Obsah (5)

§ 184§ 65§ 256§ 64§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. november 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-19-2173 Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulah

§ 184

lg 2 p 1 järgi 5 aasta pikkuse vangistusega.

§ 65

lg 1 alusel mõistis kohus liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 5 aastat vangistust, lugedes Harju Maakohtu 29.06.2018. a otsusega mõistetud 6 kuu pikkuse vangistuse kaetuks 5 aasta pikkuse vangistusega. Samuti karistas maakohus Dmitri Neimarki

§ 256

lg 1 järgi 6 aasta pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõistis kohus Dmitri Neimarkile 6 aastat vangistust, lugedes 5 aasta pikkuse vangistuse kaetuks. Karistuse kandmine algas 03.10.2018, mil Dmitri Neimark kinni peeti. Kohtuotsus jõustus 07.12.

1. 1.
2. Viru Maakohus jättis Dmitri Neimarki 08.12.
3. a määrusega vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohtumäärus jõustus 28.12.
5. Viru Vangla saatis 30.09.2022 Viru Maakohtule materjalid Dmitri Neimarki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Viru Vangla ja Viru Ringkonnaprokuratuur 1 ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.
6. Viru Maakohus jättis 21.10.
7. a määrusega Dmitri Neimarki vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. 3.
8. Esmalt leidis maakohus, et formaalsed eeldused Dmitri Neimarki ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud. Dmitri Neimarkil on kindel elukoht, mis vastab elektroonilise järelevalve kohaldamise nõuetele. Positiivsena tõi maakohus välja, et kinnipeetav osaleb täitmiskava täitmisel aktiivselt – alates 21.04.2021 osaleb majandustöödel, omandas põhihariduse, osaleb aktiivselt erinevates vestlustes, on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning alates 09.09.2022 osaleb programmis „Õige hetk“. Samuti suhtub kinnipeetav positiivselt enesetäiendamisse, soovib end täiendada riigikeele õppes. Vabaduses on tal olemas kindel töökoht, samuti toetust pakkuv lähivõrgustik (elukaaslane ja täisealine tütar), kes on valmis teda materiaalselt toetama. 3.
9. Vaatamata eeltoodule hindas maakohus uue kuriteo toimepanemise riski liiga suureks. Dmitri Neimarki käitumine vanglas ei ole olnud õiguskuulekas – tal on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Kui süüdimõistetu vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Dmitri Neimarkil on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Ta kannab karistust kuritegeliku ühenduse organiseerimise ja suures koguses narkootikumide käitlemise eest grupi poolt. Kuritegu oli äärmiselt teadlikult planeeritud. Varasemate kuritegude hulka kuulub vägivalla kasutamine võimuesindaja vastu. Kuriteod on eriliigilised, suurenenud on nende ühiskonnaohtlikkus ja viimase kuriteoga on saadud suuremat tulu. Teda iseloomustavad kuritegelikud hoiakud, puudulikud probleemilahendusoskused ning grupi mõju. 3.
10. Dmitri Neimarki majandusliku toimetuleku oskus on puudulik. Töötamise registri andmetel ametlikult ta töötanud ei ole, samuti puudub eriala. K-raha andmetel on vabanemisfondis 1962 eurot, kuid võlgnevusi on ca 73 600 eurot, millest ca 61 500 euro nõue on esitatud Maksu- ja Tolliameti poolt. Ta ei ole motiveeritud võlgade maksmiseks. Uute kuritegude toimepanemist võib Dmitri Neimarki puhul soodustada kriminaalse taustaga suhtlusringkond, kes toetasid teda materiaalselt ka vanglas ning kellega suhtlemist ta vabatahtlikult lõpetada ei soovi. Kirjavahetusest nähtub, et ta suhtleb Tallinna, Tartu ja Viru Vanglas kinni peetavate isikutega. 3.
11. Dmitri Neimark kannab karistust isikute grupis suures koguses narkootilise aine kokaiini ebaseadusliku käitlemise eest. Samuti kuulus ta kuritegelikku ühendusse, kus tegeles narkootikumide ebaseadusliku käitlemisega. Dmitri Neimarki ülesanneteks kuritegelikus ühenduses oli temale alluvatelt ühenduse liikmetelt kuritegude toimepanemisega seotud informatsiooni kogumine, narkootiliste ainete hankimine, edasimüüjate varustamine narkootiliste ainetega, narkootiliste ainete müük jne. Lisaks kannab ta vangistust võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamise eest. Selliste raskete kuritegude toimepanemine tähendab, et Dmitri Neimarki retsidiivsusrisk peab olema ennetähtaegseks vabastamiseks väga madal. Dmitri Neimarki käitumine, sh distsiplinaarkaristuste olemasolu, tema suhtlemine kriminaalkorras karistatud inimestega, näitab tema ohtlikkust ning annab põhjendatud aluse karta samataolise käitumise kordumist. Ei ole asjaolusid, mis annaksid aluse kindlalt väita, et isiku hoiakud on vangistuse ajal nii muutunud, et uue kuriteo toimepanemise risk on oluliselt vähenenud. 3.
12. Uute kuritegude toimepanemist võib Dmitri Neimarki puhul soodustada sõltuvusainete (alkoholi ja narkootikumide) tarvitamine.
13. aastal on isikul diagnoositud alkoholisõltuvus, võimesindaja suhtes vägivalla kasutamise pani toime alkoholijoobes. Probleemi alkoholi 2 tarvitamises Dmitri Neimark ei näe. Samuti on tal diagnoositud narkootiliste ainete sõltuvus. Maakohus leidis, et vaatamata programmi „Eluviisitreening“ läbimisele on, arvestades tema varasemaid kokkupuuteid sõltuvusainetega, tema eluviisi ja suhtumist ainete tarvitamisse, kaheldav, et ta suudab vabaduses sõltuvusainete tarvitamisest loobuda,

