Obsah (15)

§ 177§ 444§ 405§ 5§ 230§ 231§ 173§ 162§ 174§ 175§ 330§ 138§ 144§ 172§ 178

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 01. november kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-120609 Tsiviilasi Osaühing Europark Estonia hagi

§ 177

lg 2 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; jätta poolte menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

1. 3 Kostja seisukohad (31.10.22, 10.10.22, 05.09.22)
2. Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata.
3. Kostja ei ole eitanud ühe auto parkimist 09.08.2019.a EP26 tsoonis kl 16:23, kuid inimliku eksituse tõttu tasus T M mobiiliäpiga (gsm xxx) vale numbrimärgiga sõiduki parkimise eest (lisa 1). Nimelt kuulus tol ajal MTÜ Vivendile kaks sõidukit – xxx, reg.nr xxx ja alles 06.08.2019, ehk paar päeva enne kõne all olevat parkimise päeva, liisitud xxx, reg.nr xxx. xxx omanikuks on SEB Liising ning registreerimistunnistuses on märgitud vastutavaks kasutajaks MTÜ Vivendi ja kasutajateks T M ja I M (lisa 2). Nii T M kui I M olid tol hetkel MTÜ Vivendi töötajad. Kuni alles paar päeva enne kõne all olevat juhtumit oli T M aastaid parkinud mobiiliäpiga xxx, reg.nr xxx ning uue auto lisandumisel tekkis parkimisäppi kahe auto reg.numbrid ja äpi kasutamisel oli lihtsalt inimlik eksitus, ehk pargitud sai vale autonumbriga auto. Lühidalt – T M maksis mobiiliäpiga parkimise eest EP26 tsoonis 09.aug 2019.a autot ajavahemikus kl 16:2116:45 (lisa 1), kuid inimliku eksituse tõttu vale registreerimisnumbriga, sest tegelikult oli parklas xxx, reg.nr xxx ning mobiiliäpiga maksti parkimistasu xxx, reg.nr xxx eest.
4. T M võttis samal päeval, kui leppetrahvi kviitung oli auto esiklaasile paigutatud, ja selle sealt leidis, Europark Estonia OÜ-ga telefoni teel ühendust, et oli kogemata mobiiliäpiga parkima pannud vale numbrimärgiga auto, et kuidas ja mis saab. Kuna antud intsident toimus rohkem kui 3 aastat tagasi, siis ei suuda kostja täna meenutada täpset vestlust. Kostja ei mäleta, kas talle anti juhiseid edasiseks tegutsemiseks, millised need oli, või võeti lihtsalt asi teadmiseks ja lubati ära lahendada, või pidi keegi hoopis hageja poolt kostjaga järgmiseks ühendust võtma, või veel mingi muu variant. Täna ei ole võimalik täna enam tuvastada tehtud kõnet, kuna Telia säilitab kõneeristusi vaid kuni 12 kuud. Samas maksete ajalugu, sealhulgas ka mobiilse parkimise äpiga tehtud maksete ajalugu, on võimalik ka sinnamaani tagasiulatuvalt välja võtta. Kuna hageja poolt ei tulnud mõistliku aja jooksul ühtegi teavitust ega meeldetuletust ühestki maksmata leppetrahvist ega võlgnevusest, siis eeldas kostja, et antud teema sai lahendatud, pani heauskselt selle selja taha ja unustas kogu vahejuhtumi.
5. Europark Estonial võttis aega 1 aasta ja 8 kuud leppetrahvi maksetähtajast alates, et saata nende poolt väidetav esimene meeldetuletus leppetrahvi võlgnevusest. Teise nõndanimetatud meeldetuletuse saatmine võttis sellele järgnevalt aega veel üle 1 aasta. 09.08.2022, ehk ainult 2 kuud peale 02.06.2022 saadetud väidetavat teist (sest esimest pole kostja kätte saanud) nn meeldetuletust (sest email oli peakirjaga „teavitus“) oleks leppetrahv aegunud ja ilmselt hakkas hagejal nüüd kiire, et enne leppetrahvi aegumist leppetrahv sisse nõuda. 02.06.2022 meeldetuletus on saadetud T M’i (sel hetkel MTÜ Vivendi ainus juhatuse liige ja kontoritöötaja) isikustatud emailile xxx kostja jaoks tundmatult ettevõttelt EFTA Legal OÜ ning emaili pealkirjaks teemareal: Teavitus. Kuna T M oli juba emaili saabumise päevale eelnevalt haiguslehel alates
6. mai 2022 (lisa 4), ja on jätkuvalt haiguslehel, siis sel ajal ei tegelenud ta tööalaste asjadega rohkem kui hädavajalik. Veelgi enam jäi tähelepanuta suvalise teemaga võõralt ettevõttelt kiri, mille sisuks võis olla muuhulgas ka reklaam vms ja mille pealkiri ei viidanud millelegi olulisele. Nimelt ei ole MTÜ Vivendi tegevusel igapäevaselt kokkupuudet erinevate äriettevõtetega väljaspool oma mõnd koostööpartnerit, enamasti on klientideks eraisikud. Antud põhjusel jäi ka EFTA Legal OÜ 02.06.2022 saadetud email „Teavitus“ tähelepanuta ja tegelemata kuni 13.06.2022, mil saabus Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnalt maksekäsu kiirmenetluse teavitus, milles sisaldust selle ettevõtte nimi.
7. Kostja leiab, et hageja ei ole astunud aktiivseid samme mõistliku aja jooksul leppetrahvi võlgnevuse välja nõudmiseks. Kogu asi oleks saanud palju varem ja kiirema lahenduse, kui hageja oleks mõistliku aja jooksul saatnud meeldetuletuse, vajadusel mitu. 4
8. Kostja palub kõik hagimenetlusega seotud kulud jätta hageja kanda, kuna kostja pole kuidagi andnud alust hagimenetluse algatamiseks ja ta on ebaõiglaselt ning sunniviisiliselt jõupositsiooni kasutava ettevõtte poolt sellesse kistud. Kohtu põhjendused
9. Tulenevalt

