Obsah (5)

§ 96§ 97§ 100§ 101§ 99

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 23.09.2022.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-143685 Ts

(perekonnaseadus) redaktsiooni § 210 lg 2 esimese lause kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

§ 96

I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud 2 andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased).

§ 97p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

Kohus tuvastab rahvastikuregistrist, et kostja on hageja ema, mistõttu on hagejal õigus saada kostjalt ülalpidamist. 5.

§ 100

lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.

§ 100

lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Pooled ei vaidle, et alates 07.11.2021 elab laps oma isa juures. 6. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18). Kuni 31.12.2021 kehtinud

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, so 2021.a. 292 eurot kuus. Alates 01.01.2022 kehtiva

§ 101lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Vastavalt

§ 101

lg 4 lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Eeldusel, et lapsetoetus laekub lapsega koos elavale vanemale, oli

§ 101

lg 1 järgi arvutatud summa 01.01.2022-31.03.2022 perioodil 213,44 eurot kuus ning alates 01.04.2022 igakuiselt 225,64 eurot. 7.

§ 99

lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Pooled on esitanud järgmised väited hageja igakuiste vajaduste kohta: eluasemekulud toit sidekulud tervishoiukulud kulud hügieenitarvetele kulud koolikohustuse täitmiseks riiete ja jalatsite kulu trenn kino, teater (meelelahutus) muu kokku H väitel (dtl 75) eur/kuus 60 300 8 5 10 20 50 15 40 508 K väitel (dtl 113) eur/kuus 50 130 15 5 5 50 35 10 300

