Obsah (11)

§ 11§ 8§ 208§ 76§ 100§ 101§ 103§ 29§ 158§ 159§ 162

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Avalikult teatavakstegemine 9.november 2022 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-21-15661; AS B. A. hagi P. O Ü vastu rahaliste kohustuste

§ 11

lg 2 kohaselt, kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. Hagi aluseks olevast teravilja ja rapsi baashinna ja koguse fikseerimise kokkulepped ei ole kirjalikus vormis, siis järelikult ei ole neid kokkuleppeid sõlmitud.

1. Kui kohus peaks siiski asuma seisukohale, et teravilja müügilepingu lisad 3‒9 ja rapsi müügilepingu lisad 4‒10 on sõlmitud ning kostjal on siiski kohustus nii nende kui ka rapsi müügilepingu lisa 3 alusel tasuda Washout tasu, palub kostja seda kui leppetrahvi vähendada.
2. Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on kostja palunud välja mõista hagejalt menetluskuludena 2860 eurot (ilma käibemaksuta). 2 Kohtu põhjendused
3. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada täielikult.
4. Pooled ei vaidle asjaolude üle, mille kohaselt hageja ja kostja vahel olid sõlmitud kaks müügilepingut - 19.11.2020 rapsi müügileping nr TV-20-21061 (I kd, tl 8) ja 20.11.2020 teravilja müügileping TV-20-21066 (I kd, tl 15).
5. Pooled vaidlevad põhiliselt asjaolude üle, mis on seotud müügilepingutega seotud baashinna fikseerimisega, sh milline vorm on piisav, et baashinda ja kauba kogust fikseerituks lugeda. 13.

§ 8

lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

§ 208

lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

§ 76

lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ja sama paragrahvi teise lõike kohaselt kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. 14.

§ 100kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine.

Kostja on lepingulisi kohustusi rikkunud.

§ 101

lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. 15.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

1. Hageja nõuab müügilepingutest nr TV-20-21061 ja TV-20-21066 alusel tulenevat kahju, kokku 63700 euro, hüvitamist ja viivise tasumist.
2. Puudub alus arvata, et pooled ei saa aru, mille üle vaidlus käib. Kostja ei ole esitanud

§ 103

lg 1 alusel vastuväiteid, millest saaks järeldada lepingulise kohustuse rikkumise võimaliku vabandatavusega seotud asjaolude olemasolu. 18. Lepingute juurde kuuluvad lahutamatute lisadena müügilepingu tingimused (I kd tl 814 ja 15-19), saadetud lühisõnumid (SMS-id), e-kirjad ja muud lepingute lisad. Hageja on kostjale edastanud rapsi müügileping alusel hinna fikseerimise e-kirjad (I kd tl 20-32) ja vilja müügilepingu alusel hinna fikseerimise e-kirjad (I kd tl 33-47). 19.

§ 29sätestab lepingu tõlgendamise alused.

Lõige 3 sätestab, et kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Lõige 4 kohaselt kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Lõige 5 sätestab, et lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada: lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; 3 lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; lepingu olemust ja eesmärki; vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust; tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat. 20. Riigikohus on selgitanud, et

§ 29

lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe.

§ 29

lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Samas on ühise tegeliku tahte tõendamise kohustus poolel, kes sellele tugineb. Kui poolte ühist tegelikku tahet ega ka

§ 29

lg-s 3 nimetatud asjaolusid ei ole tõendatud, saab lepingu tõlgendamisel lähtuda mõistliku isiku positsioonist (

§ 29lg 4).

Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada ka

§ 29

lg-s 5 nimetatud asjaolusid, samuti

§ 29

lg-t 6, mille kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-15, p 15).

