lg 2 p 2 järgi G.T süüdistatakse suures koguses narkootilise aine käitlemises grupis koos Jelena Djabinaga. Nimelt G.T koos Jelena Djabinaga omandas ebaseaduslikult kohtueelse menetluse käigus tuvastamata ajast kuni 02.03.2016 tuvastamata kohast ja tuvastamata isikult suures koguses (s.o narkootilise aine kogus, milline on mõeldud narkootilise joobe tekitamiseks vähemalt 10-le inimesele) narkootilist ainet fentanüüli. Fentanüüli sisaldavat pulbrit hoidis, kaalus ja pakendas doosideks koos Jelena Djabinaga aadressil Tallinn, xxxx. Samuti vedas nimetatud ainet koos Jelena Djabinaga eeluurimise käigus tuvastamata isikutele edasiandmiseks enda kasutuses olnud sõiduautos Citroën registreerimismärgiga xxxxkuni 02.03.2016. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud ja pakendatud narkootilisest ainest fentanüülist hoidis Jelena Djabina edasiandmise eesmärgil enda juures ja vedas koos G.T-ga viimase kasutuses olnud sõiduautos Citroën registreerimismärgiga xxxxkuni kahtlustatavana kinnipidamiseni 02.03.2016 kell 18.40 Tallinnas, Juhkentali 35 asuva Rimi kaupluse juures, mil Jelena Djabina juurest erinevatest taskutest leiti ja võeti ara: 1 kollane plastmuna. milles 20 fooliumvoldikut, fooliumvoldikutes beež pulber massiga kokku 0,37 grammi, milles 2% ehk 0,0074 grammi puhast narkootilist ainet fentanüüli; 5 fooliumvoldikut, milles beež pulber massiga kokku 0,096 grammi, milles 1,9% ehk 0,0018 grammi puhast narkootilist ainet fentanüüli; 1 metallist toru, milles 1 fooliumvoldik, milles beež pulber massiga 0,016 grammi, mis sisaldas narkootilist ainet fentanüüli, mille protsendilist sisaldust ei ole aine vähesuse tõttu võimalik kindlaks määrata. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest fentanüülist hoidis G.T enda juures kuni kahtlustatavana kinnipidamiseni 02.03.2016 kell 18.40 Tallinnas, Juhkentali 35 asuva Rimi kaupluse juurde pargitud sõiduautos Citroën registreerimismärgiga xxxx, mil tema taskust leiti ja võeti ara 1 tk fooliumvoldik, milles beež pulber massiga 0,015 grammi, mis sisaldab narkootilist ainet fentanüüli, mille protsendilist sisaldust ei ole aine vähesuse tõttu võimalik määrata. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest fentanüülist hoidsid G.T ja Jelena Djabina kuni 02.03.2016 läbiotsimiseni aadressil Tallinn, xxxx, mil politseiametnike poole leiti ja võeti ara 1 fooliumvoldik, milles beež pulber massiga 0,0085 grammi, mis sisaldab fentanüüli, mille protsendilist sisaldust aine vähesuse tõttu ei ole võimalik määrata. Aadressil xxxx, Tallinn toimunud läbiotsimisel leiti ja võeti ära G.T toast diivani ääre pealt ristkülikukujuline fooliumitükk; sama toa aknalaualt karbi seest hõbedane digitaalkaal (kaalul leidub narkootiliste ainete jälgi); sama toa seinakummuti ülemisest sahtlist metallist karp, milles 2 soonkinnitusega kilekotti aine jääkidega (fentanüüli jälgedega), 1 lõiketera (fentanüüli jälgedega) ning fooliumpaberi tükid. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Fentanüül kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa I narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Fentanüüli puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks keskmiselt 1,3 milligrammist narkootilisest ainest. Seega piisaks käideldud vahemalt 9,2 milligrammist fentanüülist narkojoobe tekitamiseks kokku vähemalt 70 inimesele. Seega pani G.T toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, mis on toime pandud grupi poolt, s.o
Samuti süüdistatakse G.T selles, et tema, viibides 15.03.2017 kella 15.35 paiku Võidujooksu 10, Tallinn asuvas Circle K Eesti AS-ile kuuluvas Võidujooksu teenindusjaamas, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tankis sõiduauto Opel Astra, reg. nr xxxx, kütusepaaki ja sõidukis olevasse kanistrisse 29,40 liitrit mootorikütust Dmiles summas 34,37 eurot ning lahkus teenindusjaamast jättes tahtlikult tangitud kütuse eest tasumata. Samuti G.T , viibides 21.03.2017.a. kella 12.25 paiku Tartu mnt 86, Tallinn, asuvas Circle K Eesti AS-ile kuuluvas Sikupilli teenindusjaamas, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, tankis sõiduauto Opel Astra reg. nr xxxx kütusepaaki 21,53 liitrit 2 mootorikütust Diisel Miles summas 25,81 eurot ning lahkus teenindusjaamast jättes tahtlikult tangitud kütuse eest tasumata. Samuti G.T , viibides 21.03.2017 kella 13.28 paiku Mahtra 29, Tallinn asuvas Circle K Eesti AS-ile kuuluvas Mustakivi teenindusjaamas, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tankis sõiduauto Opel Astra, reg. nr xxxx kütusepaaki ja sõidukis olevasse kanistrisse 23,47 liitrit mootorikütust 95miles summas 28,38 eurot ning lahkus teenindusjaamast jättes tahtlikult tangitud kütuse eest tasumata. Samuti G.T , viibides 22.03.2017 kella 10.29 paiku Mahtra 29, Tallinn asuvas Circle K Eesti AS-ile kuuluvas Mustakivi teenindusjaamas, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tankis sõiduauto Opel Astra, reg. nr xxxx, kütusepaaki ja sõidukis olevasse kanistrisse 17,52 liitrit mootorikütust Diisel Miles summas 20,73 eurot ning lahkus teenindusjaamast jättes tahtlikult tangitud kütuse eest tasumata. Samuti G.T , viibides 22.03.2017 kella 13.39 paiku Endla 43, Tallinn asuvas Circle K Eesti AS-ile kuuluvas Kristiine teenindusjaamas, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tankis sõiduauto Opel Astra, reg. nr xxxx, kütusepaaki ja sõidukis olevasse kanistrisse 25,20 liitrit mootorikiitust Dmiles summas 29,81 eurot ning lahkus teenindusjaamast jättes tahtlikult tangitud kütuse eest tasumata. Samuti G.T, viibides 24.03.2017 kella 08.12 paiku Punane 16A, Tallinn asuvas Olerex AS-ile kuuluvas Punane teenindusjaamas, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tankis sõiduauto Opel Astra, reg. nr xxxx, kütusepaaki ja sõidukis olevasse kanistrisse 27,20 liitrit diiselkütust summas 31,31 eurot ning lahkus teenindusjaamast jättes tahtlikult tangitud kütuse eest tasumata. Samuti G.T , viibides 25.03.2017 kella 15.02 paiku Peterburi tee 58A, Tallinn asuvas Circle K Eesti AS-ile kuuluvas Peterburi mnt teenindusjaamas, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tankis sõiduauto Opel Astra, reg. nr xxxx, kütusepaaki ja sõidukis olevasse kanistrisse 27,18 liitrit mootorikiitust Diisel Miles summas 31,61 eurot ning lahkus teenindusjaamast jättes tahtlikult tangitud kütuse eest tasumata. Samuti G.T , viibides 26.03.2017.a. kella 15.06 paiku Ahtri 6B, Tallinn, asuvas Olerex AS-ile kuuluvas Ahtri tanklas, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tankis sõiduauto Opel Astra reg. nr xxxx kütusepaaki 3,31 liitrit mootorikütust Diisel summas 3,80 eurot ning lahkus teenindusjaamast jättes tahtlikult tangitud kütuse eest tasumata. Samuti G.T , viibides 26.03.2017 kella 18.47 paiku Peterburi tee 58A, Tallinn asuvas Circle K Eesti AS-ile kuuluvas Peterburi mnt teenindusjaamas, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tankis sõiduauto Opel Astra reg. nr xxxx kütusepaaki ja sõidukis olevasse kanistrisse 32,96 liitrit mootorikütust Diisel Miles summas 37,81 eurot ning lahkus teenindusjaamast jättes tahtlikult tangitud kütuse eest tasumata. Samuti G.T , viibides 27.03.2017 kella 12.10 paiku Peterburi tee 38/4, Tallinn asuvas Olerex AS-ile kuuluvas Peterburi teenindusjaamas, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tankis sõiduauto Opel Astra reg. nr xxxx kütusepaaki ja sõidukis olevasse kanistrisse 18,08 liitrit diiselkütust summas 20,74 eurot ning lahkus teenindusjaamast jättes tahtlikult tangitud kütuse eest tasumata. Samuti G.T , viibides 27.03.2017 kella 18.25 paiku Kivila 28, Tallinn asuvas Olerex AS-ile kuuluvas Kivila teenindusjaamas, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise 3 eesmärgil tankis sõiduauto Opel Astra reg. nr xxxx, kütusepaaki ja sõidukis olevasse kanistrisse 25,70 liitrit diiselkütust summas 30,30 eurot ning lahkus teenindusjaamast