suurim lubatud kiirus sellele teelõigul oli 40 km/h. R.P ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 35 km/h. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (

) § 50 lg 5 p-s 3 sätestatud nõudeid, pannes sellega toime

§ 227lg 2 järgi kvaliftseeritava väärteo.

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi
2. aprilli
3. a otsusega karistati R.P

§ 227

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Menetlusaluse isiku kaebus

1. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse menetlusalune isik R.P, kes palub tühistada kohtuvälise menetleja otsus liiga range karistuse tõttu ja määrata karistuseks rahatrahv. Kaebuse esitaja ei nõustu otsusega ja palub inimlikumat suhtumist.
2. aprillil 2021 oli küllaltki ebameeldiv olukord, kus ta sõitis Tähetorni hotellist Hiiu Rimi poole. Antud teelõigul sõitis pikalt tema ees autorong, mis sõitis lubatud kiirusest tunduvalt aeglasemalt ja seetõttu otsustas ta mööda sõita. Möödasõidul ületas ta korraks kiirust ja ta tunnistab seda täielikult, kuid edasi sõitis antud teelõigul just täpselt lubatud kiirusega. Kaebaja leiab, et karistus ei vasta tema süüle.
3. Kohtuistungil jäid menetlusalune isik kaebuse juurde, paludes vähendada kohtuvälise menetleja otsusega määratud karistust ja määrata juhtimisõiguse äravõtmise asemel rahatrahv. 2 4-21-2083 Kohtuväline menetleja leidis, et kaebus ei ole põhjendatud ja palus jätta otsus muutmata ning menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. R.P teo kvalifitseerimine

§ 227lg 2 järgi 6.

Väärteoprotokollis sisalduva väärteokirjelduse kohaselt heidetakse R.P-le ette seda, et ta 1. aprillil 2021 kell 11.23 juhtis Harju maakonnas Tallinnas Vääna tn, Pidu tn ja Tähetorni tn vahel liikudes Pidu tn suunas mootorsõidukit Volvo V50 registreerimisnumbriga xxx kiirusega 78 km/h +/-3 km/h. Suurim lubatud kiirus sellele teelõigul oli 40 km/h. R.P ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 35 km/h. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (

) § 50 lg 5 p-s 3 sätestatud nõudeid, pannes sellega toime

§ 227lg 2 järgi kvaliftseeritava väärteo.

7.

§ 50

lg 5 p 3 kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest.

§ 227

lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis.

1. Kiirusmõõturi LaserCam4 (salvestuse ID 010498) salvestise andmetest nähtub teo toimepanemise aeg ja koht. Sealt tuleneb, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduki Volvo V50 registreerimismärgiga xxx sõidukiiruse mõõtmiseks kasutati
2. aprillil 2021 kell 11.23 mõõteseadet LaserCam4 (nr LE0985). Sõiduki kiiruseks mõõdeti 78 km/h. Sellel teelõigul on lubatud kiirus 40 km/h. Mõõtemääramatust +/-3 arvesse võttes ületas menetlusalune isik kiirust mitte vähem kui 35 km/h. (Mõõtetulemus on nähtav ka kiirusmõõturi salvestise väljatrükilt.) Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd kiirust mõõtis pädev mõõtja ja kasutatud on taadeldud mõõtevahendit ning järgitud on sealjuures mõõtemetoodikat. Taatlustunnistuse TTRS-20/00103 kohaselt oli kiirusmõõtur LaserCam4 (nr LE0985) taadeldud
3. mail
4. Majandus- ja taristuministri
5. detsembri
6. a määruse nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ lisa p.7.2 kohaselt on liiklusjärelevalves kiirusmõõturite taatluskehtivusajaks 1 aasta. Seega väärteo toimepanemise ajal, s.o
7. aprillil 2021 oli kiirusmõõteseadmel kehtiv taatlustunnistus.
8. Väärteo toimepanemine on tõendatud ka menetlusaluse isiku R.P ütlustega. Ta tunnistab kiiruse ületamist. Kohtuistungil andis ta selgitusi, et
9. aprillil 2021 sõitis ta sõidukiga Volvo V50 reg-nr xxx ja ületas lubatud kiirust möödasõidul, pärast mida jätkas sõitu lubatud sõidukiirusega.
10. Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et ta ületas lubatud kiirust möödasõidul autokolonnist, kuna oli vaja kiiresti tööle jõuda. Kohtu hinnangul on R.P subjektiivsest küljest teo toime pannud kavatsetult (KarS § 16 lg 2). Menetlusalus e isiku ütlustest nähtub, et ta teadis, et ületas möödasõidul kiirust. R.P enda ütlustega on ka kinnitust leidnud, et 3 4-21-2083 ta teadis väga hästi sellel teelõigul kehtestatud kiirusepiirangut, kuivõrd ta selgitas, et peale autokolonnist möödumist sõitis ta antud teelõigul just täpselt sellise kiirusega, mis seal oli lubatud. Seega ületas ta lubatud kiirust kavatsetult, sest ta teadis (nägi), et ületas lubatud sõidukiirust. Kohtu hinnangul puuduvad ka isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.
11. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 50

lg 5 p-s 3 sätestatud nõuet ja pani sellega toime

§ 227lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Karistus 12.