1. Erinevalt kostjast, kes leiab, et lepingupooltevaheline praktika oli, et kokkulepe loetakse sõlmituks selle allkirjastamisega, leiab kohus, et varasemalt, enne aastat 2021, pooltevaheline praktika lepingute täitmisel seisnes ka telefoni ja SMS-de kaudu suhtluses, kusjuures kauba hinna ja koguse fikseeringute sõlmituks lugemine ei vajanud eraldi kirjalike kokkulepete allkirjastamist.
2. Tunnistaja T. V. usaldusväärsetest ütlustest (I kd, tl 180 pöördel ja 182) järeldada, et pooltevaheline praktika oli samalaadne ka teiste äriühingutega. saab
3. Hageja on esitanud dokumentaalsed tõendid, millest saab sellist eelnimetatud pooltevahelist praktikat olemasolevaks pidada. Pooltevaheline praktika rapsi- ja teraviljalepingute täitmisel nähtub hageja poolt esitatud tõenditest aastast 2019 (II kd, tl 1317) ja 2020 (II kd, tl 10-11, 18-28). Kõik hinna ja koguse fikseeringud on tehtud nii aastal 2021 kui ka varasemal kahel aastal vastavalt lepingute tingimustes ettenähtule (rapsi- ja teraviljalepingu Tingimused p 5.8, I kd tl 13 pöördel ja tl 18). Hageja on saatnud kostja esindaja telefoninumbrile 15 erinevat sms-i (I kd tl 123; II kd tl 9-12). Õige on hageja seisukoht, et tingimuste 5.8.2 kohaselt loetakse vaikimine aktseptiks, st müüdava kauba hind ja kogus on fikseeritud (I kd tl 13 pöördel). Teravilja müügilepingu lisad ja rapsi müügilepingu lisad saab seega lugeda sõlmituks.
4. Kuigi kostja esitas vastuväited, mille kohaselt on raamlepingutes kokku lepitud kirjaliku vormi nõue, sest rapsi müügileping nägi ette, et müügilepingu lahutamatuks lisaks on lihtkirjalik rapsi baashinna ja koguse fikseerimise kokkulepe ja teravilja müügileping nägi ette, et selle lahutamatuks lisaks on hinna fikseerimise lihtkirjalik kokkulepe, on kohtu hinnangul tegemist alternatiividega, millele tuginemine ei välistada hagi rahuldamist, kuivõrd puudus alus muuta varasemat lepingupooltevahelist praktikat, mis oli tekkinud mitte vähem kui kahe varasema aasta jooksul.
5. Kostja on esitanud hageja kirjad kostjale (I kd tl 90-116), millega kostja soovib tõendada, et hageja soov oli vormistada hinnafikseeringud allkirjastatud kokkulepetena ja hageja valis ise lepingutest tuleneva alternatiivi, mis puudutas lihtkirjalikus vormis hinna fikseerimist. Tunnistaja T. V. usaldusväärsetest ütlustest, mis langevad kokku hageja poolt esitatud dokumentaalsete tõenditega, saab järeldada, et kostja poolt vastuväidetes viidatud 4 kirjad saatis hageja kostjale täiendavalt olukorras, kus kostja seaduslik esindaja ei olnud hagejale kättesaadav. Iseloomulik kostja käitumisele on asjaolu, et kostja vastas hageja ekirjadele alates 19.11.2020 kuni 6.05.2021 alles septembris (J. K. e-kirjad 07.09.2021 (II kd tl 79 ja 16.09.2021 e-kiri (I kd, tl 69)), mille kohaselt hageja sai sellel kuupäeval teada, et kostja keeldub lepingut täitmast. 6.09.2021 esitas hageja kostjale nõude rapsi üleandmiseks (I kd tl 48-50), millega kaup antaks üle kostja poolt vastavalt lepingule ja fikseeringutele. Puudub alus kahelda hageja poolt avaldatus, et tunnistajana ülekuulatud hageja müügiesindaja T. V., krediididirektor M. R. ja müügidirektor M. M. püüdsid juba 2021 aasta algusest saadik saada kostja seadusliku esindajaga kontakti, lahendusi ja tagatisi, kuid kostja ignoreeris kõiki pöördumisi. Tunnistaja T. V. kinnitas ütlusi andes, et ka kostja enda kontaktisikul J. T.oli keeruline juhatuse liikmega kontakti saada. J. T. kirjast (I kd tl 158) saab järeldada kostja poolt kohustuse tekkimise tunnistamist. Hageja pöördus kostja poole korduvalt kirjalikult 07.04.2021 ettepanek (II kd tl 29-30) ja 28.05.2021 nõudekiri (II kd tl 32, 35). Asjaolu, et hageja saatis kostja esindajale kokkulepitud kauba hinna ja koguse osas täiendavalt e-kirja, ei ole uue pooltevahelise praktika tekkimine