jättes tahtlikult tangitud kütuse eest tasumata. Samuti G.T, viibides 28.03.2017 kella 12.32 paiku Petrooleumi 4, Tallinn asuvas Circle K Eesti AS-ile kuuluvas Petrooleumi teenindusjaamas, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tankis sõiduautosse Opel Astra reg. nr xxxx kütusepaaki 30,71 liitrit mootorikütust Diisel Miles summas 36,21 eurot ning lahkus teenindusjaamast jättes tahtlikult tangitud kütuse eest tasumata. Samuti G.T, viibides 29.03.2017 kella 11.32 paiku Laagna tee 13, Tallinn asuvas Olerex AS-ile kuuluvas Laagna teenindusjaamas, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tankis sõiduauto Opel Astra, reg. nr xxxx kütusepaaki ja sõidukis olevasse kanistrisse 22,49 liitrit diiselkütust summas 26,29 eurot ning lahkus teenindusjaamast jättes tahtlikult tangitud kütuse eest tasumata. Samuti G.T, viibides 29.03.2017 kella 17.23 paiku Tondiraba 1, Tallinn asuvas Olerex AS-ile kuuluvas Tondiraba teenindusjaamas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tankis sõiduauto Opel Astra reg. nr xxxx kütusepaaki ja sõidukis olevasse kanistrisse 23,69 liitrit diiselkütust summas 28,17 eurot ning lahkus teenindusjaamast jättes tahtlikult tangitud kütuse eest tasumata. Samuti G.T, viibides 30.03.2017 kella 08.53 paiku Tondiraba 1, Tallinn asuvas Olerex AS-ile kuuluvas Tondiraba teenindusjaamas, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tankis sõiduauto Opel Astra reg. nr xxxx kütusepaaki ja sõidukis olevasse kanistrisse 22,85 liitrit diiselkütust summas 26,39 eurot ning lahkus teenindusjaamast jättes tahtlikult tangitud kütuse eest tasumata. Samuti G.T, viibides 30.03.2017 kella 15.36 paiku Randvere tee 1, Miiduranna küla, Viimsi vald, Harjumaa asuvas Circle K Eesti AS-ile kuuluvas Viimsi teenindusjaamas, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tankis sõiduauto Opel Astra reg. nr xxxx kütusepaaki ja sõidukis olevasse kanistrisse 31,71 liitrit mootorikütust Diisel Miles summas 37,07 eurot ning lahkus teenindusjaamast jättes tahtlikult tangitud kütuse eest tasumata. Samuti G.T, viibides 31.03.2017 kella 11.16 paiku Sõpruse pst 200B/Sipelga 1, Tallinn asuvas Circle K Eesti AS-ile kuuluvas Mustamäe teenindusjaamas, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tankis sõiduauto Opel Astra reg. nr xxxx kütusepaaki ja sõidukis olevasse kanistrisse 30,23 liitrit diiselkütust summas 34,25 eurot ning lahkus teenindusjaamast jättes tahtlikult tangitud kütuse eest tasumata. Seega pani G.T toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o
Süüdistatav G.T tunnistas end süüdi vargustes kuid
Kohtuistungil andsid ütlusi kannatanute Circle K Eesti AS, Olerex AS esindajad xxxxja xxxx, tunnistajad Jelena Djabina, Maime Vallimäe, Vadim Gazizulin, Kristel Kukke, Erlyn Palberg, Kärt Mägi, Katrin Jaanus, Ilona Vasar, Ragne Liivand, Piret Vuks, Mätin Oktain, D.Šekurdjajev 4 Kohus uuris järgmisi dokumente: - 02.03.2016 xxxx Tallinn toimunud läbiotsimise kohta koostatud protokoll ja määrus (I kd lk 33-36); - Narkootilise aine ekspertiisiakt nr 16E-AN0242 (I kd lk 45-48); - G.T kasutuses olnud sõiduautos Citroën C-Elysee reg. märgiga 072 02.03.2016 toimunud läbiotsimise protokoll (I kd lk 31-32); - Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtutoksikoloogiaeksperdi xxxxvastus järelepärimisele (I kd lk 49-52); - G.T kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (I kd lk 25-27); - Jelena Djabina kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (I kd lk 28-30); - Asitõendite, s.o 02.03.2016 Jelena Djabina, G.T ja Dmitri Šekurdjajevi kahtlustatavatena kinnipidamistel leitud, samuti G.T elukoha läbiotsimisel leitud ja ära võetud esemete vaatlusprotokoll (I kd lk 37-44); - Asitõendi, s.o 02.03.2016 G.T kasutuses oleva sõiduki läbiotsimise käigus leitud ja ära võtud mobiiltelefoni Samsung GT-i9505 vaatlusprotokoll (I kd lk 234-237); - Asitõendi, s.o 02.03.2016 G.T kahtlustatavana kinnipidamise käigus leitud ja ära võtud mobiiltelefoni Samsung GT E1200R vaatlusprotokoll (I kd lk 231-233); - Harju Maakohtu 31.08.2016 kohtuotsus (I kd lk 53-59); - ekspertiisiakt (II kd lk 1-43); - ettekanne (II kd lk 14); - kriminaalasjade eraldamise määrus (II kd lk 15); - D.Šekurdjajevi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (II kd lk 16- 17); - kinnipeetava andmete leht (II kd lk 19); - asitõendite üleandmise –vastuvõtmise aktid (II kd lk 20-22); - Tunnistaja Jelena Djabina eeluurimisel antud ütlused (I kd lk 240, 243 KrMS § 289 alusel) 15.03.2017 episood: - Kannatanu Circle K Eesti AS avaldus ( (I kd lk 247-248); - Asitõendi, s.o videosalvestise, vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd lk 218-221); 21.03.2017 kella 12.25 episood: - Kannatanu Circle K Eesti AS avaldus (I kd lk 142-143); - Asitõendi, s.o videosalvestise, vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd lk 177-188) 21.03.2017 kella 13.28 episood: - Kannatanu Circle K Eesti AS avaldus (I kd lk 146-147); - Asitõendi, s.o videosalvestise, vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd lk 189-192); 22.03.2017 kella 10.29 episood: - Kannatanu Circle K Eesti AS avaldus (I kd lk 144-148); - Asitõendi, s.o videosalvestise, vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd lk 193-196); 22.03.2017 kella 13.39 episood: - Kannatanu Circle K Eesti AS avaldus (I kd lk 245-246); - Asitõendi, s.o videosalvestise, vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd lk 222-226); 24.03.2017 episood: - Kannatanu Olerex AS avaldus (I kd lk 109); - Asitõendi, s.o videosalvestise, vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd lk 110-113); 25.03.2017 episood: - Kannatanu Circle K Eesti AS avaldus (I kd lk 154-155); - Asitõendi, s.o videosalvestise, vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd lk 201-204); 26.03.2017 kella 15.06 episood: - Kannatanu Olerex AS avaldus (I kd lk 114); - Asitõendi, s.o videosalvestise, vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd lk 115-124); 26.03.2017 kella 18.47 episood: - Kannatanu Circle K Eesti AS avaldus (I kd lk 152-153); - Asitõendi, s.o videosalvestise, vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd lk 197-200); 5 27.03.2017 kella 12.10 episood: - Kannatanu Olerex AS avaldus (I kd lk 125); - Asitõendi, s.o videosalvestise, vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd lk 126-131); 27.03.2017 kella 18.25 episood: - Kannatanu Olerex AS avaldus (I kd lk 148); - Asitõendi, s.o videosalvestise, vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd lk 173-176); 28.03.2017 episood: - Kannatanu Circle K Eesti AS avaldus (I kd lk 156-157); - Asitõendi, s.o videosalvestise, vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd lk 209-217); 29.03.2017 kella 11.32 episood: - Kannatanu Olerex AS avaldus (I kd lk 149); - Asitõendi, s.o videosalvestise, vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd lk 169-172); 29.03.2017 kella 17.23 episood: - Kannatanu Olerex AS avaldus (I kd lk 150); - Asitõendi, s.o videosalvestise, vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd lk 164-168); 30.03.2017 kella 08.53 episood: - Kannatanu Olerex AS avaldus (I kd lk 151); - Asitõendi, s.o videosalvestise, vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd lk 160-163); 30.03.2017 kella 15.36 episood: - Kannatanu Circle K Eesti AS avaldus (I kd lk 158-159); - Asitõendi, s.o videosalvestise, vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd lk 205-208); 31.03.2017 episood: - Kannatanu Circle K Eesti AS avaldus (I kd lk 249-250); - Asitõendi, s.o videosalvestise, vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd lk 227-230); - G.T karistusregistri väljavõte ja tema varasemad kohtuotsused (I kd lk 78-91); - Circle K Eesti AS tsiviilhagi ja lisad (I kd lk 132-140); - määratud kaitsega seotud dokumendid (I kd lk 60-76); - MTA andmed (I kd lk 106-108); - tõkendi dokumendid (I kd lk 92-105); - Olerex AS dokumendid (II kd lk 54-62) Kohus, kuulanud ära süüdistatava, tunnistajad, kannatanute esindajad uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis asub alljärgnevatele seisukohtadele. Kaitsja on seisukohal, et xxxx toimunud läbiotsimine oli ebaseaduslik, kuna luba oli antud Djabina elukoha läbiotsimiseks, mitte G.T elukoha läbiotsimiseks. 