Tsiviilasi nr 2-22-5427 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 16. 11. 2022. a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-5427 Tsiviilasi Rxxx

§ 175

lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. (

§ 1933lg 2).

Seega otsustab kohus kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.

1. Jätta Rxxxx Mxxxxxx kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja kohustada xxxxx Mxxxxxxx (ik xxxxxxxxxxx; registrijärgne elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx alevik, xxxxxxxx vald, xxxxxxxxxxxxxxxmaakond; viibimiskoht: Tartu Vangla; e-post: xxxxxxxxxxxx@mail.ee) ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
2. Vangistuses viibides kehtib Rxxxx Mxxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluses vangistusseadus (VangS), sh §
3. Vangistuses viibides lasub Rxxxx Mxxxxxxx kohustus kontrollida võlgniku vabakasutuskontole laekuvaid summasid ja võlausaldajate nõuete katteks eraldatavaid summasid, mille arvel taotleda Tartu Vanglal teha üks kord aastas, iga aasta
4. oktoobril, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele.
5. Pärast vangistusest vabanemist tuleb Rxxxx Mxxxxxxx kanda igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole üle 25 protsenti oma töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu ning ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arvelduskontole, millelt teha väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
6. oktoobril). Väljamaksed võlausaldajatele tuleb teha vastavalt määruses märgitud jaotistele.
7. Rxxxx Mxxxxxxx esitada kord kuue

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. 2 Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (Täitemenetluse seadustik (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2022 654,00 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 15. Määrus saata Tartu Maakohtu registriosakonnale, määrus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile, pankrotihalduril saata määrus võlausaldajatele. Resolutsiooni seitsmenda punkti osas saata määrus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. 16. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 17. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lg-le 1 (

§ 164lg 1, 2, § 171 lg 4).

Asjaolud

1. Tartu Maakohus kuulutas 29.04.
2. a määrusega välja Rxxxx Mxxxxxx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Küllike Miti.
3. Pankrotihaldur esitas 23.08.
4. a kohtule taotluse võlausaldajate lõpliku nimekirja kinnitamiseks, võlausaldajate nõuete rahuldamisjärgu ja jaotiste määramiseks.
5. Tartu Maakohtu 09.09.
6. a määrusega kinnitas kohus võlausaldajate nimekirja.
7. 12.10.
8. a esitas pankrotihaldur kohtule järgmised taotlused: 1) lõpetada Rxxxx Mxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) pankrotimenetlus pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu

§ 158

lg 4 alusel, kuna pankrotivarast ei jätku kõikideks pankrotiseaduse §-s 146 nimetatud väljamakseteks; 2) kinnitada Rxxxx Mxxxxxx pankrotimenetluses prognoositavad kulud summas 0,16 €; 3) määrata Rxxxx Mxxxxxx pankrotihaldurile tasu summas 690,00 €, millele lisandub käibemaks 138,00 €, kokku summas 828,00 € OÜ Õigusbüroo Faktootum (rk 10609096) kasuks; 4) jätta pankrotihalduri tasu summas 221,89 €, millele lisandub käibemaks 44,38 €, kokku summas 266,27 € Rxxxx Mxxxxxx pankrotivara kanda; 5) määrata, et ülejäänud pankrotihalduri tasu summas 468,11 €, millele lisandub käibemaks summas 93,62 €, kokku 3 summas 561,73 € hüvitatakse riigi vahenditest. Pankrotihalduri tasu tuleb kanda OÜ Õigusbüroo Faktootum (rk 10609096) arveldusarvele EE742200221013804535 Swedbank AS-s; 6) vabastada pankrotihaldur Küllike Mitt tema kohustustest; 7) teha otsustus RxxxxxMxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamise küsimuses; 8) Rxxxx Mxxxxxx suhtes kohustustest vabastamise menetluse kohaldamisel teeb haldur ettepaneku kohustada võlgnikku Rxxxx Mxxxxxxt ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Juhul kui kohus ei pea võimalikuks kohustada Rxxxx Mxxxxxxx ennast täitma usaldusisiku kohustusi palub haldur määrata usaldusisik kohtu omal äranägemisel.