§-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3 500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud. 16. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus

§ 444

lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et

§ 405

lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. 17.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud, tõendatud ja hagi kuulub rahuldamisele.
2. Hageja on esitanud kostja vastu leppetrahvi nõude parkimislepingu tingimuste rikkumise eest. Võlaõigusseadus (VÕS) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg-te 1-2 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 9 lg-d 1-2 sätestavad, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (lg 1). Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest (lg 2). VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. VÕS § 76 lg 1 5 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Pooled vaidlevad, kas kostjale on leppetrahvi nõue esitatud mõistiku aja jooksul ja kas kostja on seetõttu sunnitud nii leppetrahvi kui sissenõudmiskulusid tasuma.
3. Hageja on välja toonud, et esitas leppetrahvinõude sõiduki registreerimisnumbriga xxx (12.07.22 dok 4s, lisad 1, 2,3) ja fotod hageja opereeritavast 09.08.2019, Tammsaare Ärikeskus (EP26, 1437), Tallinn, millest nähtuvalt sõiduk riikliku registreerimisnumbriga xxx olid pargitud nimetatud parkimisalale.
4. Hageja poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks (12.07.22, dok 4s, hagi lisa 2). Hageja on avaldanud tüüptingimustes selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto Europark parklasse pargib. Seega on asjas tõendatud, et sellele vaidlusalusele alale sõites sõidukiga ja seal parkides tuleb esitada parkimisõigust tõendav dokument kooskõlas parkimistingimuste p-ga 4 ning selliselt paigaldatud ja avaldatud tingimustega avaldab hageja VÕS § 16 lg 1 mõttes tahet sõlmida märgitud tingimustel leping parkijaga. Sõites Tammsaare Ärikeskus asuvale alale ja seal parkides, avaldab sõiduki kasutaja omakorda lepingu sõlmimiseks nõustumuse VÕS § 20 lg 1 mõttes ning parkima asudes sõlmib sõiduki kasutaja VÕS § 9 lg 1-2 , VÕS § 8 lg 1 kohaselt lepingu. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine ning kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 kohustuse täitmist, milleks võib olla õigus nõuda VÕS § 158 lg 1 järgi leppetrahvi tasumist. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
5. Hageja on esitanud hagis väidetud ajal ja kohas sõiduki parkimise tõendamiseks pildid, mis on lisatud leppetrahvikviitungitele fotod (12.07.22, dok 4s, hagi lisa 1, 2). Kohus leiab, et on tavapärane praktika, et Tallinna linnas parkides tuleb järgida parkimistingimusi nii eraparklates kui ka linnatänavatel ning tavapärane praktika on ka see, et leppetrahvinõue parkimislepingu rikkumise eest asetatakse sõiduki kojamehe vahele.
6. Leppetrahvinõuetest teatamisega seonduvas märgib kohus järgmist. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja oli väljatoodud ajal sõiduki riikliku registreerimisnumbriga xxx omanik või vastutav kasutaja. Kohus tuvastas esitatud tõendite alusel, et kostjale kuuluv sõiduk olid ajavahemikul 09.08.2019 pargitud hageja opereeritud parklas ning hageja jättis leppetrahvi nõude sõiduki esiklaasile kojamehe vahele (hagiavaldus 12.07.22, dok 4s, lisa 1, 2). Vaidlus puudub ka asjaolu üle, et kostja sai 09.08.2019 sõiduki kojamehe vahele asetatud leppetrahvi nõude kätte, kuid ei tasunud leppetrahvi seal märgitud tähtajaks.
7. Kostja on esitanud vastuväite asjaolule, et hageja ei tuletanud talle leppetrahvi mõistliku aja jooksul meelde. TsÜS § 70 kohaselt kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kätte saaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus on 05.06.2019 otsuses tsiviilasjas nr 2-17-117-146 p-s 12 leidnud, et parkimisteenuse osutamisel 6 leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele võib pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Riigikohus on täiendavalt märkinud, et kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks, kuid praegusel juhul ei ole kohtud selliste erandlike asjaolude esinemist tuvastanud. Hüpoteetilist riski, et keegi möödujatest võib trahviteate esiklaasilt kõrvaldada, kannab parkimislepingu tingimusi rikkunud lepingu pool. Käesoleval juhul on hageja