02.03.2016 läbiotsimismäärusega määras prokurör M.Soomaa toimetada läbiotsimine J.Djabina kasutuses olevas elukohas xxxx Tallinn ja selle abiruumides, et leida sealt J.Djabina ja/või temaga seotud isikute poolt toime pandud narkootikumidega seotud või muude kuritegudega seotud esemeid, dokumente või muid võimalikke kriminaalasja seisukohast tähtsust omavaid esemeid ning konfiskeerimiseks arestitavat vara. 02.03.2016 J.Djabina ja G.T elukohas xxxx Tallinn toimunud läbiotsimisel andis J.Djabina enda magamistoast aknalaua pealt fooliumpaberi tüki ning G.T toast kummuti pealt ühe fooliumpaberi rulli. Läbiotsimisel leiti veel: G.T toast diivani ääre pealt fooliumpaberi tükk, aknalaualt karbi seest hõbedast värvi digitaalkaal, kummuti pealt mobiiltelefon Samsung, seinakapi ukse nupu küljes rippunud mustavärvi õlakotist 1 suurem soonkinnisega kilekott, mille 1 väiksem soonkinnisega kilekott rohelist värvi taimse puruga ja 1 kokkuvolditud paber J.Sijanovi nimega, mille vahel rohelist värvi taimne puru, kummuti ülemisest sahtlist metallist karp karp, milles 2 soonkinnisega kilekotti aine jääkidega, 1 metalllist lõiketera ning fooliumpaberi tükid, kummuti alumisest sahtlist 1 fooliumvoldik pruunika pulbrilise ainega. Djabina toast leiti kummuti pealt 2 soonkinnisega kilekotti, milles ühes 11 valget värvi tabletti ja tabletipuru, teises 1 valget värvi tablett ja seinakapi ülemisest osast 6 G.T nimele epikriis. Esikust D.Šekurdjajevi jope parempoolest rinnataskust leiti blisterleht, milles 3 tabletti Lexotanil 1,5 mg. Kinnipidamistel ja läbiotsimisel leitud esemeid on vaadeldud asitõendite vaatlusprotokollides (I kd lk 37-44). Riigikohus on kriminaalasjas 3-1-1-93-15 p 59-60 leidnud, et ühe kuriteokahtluse uurimiseks toimetatud läbiotsimise käigus leitud tõend on üldjuhul kasutatav teise kuriteo tõendamiseks ka siis, kui esimene kuriteokahtlus on ära langenud. Seejuures ei ole tähtsust, kas läbiotsimise aluseks olnud kuriteokahtlus langes ära seetõttu, et kinnitust ei leidnud mingid faktilised asjaolud, või põhjusel, et menetleja korrigeeris kuriteokahtluse aluseks olnud süüteokoosseisu tõlgendust. Iseenesest on õige, et ka läbiotsimise (KrMS § 91) kui uurimistoimingu toimetamise üheks eelduseks on põhjendatud kuriteokahtluse olemasolu. Läbiotsimist saab aga kuriteokahtluse puudumise tõttu ebaseaduslikuks pidada eeskätt siis, kui on alust arvata, et kohtueelne menetleja teadis juba läbiotsimisi määrates ja toimetades, et menetletavat tegu pole aset leidnud või et see pole kuriteona karistatav, või jättis süüliselt tähelepanuta kuriteokahtlust ilmselgelt välistavad faktilised või õiguslikud aspektid. Uurimistoimingu tegemise eelduseks oleva kuriteokahtluse puudumise äratuntavust tuleb hinnata ex ante, mitte aga ex post. Abiprokurör M.Soomaa on andnud loa läbiotsimiseks J.Djabina kasutuses olevas elukohas xxxx Tallinn ja selle abiruumides. Kriminaalasjas puudub vaidlus fakti üle, et eluruum/korter xxxx oli 02.03.2016 J.Djabina kasutuses. Kuna läbiotsimis protokolli kohaselt toimus läbiotsimine üksnes xxxx korteris, mis oli nii G.T kui Djabina enda ütluste kohaselt tervikuna Djabina kasutuses, ei ole läbiotsimise käigus ületatud määrusega lubatud piire. Määruse kohaselt oli eesmärgiks leida korterist J.Djabina ja/või temaga seotud isikute poolt toime pandud narkootikumidega seotud või muude kuritegudega seotud esemeid, dokumente või muid võimalikke kriminaalasja seisukohast tähtsust omavaid esemeid ning konfiskeerimiseks arestitavat vara. Tsiteeritud sõnastusest nähtub, et luba oli antud ka nende esemete leidmiseks, mis olid toodud korterisse Djabinaga seotud isikute poolt või kuulusid neile isikutele. Kuna Djabina elas G.T korteris ja G.T ööbis ka ise aeg-ajalt korteris, on G.T puhul tegemist Djabinaga seotud isikuga. Kuna G.T ööbis ka ise aeg-ajalt kõnealuses korteris, ei olnud Djabina ja G.T vahel sellised üürileandja ja üürniku vahelised suhted, kus omavaheline suhtlemine piirdus ainult korteriga seotud küsimustes ja igapäevaselt kokku ei puututud. Ka G.T ja Djabina vaheline telefonisuhtlus kinnitab, et tegemist oli isikutega, kes suhtlesid omavahel sagedasti. Läbiotsimise eesmärgiks oli leida narkootikumidega seotud esemeid, dokumente või muid võimalikke kriminaalasja seisukohast tähtsust omavaid esemeid ning konfiskeerimiseks arestitavat vara. Läbiotsimise protokollist ei nähtu, et menetleja oleks läbiotsimisel kaldunud kõrvale läbiotsimise määruses eesmärgiks seatust. Kui kriminaalasja materjal ei võimalda sedastada, et läbiotsimist toimetades tegutses menetleja läbiotsimismääruse eesmärgist hälbival viisil, s.t otsides just nimelt kriminaalmenetluse esemega mitteseotud esemeid, saab läbiotsimisprotokolli ja läbiotsimise tulemusena saadud tõendeid käsitada kriminaalmenetluses lubatavate tõenditena (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-28-14, p 17.2). Eeltoodust tulenevalt ei ole korteri xxxx läbiotsimisel rikutud menetlusnorme ja läbiotsimise käigus saadud tõendid on lubatavad ja seaduslikud. G.T ei tunnista, et käitles koos J.Djabinaga suures koguses fentanüüli. G.T ütluste kohaselt suitsetas ise fentanüüli. On ostnud ainult enda tarbeks. Djabinat tunneb alates 2015 juuli või august, kuna teadis ta lapse isa xxxx. 2016 jaanuaris kutsus Jelena enda juurde elama, kuna ta ööbis lapsega hostellides. Kui paari päeva pärast korteris käis, siis olid seal Dima Šekurdjajev ja Ženja, hüüdnimega Bambug. Ise ööbis suurema osa ajast oma naistuttava juures. Reval taksos oli paarimees, kes töötas päevasel ajal, G.T ainult öisel 7 ajal. Käis korteris 2-3 päeva tagant, magas päeval tagatoas uks kinni. Dima oli lapsehoidjaks. Bambugi nägi mõned korrad. Teadis, et Djabina tarvitab narkootikume. Tarvitamas ei ole oma silmaga vist kunagi näinud, aga tema narkouimas olekut on silmanud. On Djabina kaudu saanud ja ostnud ka, aga ei tea nüüd täpselt, kas need olid tema enda või kellegi teise omad, kust kaudu ta neid sai. 02.03.2016 palus Djabina viia Rimi juurde. Autost narkoainet ei leitud. Pükste taskust leiti 1 doos fentanüülitaolise pulbriga, mille sai Djabina käest. See oli eelmisest päevast jäänud pükste taskusse. Jelena oli talle võlgu. Ei ole kunagi sellises koguses fentanüüli oma käes hoidnud, kaalunud ega pakendanud. Neil oli kogu korter, magasid tagatoas suures voodis ja elasid suures toas. Seal ei olnud piiritletud, kes kus oma asju hoiab või kes kus kohas asub. Djabina ööbis laias voodis tagatoas koos Ženjaga ja Dima eestoas diivanil või lahtikäival tugitoolil. Djabina käest sai fentanüüli paar korda, kuid tal oli see väga ära segatud ja lahja. Reeglina sai enda tarbeks Koplis. Ei ole kunagi müünud ega vahendanud. Jelena on palunud mitmeid kordi, kas teised on palunud, kui eraldi ei ole talle toonud. Ei ole näinud Djabinat narkootilist ainet korteris pakendamas. Autost leiti töötelefon. Manja oli Jelena sõbranna. Pool grammi tähendas fentanüüli. Proovis ta sõbrannale helistada, et nad saaks ühendust ja nad ei saanud seda. Vanamees on paarimees, kes pidi kell 07.00 auto saama. Jelena oli tõenäoliselt ära kaotanud aine, oli sattunud võlgadesse, tal oli selle jaoks tarvis saada kuskilt uus kogus. Oli selge, et kui ta võlgu on, talle keegi uut ei anna. Ta üritas G.T tanki lükata, et läheks küsiks tema sõbranna käest seda kogust. Ok ei öelnud poole grammi kohta vaid esimese sõnumi kohta. G.T oli 20 eurot, mille eest tahtis saada 2 doosi, enne seda pidi minema tankima. Tõenäoliselt on Jelena palunud võtta kott, kus sees on teatud asjad, mis kõnes nimetatud on. Ei ole aru saanud, mida Leena siin nagu otseselt mõelnud või mis bisnesit või tehingut või mis iganes on ta siin üritanud selgitada, ei ole sellele vastanud. Jelena laenas temalt raha ja oli võlgu. On näha, et Jelena üritab Rikkoneilt mingit raha laenata, ja ei ole vastanud. Djabina suhtles temaga kahelt numbrilt. Lensi ja Leena. Veronika on klient, prostituut, ta on üritanud midagi saada, kuid ei ole vastanud. Pirukad ja küpsised tähendavad teatud narkootikume. Djabina maksis talle taksoteenuse eest kui teda Koplisse sõidutas. Ei ole vahet kuhu klienti sõidutas. Kuigi Jelena Djabina on Harju Maakohtu 31.08.2016 kohtuotsusega
