) § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata, kuna hagiga ei ole võimalik saavutada hageja taotletavat eesmärki. Kostja on tasunud põhinõude, kõrvalnõudest on hageja loobunud. Seega puudub nõue, mida kohus saaks menetlusse võtta. Kohtul ei ole võimalik menetlust algatada üksnes menetluskulude nõude osas. Hageja soovib menetluskulude väljamõistmist
lg 5 alusel, kuna kostja on hageja nõude täitnud, kuid kohus ei ole hagi menetlusse võtnud ega teatanud kostjale ka muudest toimingutest.
See kehtib üksnes juhul, kui hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud.
lg 2 kohaselt loetakse hagi esitatuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega, ent see säte kehtib samuti üksnes juhul, kui hagi on hiljem menetlusse võetud ja kostjale kätte toimetatud. 2 Maksekäsu kiirmenetlus ei ole samastatav hagimenetlusega, seadus näeb üksnes ette erandlikud olukorrad, mil arvestatakse maksekäsu kiirmenetluses tehtud toimingutega, näiteks tasutud riigilõivuga. Seaduses sätestatud eelduste täitumisel lõpetatakse maksekäsu kiirmenetlus määrusega. Kohtumenetlus algatatakse üksnes juhul, kui hageja esitab nõuetekohase hagiavalduse, tasub täiendava riigilõivu ja avaldus vastab
tingimustele. Kohus menetleb hagi lähtudes hagiavaldusest, mitte maksekäsu kiirmenetluse avaldusest, ning reeglina ei võeta arvesse ka kostja poolt maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväidet. Kohus jättis menetluskulud
Kostja on end esindanud ise, seega kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
lg 5 kohaldamise eeldused täidetud, kuna hageja nõue oli põhjendatud ja nõuetekohane hagi esitati enne kostja poolt võla maksmist. Maakohus on vääralt leidnud, et
See on vastuolus sätte eesmärgiga.
lg 5 sõnastusest on selgelt arusaadav seadusandja tahe kaitsta hagejat olukorras, kus ta pöördub kohtusse põhjendatud nõudega, mis saab rahuldatud pärast hagi esitamist, kuid enne hagi menetlusse võtmist.
lg-te 4 ja 5 kohaldatavuse hindamisel tuleb lähtuda sellest, et hagejale tehtud sooritus vastab eesmärgile, mida hageja soovis hagiga saavutada. Hageja pöördus kohtusse eesmärgiga nõuda kostjalt välja sissenõutavaks muutunud leppetrahv. Kostjale oli antud piisavalt aega täita kohustus vabatahtlikult. Kostja kandis hagejale põhinõude summa üle alles pärast nõuetekohase hagiavalduse esitamist. Tegemist ei ole vabatahtliku sooritusega, kuna kostja oli teadlik, et vastuväite tõttu jätkub asja menetlemine hagimenetluses. Hageja seisukohta toetab Riigikohtu praktika (nt RKTKm 2-18-17703, p 11.2; 3-2-1-182-15, p 13; 3-2-1-55-13, p 13; 3-2-1-28-12, p-d 13, 14), kus on samuti leitud, et kui hageja pöördus enne hagist loobumist oma õiguste kaitseks kohtusse põhjendatult (kostja on hageja nõude rahuldanud), siis kannab kostja loobutud nõude senise menetlemisega seotud kulud. Peale põhinõude täitmist loobus hageja kõrvalnõudest ja taotles menetluse lõpetamist, millega garanteeris, et hageja poolt enam täiendavaid menetluskulusid ei teki. Selline olukord on kostja huvides, sest võlgnevuse summa ei suurene; 2) ei ole kohtu seisukoht, et kantud kulude osas võib hageja esitada kohtusse uue nõude, kooskõlas tsiviilkohtumenetluse põhimõtetega (menetlusökonoomia,
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on vaidlustanud maakohtu määruse menetluskulude jaotuse (maakohtu määruse resolutsiooni p 2) osas. Muus osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust vaidlustatud osas. 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab menetluskulud 2/3 osas kostja ja 1/3 osas hageja kanda (
Määruskaebus kuulub osaliselt rahuldamisele. 7. Maakohus jättis menetluskulud
Määruskaebuse põhjenduste kohaselt tulnuks maakohtul kohaldada
Ringkonnakohus leiab, et maakohus on
Hageja nõudis 08.07.2022 maksekäsu kiirmenetluse avalduses kostjalt 45 euro väljamõistmist. Kuigi avalduses on kostja aadressiks märgitud XXXXXXXXXXXX maakond, mis on sõiduki vastutava kasutaja aadress, on kostja maksekäsu kiirmenetluse materjalid kätte saanud. Eelnevat kinnitab kostja 15.07.2022 esitatud vastuväide kiirmenetluse avaldusele. 01.09.2022 esitas hageja maakohtule hagi, milles nõudis kostjalt 45 euro (s.o 30 eurot leppetrahv ja 15 eurot sissenõudmiskulu) väljamõistmist. Kostja tasus enne hagiavalduse menetlusse võtmist 06.09.2022 hagejale 30 eurot ning 13.09.2022 esitas hageja maakohtule hagist loobumise avalduse. Kuigi kohus keeldus hagiavaldust menetlusse võtmast
lg 2 p 2 alusel ning selles osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud, nähtub ülalmärgitud asjaoludest, et hageja ei pöördunud kohtusse põhjendamatult. Kostja 09.11.2022 vastusest määruskaebusele nähtub samuti, et kostja suhtles enne 30 euro tasumist hageja juristi abi S.-E. Simmoga ning seejärel tasus leppetrahvi 30 eurot. Seetõttu on maakohtu poolt
lg-le 1 tuginemine ebaõige, kuna nimetatud sätte kohaldamine eeldanuks sisuliselt edutu hagi kohtusse esitamine. Hageja 13.09.2022 loobumise avalduse kohaselt loobus ta pärast kostja poolt 30 euro tasumist kogu nõudest, st ka sissenõudmiskulude 15 euro nõudest. 15 euro nõudest loobumine ei ole tingitud kostja käitumisest.
lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Ringkonnakohus märgib, et menetluskulude jaotamise otsustamisel
järgi tuleb arvestada ka menetluskulude jaotamise üldisi sätteid, sh
Eeltoodu alusel on põhjendatud jätta menetluskulud 2/3 ulatuses kostja ja 1/3 ulatuses hageja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.