ja eelmise muutmine. Hagejal oli põhjendatud kahtlus, et kostjal on makseraskused (II kd tl 36-42) ja kostja ei täida pooltevahelisi lepinguid. Eelnevast loeb kohus välja, et kostja käitumine oli suunatud lepinguliste kohustuste täitmisest kõrvalehoidumisele. Samuti on asjas tähtsust omav asjaolu, et kostja ei esitanud koheselt ühtegi vastuväidet. Kostja rikkus müügilepinguid, jättes hagejale üle andmata müügilepingus kokku lepitud rapsi ja teravilja. Hagejale ei saa ette heita lepinguliste kohustuste täitmise kontekstis, et pooltevahelisele praktikale lisaks saatis ka kostjale kirjad. Seetõttu ei saa lugeda kauba baashinna ja koguse fikseeringuid mitte kokku lepituks. Ja seega puuduvad alused hagi mitterahuldamiseks, sest teravilja müügilepingu lisad ja rapsi müügilepingu lisad on sõlmitud ning hageja on kauba edasi müünud. Muudatusi lepingutes, mis tingiksid hagi rahuldamata jätmise, pooled ei ole teinud. Täiendava hoiutasu lisandumine kauba hinnale (II kd tl 72-76), samuti erinevus müügihinna tasumise tingimustes ning hoiustamise tingimuste osas ei tingi hagi rahuldamata jätmist. Samuti hinnafikseering, mis on tehtud 6.01.2021 ja digiallkirjastatud mõlema poole poolt (I kd, tl 17) ei too kaasa hagi rahuldamata jätmist, sest seda ei saa lugeda praktika muutmiseks kuivõrd tegemist oli ühekordse juhtumiga. Kostja tõendid - pangakonto väljavõte ja tasumiste arvestus (II kd, tl 77-78) - ei too samuti kaasa hagi rahuldamata jätmist kostja poolt esitatud vastuväite alusel, sest pooltevahelist praktikat ei saa muutunuks lugeda.
6. Kostja väited, mille kohaselt kuivõrd ükski hagi aluseks olevast teravilja ja rapsi baashinna ja koguse fikseerimise kokkuleppest pole kirjalikus vormis, siis järelikult ei ole neid kokkuleppeid sõlmitud, samuti et kaheksast rapsi baashinna ja koguse fikseerimise kokkuleppest seitse pole kirjalikus vormis, seega ei saa neid seitset lugeda sõlmituks, samuti et teravilja müügilepingu lisad 3‒9 ja rapsi müügilepingu lisasid 4‒10 ei ole sõlmitud, ei ole hagi rahuldamist välistavad, sest pooltevaheline praktika oli varasemalt eelkirjeldatule vastav.
7. Hageja on esitanud kohtule kahju suuruse tõendamiseks fikseeritud hinna ja turuhinna vahe olemasolu kohta 30.09.2021 hageja viljaäri tootejuhi kinnituskirjad (raps (I kd tl 55-58), teravili (I kd tl 66-68)), millest nähtub kauba turuhind pärast kostjapoolset keeldumist lepingut täita.
8. 14.09.2021 arve nr A-318850 (teravilja mittetarnimisest tulenev kahju nõue, nn washout tasu) 13725 eurot (I kd, tl 62-65), mille summa kujuneb hinnafikseeringutest nr 23445 (12.01.2021, 3150 eurot), nr 23547 (14.01.2021, 2000 eurot), nr 23664 (19.01.2021, 1850 eurot), nr 23710 (20.01.2021, 4000 eurot), nr 24183 (23.02.2021, 950 eurot), nr 24241 5 (25.02.2021, 900 eurot) ja nr 24404 (8.03.2021, 875 eurot) (I kd, tl 33-42, 44-47). (3150 +2000+1850+4000+950+900+875=13725 eurot).
9. 14.09.2021 arve nr A-318851 (rapsi mittetarnimisest tulenev kahju nõue, nn washout tasu) 49975 eurot (I kd, tl 51-54), mille summa kujuneb hinnafikseeringutest nr 23117 (19.11.2020, 9000 eurot), 23446 (12.01.2021, 9450 eurot), 23550 (14.01.2021, 9450 eurot), 23711 (20.01.2021, 9850 eurot), 24242 (25.02.2021, 3975 eurot), 24403 (8.03.2021, 3600 eurot), 24836 (15.04.2021, 3100 eurot) ja 25352 (6.05.2021,1550 eurot) (I kd, tl 21-32, 43). ( 9000+9450+9450+9850+3975+3600+3100+1500=49975 euro).
10. Vastusena kostja seisukohale ja taotlusele, mille kohaselt kui kohus peaks siiski asuma seisukohale, et teravilja müügilepingu lisad 3‒9 ja rapsi müügilepingu lisad 4‒10 on sõlmitud ning kostjal on siiski kohustus nii nende kui ka rapsi müügilepingu lisa 3 alusel tasuda Washout tasu, palub kostja seda kui leppetrahvi vähendada, leiab kohus, et alused kostja taotluse rahuldamiseks puuduvad. 31.