lg 2p 1 järgi kokkuleppe menetluses süüdi tunnistatud narkootilise aine käitlemises koos G.T-ga , ei tähenda see seda, et selles kohtuotsuses süüdistus tekstis toodud faktilised asjaolud oleks menetlusesemeks oleva kriminaalasja raames automaatselt ümberlükkamatult tõendatud, kuivõrd kokkuleppe sõlmimine ei eelda, et isik, end kõigis süüdistuses toodud faktilistes asjaoludes peab süüdi tunnistama ja nendega nõustuma. G.T kahtlustatavana kinnipidamise protokoll kinnitab, et isikult võeti 02.03.2016 kinnipidamisel ära mobiiltelefon Samsung ja pükste parempoolsest taskust üks fooliumvoldik pulbrilise ainega. Ekspertiisiakti nr 16E-AN0242 arvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud 1 fooliumvoldik, milles beež pulber massiga 0,015 grammi (leiti G.T kinnipidamisel), sisaldab narkootilist ainet fentanüüli, mille protsendilist sisaldust ei ole aine vähesuse tõttu võimalik määrata. Riigikohtu lahendi 3-1-1-121-06 kohaselt on kriminaalkolleegiumi hinnangul aine koguse määratlemisel tähtsus NPAS § 31 lg 3 esimesel lausel. Selle kohaselt on suur selline kogus narkootilist ainet, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. See eeldab aga järgnevalt kahte asja. Esmalt tuleb kohtul võtta seisukoht, milline on konkreetse narkootilise aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele isikule. Nimetatud asjaolu tuleneb tõsiasjast, et narkootilised ained on liigiti enda toimeomadustelt äärmiselt erinevad (nn pehmed ja tugevad narkootikumid). Seejuures tuleb aluseks võtta puhta, mitte aga segatud aine kogus. Järgneva sammuna tuleb tuvastada, millises koguses narkootilist ainet isik käitles ning kas sellest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele isikule või mitte. NPAS § 31 lg 3 teist lauset tuleb mõista vaid tähenduses, et vaatamata sellele, millise 8 kontsentratsioonini on segamise tulemusel viidud reaalse narkootilise aine kogus, on jätkuvalt tegemist narkootilise ainega. Tõdedes, et tegemist on küll äärmiselt väikese narkootilise aine sisaldusega ainega, saab sel juhul vaatluse all oleva aine suhtes kohaldada siiski teisi narkootilise aine käitlemist puudutavad põhimõtteid - nii on näiteks vaatamata reaalse toimeaine väiksele kontsentratsioonile selle käitlemine (omamine, valdamine, müümine jne) jätkuvalt keelatud, see kuulub konfiskeerimisele ja ka hävitamisele. Kuid seguaine mass iseenesest ei saa olla aluseks rääkimaks narkootilise aine suurest kogusest karistusseadustiku eriosa tähenduses. Kuna G.T juurest leitud aine puhul ei ole võimalik tuvastada fentanüüli protsendilist sisaldust, tuleb asuda seisukohale, et G.T enda juurest leiti narkootilist ainet väikeses koguses. Ekspertiisiakti nr 16E-GE0308 p 6 kohaselt fooliumvoldikult pakend 217 G.T-1 võetud proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuse alusel ei saa välistada Jelena Djabinalt ja G.T-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Seega ei saa välistada Djabina ja G.T DNA leidmist fentanüüli sisaldanud pakendilt, mis leiti G.T pükste taskust. Samuti kinnitab see G.T ütlusi, et ta sai tema juurest leitud narkootilise aine J.Djabinalt. Ka Djabina kinnitas, et andis G.T-le 1 doosi, kuid G.T ja Djabina ütlused erinevad aja osas, millal Djabina G.T-le voldiku andis. G.T ütlused, et tema ei ole mitte kellelegi fentanüüli edasi andnud on ümberlükatud mobiiltelefonide vaatlusprotokollides vaadeldud sõnumitega. 02.03.2016 läbiotsimisprotokoll kinnitab, et G.T kasutuses olevast sõidukist Citroen reg nr 072MPN leiti ja võeti muu hulgas ära mobiiltelefon Samsung, MI ja sularaha summas 355 eurot. G.T ütluste kohaselt kuulus leitud sularaha J.Djabinale. Harju Maaakohtu. 31.08.2016 kohtuotsusega on J.Djabinalt konfiskeeritud 355 eurot. Mobiiltelefone on vaadeldud asitõendite vaatlusprotokollides (I kd lk 231-237). G.T mobiiltelefonides on nr xxxx salvestatud nime Lenzi all ja nr xxxx nime Lena all. G.T kinnitas, et nimetatud numbritel suhtles ta Jelena Djabinaga. Jelena Djabina kahtlustatavana kinnipidamise protokoll kinnitab, et isikult võeti 02.03.2016 kinnipidamisel ära mobiiltelefonid Samsung ( xxxx) ja Nokia (sees 2 sim kaarti nr xxxx ja xxxx). Seega kinnitab ka J.Djabina kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, et G.T mobiiltelefonis nimede Lenzi ja Lena all salvestatud telefoninumbrid kuulusid J.Djabinale. Mobiiltelefoni Samsung GT-E1200R vaatlusprotokollist nähtub, et 26.01.2016 on G.T saanud sõnumi „Margus saad 15 euro eest tuua Veronika olen“. 06.02.2016 on numbrilt 56743713 tulnud sõnum „Margus vaja 10“. 01.03.2016 on numbrilt xxxx (Djabina) tulnud sõnumid „Margus Veronika annab täna mulle kuid tal on puudu 100 kui talle anda siis tunni aja pärast ta toob ära ja saame raha tagasi ja ära anda koljale ja talle ka.“ „Veronikal on 100 puudu et võtta. Ta võtab ja kohe minu kaudu 1 saad aru. Kui talle anda saame papi tagasi saad aru?“ Mobiiltelefoni Samsung GT-i9505 vaatlusprotokollist nähtub, et 09.01.2016 on G.T vahetanud numbriga xxxx sõnumeid „Kiire jutt“ „Mitu?“ „2 ja äkki saad siia kopli 69E ära tuua“ „Ole hea homme homikul kohe raha olemas“ “25 olen nõus 1 eest hommikul“, „Ära näe vaeva, sebi plekki parem“. 10.01.2016 on G.T saanud sõnumi „pirukad valmis, siil.“ 16.01.2016 vahetasid G.T ja Djabina sõnumeid “Margus saad küsida mitme eest manja müüb sulle pool grammi. Ainult ära räägi, et mina küsisin ok?“ „Ok kuid ta ei võta toru“, „Proovi veel ja ära räägi kellegi. Aga seal kus on tema sa ise ei saa võtta papi eest, Bambukille ära samuti räägi“ “Mul on vaja pool grammi osta kas või ma kaotasin ära kilekoti poolega kellelgi pole selge“ „Mida mina ütlen? Tema küsisi sinult on või ei ole mida sina temalt küsisid? Ma lähen küsin 0,5, aga mis edasi?“ „Ütle, et minu käes ei ole, aga sina pead pool inimesele võtma kui palju ees teeb“ „Noh tuleb sinna minna ja rääkida“ „Ma ütlesin talle, et minu käes ei ole vaja ära tuua, sa 9 ostad temalt pool justkui sõbrale aga annad mulle selle pärast küsi hinda. Ma annan sulle 100 jätkub? Kui tood mulle kohe ära temal on olemas“. 17.01.2016 on J.Djabina saatnud G.T-le sõnumi „Margus too mulle minu kilekott fooliumiga ja käärid. Ja toas on minu püksid samuti ok“. 18.01.2016 on G.T saatnud Djabinale sõnumi „Tee tuli väga magus“ samal päeval on G.T saatnud ka numbrile 56781191 sõnumi „Tore. Ega väga magus ei ole“ ja on saanud vastused „“natuke ikka, a mitte nii kuda varem Poisid kiidavad igal juhul“. 28.01.2016 on G.T saanud numbrilt xxxx sõnumi „Küpsetiste järgi lähen tunnikese pärast, siis helistan“. Kuna kriminaalasjas kogutud tõendite põhjal ei ole G.T mingit seost pagari-või kondiitriäriga, on ilmselge, et sõnad „pirukad ja küpsetised“ ei tähenda pirukaid ja küpsetisi vaid seda sõna kasutati narkootilise aine tähistamiseks. On üldteada asjaolu, et narkodiilerid nimetavad telefonikõnedes narkootilisi aineid märksõnadega. G.T kinnitas ka ise, et „pirukad ja küpsised“ tähendavad teatud narkootikume. Samuti kinnitavad tunnistaja V. xxxxi ütlused, et sõnu „pirukad ja küpsetised“ kasutatakse, et segada jälgi. Kuigi G.T väitis ise, et prostituut Veronika üritas midagi saada, kuid tema ei vastanud, näitab sõnum „Margus saad 15 euro eest tuua“, et Veronika teada oli Margus isik, kelle käest oli võimalik osta narkootilist ainet. Ka Djabina ütlused kinnitavad, et Veronika tahtis ilmselt fentanüüli. Ei ole eluliselt usutav, et Veronika nimeline isik saadaks suvalisele taksojuhile sõnumi, et viimane talle narkootikume tooks. Samas on ca kuu aega hiljem saatnud J.Djabina G.T-le sõnumid „Margus Veronika annab täna mulle kuid tal on puudu 100 kui talle anda siis tunni aja pärast ta toob ära ja saame raha tagasi ja ära anda koljale ja talle ka.