lg 1 järgi käskmenetluses (kiirmenetlus) Süüdistatav E.Z , isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxx maakond, xxxxxxx vald, xxxxxx alevik xxxxxxx x; EV kodanik; emakeel: eesti keel; kõrgharidus; töökoht: xxxxxxx xxxxxxxxxx OÜ; varem kriminaalkorras karistamata; tõkendit ei kohaldatud. Prokurör Milvi Pruus Kaitsja vandeadvokaat Eve Jundas RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253, § 254, § 2565, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada E.Z
lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 80 (kaheksakümmend) päevamäära, mis keskmise päevasissetuleku alusel moodustab 3664 eurot. 2.
lg 1 ja 3 alusel määrata, et rahaline kuulub kandmisele ositi, igakuise maksena 305, 33 eurot (v.a viimasel kuul 305, 37 eurot), alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Rahaline karistus tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Tasumisel märkida viitenumber
lg 1 järgi selles, et tema, 16.12.2018.a kella 06:06 paiku juhtis Rapla linnas, Eha tn 4 juures joobeseisundis (joove vähemalt 0,83 mg/l kohta väljahingatavas õhus ) mootorsõidukit Honda CRV reg nr xxxxxx. Juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, tema väljahingatavas õhus oli alkoholi piirmäär üle 0,75 mg/l kohta, rikkus E.Z liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 nõudeid. Arvestades asjaolu, et E.Z on varem kriminaalkorras karistamata, tal on kindel sissetulek, tegi prokurör kohtule ettepaneku tunnistada E.Z süüdi
lg 1 järgi ning karistada teda rahalise karistusega 80 päevamäära päevamäära suurus 45,80 eurot), s.o. 3664 eurot.
lg 1 ja 3 alusel võimaldada E.Z-ilt asuda rahaline karistus osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 12 kuu jooksul, tasudes igakuiselt 305,34 eurot. KOHTU SEISUKOHT Kohus, olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, leiab, et tõendamiseseme asjaolud on selged, kuritegu on õigesti kvalifitseeritud
E.Z käitumises puuduvad teo õigusvastasust või tema süüd välistavad asjaolud. Karistuse mõistmisel lähtub kohus
Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmisest määrast. Seejärel tuvastada süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb
kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline 2 1-18-10231 karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Hinnates E.Z-i teosüüd temale etteheidetud kuriteo toimepanemises, leiab kohus, et tema poolt toimepandud kuriteo asjaolusid arvesse võttes on alust rääkida süüst, mis on keskmisest väiksem. E.Z-i karistust raskendavad asjaolud puuduvad, kahtlustatavana ülekuulamisel väljendas ta kahetsust toimepandu üle, mida kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna
E.Z on varem kriminaalkorras karistamata ning ta omab sissetulekut. Kohus leiab, et E.Z-i poolt toimepandud kuriteo raskust, asjaolusid ja tema isikut arvestades, on karistuse eesmärke saavutada prokuröri poolt taotletava rahalise karistuse mõistmisega. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.