§ 158

lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

§ 159

lg 1 kohaselt leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks võib kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist. Kohustuse täitmist ei või lisaks leppetrahvile nõuda, kui leppetrahv lepiti kokku mitte kohustuse täitmisele sundimiseks, vaid kohustuse täitmise asendamiseks.

§ 162

lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

§ 162

lg-s 1 sätestatud mõistliku suuruse mõiste puhul on tegemist abstraktse väärtushinnanguga leppetrahvi summale, mida ei ole üheselt võimalik sisustada, kuivõrd kohus vähendab leppetrahvi oma siseveendumuse alusel. Leppetrahvi mõistlikkust tuleb hinnata iga kord eraldi, tulenevalt nii konkreetse lepingulise suhte asjaoludest ja esitatud tõenditest. Eelosundatud normidest, milles on sätestatud leppetrahvi olemus, tulenevalt on leppetrahvil eesmärk tagada poolte huvi lepingu täitmise vastu. Hageja leppetrahvi ei nõua. Kuivõrd hagi on suunatud kahju hüvitamisele, siis ole nõude eseme puhul tegemist leppetrahviga, mille vähendamist kohus peaks kaaluma. Seega puuduvad alused kostja taotluse rahuldamiseks.

1. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 63700 (49975+13725) eurot, viivis põhinõudelt (63700 eurot) alates 30.09.2021 kuni 9.11.2022 (https://www.viivisekalkulaator.ee/debt) 25862,20 eurot ning viivis protsendina põhinõudelt (63700 eurot) 0,1% päevas alates 10.11.2022 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude ulatuses.
2. Tõendeid, millele kohus ei ole otsuses viidanud, sest neile ei ole kohtu järeldused rajatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 esimese lause ja lg 5 alusel tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad. Menetluskulude jaotus.
3. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
4. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. 6
5. TsMS § 177 lg 1 p 2 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt TsMS § 177 lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
6. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul pärast käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumist. Kalev Kuningas Kohtunik 7