“ „Veronikal on 100 puudu et võtta. Ta võtab ja kohe minu kaudu 1 saad aru. Kui talle anda saame papi tagasi saad aru?“. Djabina sõnumid kinnitavad, et tema ja G.T suhtlesid Veronika nimelise naisterahvaga narkootiliste ainete ostu-müügi eesmärgil. Ei ole eluliselt usutav, et nii Veronika nimeline kui Djabina saadaks G.T-le narkootikumide ostu-müügiga seotud sõnumeid olukorras, kus G.T ei ole narkootiliste ainete müügiga üldse seotud. Kui tegemist oleks üksnes G.T poolt narkootilise aine ostmisega enda tarbeks (G.T kinnitas ise et tarvitas fentanüüli) ei küsiks Veronika, kas ta saaks 15 euro eest tuua. Samuti näitab sõnum, et Veronikal on 100 puudu et võtta, et Veronikal on 100 eurot aine ostmiseks puudu. Arvestades, et Djabina ütlustest nähtuvalt oli Veronika puhul tegemist fentanüüli soovijaga ja, et üldteada olevate fentanüüli hindade järgi saab doosi 10 euro eest, on ilmselge, et Veronika nimeline isik tahtis osta vähemalt 10 doosi. Samas puuduvad kriminaalasjas tõendid selle kohta, kas G.T ka müüs 01.03.2016 üksi või koos Djabinaga Veronika nimelisele isikule narkootikume. Asjaolu, et Margus küsib Veina nimeliselt kas saab talle ühe piruka küpsetada kinnitab, et G.T soovis nimetatud isikult saada narkootilist ainet (G.T kinnitas ka ise oma ütlustes, et pirukad tähendasid narkootikume). G.T-le laekunud sõnum, et pirukad on valmis näitab, et G.T-le anti teada, et ta saab narkootikume. 01.01.2016 numbriga xxxx toimunud sõnumite vahetus kinnitab ilmselgelt, et G.T käest sooviti saada kahte (doosi), aga raha lubati maksta järgmisel hommikul, kuid G.T ei olnud nõus ilma raha saamata müüma (ära näe vaeva, sebi plekki parem). Asjaolu, et 2 doosi soovinud isik palub end G.T aidata (Sa ei ole selline inimene ka aita) kinnitab, et see isik teadis G.T ning temalt aine saada soovimine kinnitab, et G.T tegeles narkootiliste ainete müügiga juba pikemat aega ja see oli ostjatele teada. G.T on vastuseks sõnumile: „Kiire jutt?“, küsinud vastu:“ Mitu?“, mis kinnitab, et G.T sai ise väga hästi aru, et tema poole pöörduti sooviga osta narkootilist ainet. Kui G.T ei oleks ise tegelenud narkootilise aine müügiga, ei oleks tal olnud ka põhjust vastu küsida „Mitu?“ ja järgnevad sõnumid kinnitavad, et jutt käis narkootikumidest. G.T väide, et tema ei saa ka aru, mis siin taheti, ei ole usaldusväärne kuna sõnumite sisust nähtub, et G.T sai väga hästi aru, mida temalt taheti ja keeldus ilma kohe raha vastu saamata narkootikume müümast. 10 Eeltsiteeritud sõnumid kinnitavad, et G.T oli seotud narkootilise aine käitlemisega, kuid ükski sõnum ei kinnita, millal, kus, kellele, millist ainet ja kui palju G.T narkootilist ainet edasi andis. Samuti ei kinnita ükski sõnum, et Djabinalt kinnipidamisel leitud narkootilise aine omandasid, hoidsid ning vedasid seda G.T ja Djabina ühiselt ja kooskõlastatult. 02.03.2016 Djabinalt laekunud sõnum „Margus ma ei saanud aru mis kuradi pärast sa teise ära võtsid? Kas ise annad ära selle eest“ kinnitab hoopis, et G.T võttis Djabina teadmata temalt narkootilist ainet ja Djabina tunneb huvi kas G.T maksab ise selle eest. Samas ei kinnita see sõnum, millises koguses G.T ainet endale võttis ja ei lükka ümber G.T ütlusi, et sai päev enne kinnipidamist Djabinalt ühe doosi jagu fentanüüli. G.T-le esitatud süüdistuse kohaselt omandas, hoidis, kaalus ja pakendas ta koos Jelena Djabinaga doosideks fentanüüli sisaldavat pulbrit aadressil Tallinn, xxxx. Ekspertiisiakti 16E-GE0308 kohaselt korterist xxxx leitud digitaalkaalult leitud DNA profiil on kokkulangev J.Djabina DNA-profiiliga, kuid ei ole seostatav G.T profiiliga. Seega ei kinnita ekspertiisiakt, et G.T oleks puutunud kokku korteris olnud digitaalkaaluga. Kuna ekspertiisiakti nr 16E-AN0242 arvamuse kohaselt digitaalkaalult fentanüüli jälgi ei leitud ja leiti ainult amfetamiini ja metamfetamiini jälgi, on eluliselt usutav, et G.T seda kaalu ei kasutanud, kuna ta enda sõnade kohaselt tarvitas ta ainult fentanüüli ja läbiotsimisel leiti G.T ja Djabina juurest üksnes fentanüüli sisaldavat ainet. Kaalult ei leitud ka G.T DNA-d. Samas kinnitas korteris aeg-ajalt ööbinud Šekurdajev, et tema tarvitas ka amfetamiini. Seega on eluliselt usutav, et kaalu kasutasid teised korteris viibinud isikud ja mitte G.T. Jelena Djabina ütluste kohaselt pakendas endale korteris väikesteks kogusteks, milleks kasutas fooliumi, tera, klaasi. Ei tea kas peale tema keegi veel neid esemeid kasutas. Võib-olla Ženja kasutas ka kaalu. Tunnistaja Šekurdjajevi ütluste kohaselt ei ole tema korteris narkootikume näinud. Ei ole näinud G.T narkootikumidega. Korteris olnud kaaluga ei ole kokku puutunud. Seega ei kinnita ei tsiteeritud tunnistajate ütlused ega ka muud tõendid,et G.T oleks korteris koos J.Djabinaga kaalunud ja pakendanud narkootilist ainet. Kriminaalasjas puuduvad selle süüdistuses toodud asjaolu kohta igasugused tõendid. Fakt, et Djabina palus G.T endale fentanüüli tuua ei kinnita, et G.T ja Djabina pakendasid ja kaalusid koos narkootilist ainet. G.T süüdistatakse ka selles, et osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest fentanüülist hoidsid G.T ja Jelena Djabina kuni 02.03.2016 läbiotsimiseni aadressil Tallinn, xxxx, mil politseiametnike poolt leiti ja võeti ära 1 fooliumvoldik, milles beež pulber massiga 0,0085 grammi, mis sisaldab fentanüüli, mille protsendilist sisaldust aine vähesuse tõttu ei ole võimalik määrata. Ekspertiisiakti nr 16E-AN0242 arvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud kahes minigrip kilekotis leidub fentanüüli jälgi, ühel lõiketeral leidub fentanüüli jälgi (leiti kummuti ülemisest sahtlist). 1 fooliumvoldik, milles beež pulber massiga 0,0085 grammi (leiti kummuti alumisest sahtlist), mis sisaldab fentanüüli, mille protsendilist sisaldust aine vähesuse tõttu ei ole võimalik määrata. Ekspertiisiakti 16E-GE0308 kohaselt korterist xxxx suurest toast kummuti ülemisest sahtlist leitud lõiketeralt ja soonkinnisega kilekotilt leitud DNA profiil on kokkulangev J.Djabina DNAprofiiliga, kuid ei ole seostatav G.T profiiliga. Karbilt leitud proovi analüüsil ei saa välistada J.Djabinalt ja D.Šekurdjajevilt pärineva biloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. G.T DNA-profiil ei ole sellega seostatav. Seega ei kinnita ekspertiisiaktis toodud arvamus, et kilekott ainejääkidega ja lõiketera fentanüüli jägedega kuulusid G.T-le või et ta valdas ja hoidis neid esemeid koos Djabinaga. Esemetelt leitud Djabina DNA kinnitab Djabina ütlusi, et just tema kasutas pakendamisel fooliumi, tera, klaasi. Kriminaalasjas puuduvad igasugused tõendid, mis kinnitaks G.T kokkupuudet fooliumtükkidega, aine jääkidega kilekottidega ja lõiketeraga. 