ket eluviisi pidada ning uusi kuritegusid mitte toime panna. Kinnipeetava Dmitri Neimarki iseloomustusest nähtuvalt ta on impulsiivne, vägivaldne ning manipuleeriv. Tema probleemide lahendamise oskus on puudulik. Ta suhtub ühiskonna normidesse ükskõikselt. Määruskaebus

1. Viru Maakohtu 21.10.
2. a määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu Dmitri Neimarki kaitsja vandeadvokaat Raiko Paas, kes palub tühistada eelnimetatud määrus ning teha uus määrus, millega vabastada Dmitri Neimark tingimisi enne tähtaega vangistusest koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. 4.
3. Dmitri Neimark lõpetas vanglas põhikooli ning kaitsja esitas kohtule õpetajate poolt antud iseloomustuse, mida maakohus ei ole arvestanud. Sellega ei ole kohus väärtustanud süüdimõistetu seniseid püüdeid ja tehtud on kaalutlusviga. Maakohus on toetunud vangla iseloomustusele, kuid ka seda moonutanud. Jääb arusaamatuks, miks ei ole arvestatud kooli poolt antud positiivset iseloomustust. Ka on Dmitri Neimark täitnud kõik individuaalses täitmiskavas ettenähtud sotsiaalprogrammid, mille eesmärgiks on vähendada isiku käitumisest tulenevaid kuriteoriske. Viimane programm „Õige Hetk“ saab läbi novembris. Vajadusel saab määrata erinevate programmide läbimist kriminaalhoolduse käigus, selleks ei pea isik kandma vanglakaristust. 4.
4. Maakohus pole arvestanud asjaoluga, et süüdimõistetu on erinevalt varasemast asunud vanglas tööle. Asjaolu, et Dmitri Neimark teeb koristustöid kinnitab seda, et ta on öelnud lahti kuritegeliku maailma põhimõtetest. Selgelt on toimunud positiivne muutus. 4.
5. Üks kahest distsiplinaarkaristusest on kustunud, seega ei saa kohus sellele tugineda. Kohus ei ole rikkumisi analüüsinud, kuidas saaks nende rikkumiste pealt prognoosida süüdimõistetu käitumist vabaduses. Mõningad isikult leitud esemed (nöör, mänguraha ja meditsiiniline seljatugi) ei kujuta endast sellist ohtu nagu nt allumatusega seotud rikkumised. Liiatigi on süüdimõistetu ohtu nähtud ennekõike kuritegeliku ühenduse organiseerimises ja narkootiliste ainete sõltuvusest tulenevas ainete käitlemises, milliste tegude toimepanemise tõenäosust ei saaks hinnata suuremaks seotult süüdimõistetult äravõetud esemetega. Kaitsja viitab Tartu Ringkonnakohtu 15.06.
6. a määrusele kriminaalasjas nr 1-15-
7. 4.