§ 227

lg 2 näeb võimalike põhikaristustena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.

1. Karistuse määramise alus on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
2. Menetlusaluse isiku süü suurust hinnates võtab kohus arvesse väärteo toimepanemise asjaolusid.

§ 227lg 2 näeb ette karistuse kiiruse ületamise eest 21-40 km/h võrra.

Menetlusaluse isiku sõidukiiruse ületamise ulatus jääb sätte kontekstis keskmise määra lähedale. Ta pani toime ühe teo. Tegemist oli möödasõiduga. Tee oli sirge. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku süü keskmine.

1. Karistusliigi valikul võtab kohus arvesse menetlusaluse isiku karistusregistri andmeid, mille kohaselt on R.P kuus kehtivat väärteokaristust. Kohtu hinnangul omab tähtsust asjaolu, et karistuseks on isikule alati määratud rahatrahv. Rahatrahvid on makstud
2. jaanuaril 2021, viimane
3. veebruaril
4. Kohus peab positiivseks, et rahatrahvid on nüüdseks tasutud. Siiski on õige kohtuvälise menetleja otsuses märgitud tõdemus, et rahatrahvid ei olnud tasutud õigeaegselt. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud menetlusalusele isikule järjekordse rahatrahvi mõistmine. Vaatamata tasutud rahatrahvidele ei ole menetlusalune isik oma rikkumistest oodatud järeldusi teinud, vaid jätkab rikkumiste toimepanemist ja seda tahtlikult (kavatsetult). Samuti ei saa jätta tähelepanuta, et R.P on ka kehtiv kriminaalkaristus liiklusalase süüteo toimepanemise eest (sõiduki joobes juhtimine). Seetõttu leiab kohus, et rahatrahv ei suuda (ei ole senimaani ka suutnud) menetlusalust isikut mõjutada õiguskuulekusele ja see karistusliik on end ammendanud. Karistusena tuleb kohaldada mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist.
5. Kohtuvälise menetleja otsusega keskmises määras mõistetud põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kolmeks kuuks ei pea kohus aga arvestades isiku süü suurust ning kaebuses esitatud ja kohtuistungil välja toodud asjaolusid proportsionaalseks. Nagu kohus eelnevalt mainis, tuleb põhikaristus mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. Olles tuvastanud R.P keskmise määra lähedase teosüü, kuid arvestades sealjuures, et tegemist on esmakordse sellelaadse liiklusalase rikkumisega, tuleb kohtu hinnangul eripreventiivsetel kaalutlustel arvestada ka seda, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine ja karistuse pikkus isikule mõjub. R.P ütlustest nähtuvalt vajab ta juhtimisõigust töö tegemiseks. Ta töötab ehitusvaldkonnas ja liigub tööriistadega objektide 4 4-21-2083 vahel. Seega, võttes arvesse menetlusaluse isiku süü suurust, pidades silmas eripreventiivseid aga ka üldpreventiivseid kaalutlusi, samuti tagajärgi, mida karistus isiku jaoks kaasa toob, peab kohus võimalikuks kergendada menetlusalusele isikule mõistetud karistust ja karistada R.P mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks kuuks.
6. Menetlusaluse isiku põhjenduste kohaselt ei ole tal võimalik juhtimisõiguseta tööd teha ja kõik läheb taas allamäge. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et töökohustuse täitmine ei ole juhtimisõiguse äravõtmist välistav asjaolu. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Siiski võttes arvesse isiku kaebuses esitatud väiteid ja asjaolu, et ta vajab juhtimisõigust töö tegemiseks, peab kohus võimalikuks mõnevõrra kergendada menetlusalusele isikule mõistetud karistust ja karistada R.P mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks kuuks. Tegemist on ajaga, mil isikul on võimalik soovi korral korraldada oma töökohustused ümber selliselt, et karistuse kandmine ei välistaks tema töist tegevust.
7. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 2, tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt R.P-le määratud karistuse osas ja rahuldab kaebuse osaliselt. Kohus mõistab R.P-le karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kaheks kuuks. Menetlusaluse isiku kaebus tuleb rahuldada osaliselt. (allkirjastatud digitaalselt) Marina Ninaste kohtunik 5