lg 1 järgi lühimenetluses (kiirmenetluse korras) Prokurör Heleri Randma Kohtuistungi toimumise aeg 27.12.2018 Süüdistatav N.V – isikukood: XXX; Eesti kodanik; emakeel: eesti keel; kesk-eriharidusega; elukoht: xxx; töökoht: xxx; üks kehtiv kriminaalkaristus: Harju Maakohtu 20.03.2018 otsusega karistatud
MS § 238 lg 2 alusel 4 kuud,
lg 1, 3 alusel tingimisi katseajaga 1 aasta; kehtivaid väärteokaristusi 1 (trahv tasutud); tõkendit ei ole kohaldatud (kahtlustatavana oli kinni peetud 25.12.2018 kell 16:35); kaitsja osavõttu istungist ei soovinud. RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada N.V
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja kandmisele kuulub 5 (viis) kuud ja 10 (kümme) päeva vangistust.
– 27.12.2018) ning kandmisele kuulub 5 (viis) kuu ja 7 (seitse) päeva vangistust. 2.
lg 5 ja
lg 2 kohaselt mõista N.V’ile liitkaristus, suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust (5 kuu ja 7 päeva vangistust) Harju Maakohtu 20.03.2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (4 kuud vangistust) võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud ja 7 (seitse) päeva vangistust. 3.
Kuna ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, asendab kohus 9 kuud ja 7 päeva vangistust 277 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemiseks määrab kohus 1 aasta ja 3 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. N.V vabastada kinnipidamiselt kohtusaalis. Üldkasuliku töö tegemise ajal on N.V kohustatud kriminaalhooldaja järelevalve täitma
lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ja
MS § 180 lg 1 alusel menetluskulu riigieelarve tuludesse summas 375 (kolmsada seitsekümmend viis) eurot, st ½ süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast. KrMS § 180 lg 3 alusel kohus määrab, et menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele (SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300). Viitenumber on 99918700068801. Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt (10 kuu jooksul) tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil otsus on pooltele kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Otsus tervikuna koostatakse vaid pärast apellatsiooniteate saamist ning on kättesaadav kohtu kantseleis 15-ndal päeval pärast apellatsiooniteate esitamist. Süüdistus N.V ’i süüdistatakse selles, et tema, omamata mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis tahtlikult 25.12.2018 kella 16:35 ajal Tallinnas xxx juures mootorsõidukit xxx xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholi 0,79 mg/l väljahingatavas õhus). Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 1, 2 kohaselt on joobeseisundi liigid: alkoholijoove, narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani N.V toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
MS §-d 2561, 2564 lg 4, 2565 lg 1 p 2 ja lg 2, 175, 179, 180, 238, 306, 311, 313. Külli Iisop kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.