8. Kaitsja on seisukohal, et kuriteo toimepanemise asjaolude kaal ajas väheneb, seega ei saa pärast 4 aastat (6-st aastast) olla neil vabastamise otsustamisel sellist kaalu. Ka ei ole asjakohased pärast seda aega põhjendused, mis toovad esile süüdimõistetu sõltuvuse narkootilistest ainetest. Lisaks on isik läbinud vastavad programmid. Millest tegi maakohus järelduse, et süüdimõistetu ei ole huvitatud võlgade tasumisest, näha ei ole. Süüdimõistetul on vabaduses garanteeritud töökoht, kust saadud töötasu eest on võimalik võlga tasuda. Vanglas puudub võimalus piisava sissetuleku teenimiseks. 4.
9. Maakohus on leidnud, et süüdimõistetu ei soovi loobuda suhtlusest kriminaalse taustaga isikutega. Ka siin pole kohtu järelduseni jõudmine arusaadav ja kontrollitav selles osas, millest kohus nimetatud järelduse teeb. Kriminaalse taustaga isikutega suhtlemise ärahoidmist või sellest tulenevat riski aitabki vähendada kriminaalhooldus, mille üheks tingimuseks on 3 kriminaalkorras karistatud isikutega mittesuhtlemine. Eeltoodust tulenevalt pole veenev kohtu järeldus, et õiguskuuleka elu elamisel saab takistuseks suhtlus kriminaalse taustaga isikutega. Ta on varasemalt olnud kriminaalhooldusel, mis on möödunud edukalt. Samuti on ta täiendavalt nõustunud elektroonilise valvega, mis kinnitab soovi vabaduses täiendava kontrolli tingimustes oma käitumist tõestada. Viimaseks märkis kaitsja, et maakohus ei ole arvestanud dokumendiga „Kriminaalpoliitika põhialused kuni aastani 2030“.
10. Tartu Ringkonnakohtu 10.11.
11. a määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 18.11.
12. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
13. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Dmitri Neimarki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises.
14. Esmalt märgib ringkonnakohus, et dokument „Kriminaalpoliitika põhialused kuni aastani 2030“ seab küll kriminaalpoliitika arengusuunad, kuid tegemist ei ole kohtule siduva dokumendiga. Kohus teeb oma otsustused lähtuvalt kehtivatest seadustest ja kohtupraktikast ning ei allu poliitilistele suunistele, vaid on oma otsustustes vaba ja sõltumatu. Lisaks ei ole tegemist dokumendiga, mis reguleeriks kuidagi kinnipeetavate ennetähtaegset vabastamist, vaid üldiste suunistega ehk nende suuniste täitmiseks tuleb võtta ette täiendavaid samme (kas siis seaduse, juhiste vms kaudu). Maakohus peab lähtuma ennekõike

§ 76lg-st 4 ja sellega seonduvast kohtupraktikast, mida maakohus ongi teinud.

1. Järgnevalt selgitab ringkonnakohus, millistel põhjustel ei ole Dmitri Neimarki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub peaasjalikult maakohtu määruses märgituga ning vastab määruskaebuses esitatud väidetele.
2. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.

1. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus teinud ühtegi kaalutlusviga, ka mitte kaitsja poolt osundatud teemadel.
2. Kaitsja heidab maakohtule ette seda, et viimane ei ole arvestanud Dmitri Neimarki kooli iseloomustusega ja on lähtunud vaid vangla iseloomustusest. Kahtlemata on positiivne, et Dmitri Neimark omandas vanglas põhihariduse, oli seda tehes kohusetundlik ja püüdlik õpilane. Rahulikkus ja sõbralikkus õppetööl ei tähenda, et Dmitri Neimark ei oleks ka impulsiivne ja manipuleeriv. Vangla koostatud iseloomustus on palju laiapõhjalisem, käsitleb Dmitri Neimarki eelneva elu ja käitumise erinevaid aspekte, samas kui kooli iseloomustus puudutab vaid ühte kitsast valdkonda. Sellest kuidas süüdimõistetu on ennast tundides üleval pidanud ning koolitöid teinud ei saa järeldada, et Dmitri Neimarki poolt uute kuritegude toimepanemise risk on oluliselt vähenenud.
3. Dmitri Neimark on läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused, et viimase programmi, s.o „Õige hetk“, läbis ta alles novembrikuus. Selle põhjal ei saa siiski järeldada, et kõik programmides ja vestlustes läbitu on kinnistunud ja leiab vanglast vabanemisel kohe rakendust. Dmitri Neimark on süüdi tunnistatud kuritegeliku ühenduse organiseerimises, seega 4 oli ta suhteliselt kõrgel positsioonil, allus vaid kuritegeliku ühenduse juhile A.M.. Arvestades seda, et konkreetse kuritegeliku ühendusega liitus ta koos nn oma brigaadiga, oli ta väga tihedalt seotud kuritegeliku eluviisiga. Sellest lahti ütlemiseks on vaja rohkem kui vaid mõne sotsiaalprogrammi läbimist.
4. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga, et Dmitri Neimarkil on vaid üks distsiplinaarkaristus, kuid samas ei jaga kohus kaitsja seisukohta, et seda ei saa pidada riskide kontekstis oluliseks. Vangistusseaduse § 67 p 1 ütleb selgelt, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Arvestades seda, et kinnipeetaval on keelatud omandada ja vallata esemeid ilma loata, samuti seda, et tegemist on kehtiva distsiplinaarkaristusega, ei saa pidada Dmitri Neimarki käitumist vangistuses õiguskuulekaks. See aga seab kahtluse alla tema motivatsiooni järgida vabaduses nii ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid nõudeid ja kohustusi kui ka üleüldiselt hoiduda seadusevastasest käitumisest. Mis puudutab Tartu Ringkonnakohtu 15.06.2022 kriminaalasjas nr 1-15-343 märgitud seisukohta, siis ei ole ringkonnakohus öelnud, et distsiplinaarkaristus ei ole oluline, vaid see ei olnud selles asjas määrava tähtsusega.
5. Maakohus on viidanud kõikidele Dmitri Neimarki iseloomustavatele positiivsetele asjaoludele, kuid samas on toonud välja ka kõik need tegurid, millest tulenevalt ei ole võimalik tõsikindlalt järeldada, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk niivõrd madal, et teda oleks võimalik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Ka ringkonnakohtu hinnangul on nendeks ennekõike kuriteo toimepanemise asjaolud, sõltuvusprobleemid, majanduslik risk ning sidemed teiste kurjategijatega. 14.

§ 76

lg 4 kohaselt on kuriteo toimepanemise asjaolud üheks teguriks, mida tuleb ennetähtaegsel vabastamisel kaaluda. Õige on, et mida pikem aeg on möödas kuritegude toimepanemisest, seda väiksem kaal võib neil olla. Samas tuleb arvestada ka sellega, et isikute, puhul, kes toime pannud raskeid kuritegusid, on oht samasuguste kordumiseks suurem. Dmitri Neimark ei lõpetanud kuritegude toimepanemist enda tahtel, vaid selle lõpetas vangistamine. Tema roll kuritegelikus ühenduses oli väga suur – narkootiliste ainete hankimine, edasimüüjate varustamine, ainete müümine, samuti kuritegude toimepanemisega seotud informatsiooni kogumine ja edastamine juhile, konfliktide lahendamine kuritegelikus ühenduses ning ka kuritegeliku ühenduse esindamine teiste kuritegelike ühendustega suhtlemisel, sh sai ta iseseisvalt otsuseid vastu võtta. Ainuüksi läbitud programmid ja vestlused ei anna alust arvata, et Dmitri Neimarki arusaamad on sellisel määral muutunud, et vabaduses ta tahab ja suudab hoiduda õigusvastasest eluviisist. Ringkonnakohut ei veena, et vanglas tööle asumisega on süüdimõistetu hüljanud oma senised tõekspidamised. Pigem on see kantud ennetähtaegse vabanemise soovist.

