← Eesti

2-21-17817/15

Obsah (4)§ 281§ 667§ 2§ 257

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev 2-21-17817 12. detsember 2022 Kohtukoosseis Ants Kull, Kaupo Paal, Urmas Volens Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend XXX eeltõend

) § 281 lg 5 kohaselt teeb kohus dokumendi väljaandmisest keeldumise õiguspärasuse kohta määruse, mille peale on õigus esitada määruskaebus menetlusosalistel ja isikul, kellelt on dokument välja nõutud. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Lähtudes eeltoodust, ei ole võimalik AS-i Postimees Grupp määruskaebust läbi vaadata ning Riigikohus keeldub selle menetlusse võtmisest ja tagastab määruskaebuse esitajale kaebeõiguse puudumise tõttu.

  1. Lisaks märgib kolleegium, et ei nõustu määruskaebuse väitega, et kaebeõiguse puudumine praegusel juhul on põhiseadusega vastuolus. 2-21-17817 Põhiseaduse § 24 lg-st 5 ei tulene isikute õigust vaidlustada eranditult kõiki kohtulahendeid. Seadusandja on pädev määrama edasikaebeõiguse piirid lähtuvalt kohtulahendi olemusest ning arvestades teiste põhiseaduslike väärtustega (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  2. mai
  3. a määrus asjas nr 3-4-1-11-09, p 11). Nii on ka praegusel juhul seadusandja

§ 281lg-s 5 sätestatud määruskaebuste läbivaatamiseks loonud üheastmelise süsteemi.

Kolleegiumi arvates on AS-ile Postimees Grupp asja materjalidest nähtuvalt ja

§ 281

lg-st 5 tulenevalt olnud nõutaval määral tagatud nii oma õiguste kaitseks kaebuse esitamise võimalus kui ka piisavalt tõhusad võimalused põhiõiguste väidetava rikkumise kohtulikuks kontrollimiseks.

  1. Põhiseadusega ei ole vastuolus ka see, et ringkonnakohus lahendas AS-i Postimees Grupp määruskaebuse kirjeldava ja põhjendava osata. Ringkonnakohus võis teha
  2. novembri
  3. a määruse

§ 667

lg 1 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osata, sest määruse peale ei saanud

§ 281

lg 5 kolmandast lausest tulenevalt Riigikohtule edasi kaevata.

§ 667

lg 1 teine lause annab ringkonnakohtule kaalutlusõiguse, võimaldades asjaoludest tulenevalt valida määruse tegemiseks kõige mõistlikum ja tõhusam viis (Riigikohtu

  1. juuni
  2. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-6185/32, p 13). Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et kirjeldava ja põhjendava osata määruse tegemine on mõistlik eelkõige olukorras, kus maakohtu määrus on nõuetekohaselt põhjendatud ja ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu põhjendustega. Kui maakohtu põhjendused ei ole piisavad või arusaadavad, peaks ringkonnakohus eelistama kirjeldava ja põhjendava osaga määruse tegemist (vt Riigikohtu
  3. mai
  4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-14, p 14; Riigikohtu üldkogu
  5. aprilli
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-14, p 70). Muu hulgas on kirjeldava ja põhjendava osaga määruse tegemine mõistlik ka juhul, kui määruskaebuses esitatakse uued väited, mille täiendav kontrollimine ja põhjendamine on vajalik (Riigikohtu
  7. juuni
  8. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-6185/32, p 13). Kolleegium selgitab, et kuigi eelviidatud praktikast nähtuvalt on ringkonnakohtul osal juhtudel siiski mõistlik teha kirjeldava ja põhjendava osaga määrus, ei riku selle võimaluse kasutamata jätmine määruskaebuse esitaja põhiõigusi. Olukorras, kus määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa määruskaebust esitada, ei ole menetlusosalisel vaja põhjendusi selleks, et kaebeõigust teostada, ega ka Riigikohtul selleks, et kontrollida ringkonnakohtu määruse seaduslikkust. Selliselt on

§ 667

lg 1 teine lause kooskõlas ka menetlusökonoomia põhimõttega (

§ 2). 7.