kostjat teavitanud leppetrahvinõudest vahetult pärast rikkumise avastamist, kostja on leppetrahvi nõude kätte saanud, seega leiab kohus, et hageja valis leppetrahvinõudest teatamisel tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi ning on seda teinud VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul. Täiendavat meeldetuletust leppetrahvi tasumise kohta ei näe seadus ette, kuid vaatamata sellele on hageja kostjat leppetrahvi nõudest teavitanud hilisemate e-kirjadega (20.04.21, 02.06.22). Nimetatu on tõendatud hageja poolt 20.09.22 vastuse lisaga 1 (väljavõte logist) (dok 15s, hageja 20.09.22 vastus, lisa 1). Asjaolu, et kostja sõnul on ta sõiduki parkimisel mobiiliäpiga eksituse tõttu tasunud vale numbrimärgiga sõiduki eest (xxx) ei muuda seda fakti, et kostjale kuuluvat sõidukit registreerimisnumbriga xxx oli parkimistingimusi rikkudes pargitud 09.08.2019, Tammsaare Ärikeskus (EP26, 1437), Tallinn parkimisalale. Nimetatut ei muuda ka asjaolu, et kostja enda sõnul võttis ta telefoni teel ühendust hagejaga, et eksitusest teada anda, kuid ei tasunud ei leppetrahvi ega esitanud vaiet määratud tähtaja jooksul.
8. Parkimistingimuste p 5 kohaselt oli kostja parkimislepingu tingimuste rikkumise korral kohustatud tasuma hagejale leppetrahvi summas 30 eurot (dok 4s, 12.07.22 hagiavaldus, lisa 2). Hageja on esitanud leppetrahvinõude summas 30 eurot. Kostja ei ole leppetrahvinõuet tasunud. Hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist ja leppetrahvi tasumist VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel. Kohtu hinnangul ei ole parkimistingimuste p 5 näol tegemist tühise tüüptingimusega, sest leppetrahvi summa 30 eurot ei välju parkimisvaldkonnas tavapäraselt esitatavatest leppetrahvinõuete suurusest. Kohtupraktikas on tunnistatud mõistlikuks ka leppetrahvi summas 57 eurot (vt nt ts.asi 2-16-116867 jne). Seega peab kohus tõendatuks ja põhjendatuks hageja nõuet ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja parkimislepingu rikkumise eest ettenähtud leppetrahvi kogusummas 30 eurot. Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja nõuded kostja vastu leppetrahvide summat ületavas osas, s.o võla sissenõudekulud summas 40 eurot, on põhjendatud.
9. Hageja selgitas, et kohtueelselt saatis hageja kostjale 20.04.2021 ja 02.06.2022 meeldetuletuskirja äriregistris märgitud kostja elektronpostiaadressile xxx. Selles ei ole vaidlust, et kostja ei reageerinud hageja saadetud nõudekirjale ega muudele võlgnevusega seotud meeldetuletustele ning asjaolu, et hageja meeldetuletuskiri oli pealkirjaga „teavitus“ või et kostja oli kirja saamise hetkel haige (kostja 05.09.22 vastus, dok 11s, kostja 10.10.22 vastus, dok 14s), ei ole äriühingu puhul selliselt vabandatav asjaolu, et sissenõudmiskulu vähendada või välja mõistmata jätta. Kohus leiab, et äriühing peab oma tegevuses üles näitama piisavat hoolsust oma tegevusel, sh lugema ka e-kirjade pealkirjadest edasi, ja sedasi vältima võimalikku kahju tekitamist äriühingule. Lisaks ei oleks sissenõudmiskulu tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud.
10. Kohus nõustub hagejaga, et VÕS § 113.1 lg 1 alusel on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot ja vastupidiselt ei nõustu kohus kostjaga, et hageja ei või nõuda sissenõudmiskulusid. Tegemist on minimaalse hüvitise suurusega, mille nõudmiseks ei pea võlausaldaja tõendama tegeliku kahju tekkimist. Nõude eelduseks on võlausaldaja õigus nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja on 7 viivituses oma leppetrahvi nõude maksmisega (makstähtaeg oli
11. 08.2019) ja hagejal oleks õigus nõuda kostjalt seadusjärgset viivist, kuigi hagiavalduses pole seda nõudnud. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ka sissenõudmiskulu summas 40 eurot.
12. Ülaltoodud põhjendustel leiab kohus, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja tuleb rahuldada VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1, p, 108 lg 1, § 158 lg 1, § 159 lg 2, § 113.1 lg 1 alusel täies ulatuses. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista leppetrahv 30 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot, kokku 70 eurot. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus, menetlusdokumentide menetlemata jätmine
13. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt

§ 162

lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 174

lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad poolte menetluskulud kostja kanda.
2. Kohus andis pooltele 30.09.22 tähtajad, sh kulude nimekirja esitamiseks (10.10.22) ja teise poole kuludele aja vastamiseks (vastamise aeg 19.10.22).
3. Hageja esitas 26.08.22 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja tsiviilasja nr 2-22-120609 raames kandnud järgmisi menetluskulusid: hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot, õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ning lepingulise esindaja õigusabikulu 192 eurot (s.o 2 tundi tööd tunnihinnaga 96 eurot). Selle on kostja kätte saanud 02.09.
4. Hageja on täiendanud menetluskulude nimekirja 19.10.2022 esitatud seisukohtade raames, lisades 2 tundi lepingulise esindaja õigusabikulusid (05.09.22, 10.10.22 seisukohtade esitamise eest 1,5h+30min), mis kulus hagejal kostja seisukohtadega tutvumisele ja analüüsile ning hageja vastuse koostamisele ja maakohtule esitamisele. Kohus jätab selle 19.10.22 esitatud dokumendi menetlemata, kuna need on esitatud peale kohtu määratud tähtaega ja nende menetlemine tooks kaasa uute tähtaegade esitamise kostjale ja asja venimist (

§ 330, 331).

33. Kostja ei ole esitanud vastuväidet hageja menetluskuludele. Kohus jätab menetlemata kostja 31.10.22 kohtule esitatud seisukohad, kuna need on esitatud peale kohtu määratud tähtaega nende menetlemine tooks kaasa uute tähtaegade esitamise hagejale ning põhjustaks asja venimist ja otsuse avaldamise aja edasilükkamist (

§ 330, 331).

34.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. 35. Hagejat esindas lepingulise esindajana EFTA Legal OÜ jurist. Menetluskulude hüvitamist nõuab hageja lisaks riigilõivule ja maksekäsu kiirmenetluse kulule ka 8 lepingulise esindaja töö eest. Esindaja õigusabikulud on põhimõtteliselt hüvitatavad. Hageja esindaja tasumäär oli maakohtus 96 eurot (ilma käibemaksuta). Tunnihinna põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14.). Kohus leiab, et asja mahtu ja keerukust arvestades võib

§ 175

lg 1 järgseks esindaja põhjendatud ja vajalikuks tunnitasuks pidada 96 eurot käibemaksuta. Seega kohtu hinnangul vastab hageja esindaja tasumäär kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele, asja sisule ja keerukusele ning sellist tasumäära saab Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda ja Riigikohtu senist praktikat arvestades pidada mõistlikuks.

§ 174

lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt ka Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13 p 16). Kuivõrd hageja ei ole kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta.

1. Hageja lepingulise esindaja ajakuluna on näidatud 26.08.22 avalduses 2 tundi esialgse hagiavalduse esitamisega seonduvalt ning kostja vastuväidetega tutvumisega ning hageja vastusega seonduvalt kokku 2 h. Eeltoodust tulenevalt võib kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide ja kostja esitatud vastuväidete sisu arvestades pidada põhjendatud ajakuluks kokku 2 tundi. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu on käesolevas menetluses kokku 192 eurot (2 x 96).
2. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 100 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (

§ 138lgd 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada.

Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada avalduselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot. 38. Kooskõlas

§ 144punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud.

Vastavalt

§ 172

lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kohtu hinnangul on maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu hüvitamise nõue summas 20 eurot põhjendatud vastavalt

§-le 484.

2. Kohus rahuldab hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kohus määrab hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 312 eurot (ilma käibemaksuta), mille moodustavad hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot ning lepingulise esindaja tasu summas 192 eurot (s.o 2 töötundi tasumääraga 96 eurot). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulud summas 312 eurot. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.
3. Hageja taotlusel ja juhindudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 41.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /digitaalselt allkirjastatud/ Mai Grauberg kohtunik 9