1. Kohus avaldas 13.10.
2. a väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus Rxxxx Mxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks hiljemalt 28.10.
3. a maksta kohtu deposiiti 1000 eurot. Kohtu deposiiti ei ole määratud summat tähtaegselt tasutud.
4. Võlausaldajate üldkoosoleku poolse usaldusisiku nimetamise ettepaneku saamiseks korraldas pankrotihaldur 12.10.
5. a Rxxxx Mxxxxxx (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku. Võlausaldajate üldkoosolekule mitte ühtegi võlausaldajat ei ilmunud.
6. Rxxxx Mxxxxx on esitanud koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. 21.10.
7. a esitas võlgnik kohtule nõusoleku usaldusisiku kohustuste täitmiseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Samuti esitas võlgnik kinnitused, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi. 8. Kohus kuulas Rxxxx Mxxxxxx 15.11.2022 ära ja selgitas talle nii võlgniku kui usaldusisiku kohutusi ja kohustustest vabastamise menetluse sisu ja tagajärgi. RxxxxxMxxxxx avaldas, et vabaneb detsembris alguses ja asub elama xxxxxxxxxxxxxxxxxx küla ema juurde. Arvas, et aruande koostamisel abistab teda õde. Avaldas, et on osalise töövõimega ja kohus selgitas talle töö otsimise kohustust. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (

§ 162lg 2 p 1) 9.

Rxxxx Mxxxxxx nimel pankroti väljakuulutamise hetkel olnud vara Pankroti väljakuulutamise hetkel (seisuga 29.04.2022.) oli Rxxxx Mxxxxxxx teadaolevalt järgmine vara: 1) rahalised vahendid arvelduskontol EE212200001104916824 Swedbank AS-s summas 0,00 €; 2) rahalised vahendid limiidikontol EE712200221038618256 Swedbank AS-s summas 0,00 €; 3) pankrotimenetlusega seoses on nõuete rahuldamise katteks deponeeritud rahalised vahendid vanglasisesel isikukontol summas 50,00 €; 4) äriühingute osad, aktsiad, muud väärtpaberid - puudusid; 5) pensionikontol nr 99804463618 1281,275 tk Swedbank Pensionifond K60 (nn.

1. samba fondi) osakud ´a 1,47624 €, kokku 1 891,47 €. Pensionikonto väärtus sõltub kontol olevate pensionifondi osakute puhasväärtusest, mis muutub iga päev. Kuna nimetatud pensionifondide osakute näol on tegemist varaga, millele ei ole võimalik sissenõudeid pöörata ja mida ei ole võimalik pankrotimenetluse käigus realiseerida, siis on nende osakute väärtus pankrotimenetluse läbiviimise ja võlausaldajate nõuete rahuldamise seisukohalt 0,00 € juhul kui võlgnik ise ei otsusta neid pensioniosakuid tagasi võtta. Isik ei ole teinud avaldust osakute tagasivõtmiseks. Isik ei ole liitunud vabatahtliku (nn
2. samba) kogumispensioniga. 6) maksude ettemaksed 0,00 €; 7) nõuded teiste isikute vastu – andmed puudusid; 8) liiklusregistrisse kantud vara (sõidukid, haagised jms) – puudus; 9) ehitisregistrisse kantud vallasvara (ehitised, rajatised) – puudus; 10) patendid, kaubamärgid jms. intellektuaalomandid – puudusid; 11) relvaregistrisse kantud vara – puudus; 12) muu materiaalne vara – andmed puudusid; 13) kinnistusregistrisse kantud vara – puudus.
3. Rxxxx Mxxxxxx pankrotivara müügist laekumised 4 Pankrotivaras ei ole olnud müügikõlbulikku vara, mistõttu vara müügist laekumised puuduvad.
4. Rxxxx Mxxxxxx pankrotivarasse laekumised töötasust jms. võrdsustatud sissetulekust X-Tee andmetest nähtuvalt töötab Rxxxx Mxxxxx kinnipidamisasutuses vangla majandustöödel (töökoormuse liik: kerge töökoormus meestele) ja saab tehtud töö eest ka väheldast tasu. Rahandusministeeriumi poolt on Rxxxx Mxxxxxx vanglasisesele isikukontole perioodil 29.04.2022.-12.10.
5. kogunenud rahast kantud täiendavalt pankrotivarasse kokku 216,43 €. Haldur on kogu nimetatud summa pankrotivarasse arvanud.
6. Muud laekumised Rxxxx Mxxxxxx pankrotivarasse Muid laekumisi Rxxxx Mxxxxxx pankrotivarasse ei ole. Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta (

§ 162lg 2 p 2) 13.