1. Hageja on x-aastane. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi 2020.a. veebruaris avaldatud uuringu1 kohaselt on standardeelarve puhul 13-17aastaste laste keskmine kulu toidule 133 eurot lapse kohta. Statistikaameti andmetel on tarbijahinnaindeks võrreldes 2020.a I kvartaliga 2022.a. II kvartaliks kasvanud 22,9%
2. Võttes arvesse ka, et hageja vanus on uuringus toodud 1 2 https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahandus/hinnad/tarbijahinnaindeks 3 vanuserühma ülemises otsas, hageja on poiss, kes esitatu kohaselt tegeleb jõutreeninguga, on tema energiavajadus eelduslikult pigem kõrgem. Nimetatut arvesse võttes hindab kohus hageja igakuiseks vajaduseks seoses toiduga 200 eurot. Kohus nõustub hagejaga, et lapse esmavajadusteks on mh kulud tervishoiule ning ka mõistlikud kulud meelelahutusele. Hageja väljatoodu nimetatud vajadustega seonduvate kulutuste mõistlikku tavapärast ulatust kohtu hinnangul ei ületa. Kohus asub seisukohale, et hageja igakuised vajadused on järgmised: eluasemekulud toit sidekulud tervishoiukulud kulud hügieenitarvetele kulud koolikohustuse täitmiseks riiete ja jalatsite kulu trenn kino, teater (meelelahutus) muud ühekordsed kulud kokku eur/kuus 50 200 8 5 10 20 50 35 40 10 428
3. Kostjale langeva ülalpidamiskohustuse osa on seega 214 eurot kuus (428:2). Pooled vaidlevad, millises ulatuses on kostja andnud hagejale ülalpidamist vahetult. Kostja on esitanud maksekorraldused MTÜ-le X (dtl 85, 94, 99, 101) 2021.a. novembrist
4. veebruarini 20 eurot kuus ning sama perioodi maksed gymeesti.ee-le summas 15 eurot kuus, so kokku 35 eurot kuus, ning selgitanud, et tegemist on vastavalt maksetega lapse trenni ja jõusaali kasutamise eest. Kohtuistungil hageja isa nõustus, et kostja tasub igakuiselt lapse treeningute eest. Kohus tuvastab, et kostja kannab püsivalt vahetult hageja trenniga seotud kulud. Kostja on välja toonud ka igakuise telefoniarve tasumise, mille kohta on esitatud tõenditena maksekorraldus (dtl 88) ja arve (dtl 102-103), kuid kostja enda välja toodu kohaselt oli hageja kasutatav number kostja telefonipaketi osa, kuid alates sellest, kui laps asus elama isa juurde, on lapsel uus telefon, st kostja paketis olevat numbrit hageja sellest ajast ei kasuta. Kostja ei saa seega asjassepuutuval perioodil olla täitnud hageja ülalpidamiskohustust enda telefonipaketi maksete tasumisega. Kohus tuvastab, et kostja on tasunud 04.01.2022 makse seoses e-kooliga 19,80 eurot (dtl 98). Hambaravi kulude vahetu katmise kohta esitatud tõendid ei puuduta perioodi alates 30.12.2021 (dtl 89), samuti tõendid, millega kostja on soovinud tõendada riiete ja vitamiinide ostmist hagejale (dtl 84, 90, 93) ning muu kulu hüvitamist (dtl 87). Kostja on esitanud 31.12.2021 ja 27.01.2022 maksekorraldused (dtl 92, 97) kummagi kohaselt tasus kostja 100 eurot lapse arvele. Riigikohus on selgitanud, et lapse arveldusarvele raha kandmist saab pidada ülalpidamiskohustuse täitmiseks üksnes siis, kui vanemad on sellises elatise andmise viisis omavahel kokku leppinud, kui vanem on andnud ühepoolse nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks lapsele või hiljem sellise täitmise heaks kiitnud (32-1-3-07, p 12-13). Hageja isa selgitas kohtuistungil, et lapsevanemate vahel mingeid kokkuleppeid sõlmitud ei ole, igasugune omavaheline suhtlemine puudub. Kohus leiab, et ülalpidamiskohustust ei saa teistsuguse kokkuleppe puudumisel lugeda täidetuks lapse kontole maksete tegemisega, kuna see ei taga vahendite kasutamist lapse esmavajaduste katteks. Hageja isa kinnitas kohtuistungil, et kostja tasus 17.03.2022 kuni 23.08.2022 makseid tema kontole lapse ülalpidamiseks kokku 1 243 eurot.
5. Perioodi 30.12.2021-30.09.2022 eest tulnuks kostjal anda hagejale ülalpidamist kokku 1 939,81 eurot ((214:31x2=13,81)+(9x214=1926)). Eelnevalt tuvastatu kohaselt andis kostja sel perioodil ülalpidamist vahetult 337,06 euro ulatuses ((35:31x2=2,26)+(9x35=315)+19,80) ning tasus maksed isa kontole 1 243 eurot, st kokku andis ülalpidamist 1 580,06 eurot. 4 Kohtuotsuse tegemise seisuga on kostjal täitmata ülalpidamiskohustus seega 359,75 euro ulatuses (1939,81-1580,06), millise summa mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja.
6. Võttes arvesse, et kostja on püsivalt tasunud hageja treeningute eest ning hageja vastavas osas vastuväiteid esitanud ei ole, arvestab kohus ka edasiulatuva elatise välja mõistmisel, et need kulud kannab kostja vahetult. Olukorras, kus laps elab ühe vanema juures, langeb sellele vanemale ka lapse elu korraldamise põhiline koormus ning tema on lapse vajadustega kõige paremini kursis, sh milliseid riideid või koolitarbeid on vaja osta. Olukorras, kus vanemate vahel igasugune suhtlus ja koostöö puudub, on mõistlik, kui eraldielav vanem täidab oma ülalpidamiskohustust raha maksmisega. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 179 eurot kuus (214-35) alates 01.10.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
7. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel otsuse täitmise korra vastavalt hageja taotletule, et elatis tuleb tasuda hageja isa kontole selgitusega „elatisraha“.

§ 100lg 4 kohaselt elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Kohus määrab, et elatis tuleb tasuda iga kuu eest ette hiljemalt iga kuu

1. kuupäevaks.
2. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 5