11 Süüdistatava G.T enda, tunnistajate Djabina ja Šekurdjajevi kokkulangevate ütluste kohaselt elasid korteris Djabina ja G.T ning korteris viibis aeg-ajalt ka Šekurdjajev. G.T ja Djabina kokkulangevad ütlused kinnitavad, et korteris ööbis/elas ka Bambuk/Sijanov. Tunnistaja Valeri xxxx ütluste kohaselt oli info, et Lastekodu 39 keegi müüb fentanüüli. Seal elasid Djabina, Šekurdjajev ja G.T, kellel kõigil oli narko taust. Sel päeval kahtlustasid Jevgeni „Bambugi“ ainet müümas ja pidasid ta kinni. Bambug on seotud amfetamiini müügiga. Seega kinnitavad tunnistaja xxxxi ütlused, et kõik korteris elanud/viibinud isikud olid seotud narkootikumide käitlemisega, mistõttu võis kummuti alumises sahtlis olnud beež pulber kuuluda igaühele neist. G.T ütluste kohaselt ei olnud korterist leitud narkootiline aine tema oma. Tunnistaja Djabina ütluste kohaselt pakendas endale korteris väikesteks kogusteks, milleks kasutas fooliumi, tera, klaasi. Ei tea kas peale tema keegi veel neid esemeid kasutas. Kinnipidamisel oli suures toas ja pakendas narkootikume, sest laps magas väikeses toas. Tunnistaja Šekurdjajev ütluste kohaselt korteris ei ole narkootikume näinud. Kinnipidamisel leitud narkootikumi ostis Koplist. Ei ole näinud G.T narkootikumidega. Tunnistajate tsiteeritud ütlused ei kinnita, kellele kuulus protokollis G.T toaks nimetatud toas asunud kummuti alumises sahtlis olnud beež pulber. Tunnistaja Valeri xxxx ütluste kohaselt nimetas protokolli koostaja tubade eristamiseks Djabina ja G.T tuba. See oli tinglik nimetus, kuid asjad olid korteri igas toas. Seega ei kinnita tunnistaja xxxx ütlused, et läbiotsimisprotokollis G.T toaks nimetatud tuba oleks olnud korteris ainult G.T poolt kasutatav tuba ja kõik seal olnud esemed kuulusid G.T-le. Vastupidi Djabina andis välja ka nn G.T toas olnud kuid Djabinale kuulunud esemeid (fooliumrulli), mis kinnitab, et nn. G.T toaks nimetatud toas leidus kõigi korteris elanud/viibinud isikute asju. Seega puuduvad kriminaalasjas igasugused tõendid, mis kinnitaks, kellele kuulus kummuti alumises sahtlis olnud beež pulber ja et G.T oleks hoidnud koos Djabinaga kuni 02.03.2016 aadressil Tallinn, xxxx 1 fooliumvoldikut, milles beež pulber massiga 0,0085 grammi, mis sisaldab fentanüüli, mille protsendilist sisaldust aine vähesuse tõttu ei ole võimalik määrata. Ka Šekurdjajevilt leiti kinnipidamisel fentanüüli sisaldavat pulbrit, mistõttu ei ole välistatud, et alumises sahtlis olnud pulber kuulus talle. Samuti ei ole välistatud, et pulber kuulus Sijanovile või Djabinale üksinda. G.T süüdistatakse ka 0,482 grammi pulbri, milles vähemat 0,0092 grammi puhast fentanüüli, veos koos J.Djabinaga ning suures koguses fentanüüli omandamises ja hoidmises koos J.Djabinaga. Jelena Djabina kahtlustatavana kinnipidamise protokoll kinnitab, et isikult võeti 02.03.2016 kinnipidamisel ära jope parempoolsest rinnataskust kollast värvi plastikmuna, milles hulgaliselt fooliumvoldikuid pruuni värvi tundmatu pulbrilise narkokahtlase ainega. Pükste taskust 5 fooliumvoldikut pulbrilise narkokahtlase ainega ja pükste taskust toru, milles 1fooliumtükk narkokahtlase ainega. DNA ekspertiisiakt kinnitab, et Djabinalt äravõetud esemetelt G.T DNA-d ei leitud. Ekspertiisiakti nr 16E-AN0242 arvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud 20 fooliumvoldikus, mis on kollases plastkapslis (leiti Djabina kinnipidamisel), olev beež pulber massiga kokku 0,37 g sisaldab 2,0 % fentanüüli, pulbris sisaldub 0,0074 g fentanüüli; 5 fooliumvoldikus (leiti Djabina kinnipidamisel), olev beež pulber massiga kokku 0,096 grammi, sisaldab 1,9% fentanüüli ehk 0,0018 g fentanüüli; 1 metallist toru sees olev 1 fooliumvoldik, milles beež pulber massiga 0,016 grammi (leiti Djabina kinnipidamisel), sisaldas fentanüüli, mille protsendilist sisaldust ei ole aine vähesuse tõttu võimalik kindlaks määrata. 12 EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi xxxxvastusest järelepärimisele nähtub, et fentanüüli puhul piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule 1,3 milligrammist. Seega leiti J.Djabina kinnipidamisel tema juurest 0,0092 grammi s.o 9,2 milligrammi puhast fentanüüli. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus § 3 l lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kuna Jelena Djabina kinnipidamisel leiti ja võeti ära narkootilist ainet, milles oli puhast fentanüüli, mis ületab 10 inimesele joobe tekitamiseks nõutavat kogust ca 7 korda on tõendamist leidnud, et tegemist on narkootilise ainega suures koguses. Fentanüül kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad” lisa 1 II nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et Jelena Djabinal või G.T oli eeltsiteeritud eesmärk. Riigikohus on märkinud, et
lg 2 lause 1 kohaselt vastutavad isikud kaastäideviijatena, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Kõnealusest teooriast lähtuvalt ei ole nõutav, et täideviijana käsitletav isik realiseeriks ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu. Objektiivses mõttes panevad isikud süüteo toime ühiselt, kui nad valitsevad toimuvat funktsionaalselt tööjaotuslikus koostoimes. See tähendab, et igaüks (kaas)täideviijatest peab lisama tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates olulise teopanuse, millest kokkuvõtvalt sõltub taotletava eesmärgi saavutamine. Tegemist peab olema kõigist täideviijatest sõltuva ühtse teovalitsemisega, kus kõik isikud tegutsevad ühtsest teoplaanist lähtuva tööjaotuse alusel. Süüteo realiseerimise suhtes peab olema tegemist just olulise teopanusega, st ei piisa ainult toetavatest, teo täideviimise seisukohalt teisejärgulistest tegevustest. Ilma teovalitsemiseta toimepanijad ei ole käsitatavad mitte kaastäideviijatena vaid osavõtjana, st kas kihutajana või kaasaaitajana. Erinevalt formaal-objektiivsest teooriast on ühine ja kooskõlastatud tegu kui tervik teovalitsemise teooria mõttes olemuselt jagamatu ja omistatav kõigile kaastäideviijatele ka siis, kui keegi neist kaastäideviijatest mingit üksikut tegu n.ö omakäeliselt toime ei pannud. Selle ühise teoga on hõlmatud ka kaastäideviijate koosseisupärase tegevuse kõik ebaolulised kõrvalekalded, mis pole käsitletavad ekstsessina. Seega lähtutakse teovalitsemise teoorias arusaaast, et
lg 2 lause 1 näol on tegemist omistamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu oleks ta seda ise teinud. Arvestada tuleb aga siinkohal iga isiku täideviijakvaliteeti: altkäemaksu saab võtta vaid ametiisik, kõik kaastäideviijad peavad olema süüvõimelised jne (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-49-97">3-1-1-49-97- RT III 1997, 17, 177). Seega ei ole teovalitsemise teooria tähenduses nõutav, et täideviijana käsitletav isik paneks toime objektiivsesse teokoosseisu kuuluva teo. Küll on aga nõutav "ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastava sündmuste kulgemise enda kontrolli all hoidmine" (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuse nr 3-1-1-23-01 p 6 - RT III 2001, 8, 91). Järelikult 13 võib süüteo kaastäideviija olla teoplaani väljatöötaja, samuti ühise teopaani ja tööjaotuse alusel toimuva kaasvalitseja: nt valvab, et keegi süüteo toimepanemisele vahele ei tuleks, juhib tähelepanu kõrvale jne. Samuti on Riigikohus lahendis 3-1-1-23-10 märkinud, et Riigikohtu praktikas on alates kriminaalkolleegiumi täiskogu
Kaastäideviijad peavad olema kokku leppinud rollijaotuses ja selle vastastikuses sõltuvuses - st süütegu pannakse toime teadliku ja soovitud koostegutsemisega. Kaastäideviimise korral soovib isik enda teopanust näha just osana ühtsest tegutsemisest. Teovalitsemise teooria tähenduses tuleb seda mõista teovalitsemise tahtlusena. See kokkulepe ei pea olema suuline ega eelnema süüteokatsele ja seda on võimalik saavutada ka vaikimisi ning konkludentsete tegudega juba süüteo toimepanemise käigus (vt sama otsuse p 21.2). Kui narkootilise või psühhotroopse aine veoga on seotud kaks või enam isikut, tuleb nende karistamiseks
lg 2 p 1 järgi esiteks näidata tunnused, mis iseloomustavad nende isikute tegu veona, seejärel aga eraldi välja tuua kaastäideviimise tunnused, st näidata, et kõik isikud valitsesid tegu ja nende teopanus oli selline, ilma milleta ei oleks tegu vaadeldav narkootilise või psühhotroopse aine veona. Arvestada tuleb sedagi, et
lg-s 1 kirjeldatud erinevad osateod võivad konkreetsel juhul moodustada terviku, mida ei saa loogiliselt ega ka õiguslikult üksteisest eristada (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
