Obsah (8)

§ 238§ 173§ 318§ 189§ 387§ 37§ 180§ 313

1-18-1997 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. märts 2018, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-1997 (17231702556) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekre

§ 238

lg 2 kohaselt vähendada A.Z-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud.

1. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta A.Z-ile mõistetud ja ära kandmata karistus, s.o 4 kuud vangistust täies ulatuses täitmisele pööramata, tingimusel, et A.Z temale määratud 1 (üks) aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja mille jooksul peab A.Z täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustust Tallinna Vangla Lääne-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Pärnu mnt 142, Tallinnas, tel 6637056, 6637076).
2. KarS § 75 lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada A.Z-i järgima katseajal kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Lääne-Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1 - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
3. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada A.Z-i käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
4. KarS § 78 p 1 kohaselt arvestada A.Z-ile määratud 1 aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 20.03.
6. A.Z-i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
7. A.Z-ilt välja mõista

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: - teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 750 (seitsesada viiskümmend) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „A.Z , 1-18-1997, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel A.Z-ile tema elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

1. Kannatanu AS Kesko Senukai Estonia esitatud tsiviilhagi 1845 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning A.Z-ilt välja mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 ning TsMS § 440 lg 1 alusel kannatanu kasuks 1845 (tuhat kaheksasada nelikümmend viis) eurot, mis tuleb kanda AS Kesko Senukai Estonia Swedbank arveldusarvele nr EE052200221001160469, märkides selgitusena „A.Z , 1-18-1997, tsiviilhagi hüvitamine“.
2. 1 CD plaat, mis asub toimiku tagakaanel ümbrikus, jätta kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad

§ 318

lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt

§ 189

lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt

§ 387

lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

1. KRIMINAALASJA KOHTULIKUL ARUTAMISEL KOHUS TUVASTAS: A.Z-i süüdistatakse selles, et tema 29.11.2017 ajavahemikus 13:28- 14:32, viibides KRauta kaupluse territooriumil asukohaga Tallinn, Paldiski mnt 108A sõidukiga MB Vito, r/n xxxx, ladus nimetatud sõidukisse kaupluses müügil olnud, AS-le Kesko Senukai Estonia kuuluva murutraktori M115-77T väärtusega 1845 eurot ning sõitis kaupluse territooriumilt 2 minema, jättes murutraktori eest tasumata ning tekitades toimepandud teoga AS-le Kesko Senukai Estonia varalise kahju summas 1845 eurot. Seega A.Z pani oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil seletas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustub lühimenetlusega ja ei taotle enda ülekuulamist. Tunnistas tsiviilhagi täies ulatuses, andes lubaduse hüvitada tsiviilhagi 100 euro kaupa kuus.
2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täies mahus tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. Kohus leiab, et 29.11.2017 ajavahemikus 13:28 kuni 14:32 Tallinnas, Paldiski mnt 108A KRauta kaupluse territooriumil murutraktori M115-77T väärtusega 1845 eurot varguse toime panemine A.Z-i poolt on tõendatud nii A.Z-i süü tunnistamisega, tunnistajate ütlustega, videosalvestusega ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Tunnistaja Ene Raidvee ütluste (tl 5-6) kohaselt palus ta K-Rauta kaupluses töötav tuttav Ain temalt
3. aasta sügisel transpordiabi. Tema kasutuses oli tööauto Vito xxxx. Ain oli joonud ja tema oli roolis ning Haabersti K-Rauta kauplusest tõid tema autoga suure kasti, rääkis midagi murutraktorist. Turvamees avas tõkkepuu ja nad sõitsid minema. Tunnistaja Xxxx ütluste (tl 7-9) kohaselt on A.Z K-Rauta kaupluse töötaja. Tööle minnes sai teada, et eelmine päev oli Ain tulnud tööle ja vormistanud murutraktori ostu, aga selle eest tasunud ei olnud. Turvatöötaja lasi Aini välja, kuna Aini kõrval istus usaldusväärne naisterahvas. Ain ütles esialgu, et ta oma tegevust ei mäleta, siis et toob raha ära, on haiguslehel. Tunnistaja xxxx ütluste (tl 11-15) kohaselt oli ta 29.11.2017 K-Rauta kaupluses tööl, kui sama kaupluse töötaja Ain tuli mikrobussiga, mille peale oli laaditud traktor ja tema tegi tõkkepuu lahti. Ain selgitas talle, et kassas oli tekkinud arusaamatus ja makse ei läinud läbi. Ütles Ainile, et kui õhtuks tellimust ära ei maksa, siis ütleb juhtkonnale. Hiljem selgus, et Ain ei olnud traktori eest maksnud. A.Z-i poolt kahtlustatavana antud ütluste (tl 20-22) kohaselt kinnitab ta, et vormistas kliendihalduri juures murutraktori tellimuse summas 1434 eurot (tl 23), kuid ei tasunud traktori eest. Ei mäleta miks ta nii tegi, oli joobes. Kutsus oma tuttava Ene, et see tema autoga KRautasse viiks ja aitaks transpordiga. Kuna raha ei olnud, siis arve eest ka ei maksnud. Turvatöötaja teda esialgu läbi ei lasknud, aga siis seletas talle midagi ja lubatigi traktoriga minema sõita. Praegu on traktor Soomes ja tagasi seda ei saa. On kokkulepe, et raha võetakse palgast maha. Kahetseb varguse toimepanemist. Lisaks eeltoodud tõenditele tõendab varguse toimepanemist süüdistatava poolt ka videosalvestise vaatluse protokollist koos fototabeliga, millelt nähtub kuidas 29.11.2017 siseneb kaupluse territooriumile heledat värvi mikrobuss xxxx. Drive-in hoovis tõstab tõstuk suure kasti mikrobussi. Sõiduki juures on naisterahvas ja meesterahvas. Kell 14.26 seisab mikrobuss väljapääsu juures ja sellesse siseneb meesterahvas, kes istub kõrvalistmele, mikrobuss sõidab territooriumilt välja (tl 31- 38). Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu kannatanu politseisse esitatud avaldusest nähtub (tl 1-3), taotletakse vastutusele võtta isik, kes 29.11.2017 ajavahemikus 13:28 kuni 14:32 Tallinnas, Paldiski mnt 108A K-Rauta kaupluse territooriumil varastas ära murutraktori 3 väärtusega 1845 eurot (tl 1-3). Seega on sedastatav, et see murutraktor oli süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et eseme äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada eseme senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks eseme senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Süüdistatava ütluste kohaselt asub murutraktor juba Soomes. Selline selgitus viitab üheselt sellele, et eseme äravõtmisega soovis ta selle omaniku jätta esemest ilma kestvalt ning ei ole tõendamist leidnud, et süüdistatav oleks soovinud eseme omanikule tagastada. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani teo toime teadlikult ja tahtlikult. Kõigepealt palus süüdistatav oma tuttavat, et see aitaks tal oma mikrobussiga transportida murutraktorit K-Rautast koju. Edasi veenis turvameest, et see avaks tõkkepuu ning selgitas, et tal olid kassas tekkinud arusaamatused, kuigi tegelikkuses tal rahalised vahendid kauba eest tasumiseks puudusid. Seega tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega pani A.Z toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
4. TSIVIILHAGI Kohtueelsel menetlusel on kannatanu AS Kesko Senukai Estonia esitanud tsiviilhagi 1845 euro nõudes (tl 27). Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et A.Z pani toime kuriteo, millega tekitas kannatanule varalist kahju.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätetele on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 136 lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud kuriteoga. Kohtu hinnangul on varaline kahju tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Kuna kriminaalasja kohtuliku uurimisega on tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, s.t varaline kahju tuleb välja mõista A.Z-ilt kannatanu kasuks. 4 Kohus juhib tähelepanu, et tsiviilhagis esitatud summa on 1845 eurot, kuid süüdistatava esitatud tellimuse kinnitusel nr 5030939479 olev summa on 1434 eurot. Süüdistatava selgituste kohaselt oli tal kaupluse töötajana soodustus, mistõttu oli tellimuse summa väiksem, so 1434 eurot. Kohus peab vajalikuks märkida, et kaupluse töötajal võib küll sisekorra kohaselt olla soodustusi kauplusest kauba soetamisel, kuid seda vaid juhul, kui see töötaja ka kauba eest maksab. Käesoleval juhul on tegemist vargusega, s.t varavastase kuriteo toimepanemine ei saa süüdlasele soodustust anda ning kohus leiab, et varaline kahju on tekkinud kauba müügihinna ulatuses, s.t juhul, kui süüdistatav ei oleks kaupa varastanud, saanuks selle kauba müüa kaupluses ükskõik millisele kliendile kaupluse müügihinnaga. Seetõttu leiab kohus, et tsiviilhagis on põhjendatult kahjusummana esitatud 1845 eurot kui süüdistatava tekitatud varalise kahju summa. Vastavalt omaks võetud kohtupraktikale kohaldatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluse nõudeid, kui need ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Kuivõrd süüdistatav tunnistas tsiviilhagi täies ulatuses, siis kohalduvad TsMS § 440 lg 1 sätted, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. See aga tähendab, et kohus on kostja poolt nõude õigeksvõtuga seotud ja rahuldab hagi. Esitatud hagi ei ole seotud TsMS § 440 lg 4 sätetest tuleneva erisusega, millise puhul ei ole kohus kostja hagi õigeksvõtuga seotud. Seetõttu kuulub esitatud hagi täies ulatuses rahuldamisele ja süüdistatavalt kannatanu kasuks välja mõistmisele.

1. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on KarS § 199 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 3 aastat. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistataval lasuvad suured rahalised kohustused temalt väljamõistetavate menetluskulude ja tsiviilhagi tõttu. Samuti nähtub karistusregistri väljavõttest, et 16.12.2016 väärteo eest mõistetud rahatrahv on jäetud tasumata. Seega on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita. Peale selle, arvestades, et süüdistatavale inkrimineeritakse varavastase kuriteo toimepanemist, siis üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt. Taoline käitumine viitab aga üheselt piisavate legaalsete rahaliste vahendite puudumisele, mis kohtu arvates välistab ka rahalise karistuse kohaldamise. Eeltoodud põhjustel tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust vangistuse näol. Hinnates A.Z-i süü suurust KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse 1 varguse toimepanemist, seejuures varastatud eseme väärtus oli suhteliselt suur, s.o 1845 eurot. Seega on kohtu arvates A.Z-i süü hinnatav keskmisena. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Hinnates süüdistatava kohtueelses menetluses ja ka kohtuistungil väljendatud kahetsust, siis peab kohus võimalikuks sellega arvestada. Muid karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Arvestades kuriteo asjaolusid ja kergendava asjaolu esinemist on võimalik süüdistatavale mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmise määra. 5 Alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Karistusregistri väljavõtte kohaselt süüdistataval kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole. Seetõttu leiab kohus, et mõistetava karistuse täitmisele pööramine ei ole antud juhul põhjendatud ning süüdistatava suhtes võib karistuse jätta tingimisi kohaldamata. Arvestades aga asjaolu, et süüdistatav on temale inkrimineeritud kuriteo toime pannud kriminaalasjas leiduvate tõendite kohaselt alkoholijoobe seisundis, ta on alkoholilembuse tõttu kaotanud ka töö ning püüdnud läbida sõltuvusravi, mis tal rahaliste vahendite puudumise tõttu ebaõnnestus, leiab kohus, et süüdistatav tuleb allutada käitumiskontrollile, et süüdistatav kriminaalhooldaja järelevalve all ja juhendamisel oleks suuteline oma elu uuesti korda saama ja töö leidma, samuti suudaks ennast distsiplineerida. Kuivõrd süüdistatava alkoholilembus nähtus mitte ainult kriminaalasja materjalidest, vaid ka käitumisest ja selgitustest kohtuistungil, leiab kohus, et süüdistatavale tuleb katseajaks panna ka kohustus mitte tarvitada alkoholi. Taoline kohustus peaks kohtu arvates süüdistatavat samuti distsiplineerima ja sundima nii õiguskuulekusele kui ka aitama leida püsiv töine sissetulek, mis kergendaks temal lasuvate kohustuste täitmist.
2. MENETLUSKULUD

§ 180lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Kohus ei tuvastanud ka kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Peale selle on süüteo toimepanemine olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Seetõttu tuleb menetluskulud süüdistatavalt välja mõista täies mahus. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude suurust ja alternatiivset kohustust hüvitada tsiviilhagi, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (

§ 180

lg 3,

§ 313lg 1 p-d 7 ja 12).

Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6