1. Kõrgendatud retsidiivsusriskist annab alust rääkida Dmitri Neimarki roll kuritegelikus ühenduses. Tegemist oli ühe kuritegeliku ühenduse tegevuse organiseerijaga, kellel oli suur otsustusõigus ja võim. Temal oli mitmeid alluvaid ning ta ise allus vaid kuritegeliku ühenduse juhile. See näitab, et kuritegelik eluviis oli tema igapäevase elu lahutamatu osa. Selline inimene on omaks võtnud kriminaalse maailma subkultuurilised hoiakud, millest loobumine on nii sisemistel kui ka välistel põhjustel väga raske ja ebatõenäoline. Dmitri Neimark võib küll soovida edaspidi pühenduda oma perele ja käituda õiguskuulekalt, kuid see ei pruugi realiseeruda. Seda tulenevalt kuritegeliku ühenduse spetsiifikast. Juba välja kujunenud suhted ja seosed kriminaalse taustaga isikute ja suhtevõrgustikega ning inimese roll nn allmaailmas muudavad õiguskuulekale teele naasmise kuritegeliku ühenduse ühe organisaatori puhul märkimisväärselt vähemtõenäoliseks kui see on nö tavakurjategija puhul. Kuritegelik ühendus 5 muutub selle liikmete – aga eriti juhtfiguuride – jaoks välise identiteedi ja sisemise minapildi osaks, mistõttu eeldab kuritegudest loobumine radikaalset muudatust inimese mõttemaailmas ja sotsiaalses võrgustikus. Kahtlemata on Dmitri Neimarkil väljakujunenud suhted kriminaalse taustaga isikutega ning arvestades kuritegeliku ühenduse olemust – ennekõike üksteise eest hoolitsemist – on tõenäoline, et vanglast vabanedes, aga ka vangistuse kestel, ei ole suhted liikmete vahel katkenud. Sellele viitab ka asjaolu, et Dmitri Neimark suhtleb erinevates vanglates olevate kinnipeetavatega.
2. Kuivõrd vangla iseloomustusest on näha, et Dmitri Neimark ei ole töötamise registri andmetel ametlikult töötanud, tal puudub eriala ning sissetuleku on saanud kuritegelikul teel, on vähetõenäoline, et isegi töökoha olemasolu korral suudab ta hoiduda hõlptulu teenimisest. Seda enam, et väidetavalt töötas ta ka varasemalt selles äriühingus, kuid see ei mõjutanud vähimalgi määral tema käitumist. Lisaks on tal võlgnevusi u 73 600 eurot ja vabanemisfondis vaid 1962 eurot. Kuigi kaitsjal on õigus, et vanglas on Dmitri Neimarkil keeruline võlgnevusi olulisel määral tasuda, saaks ta siiski üles näidata initsiatiivi ja hakata neid kasvõi osaliselt hüvitama.
3. Ringkonnakohus ei pea väheoluliseks ka sõltuvusprobleeme. Nii on vangla meditsiiniosakond diagnoosinud Dmitri Neimarkil nii alkoholi- kui ka narkootiliste ainete sõltuvuse. Kaitsjaga ei saa siinkohal nõustuda selles, et pärast nelja aasta pikkust vangistust ei ole see justkui argument. Vanglas ei ole võimalik süüdimõistetul tarvitada alkoholi ja narkootikume. Varasem praktika näitab, et olenemata vangistuse pikkusest, ei taga see sõltuvusainetest loobumist vabaduses. Kuivõrd Dmitri Neimark pani toime ka narkootiliste ainete käitlemisega seotud kuritegusid, sh oli see üheks osaks kuritegeliku ühenduse tegevusest, ei saa välistada, et vajadus narkootiliste ainete järele tingib naasmise samalaadsete kuritegude toimepanemise juurde.
4. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et Dmitri Neimarki suhtes ei ole uute kuritegude risk nii märkimisväärselt madal, et võimaldaks tema karistuse kandmiselt ennetähtaegset vabastamist. Ohtu, et Dmitri Neimark jätkab kuritegude toimepanemise organiseerimist, ei ole võimalik ühegi kriminaalhooldusliku meetmega, sh elektroonilise valvega, ära hoida. Seda saab teha oma elukohast väljumata, kuivõrd ka varasemalt oli tal alluvaid ja ta hoiab sidemeid karistust kandvate isikutega.
5. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
6. oktoobri
7. a määrus muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 6