G.T ütluste kohaselt palus Djabina end Rimi juurde viia ja G.T ei küsinud ka miks Djabina palus end Rimi juurde viia. Ka Djabina ütlused ei kinnita, et G.T oleks teadnud, miks ta Rimi juurde minna soovis. Asjaolu, et Djabina unustas rahakoti G.T autosse ei kinnita, et G.T oleks olnud teadlik, mis eesmärgil Djabina soovis Rimi juurde sõita. Samuti ei kinnita üksnes see asjaolu, et G.T oli teadlik, et Djabina puhul on tegemist narkomaaniga, kelle käest ta on ka ise ainet saanud, et G.T oli 02.03.2016 teadlik, et Djabina valdas suures koguses narkootilist ainet ja soovis seda müüa ning palus seetõttu end sõidutada. Samuti ei kinnita fakt, et Djabina palus G.T 17.01.2016 endale muude asjadega koos tuua ka fooliumi ja käärid, et G.T teadis 02.03.2016, et Djabinal on autos endaga kaasas narkootiline aine. KrMS § 7 lg 3 kohaselt tuleb kõik kõrvaldamata kahtlused tõlgenda süüdistatava kasuks. Kriminaalasjas puuduvad igasugused tõendid, mis kinnitaks süüdistuses toodud väidet, et G.T vedas koos J.Djabinaga eeluurimisel tuvastamata isikutele edasiandmiseks narkootilist ainet fentanüül enda kasutuses olnud sõiduautos Citroen kuni 02.03.2016. Seda väidet ei kinnita ei G.T enda ega tunnistajate ütlused ega ka asitõendite vaatlusprotokollis kajastatud telefonisõnumid. Sõnumid kinnitavad küll G.T seotust narkootiliste ainete käitlemisega, mitte aga seda, et ta koos Djabinaga vedas fentanüüli edasiandmiseks. Sõnumid kinnitavad, et Djabina ei olnud G.T-ga koos autos. Tunnistaja xxxx ütlustest ei nähtu, et G.T oleks koos Djabinaga väljunud autost ja nad oleks võimalikul narkootilise aine edasiandmise hetkel olnud koos või tegutsenuks muul viisil ühiselt. Djabina ja G.T ütlused (mõlemad tunnistavad, et G.T on saanud Djabina käest narkootilist ainet) kinnitavad, et Djabina ja G.T teadsid vastastikku teineteise seotusest narkootiliste ainetega, kuid see teadmine või isegi nägemine kuidas teine narkootikume hoiab/valdab, ei kinnita veel vastuvaidlematult ja ümberlükkamatult, et Djabina ja G.T isikute grupis ühiselt valdasid tegu, mis seisnes suures koguses narkootilise aine omandamises, hoidmises ja veos. Kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et Djabina ja G.T oleks omavahel sõnaselgelt kokku leppinud ühises narkootilisi aine omandamises, hoidmises ja veos ning samuti ei ole tõendeid selle kohta, et Djabina ja G.T käitumine ja konkludentsed teod kinnitaksid ühise vaikiva kokkuleppe olemasolu narkootilisi aine ühiseks omandamiseks, hoidmiseks ja veoks. Puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et Djabinal ja G.T oli narkootilise aine ühiseks omandamiseks ja valdamiseks olemas vaikiv kokkulepe ja nad sõltusid üksteise käitumisest, et neil oli olemas ka vaikimisi rollijaotus ja soov võimaluse korral jätkata koostegutsemist narkootilise aine omandamisel, hoidmisel ja veol. Puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et Djabina ja G.T valitsesid mõlemad tegu ja nende mõlema teopanus oli selline, mis näitaks ühist ja kooskõlastatud narkootilise aine suures koguses omandamist, hoidmist ja vedu. Kuna kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et G.T oli 02.03.2016 teadlik, et Djabinal on autos kaasas fentanüül, mida ta soovib müüa, ei saa G.T tegevust isegi juhul kui Djabinal oli fentanüül endaga kaasas juba Rimisse sõites ja ta ei ostnud seda alles Rimi poe 17 juures, kvalifitseerida kaasaaitamisena, sest ka kaasaaitamise puhul peab kaasaaitaja olema teadlik sellest, kas ja millisele võimalikule süüteole ta kaasa aitab. Eeltoodust tulenevalt ei ole leidnud tõendamist G.T poolt koos Djabinaga isikute grupis narkootilise aine käitlemine suures koguses, mistõttu tuleb G.T süüdistuses
Süüdistatava G.T ütluste kohaselt ei ole ta kellelegi narkootilist ainet edasi andnud. Djabina ütluste kohaselt on ta saanud G.T käest grammides mitte palju fentanüüli, kuid tuvastatud ei ole millises koguses on Djabina G.T käest täpselt fentanüüli saanud, samuti ei selgu Djabina ütlustest, mitu doosi või mitu korda ta G.T-lt narkootilist ainet saanud on. Djabona ütlused G.T-lt narkootilise aine saamise kohta haakuvad ka asitõendi vaatlusprotokollis kajastatud telefonisõnumite sisuga. Kuivõrd täpselt üleantud kogus ei ole selge, tuleb KrMS § 7 lg 3 tulenevalt asuda seisukohale, et tegemist on narkootilise ainega väikeses koguses. Arvestades, et eespool (lk 9-10) tsiteeritud sõnumite põhjal on leidnud tõendamist, et G.T on omandanud narkootilist ainet ja ta on seda ka edasi andnud, kuivõrd muidu ei oleks inimesed küsinud tema käest narkootikume (N Djabina sõnum, kas Margus saab küsida mitme eest Manja müüb pool grammi, ainult ei tohi öelda, et Djabina küsib. Veronika sõnum, kas Margus saab 15 eest tuua), on eluliselt usutav, et G.T on andnud Djabinale narkootilist ainet väikeses koguses. Eeltoodust tulenevalt on leidnud tõendamist, et G.T on omandanud ja vallanud väikeses koguse narkootilist ainet fentanüül edasiandmise eesmärgil ja seda väikeses koguses ka edasi andnud J.Djabinale ajavahemikul jaanuar 2016 (kui Djabina tuli G.T korterisse elama) kuni 02.03.2016. Asjaolu, et G.T tõi Djabinale viimase soovil narkootilist ainet ei kinnita, et nad oleks nakrootilise aine omandamisel, hoidmisel ja vedamisel tegutsenud isikute grupis. Fakt, et üks isik annab teisele narkootilist ainet edasi, ei tähenda tegutsemist isikute grupis. Kuigi G.T ise eitab narkootilise aine edasiandmist, kinnitab tema käitumine (narkootilist ainet saab edasi anda ja vallata ainult teadlikult ja selleks, et ainet vallata, tuleb see eelnevalt teadlikult omandada), et ta ise teadlikult omandas antud kriminaalasjas tuvastamata isiku käest väikeses koguses fentanüüli edasiandmise eesmärgil ja andis seda ka Djabinale, seega ta omandas ja valdas väikeses koguses narkootilist ainet edasiandmise eesmärgil kavatsetult. Karistusõiguslikult tuleb anda hinnang narkootikumide käitlejate tervikkäitumisele, mitte ainult näiliselt eraldatud üksikepisoodidele. Sisuliselt realiseerivad need isikud
süüteokoosseisu, kui nad on pidevas puutumuses narkootiliste ainetega.
G.T valmisolekut narkootilise aine süstemaatiliseks käitlemiseks kinnitavad nii narkootilise aine omandamine, valdamine kui edasiandmine. Seetõttu on täidetud ka süüteo subjektiivne külg. Eeltoodust tulenevalt tuleb G.T tegevus kvalifitseerida
lg 1 järgi kui väikeses koguses narkootilise aine ebaseaduslik edasiandmine ning selle omandamine ja valdamine edasiandmise eesmärgil. Kütusevarguse episoodid perioodil 15.03.2017 – 31.03.2017.a. Kohus, kuulanud ära süüdistatava G.T süüd tunnistavad ütlused kütusevarguste episoodide osas, samuti kuulanud ära tunnistajate ütlused, kontrollinud kriminaalasjas kogutud materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, vaadanud videosalvestusi on seisukohal, et G.T süü kütusevarguste episoodides on täielikult tõendamist leidnud. 18 G.T-le on esitatud süüdistus 17-s kütusevarguse episoodis, selles, et tema perioodil 15.03.2017 – 31.03.2017.a erinevates Circle K Eesti AS-i ja Olerex AS-i tanklatest varastas kütust, kasutades selleks sõiduautot Opel Astra reg nr xxxx. Süüdistatav G.T tunnistas kohtuistungil end 17 kütusevarguse episoodis täielikult süüdi. Arvas, et tegemist on väärteoga, et asi päädib rahatrahvi ja kahju hüvitamisega. Alles hiljem keegi juriidiliselt targem selgitas, et peale kolmandat korda on tegu kuriteoga. Esmalt märgib kohus, et ei ole vaidlust asjaolus, et G.T pani kõik kuriteoepisoodid toime kasutades selleks sõiduautot Opel Astra reg nr xxxx, mille oli eelnevalt rentinud. G.T tunnistas ka ise, et rentis auto selleks, et taksoteenust osutada. Auto omanikuga oli suusõnaline leping, aga Kanita taksoga ehk Ivan Ivanovitšiga leping paberil. Tunnistaja xxxxütluste kohaselt on xxxxOÜ omanik, mis tegeleb autode rendiga. xxxxOÜ on xxxx Opel Astra kasutaja tehnilises passis. Tegin koostööd Kanita taksoga, nende poolt tuli kõne, et üks inimene soovib autot rendile võtta. Sel päeval oli väga kiire, kuid inimene pressis väga, oli valmis tulema vaatama ja andis auto ilma kirjaliku lepinguta rendile. Said G.T-ga kokku Liimi 2b. Andis auto üle 10.03, kell 19.