Vara välistamise nõuete rahuldamine (

146 lg 1 p 1, § 123) Rxxxx Mxxxxxx pankrotimenetluses ei ole esitatud vara välistamise taotlusi, mistõttu ei ole selliseid nõudeid ka rahuldatud. 14. Vara pankrotivarasse tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad (

146 lg1 p1, § 119) nõuded Rxxxx Mxxxxxx pankrotimenetluses ei ole haldur esitanud hagisid vara pankrotivarasse tagasivõitmiseks ja seega ei ole esitatud ka vara pankrotivarasse tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid. 15. Väljamaksed pankrotivarast

§ 146

lg 1 p 2 ja § 147 alusel Rxxxx Mxxxxxx pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ka rahuldatud võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstava elatise nõudeid. 16. Väljamaksed pankrotivarast

§ 146

lg 1 p 2¹ alusel

§ 146lg 1 p 2¹ nimetatud väljamakseid (pärandvara pankrotimenetluses Pär

S § 142 lg 1 p 1 nimetatud kulud) Rxxxx Mxxxxxx pankrotimenetluses ei ole. 17. Massikohustused (

§ 146lg 1 p 3; § 148) Seisuga 12.10.2022.

(s.o. perioodil 29.04.2022.-12.10.2022.) ei ole Rxxxx Mxxxxxx pankrotimenetluses pankrotivara arvelt kantavaid massikohustusi tekkinud. 18. Pankrotimenetluse kulud (

§ 146lg 1 p 4; § 150) Seisuga 12.10.2022.

(s.o. perioodil 29.04.2022.-12.10.2022.) ei ole Rxxxx Mxxxxxx pankrotimenetluse läbiviimise kulusid pankrotivara arvel tasutud. Tekkinud kulud katab pankrotihaldur pankrotimenetluse lõpetamisel kohtu poolt määratava pankrotihalduri töötasu arvel. Edaspidi tasutav pankrotimenetluse kulu koosneb pankrotihalduri töötasust ja sellele lisanduvast käibemaksust.

§ 65lg 1 kohaselt määrab halduri tasu suuruse kohus pankrotimenetluse lõppemisel.

Kohus kohaldas võlgniku pankrotti välja kuulutades nii

§ 15

lg 2 kui ka

§ 171lg 1¹.

Haldur lähtub töötasu taotlemisel menetlustoimingute läbiviimiseks kulunud ajast, mitte pankrotivarasse laekunud summast, sest ilma

§ 171

lg 1¹ sätestatuta oleks menetlus raugenud pankrotti välja kuulutamata – võlgniku puudub realiseeritav vara ning arestitav sissetulek on olnud väheldane.

§ 65

lg 11 ja lg 11¹ kohaselt nendes väheväärtusliku varaga pankrotimenetlustes, mida viiakse läbi selleks, et aidata võlgnik kohustustest vabastamise menetluseni, rakendatakse halduri tasustamisel

§ 23lg 1-3 sätestatud ajutise halduri tasustamise põhimõtteid.

Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Pankrotihalduri tasu riigi vahenditest hüvitamise korra kohaselt on riigi hüvitis seotud halduri tööajaga. Haldur taotleb kohtult haldurile 11,5 töötunni eest 690 euro suuruse töötasu määramist arvestusega 60 eurot/tund. Haldur taotleb tasu määramist büroole, mille kaudu haldur tegutseb, 5 seega lisandub tasule käibemaks 138,00 eurot. Tasustatavad töötunnid jagunevad erinevate halduri funktsioonide täitmise vahel üldjoontes järgmiselt: - päringud võlgniku varaliste suhete kohta (kontod, registrid, andmed tulu kohta) 0,50 tund - kogutud teabe töötlemine, analüüs 1,00 tundi - puudutatud isikutele pankrotiteadete saatmine, suhtlus võlausaldajatega 0,50 tundi - pangakonto käsutusõiguse vormistamine ja hiljem lõpetamine, korralduse edastamine Riigi Tugiteenuste Keskusele 0,75 tundi - järelevalve võlgniku sissetulekute üle 0,25 tundi - tegelemine esitatud nõudeavaldusega, nõude kontrollimine ja analüüs 1,25 tund - võlausaldajate esimese üldkoosoleku ettevalmistamine, läbiviimine, protokollimine halduri ettekande ning vara ja võlgade nimekirja koostamine 3,50 tundi - esialgse ja lõpliku võlausaldajate nimekirja koostamine, taotlus kohtule 0,75 tundi - võlausaldajate üldkoosoleku 12.10.2022. ettevalmistamine, läbiviimine, protokollimine 0,50 tundi -

§ 132

ja § 66 alusel pankrotihalduri ettekannete koostamine 0,50 tundi -

§ 158

alusel pankrotihalduri ettekande ja kohtule pankrotimenetluse lõpetamiseks taotluse koostamine 2,00 tundi Tasu taotledes võtab haldur muuhulgas arvesse, et töötasu arvel peab haldur katma pankrotimenetluse läbiviimisega seotud büroo ruumide ja sisseseade kasutustasu ning kulumaterjalide maksumuse (mis on seni olnud umbes 170 eurot menetluse kohta, lisandub käibemaks), aga ka kõik pankrotihaldurina tegutsemise vältimatuks eelduseks olevad püsikulud (Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liikmemaks 90 eurot kuus, kohustusliku vastutuskindlustuse maksumus 37,50 € kuus, kohustusliku täiendkoolituse maksumus keskmiselt 26 eurot kuus). Aruande kohtule esitamise hetkel on pankrotivara hoidmiseks kasutataval võlgniku arvelduskontol nr EE212200001104916824 raha 266,43 eurot. Juhul kui kohus määrab pankrotihaldurile pankrotivara arvel töötasu taotletud ulatuses, saab pankrotivaras oleva summa arvel edaspidi Õigusbüroo Faktootum OÜ-le tasuda pankrotihalduri töötasu 221,89 eurot ning tasule lisanduva käibemaksu 44,38 eurot. Halduritasu ülekandel tuleb tasuda panga teenustasu summas 0,16 €. Pankrotivara arvel katmata jääva töötasu osa summas 468,11 eurot ning tasule lisanduva käibemaksu summas 93,62 eurot, kokku 561,73 € palub haldur hüvitada riigi vahenditest. Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (

§ 162lg 2 p 3) 19.

Käesoleva aruande esitamise hetkeks jaotiste väljamakseid tehtud ja andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta järgmised: 1) pandiga tagatud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded

§ 153

lg 1 p 1 alusel Puuduvad 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded

§ 153

lg 1 p 2 alusel Jrk nr 1 2 Võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) Aktiva Finants OÜ Võlausaldaja registri- või isikukood Tunnustatud nõude summa Rahuldatud nõude summa (EUR) Protsent tunnustatud nõudest (%) 70000349 3 429,06 € 0,00 € 0,00 10746479 9 021,42 € 12 450,48 € 0,00 € 0,00 € 0,00 3) tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded

§ 153

lg 1 p 3 alusel – puuduvad Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (

§ 162lg 4) 20. Rxxxx Mxxxxxx pankrotivaras ei ole olnud pandiga koormatud vara. Seega ei ole Rxxxxx

Mxxxxxx pankrotimenetluses pandieseme müüki toimunud. 6 Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (

§ 162lg 2 p 5) 21.

Rxxxx Mxxxxxx pankrotivaras ei ole müümata müügikõlbulikku pankrotivara ja nõudeid teiste isikute vastu. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel ja kohtuvaidlustest (

§ 162

lg 2 p 6, p 8) 22.