Kohtupraktika ühtlustamiseks märgib Riigikohus järgmist. 8. Ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlevale isikule ning isikule, kes ametialaselt puutub kokku andmetega, mis võimaldavad tuvastada ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku informatsiooniallika, on

§ 257

lg-test 4 ja 5 tulenevalt antud õigus ütluste andmisest keelduda ning samuti

§ 281

lg 2 p-st 2 tulenevalt õigus dokumendi väljaandmisest keelduda, et kaitsta oma informatsiooniallikaid (õigus tugineda allikakaitsele). Ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlevaks isikuks on viidatud sätete mõttes füüsiline või juriidiline isik (ajakirjanik või ajakirjandusväljaanne), kes regulaarselt ja ametialaselt on seotud informatsiooni kogumise või levitamisega üldsusele mis tahes massiteabevahendi kaudu (vrd Euroopa Nõukogu soovitus nr 7

(2000)). Allikakaitse õigus on ajakirjaniku ja ajakirjandusväljaande absoluutne privileeg, seadusandja on neile andnud õiguse otsustada, kas anda informatsiooniallika identiteedi kohta ütlusi või teavet, mis võimaldaksid informatsiooniallika isikut tuvastada.

-ist ega muust seadusest ei 2

(3)2-21-17817 tulene võimalust välistada ajakirjandusvabadust teostava isiku õigust oma allikaid tsiviilkohtumenetluses kaitsta. Kriminaalmenetluses ei saa ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlev isik kriminaalmenetluse seadustiku § 72 lg 1 p 31 kohaselt erandlikult allikakaitsele tugineda juhul, kui muude menetlustoimingutega on tõendite kogumine välistatud või oluliselt raskendatud ning kriminaalmenetluse esemeks on kuritegu, mille eest on ette nähtud karistusena vähemalt kuni kaheksa aastat vangistust, ütluste andmiseks esineb ülekaalukas avalik huvi ja isikut kohustatakse ütlusi andma prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku või kohtu määruse alusel.
  1. Õigus ajakirjanduslikku allikat kaitsta saab olla vaid nendel isikutel, kes tegelevad sisulise informatsiooni töötlemisega massiteabevahendites avaldamiseks, st üldsusele informatsiooni kogumise ja edastamisega. Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et ka internetiportaalis uudiste ja kommentaaride avaldamine võib olla ajakirjanduslik tegevus (Riigikohtu
  2. juuni
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p 14). Selliselt sätestatuna on allikakaitse õigus ajakirjandusvabaduse teostamise tagatis, mis loob eeldused ajakirjaniku ja tema informaatori vahel usaldussuhte tekkimiseks. See tähendab, et ajakirjandusvabadust teostavale isikule informatsiooni andnud isikul peab tekkima veendumus, et ajakirjanikule konfidentsiaalsena usaldatud informatsiooni ja tema vaheline seos ei saa avalikuks. Sellise usaldussuhte loomine võimaldab ajakirjanikul saada avalikku huvi eeldavates küsimustes informatsiooni ka sellistelt isikutelt, kellele sellise teabe avaldamine on seadusega keelatud või mille avaldamine toob talle muul viisil kaasa sanktsioonid, ning võimaldab sel viisil teostada uurimisvabadust ja ajakirjandusvabadust laiemalt. Ajakirjandusliku tegevusega ei ole aga tegemist olukorras, kus internetiportaal üksnes loob kolmandatele isikutele võimaluse informatsiooni (vihje) edastamiseks portaalipidaja kaudu otse avalikkusele, ilma et sellega kaasneks ajakirjanduslik tegevus, st informatsiooni vahendamine avalikkusele ajakirjandusvabadust teostava isiku poolt.
  4. MeeTS § 15 lg 2 kohaselt ei tohi ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlev isik informatsiooniallika nõusolekuta tema tuvastamist võimaldavaid andmeid avaldada. Kolleegium selgitab, et eelnev on kohustus, mis lasub ajakirjanikul üksnes sisesuhtes informatsiooniallikaga. Sõltumata sellest, kas ajakirjanikul see kohustus sisesuhtes informatsiooniallikaga kehtib või mitte (vt MeeTS § 15 lg 3), saab ta allikakaitseõigusele (

§ 257lg-d 4 ja 5, samuti § 281 lg 2 p 2) alati tugineda.

Sellisel juhul peab ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlev isik üksnes arvestama sellega, et ta võib kanda tsiviilvastutust, kui informatsiooniallika vihjele tuginedes avaldatud teave osutub valeks. Samuti ei vabasta selline menetlusõiguslik garantii tõendamiseks kohustatud poolt tõendamiskoormisest tsiviilkohtumenetluses (vt Riigikohtu 16. aprilli 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-15, p 15). (allkirjastatud digitaalselt) 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.