Käesoleva kriminaalasja esemeks on samuti seitseteist varguse episoodi, mis on toime pandud ca kahe nädala jooksul, seega on süüdistatava puhul tegemist isikuga, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt. G.T tegevus seitsmeteistkümnes kütusevarguse episoodis tuleb kvalifitseerida
lg 2 p 9 järgi, kui süstemaatiliselt võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada.
Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt
lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12) Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb
kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt RKKKo 31-1-26-03, p 5). Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Puuduvad G.T karistust raskendavad asjaolud. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus varguste episoodides süü ülestunnistamist ja kahetsust. G.T puhul on leidnud tõendamist, et ta omandas, valdas ja andis edasi väikeses koguses narkootilist ainet. Puuduvad andmed, et ta oleks saanud narkootilise aine käitlemisest ka raha ehk siis teeninud reaalselt kriminaaltulu. G.T iseloomustab, et ta on varem kriminaalkorras karistatud ja menetlusesemeks olevad vargused on pandud toime Harju Maakohtu 08.12.2016 kohtuotsusega määratud katseajal. 29 Ei saa väita, et kuriteod pandi toime majandusliku kitsikuse või töö puuduse tõttu. Isiku enda ütlustest ei nähtu, et ta oleks puudust kannatanud, ta töötas taksojuhina, seega oli isikul olemas ka sissetulek. On ilmne, et narkootilise aine omandamine toimus selle tarbimise eesmärgil (G.T ise tunnistas fentanüüli suitsetamist) ja edasiandmine ei olnud alati põhieesmärk. G.T süü suuruse üle otsustamisel arvestab kohus, et inkrimineeritava narkootilise aine käitlemisel, ei tegelenud G.T üksnes omandamise ja valdamisega, vaid ka andis edasi narkootilist ainet. Karistuse määramisel arvestab kohus, et G.T on varem karistatud vargusele kaasa aitamise eest ja käesolevaks ajaks on ta lühikeses aja jooksul pannud toime 17 varguse episoodi. Varasem karistusest tingimisi vabastamine ei ole avaldanud G.T-le piisavat mõju ning ei ole mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma, vaid ta on jätkanud katseajal varguste toimepanemist pannes juba kolme kuu möödudes eelmisest kohtuotsusest toime uued vargused, väljendades sellega oma negatiivset suhtumist kehtivate õigusnormide täitmisse. Katseajal üle kümne varguse toime panek näitab, et G.T rahaline olukord on kehv, kuivõrd ta üritas vältida kütuse eest tasumist, mistõttu ei ole põhjendatud talle rahalise karistuse määramine. Arvestades kõike eeltoodut ja karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida G.T edaspidi kuritegusid toime panemast), G.T süü suurust (varguste arvu ja tekitatud kahju suurust), tuleb teda karistada sanktsiooni alamäärast pikema reaalse vangistusega 1 aasta. Kuna menetlusesemeks olevad teod on toime pandud katseajal, tuleb mõista liitkaristus juhindudes
Narkootilise aine käitlemise eest on teda võimalik karistada reaalse vangistusega sanktsiooni keskmises määras. Kuna menetlusesemeks olev narkootilise aine käitlemine on toime pandud enne Harju Maakohtu 08.12.2016 kohtuotsust, tuleb mõista liitkaristus juhindudes
Circle K Eesti AS on esitanud tsiviilhagid 62.02 eurot ja 254.03 eurot, kokku summas 316.05 eurot. Süüdistatav G.T tsiviilhagidele vastu ei vaielnud, võttis tsiviilhagid kohtuistungil omaks. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohasel on kahju tekitamine õigusvastane, kui sellega rikuti kannatanu omandit. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, asub seisukohale, et tsiviilhagid on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele, kuivõrd varaline kahju on tekkinud süüdistatava G.T kuritegeliku käitumise tulemusena. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seetõttu tuleb varaline kahju süüdistatavalt G.T-lt välja mõista Circle K Eesti AS kasuks 316.05 eurot. Olerex AS on esitanud tsiviilhagid 3.80 eurot ja 163.20 eurot, kokku summas 167 eurot. Süüdistatav G.T tsiviilhagidele vastu ei vaielnud, võttis tsiviilhagid kohtuistungil omaks. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohasel on kahju tekitamine õigusvastane, kui sellega rikuti kannatanu omandit. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, asub seisukohale, et tsiviilhagid on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele, kuivõrd varaline kahju on tekkinud süüdistatava G.T kuritegeliku käitumise tulemusena. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seetõttu tuleb varaline kahju süüdistatavalt G.T-lt välja mõista Olerex AS kasuks 167 eurot. 30
lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (s.h narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub.
MS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. KrMS § 126 lg 3 p1 kohaselt võidakse kuriteojäljega asja võtta kriminaaltomikusse. KrMs § 126 lg 3 p 2 alusel tagastatakse muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud omanikule või seaduslikule valdajale. Kriminaalasjas G.T-lt äravõetud mobiiltelefone kasutas G.T küll endale narkootilise aine ostmiseks (tõendatud ei ole, et suures koguses), kuid puuduvad tõendid selle kohta, et neid telefone kasutati ka siis kui G.T andis Djabinale fentanüüli. Seega ei ole tõendatud, et telefonide puhul oli tegemist süüteo toimepanemise vahendiga. Juhindudes eeltoodust otsustab kohus kriminaalasjas olevad järgmised asitõendid: Mobiiltelefon Samsung GT Galaxy S IV LTE kõnekaardiga ja mobiiltelefon Samsung GTE1200R kõnekaardiga tagastada G.T-le. DVD plaadid jätta kriminaalasja materjalide juurde. G.T epikiriis tagastada G.T-le KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskuludena süüdistatavalt G.T-lt välja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 705 eurot 175 lg 1 p 3, 4 alusel määratud kaitsjale tasutud 1416 eurot ja ekspertiisikulud seoses narkootilise aine ja DNA ekspertiisidega G.T süü tõendamise jaoks olulises osas vastavalt 84 eurot ja 57 eurot. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 08.12.2016.a Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa 5 kuud vangistust võrra ning liitkaristuseks mõista 1 aastat 5 kuud vangistust. 3.Süüdi tunnistada G.T
4.
lg 1 alusel mõista liitkaristus suurendades käesoleva otsuse punktis 2 mõistetud karistust osaliselt ning lõplikuks karistuseks mõista 2 aastat 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 02.03.2016-03.03.2016 s.o 2 päeva ja alates 16.06.2017 karistusaja hulka. Karistusaja alguseks lugeda 16.06.2017, millest alates kuulub kandmisele 2 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista G.T-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära 705 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 1416 eurot ja ekspertiisikulu 141 eurot riigituludesse. Kohustada G.T tasuma väljamõistetud sundraha ja menetluskulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 188.50 eurot. Sundraha, kaitsetasu ja ekspertiisikulud tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumber saadetakse G.T-le Vanglasse. Maksekorraldusel märkida selgitusena „G.T , kriminaalasi 1-17-7337, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. 32 Asitõendid - mobiiltelefon Samsung GT Galaxy S IV LTE (IMEI-koodiga xxxx), milles ZEN kõnekaart abonentnumbrile xxxxning mobiiltelefon Samsung GT-E1200R (IMEI-koodiga xxxx), milles ZEN kõnekaart abonentnumbrile xxxx(asuvad PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas Tallinnas, Rahumäe tee 6 ) tagastada G.T-le. - G.T elukohast aadressil xxxx, Tallinn leitud ja ära võetud üks A4 formaadis G.T epikriis (Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6, Tallinn tagastada G.T-le. - DVD plaadid jätta kriminaalasja materjalide juurde. Välja mõista G.T-lt Circle K Eesti AS (xxxx Nordea Bank Finland PLC Estonian Branch) kasuks 316,05 eurot. Välja mõista G.T-lt Olerex AS (Swedbank XXXX) kasuks 167 eurot . Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni viieteistkümne päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 28.septembril 2017 Kohtunik Liina Pohlak Rahvakohtunikud Tõnis Väli Urve Lilender 33
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.