§ 124

lg 2 kohaselt seisneb pankrotivara valitsemine pankrotivara säilimiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga. Võlgnikul puudus tema pankroti väljakuulutamise ajal vara, mille realiseerimisest saaks teenida raha menetlusega seotud kulude katmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kuna kohus kuulutas pankroti välja ilma eelnevalt ajutist haldurit nimetamata, tuli pankrotihalduril teha ka toiminguid, mis enamasti kuuluvad ajutise pankrotihalduri ülesannete hulka – koguda teavet võlgniku pankrotieelse tegevuse kohta, selgitamaks võlgniku varaliste suhete kujunemist, maksejõuetuse tekkimise aega ja põhjuseid ning vara tagasivõitmise võimaluste olemasolu. Selle tegevuse tulemusena kogutud teavet kajastan osaliselt ka käesolevas aruandes. Lisaks eeltoodule tegi haldur iga taolise pankrotimenetlusega vältimatult kaasnevaid toiminguid: 1) valmistas ette, viis läbi ja protokollisin võlausaldajate üldkoosolekuid (27.05.2022. ja 12.10.2022.); 2) koostas ja esitas dokumente kohtule ja muudele isikutele; 3) suhtles võlausaldajatega, kontrollis esitatud nõudeid ning tuvastasid kogutud tõendite alusel võlausaldajate põhjendatud ja tõendatud nõude summa; 4) suhtles Riigi Tugiteenuste Keskusega võlgniku isikukontole laekunud rahaliste vahendite pankrotivarasse saamiseks; 5) pidas arvestust võlgniku sissetulekute üle, 6) selgitas vara pankrotivarasse tagasivõitmise võimalusi ja teiste isikute vastu nõuete esitamise võimalusi. Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (

§ 162lg 2 p 7) 23.

Käesoleva aruande esitamise hetkeks on iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses ei ole võlausaldaja raha saanud järgmine: 1) pandiga tagatud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded

§ 153

lg 1 p 1 alusel Puuduvad 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded

§ 153

lg 1 p 2 alusel Jrk nr 1 2 Võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) Aktiva Finants OÜ Võlausaldaja registri- või isikukood Tunnustatud nõude summa EUR Rahuldamata nõude summa (EUR) Protsent tunnustatud nõudest (%) 70000349 3 429,06 € 3 429,06 € 100,00 10746479 9 021,42 € 12 450,48 € 9 021,42 € 12 450,48 € 100,00 3) tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded

§ 153

lg 1 p 3 alusel - puuduvad Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (

§ 162lg 2 p 8) 24.

Rxxxx Mxxxxxx pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ole kavas esitada hagisid. Kohtukulud, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (

§ 162lg 9) 25.

Kõik menetlusega seotud kulud on kajastatud aruandes. Maksejõuetuse tekkimise põhjused (

§ 163lg 5) 26.

Rxxxx Mxxxxxx teadaolevate võlakohustuste nimekirjast nähtuvalt on tema täitmata võlakohustused tekkinud üldjuhul viimase 2 aasta jooksul ja tema suhtes toimuvad sundtäitmised on olnud suhteliselt edutud. Võlgnik on pannud toime kuriteo ja kuriteos süüdimõistmisele on järgnenud vabaduskaotuslik karistus. Eeltoodu kindlasti ei ole soosinud võlgniku poolt püsiva töö vms. sissetulekuallika leidmist ning olemasolevate võlakohustustuste mõistliku aja jooksul täitmist. 7 27. Eeltoodut arvestades peab haldur võlgniku maksejõuetuse tekkimise olulisimaks põhjuseks võlgniku õigusvastast käitumist. Samas ei ole õige väita, et võlgnik on toime pannud ühtlasi KarS § 384 sätestatud teo (füüsilisest isikust võlgniku varalise seisundi teadev kohustustevastane kahjustamine, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või maksejõuetus). Võlgnikul küll oli võimalik kuriteo kahjulikke tagajärgi ette näha, kuid tõenäoliselt ta lootis kuritegu toime pannes sellele, et see jääb avastamata. Haldur on seisukohal, et omaette kuriteona ei saa käsitada seda, kui kuriteo toimepanemine osutub ka kurjategijale enesele kokkuvõttes nii kahjulikuks, et ta muutub maksejõuetuks. Kohtu põhjendused ja järeldused Pankrotimenetluse lõpetamine 28.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus nõustub pankrotihaldur Küllike Mittga, et pankrotivarast ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning Rxxxx Mxxxxx (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu.

