KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Rajar Miller Kohtujurist Aalo Kukk Määruse tegemise aeg ja koht 23. november 2022, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-11097 Tsiviilasi A.S hagi J.K

) § 5 lg 1 tulenevalt menetleb kohus hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel lähtudes nõudest. Kohus saab hagejast aru, et hageja eesmärk on tagada, et temale kaasomandina kuuluv ja L kinnistuga piirnev S kinnistu ei saaks mõjutatud sanitaarkaitsetsoonist, mis võib kaasneda kui L kinnistule püstitatud kolumbaarium kasutusele võetakse ja Kalmistu kinnistul paikneva surnuaia laiendamisel osa L kinnistust Kalmistu kinnistuga liidetakse. Sanitaarkaitsetsooni ulatumine S kinnistule tooks kaasa olukorra, kus hageja ei saaks S kinnistut kasutada planeeritud otstarbel põllumajandussaaduste kasvatamiseks ja tootmiseks.

1. Hagejal kui kinnisasja kaasomanikul on õigus AÕS § 144 lg 1 alusel nõuda, et naaberkinnisasjale ei püstitataks ja seal ei säilitataks rajatist või seadeldist, mille suhtes on 2 alust eeldada, et see tekitab keelatud mõjutuse kinnisasjale. Nõude saab esitada igaühe vastu, kes rajas või kavatseb rajada naaberkinnisasjale rajatise või seadeldise, mis võib keelatud mõjutuse põhjustada. Käesoleval juhul ei tulene hagiavalduse asjaoludest, et kostja oleks püsitanud või kavatseks püstitada oma kinnistule (hageja naaberkinnistule) hageja väidetud kolumbaariumi või planeeriks osutada matuseteenuseid ja tegeleda laibamatustega. Ka ei sõltu sanitaarkaitsetsooni kehtestamine kostja tegevusest.
2. Kohus on hagi tagamise taotlust lahendades hageja tähelepanu juhtinud ja selgitanud, et hageja on ekslikult pidanud kolumbaariumiks seda tähistavat installatsiooni (installatsioon kui kunstiteos või mälestusmärk), mille avamisele hagejat
3. augustil kell 17 kutsuti ja et tegemist on maamärgiga. Hagiavaldusest ei tulene, et kostja enda kinnistul ka tegelikult matuseteenuseid osutaks, laiba- ja urnimatuseid korraldaks, seda teha plaaniks või oleks urnimatuste tarbeks rajanud kolumbaariumi. Hageja heidab kostjale ette plaani seadustada ja põhistada laibamatuste korraldamine L ja Vilsandi kalmistu kinnistutel. Vilsandi kalmistu kinnistu ei kuulu hagiavalduse kohaselt mitte kostjale, vaid Saaremaa vallale. Hagis toodud asjaolusid arvestades, pole põhjust võimalikku kalmistu rajamist (sh laiba- ja urnimatuste korraldamiseks vajalike ehitiste) ka kostjaga seostada. Hagiavalduse kohaselt on Saaremaa Vallavolikogu koostanud Saaremaa valla üldplaneeringu koostamise lähteseisukohad ning koostatava üldplaneeringu raames planeeritakse Kalmistu kinnistul laiba ja urnimatuseks kalmistu avamist ja kostjale kuuluvast kinnistust osa vallale kuuluva kinnistuga liitmist. Kohtu hinnangul saab sellest järeldada, et osa kostjale kuuluvast kinnistust saab plaani edukuse korral kuuluma vallale.
4. Hageja viidatud kalmistuseaduse § 4 lg 7 näeb ette, et maa-ala kalmistu rajamiseks või laiendamiseks määratakse üldplaneeringu või detailplaneeringuga planeerimisseaduses sätestatud korras. Hageja on ka ise välja toonud, et kalmistuga kaasneva sanitaarkaitsetsooni, mille ulatus määratakse koostatavas üldplaneeringus. Seega kalmistu rajamine või selle laiendamine Vilsandil ja sellega kaasneda võiv sanitaarkaitsetsoon, mis hageja väitel tema kinnistule keelatud mõjutuse kaasa tooks, sõltub kohaliku omavalitsuse tegevusest. Sisuliselt vaidlustabki hageja Saaremaa valla koostatavat üldplaneeringut. Hagiavalduse kohaselt ei ole planeeringu koostamiseni veel jõutud, vaid algatatud on Saaremaa valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille raames on koostatud ka Saaremaa valla üldplaneeringu koostamise lähteseisukohad. Pole põhjust arvata, et Saaremaa vald avaks kalmistu matmiseks või kehtestaks avaldaja kinnistut võimalikult mõjutava sanitaarkaitsetsooni enne üldplaneeringu menetluse lõppu. Hagejal on võimalik oma õigusi kaitsta planeeringumenetluses ja juhul kui hageja tulevikus kehtestatava üldplaneeringuga ei nõustu annab planeerimisseaduse § 94 õiguse pöörduda üldplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks halduskohtusse. Viidatud säte näeb ette, et igal isikul on õigus üldplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, kui ta leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi.
5. Kuna hagiavaldusest ei tulene, et kostja oleks rajanud või kavatseks rajada oma kinnistule keelatud rajatise või seadeldise AÕS § 144 lg 1 mõttes pole ka kostja vastu nõude esitamiseks eeldus täidetud. Hageja välja toodud asjaoludel pole kostja vastu esitatud nõuet võimalik lahendada ka muul õiguslikul alusel.
6. Hagis kirjeldatud asjaoludel ei ole kostja hageja omandiõigust rikkunud ega pole alust arvata, et rikkuma hakkaks. Kostja vastu esitatud hagiga ei oleks hagejal võimalik ka kalmistu rajamist või sanitaarkaitsetsooni kehtestamist mõjutada, need otsustused on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Eeltoodust järelduvalt pole hagejal esitatud hagiga võimalik taotletud eesmärki saavutada ja selle menetlusse võtmisest tuleb

§ 371

lg 2 3 p 2 alusel keelduda.

§ 371

lg 2 p 2 näeb ette, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 10. Kuna kohus hagiavaldust menetlusse ei võta jäävad rahuldamata ka hageja taotlus riigi õigusabi korras esindaja ning riigilõivu tasumiseks menetlusabi saamiseks. Riigilõivu tasumiseks menetlusabi vajadus tekiks juhul kui kohus võtaks hagi menetlusse, praegusel juhul kohus hagi menetlusse ei võta ja

§ 181lg 1 p 2 välistab menetlusabi andmise kui menetluses osalemine oleks edutu.

Riigi õigsusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 näeb, ette riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. 11. Kohus selgitab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmisest ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi pole kohtu menetluses olnud (

§ 372lg 6).

12.

§ 372

lg 5 annab hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse esitamise õiguse. (digitaalselt allkirjastatud) kohtunik 4