1-13-8657/255

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2022, Tartu (kirjalikus menetlus) Kriminaalasja number 1-13-8657 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. oktoobri
3. a määrus Jaanus Kolpakovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Jaanus Kolpakovi (ik 36611062731) kaitsja jurist Jüri Sakkart, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. oktoobri
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Tartu Maakohtu
7. aprilli
8. a otsusega tunnistati Jaanus Kolpakov süüdi KarS § 25 lg-te 1 ja 2 - § 114 p 7, § 405 lg 2, § 415 lg 1, § 414 lg 2 p-de 1 ja 2, § 418 lg 1, § 22 lg 2 - § 320 lg 2, § 320 lg 2 ja § 183 lg 1 järgi ja talle mõisteti üksikkaristustest raskeima suurendamise teel karistuseks 17 aasta vangistust. J. Kolpakovi karistusaeg algas
9. aprillil 2013 ja lõppeb
10. aprillil
12. Viru Vangla esitas
13. juulil 2022 Viru Maakohtule taotluse J. Kolpakovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
14. Viru Maakohtu
15. oktoobri
16. a määrusega jäeti J. Kolpakov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
17. Maakohtu hinnangul on positiivne, et kinnipidamiskohas on J. Kolpakov töötanud, osalenud riskipõhistel vestlustel tervete peresuhete ja ühiskonnaliikmetega arvestamise teemadel, läbinud sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse asendamise treening“ ning selle jätkutegevustes, parandanud suhted oma kahe vennaga ja tal puuduvad distsiplinaarrikkumised. Positiivne on seegi, et tal on vabanemise korral olemas kindel elu- ja töökoht ning tahe võlgnevusi tasuda. Samas ei ole maakohus veendunud, et J. Kolpakov suudaks vabaduses õiguskuulekalt käituda. Vangla hinnangul ei ole J. Kolpakovi mõttemaailm õigusrikkumisi puudutavas osas muutunud. Tema käitumine on näidanud, et ta ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme ning ei näe mõtet parandada enda käitumist teiste heaolu nimel.
18. J. Kolpakovi on kriminaalkorras karistatud ühel korral. Ta kannab karistust mõrvakatse eest, milleks kasutas lõhkeseadeldist, samuti erinevate lõhkeseadeldise kasutamist ettenägevate süütegude eest ja valeütluste andmise ning sellele kihutamise eest. Tema teod olid ette planeeritud. Tähelepanuta ei saa jätta, kui põhjalikult J. Kolpakov kättemaksuihast tingitud mõrvakatset planeeris, s.o ta valmistas ette elektripliidi ühendamisel vooluvõrguga toimuva plahvatuse. Seda tehes teadis J. Kolpakov, et kannatanu võib saada surmavaid vigastusi ja seadis selle eesmärgiks. Kannatanu surm jäi saabumata J. Kolpakovi tahtest sõltumata, sest plahvatuse ja kannatanu vahele jäi köögis olev külmik. Ühtlasi soovis ta oma endise elukaaslase amfetamiini omamises n-ö süüdi lavastada ja veenis korduvalt teist isikute valeütluste andmisele.
19. Maakohus ei ole veendunud, et J. Kolpakov suudaks ka edaspidiselt konfliktsituatsioone rahumeelselt lahendada. Nagu eelnevast nähtub, elas ta paarissuhte purunemist üle selliselt, et otsustas oma endisele elukaaslasele kätte maksta. J. Kolpakovi ennetähtaegseks vabastamiseks peab temast lähtuv kuritegude oht olema väga väike, sest võimalikud uued kuriteod võivad olla rasked ja ühiskonnaohtlikud. Nii see J. Kolpakovi puhul aga ei ole ja ta tuleb jätta ennetähtaegselt vabastamata. MÄÄRUSKAEBUS
20. Maakohtu määruse peale kaebuse süüdimõistetu J. Kolpakovi kaitsja jurist J. Sakkart, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
21. Kahtlused J. Kolpakovi õiguskuuleka käitumise tõenäosuses põhinevad tema iseloomustuses tehtud oletustel. Tema käitumine vangistuses on eeskujulik ja ta on oma käitumisest teinud vajalikud järeldused. Vabaduses on tal kindel elu- ja töökoht ning reaalsed eesmärgid. Enne praegust vangistust oli J. Kolpakov seaduskuulekas, s.o töötas ja õppis. Tal ei olnud alkoholi ega narkootikumidega probleeme. Ta on muutunud ja soovib edaspidiselt seaduskuulekalt elada. Vabanemise korral allutatakse J. Kolpakov kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Maakohus ei ole põhjendanud, missugust eesmärki aitab J. Kolpakovi jätkuv vangistuses hoidmine täita. Vabaduses on tal rohkem võimalusi omandada eriala, osaleda tööhõives ja läbida sotsiaalprogramme, mis aitaksid kaasa tema resotsialiseerumisele. Maakohus tugineb otsustust tehes ka J. Kolpakovi kuritegudele. Nende eest on teda aga juba karistatud ja need ei toonud kaasa raskeid tagajärgi kolmandatele isikutele. Vangla hinnangul on J. Kolpakovi uue kuriteo toimepanemise riskiprotsendid madalad. Maakohtu viited J. Kolpakovi varasemale elukäigule ja kuritegude asjaoludele ei ole tema mitte vabastamiseks piisavad. See, et J. Kolpakov ei ole ühiskonna silmis ohtlik, näitab seegi, et teda on valmis tööle võtma tema jaoks täiesti tundmatu isik. J. Kolpakovi positiivne käitumine vangistuses ja tulevikuks seatavad 2 eesmärgid näitavad, et karistuse eesmärgid on täidetud ja ta tuleks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
22. Kriminaalkolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et J. Kolpakov ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Vastusena määruskaebusele märgib ringkonnakohus üksnes järgmist.
23. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKK 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus erinevalt määruskaebuses märgitust J. Kolpakovi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel ühtegi sellist kaalutlusviga, millest tulenevalt võis viimane jääda ebaõigesti ennetähtaegselt vabastamata.
24. J. Kolpakovi käitumine on vangistuses olnud paljuski positiivne. Ta on läbinud erinevaid sotsiaalprogramme ja rehabiliteerivaid tegevusi, tegelenud enesearendamisega ja teda ei ole distsiplinaarkorras karistatud. Samas ei saa tema puhul tähelepanuta jätta, et kuigi tegemist on J. Kolpakovi esimese kriminaalkaristusega ja ta viibib sellest tulenevalt esimest korda vangistuses, on tema kuriteo asjaolud siiski väga rasked.
25. Erinevalt määruskaebuses märgitust võib kuriteo toime panemise asjaoludele tugineda ja neid peabki tulenevalt KarS § 76 lg-le 4 ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel arvesse võtma. Nagu öeldud, mõisteti J. Kolpakov süüdi selle eest, et ühendas elektridetonaatori juhtmed elektripliidi võrgupinge vooluringi selliselt, et elektripliidi ühendamisel vooluvõrku toimuks plahvatus, s.o tema eesmärgiks oli endise elukaaslase mõrv. Samuti soetas lõhkeseadeldise olulise osa, suures koguses lõhkeainet ja tulirelva. Lisaks üritas enda endist elukaaslast narkootikumi omamises süüstada, veenis tunnistajat valeütluste andmisele ja andis ka ise valeütluseid. Kõik see kogumis näitab, et ainuüksi eeskujulik käitumine vangistuses ei ole määrav, nentimaks, et J. Kolpakov on tõepoolest paremuse suunas muutunud. J. Kolpakov on oma tegevusega näidanud, et tal puudub igasugune enesekontroll ja ta lähtub vaid iseenda isiklikest huvidest, millise eesmärgi saavutamiseks oli võimeline toime panema väga eriliigilisi ja raskeid kuritegusid. Seega saaks tema ennetähtaegne vabastamine kõne alla tulla, kui leiaks üheselt kinnitust, et J. Kolpakov mõttemaailmas on toimunud märkimisväärsed muutused ja et ta suudaks enda emotsioone vajalikul määral kontrolli all hoida.
26. Nimelt, nagu eelnevast nähtub, soovis J. Kolpakov isikutele, kes talle tema arvates liiga tegid, kätte maksta. J. Kolpakov ei hoolinud isegi sellest, et lõhkeseadeldise paigaldamine oma endise elukaaslase kööki, oleks võinud kaasa tuua raskeid tagajärgi kõrvalistele majaelanikele. Oluline on seegi, et J. Kolpakov ei tegutsenud impulsiivselt, vaid tema teod olid etteplaneeritud. Samuti ei olnud ta ka alkoholi ega narkootikumide mõju all, mis näitab, et J. Kolpakov tegutses kalkuleeritult ja külmavereliselt. See viitab üheselt, et J. Kolpakov ei ole suuteline temas tekkivaid negatiivseid emotsioone kontrolli all hoidma, üldisemale suutmatusele probleeme rahumeelset lahendada ja puudulikule empaatiavõimele. Ka vangla on täheldanud, et J. Kolpakovil on raskusi hoolivuse väljendamisega ehk ta ei hooli kuigivõrd teiste isikute heaolust. Oluline on seegi, et J. Kolpakov ei tunnista vangla hinnangul siiani oma süüd toime pandud kuritegudes ja süüdistab neis hoopis teisi. Seega ei saa J. Kolpakov tegelikkuses siiani oma tegude keelatusest aru.
27. See kõik suurendab aga temast lähtuvat retsidiivsusriski. Kuna inimesed kipuvad oma käitumist kordama, võib eeldada, et J. Kolpakov hakkab jälle kuritegusid toime panema. Seda eriti 3 olukordades, kus tekivad probleemid ja lahkhelid teiste inimestega. Pole kuigivõrd alust arvata, et praegune vangistus oleks J. Kolpakovi hoiakuid ja mõtlemist sellisel määral muutnud, et ta oleks suuteline konflikte ja tema jaoks ebameeldivaid olukordi rahumeelselt lahendama. J. Kolpakovi puhul ei ole uute kuritegude toimepanemise risk veel piisavalt maandatud ja tema ennetähtaegne vabastamine on välistatud.
28. Viimaks, mis puudutab vangla poolt koostatud riskihinnangut, siis juba juurdunud kohtupraktika põhjal sellele tugineda ei saa (vt RKKKm nr 1-09-14101, p-d 26-27), mistõttu jätab ringkonnakohus sellekohased väited tähelepanuta.
29. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
30. oktoobri
31. a määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4