1. Kohus avaldas 13.10.
2. a ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus Rxxxx Mxxxxxx pankrotimenetluse raugemise vältimiseks maksta hiljemalt 28.10.
3. a kohtu deposiiti 1000,00 eurot. Kohtu deposiiti ei ole määratud summat tasutud. Seega leiab kohus, et RxxxxxMxxxxxxx(pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. 30.

§ 162

lg 3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. 31. Kohus leiab, et maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega teod, vaid

§ 163lg 5 tähenduses muu asjaolu.

32.

§ 165

lg 3 alusel tuleb Küllike Mitt vabastada pankrotihalduri kohustusest Rxxxx Mxxxxxx pankrotimenetluses. 33.

§ 163

lg-te 4 ja 5 kohaselt märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ning kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev määrus täitedokumendiks. Halduri tasu ja kulutused 34.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. 35.

§ 65

lg 113 alusel võib füüsilise isiku pankrotimenetluses haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr (

1. aastal 1962 eurot). Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. 8
2. Haldur on taotlenud määrata halduri tasu suuruseks 690 eurot, millele lisandub käibemaks 138 eurot, kokku 828 eurot. Tasu taotleb haldur määrata büroole, mille kaudu tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. Halduril on töötunde olnud 11,
4. Pankrotihaldur taotleb menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest 561,73 eurot, sh käibemaks 93,62 eurot. Pankrotihalduri tasu 266,27 eurot, sh käibemaks 44,38 eurot, taotleb pankrotihaldur välja mõista pankrotivara arvelt. 38.

§ 65

lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.

§ 65

lg 112 sätestab, et riigi vahenditest hüvitatava halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4).

1. Kuna pankrotihaldur taotleb halduri tasu hüvitamist osaliselt riigi vahenditest, tuleb pankrotihalduri tasu määramisel justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 järgi arvestada, et halduri tasu ei ületa 33 eurot poole tunni kohta, st 66 eurot tunni kohta. Haldur on taotluses märkinud, et tema tunnitasu on 60 eurot. Halduri tasu 11,5 töötunni eest on 690 eurot (11,5 × 60), millele lisandub käibemaks 138 eurot. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja kutseoskust ning antud menetluse mahtu ja halduri taotlust, peab kohus põhjendatuks rahuldada Küllike Miti taotlus ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 828 eurot, sh käibemaks 138 eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum.
2. Kuivõrd pankrotivara väärtus ei ole piisav halduri tasu katmiseks ja pankrot kuulutati välja

§ 171lg 11 alusel, määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu hüvitamise osaliselt riigi vahenditest. 41. Ts

MS § 183 lg 2 kohaselt menetlusabi, mida ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Alates 2022 on kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 654 eurot, kahekordne alammäär on 1308 eurot.

1. Kohus leiab, et halduri menetlusabi taotlus on põhjendatud ning Rxxxx Mxxxxxxxx tuleb anda hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 561,73 eurot, sh käibemaks 93,62 eurot. Tasu tuleb välja maksta OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. Pankrotihalduri tasust 266,27 eurot, sh käibemaks 44,38 eurot, tuleb tasuda pankrotivara arvel.
2. Pankrotihaldur taotleb kinnitada seoses menetluse läbiviimisega kaasnevad prognoositavad kulud summas 0,16 eurot - pangateenustasu. Kohus peab nimetatud kulu põhjendatuks ning kinnitab RxxxxxMxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetluses prognoositavad kulud summas 0,16 eurot. Kulu kanda pankrotivara arvel. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine
3. Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS) jõustus 01.07.
4. FiMS § 68 lg 2 näeb ette, et enne FiMS-i jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse 9 redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid
5. aasta
6. juunini.
7. Käesolevas asjas on pankrotimenetlus algatatud enne
8. a
9. juulit ning kohaldamisele tulevad füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid
10. aasta
11. juunini. 46.

