Obsah (8)

§ 184§ 65§ 42§ 74§ 75§ 78§ 4231§ 423

S.P EESTI VABARIIGI NIMEL S.P Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. detsembril 2018. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-18-8021 S.P S.P Peet Teidearu Sekretär Kelly Kasepuu Kriminaalas

) § 4231 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Jüri Vissak Süüdistatav S.P isikukood: XXX; elukoht: XXX; töökoht või õppeasutus: XXX; kriminaalkorras karistatud kahel korral, viimati Tartu Maakohtu 03.09.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-136450

§ 184

lg 1 järgi

§ 65

lg 1 ja § 74 alusel 3 aasta pikkuse vangistusega, millest 6 kuud ja 29 päeva vangistust pöörati kohesele täitmisele ning ülejäänu jäeti 3 aasta pikkuse katseajaga tingimisi täitmisele pööramata; tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja Vandeadvokaat Marina Valge riigi õigusabi korras Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-st 180, § 248 lg 1 p-st 5, §-st 249, kohus otsustas: 1. Karistus Süüdi tunnistada S.P

§ 423 vangistust.

1 järgi ja mõista temale karistuseks 4 (neli) kuud

§ 74

lg -te 1, 3 alusel mitte pöörata seda karistust täitmisele, kui S.P ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75lg -s 1 sätestatud kontrollnõudeid, st: 1.

elab kohtu määratud alalises elukohas, s.o aadressil XXX;

1. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;
4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 78

p 1 alusel hakkab S.P katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 10. 12.2018. a.

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõuded kohalduvad S.P-le alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui käesolevat otsust ei vaidlustata, siis jõustub see 27.

2. a. Saata kohtulahend kriminaalhoolduse kriminaalhooldusosakonna Tartu esindusele. teostamiseks Tartu Vangla
3. Menetluskulud Välja mõista S.P-lt Eesti Vabariigi kasuks kriminaalmenetluse kulud 810(kaheksasada kümme) eurot, s.h.  II astme kuriteos süüdi mõistmisega kaasnev sundraha 750 (seitsesada viiskümmend) eurot;  riigi õigusabi korras määratud kaitsjaga seotud kulu 60 eurot. Võimaldada S.P menetluskulud tasuda osadena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 1 (ühe) aasta jooksul, kohustades teda igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks päevaks tasuma vähemalt 67,5 eurot menetluskulude katteks. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, märkides viitenumbri 99918700066094 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda kohtu määratud tähtajaks. Selleks tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord S.P peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest 2 ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppe sisu S.P süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varasemalt, s.o 20.07.
4. a ja 21.10.
5. a juhtinud mootorsõidukit selleks juhtimisõigust omamata, juhtis uuesti 25.12.
6. a kella 12:50 paiku Tartus Jaama tänava ja Sõpruse puiestee ristmikult kuni Jaama 173 parklani mootorsõidukit Mercedes Benz registreerimisnumbriga XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. S.P rikkus liiklusseaduse § 90 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, ning pani toime

§ 4231

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Prokurör taotleb, et S.P-le mõistetakse karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 74

lg 1 alusel ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui S.P ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Kokkuleppe järgi on kriminaalmenetluse kuludeks kokku 810 eurot, s.o määratud kaitsja tasu 60 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 4) ja II astme kuriteos süüdi mõistmisega kaasnev sundraha 750 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2). Kokkulepitu kohaselt tuleb eelnimetatud kriminaalmenetluse kulu ära tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest selliselt, et S.P tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks päevaks 67,5 eurot. S.P seisukoht kokkuleppe osas S.P 10.12.2018 prokurör Jüri Vissak avaldas kokkuleppe ja jäi kokkuleppe juurde, taotles see otsusele aluseks võtta. Süüdistatav S.P kinnitas , et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav, see vastab tema tegelikule tahtele ning et ta jääb selle juurde. Kaitsja Marina Valge jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde, kinnitades et kokkuleppes on väljendunud kaitselause tahe ja kokkuleppe võib kohtuotsusele aluseks võtta. S.P on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav S.P väljendanud oma tegelikku tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Samuti leiab kohus, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad küllaldase aluse S.P 1 süüditunnistamiseks

§ 423järgi.

1 Seega tuleb S.P süüdi tunnistada

§ 423järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Ka menetluskulude hüvitamine toimub vastavalt menetluspoolte vahel sõlmitud kokkuleppele. Peet Teidearu S.P 3