§ 169

näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh lõpparuande kinnitamisel.

1. Rxxxx Mxxxxx on esitanud koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik on 21.10.
2. a kirjalikult kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise menetluse välistada ning et võlgnik kohustub täitma

§ 173nimetatud kohustusi.

Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 27.05.2022. a. 48.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. 49. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse

§ 170

lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides, ning avalduses sisalduvad

§ 170

lg-s 2 nõutud kinnitused.

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. 50.

§ 174

lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Vastavalt

§ 176

lg 1 kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotiavalduse esitamise eesmärgiks oli võlgnikule võimaluse andmine vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (

§ 2II lause).

Võlausaldajad ei ole Rxxxx Mxxxxxx kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Võlgnik on olnud Tartu Vanglas olnud rakendatud tööle vangla majandustöödel. Pankrotivarasse on laekunud 216,43 €. Võlgnik kannab karistust kinnipidamisasutuses alates 03.08.2020 ja tema prognoositav vabanemise aeg on 02.12.2022.

§ 1933lg 2 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022.

aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine

§ 175

lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Kui kohus algatab käesoleva määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, möödub kolm aastat novembris 2025. Võlgnik avaldas, et vabaneb detsembris ja saab asuda tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja seeläbi täita võlausaldajate nõudeid. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada Rxxxx Mxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse. 51.

§ 172

lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

52.

§ 172

lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

Võlausaldajad ei ole usaldusisiku kandidaati esitanud. Selleks 12.10.2022. a korraldatud võlausaldajate üldkoosolekule ei ilmunud mitte ühtegi võlausaldajat. 53.

§ 172

lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik 10 suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab.

1. 21.10.
2. a esitas võlgnik kohtule kirjaliku nõusoleku usaldusisiku kohustuste täitmiseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. 15.11.
3. a toimunud võlgniku ärakuulamisel selgitas kohus võlgnikule kohustustest vabastamise menetluse käiku, võlgniku enda ja usaldusisiku kohustusi selle menetluse jooksul. Kohus leiab, et annab võlgnikule võimaluse ise täita võimeline usaldusisiku ülesandeid ning Rxxxx Mxxxxxxx ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid.
4. Kohus kohustab Rxxxx Mxxxxxxx esitama kohtule aruandeid ja arveldamiseks kasutatavate kontode väljavõtted usaldusisiku ülesannete täitmise kohta iga kuue

§ 173

lg 3, mis näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt RxxxxxMxxxxxx tööandjale) teatama. Pärast vangistusest vabanemist peab usaldusisik

§ 173

lg 4 järgi, käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust (Rxxxx Mxxxxxxxtöö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja

§ 173

lg-s 3 nimetatud tulust peab Rxxxx Mxxxxx kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti enda töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust.

1. TMS § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. Kui sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast.
2. Vangistuses viibides lasub Rxxxx Mxxxxxxx kohustus kontrollida võlgniku vabakasutuskontole laekuvaid summasid ja võlausaldajate nõuete katteks eraldatavaid summasid, mille arvel taotleda Tartu Vanglal teha üks kord aastas, iga aasta
3. oktoobril, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele.
4. Pärast vangistusest vabanemist lasub Rxxxx Mxxxxxxx kohustus kontrollida võlgniku arvelduskonto(de)le laekuvaid summasid ja eraldada võlausaldajate nõuete katteks summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta
5. oktoobril, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele. 11
6. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 (p 11) leidnud, et uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
7. Kohus selgitab, et kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku käitumist saab käsitada

§ 173lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena.

Võlgniku väljavaade saada kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid. 63.

§ 1933lg 2 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022.

aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine

§ 175

lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. 64.

§ 175

lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 65.

§ 175

lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 66.

§ 175

lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb

§ 175lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

§ 1933

lg 2 mõttest tulenevalt kohaldatakse sellisel juhul ka

§ 175lg 5 järgi määratud viieaastase tähtaja asemel tähtaega kolm aastat.

67.

§ 176

lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. 68.

§ 177

lg 1 sätestab, et kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 12