1-21-420/43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2022, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-21-420 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. oktoobri 2022 määrus Daniil Petrenko tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Daniil Petrenko 39104102719), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
3. Tartu Maakohtu 20.01.2021 otsusega karistati Daniil Petrenkot KarS § 263 lg 1 p 1 järgi 6 kuu vangistusega, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati D. Petrenkole Tartu Maakohtu 22.01.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-10003 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aastat vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti D. Petrenkole 3 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka D. Petrenko kahtlustatavana kinnipidamise aeg 19.01.2021–20.01.2021, s.o 2 päeva, ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 3 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust. 1.
4. Tartu Maakohtu 16.02.2021 määrusega rahuldati D. Petrenko taotlus ja lükati 2 kuu võrra edasi D. Petrenkole mõistetud vangistuse 3 aastat 5 kuud 28 päeva kandmisele asumine. Tartu Maakohtu 04.05.2021 määrusega jäeti karistuse täitmisele pööramine edasi lükkamata. Tartu Maakohtu 02.08.2021 määrusega kuulutati D. Petrenko tagaotsitavaks ning määrati tema tabamisel toimetada ta Tartu Vanglasse karistust kandma. 1.
5. Karistuse kandmise aja algus 19.08.2021 ja lõpp 16.02.
7. Tartu Maakohtu 31.10.2022 määrusega jäeti D. Petrenko ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Formaalsed eeldused on täidetud – D. Petrenko on kandnud ära nõutud osa karistusest ennetähtaegseks vabanemiseks ning tal on garanteeritud elukoht, mis vastab ka elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. 2.
8. D. Petrenkot on korduvalt karistatud ning uute kuritegude sooritamise soodusteguriks on eelkõige sõltuvus joovastavatest ainetest (alkohol, narkootikumid) ja impulsiivne käitumine. Seejuures on isik andnud narkootikumide tarvitamise osas vastuolulisi selgitusi. Lisaks on süüdimõistetul diagnoositud mitme psühhoaktiivse aine (amfetamiin, metamfetamiin, alkohol) kuritarvitamisest tingitud psüühikahäire. Seega ei ole usutav D. Petrenko seisukoht, et tal hetkel narkosõltuvust ei ole. Kuigi D. Petrenko sõnul on ta oma käitumist seekord motiveeritud muutma, siis pikkade aastate jooksul see õnnestunud ei ole ning sellele ei ole kaasa aidanud ka varasemad vangistused ja erinevate programmide läbimine nii vangistuses kui ka kriminaalhoolduses. D. Petrenko kriminaalhooldus on lõppenud uue kuriteo sooritamisega katseajal. Puudus alus arvata, et ka seekord vanglast ennetähtaegsel vabastamisel elektroonilisele järelevalve alla D. Petrenko suudaks alluda kriminaalhooldusele, sh hoiduda uute kuritegude sooritamisest. Ka vangistuses ei ole D. Petrenko suutnud õiguskuulekalt käituda ning teda on karistatud korduvalt distsiplinaarkorras, sh vanglaametniku korraldusele allumatuse eest, mis tähendab, et süüdimõistetul on probleeme distsipliiniga ka range järelevalve tingimustes. D. Petrenko puhul esineb väga suur oht, et ta jätkab vabaduses uute kuritegude sooritamist. D. Petrenkost lähtuv retsidiivsusoht ei ole madal ning seda ilmestavad selgelt korduv karistatus ja eriliigiliste kuritegude sooritamine ning vaatamata mitmetele karistustele pikkade aastate jooksul kuritegeliku käitumisega jätkamine. 2.
9. Maakohtu hinnangul ei saa üle tähtsustada D. Petrenkol esinevaid vaimse tervise probleeme, sest ta on võimeline vastutama kuritegude eest ja kandma karistust (s.o on süüdiv) ning seega on ta ka piisaval määral suuteline kontrollima ja suunama enda käitumist. Seejuures vangla iseloomustusest ka nähtub, et D. Petrenko on manipuleerimise eesmärgil valmis ennast vigastama, mida ta on ka korduvalt vangistuse jooksul teinud. Samuti on süüdimõistetu üritanud ära rääkida kriminaalhooldusametnikku, et too kirjutaks positiivse iseloomustuse. 2.
10. Süüdimõistetul on küll vabaduses garanteeritud töökoht, kuid enne vangistust ta ei soovinud töötada. Vanglas on kinnipeetav täitnud töökohustust. D. Petrenkole on määratud töövõimetus, mis tagab vabaduses esmase sissetuleku. Kuigi kinnipeetav on väljendanud vangistuses olles valmisolekut hakata vabaduses tööle ja oma elu sisuliselt ümber korraldada, siis suurendavad kuritegeliku käitumise riski märkimisväärselt D. Petrenko senine käitumine vabaduses, mida iseloomustab järjepidevalt eriliigiliste, sh vägivallakuritegude toimepanemine ning isik on kuriteo toime pannud ka katseajal. Süüdimõistetul on välja kujunenud kuritegelikud hoiakud ja seni ei ole ta suutnud vabaduses käituda seaduskuulekalt. 2.
11. D. Petrenkol on läbimata vangistuses ka täielikult individuaalne täitmiskava, mille läbimine on isiku kuritegeliku käitumise riskide maandamiseks möödapääsmatu. Kuigi on positiivne, et D. Petrenkol on olemas vabanemisjärgselt elukoht, töökoht, toetavad lähedased ja võimalus sissetulekule, ei kaalu need asjaolud üles tema kuritegelikke hoiakuid. Ka enne vangistust nimetatud positiivsed asjaolud ei hoidnud ära uue kuriteo sooritamist, sh ei olnud pere ja lapsed D. Petrenko jaoks nii olulised, et jätkata õiguskuuleka eluviisiga. D. Petrenko puhul ei ole võimalik jaatada, et tema puhul oleks risk uute kuritegude toimepanemise osas piisavalt maandatud. Samuti võib esineda oht, et D. Petrenko asub ühel hetkel karistuse kandmiselt kõrvale hoidma, sest teda tuli vanglasse toomiseks kuulutada tagaotsitavaks ja kinnipidamisasutusse sundtuua. Määruskaebus
12. Tartu Maakohtu 31.10.2022 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu D. Petrenko, kes palub tühistada maakohus määruse ja vabastada süüdimõistetu. Kõiki D. Petrenko vabastamisega kaasnevaid riske on võimalik maandada kriminaalhoolduse, elektroonilise valve ja vajadusel sotsiaalprogrammidega. Süüdimõistetu on oma vigadest aru saanud, soovib elada 2 õiguskuulekalt, kasvatada lapsi ning käia tööl. Väheolulistel asjaoludel ning otsitud põhjustel ei saa jätta süüdimõistetut vabastamata. Maakohus on tuginenud toimepandud kuriteo iseloomule, korduvusele ja viimasele rikkumisele katseajal, mille arvestamine ei ole lubatud. Määrusest ei tulene, miks maakohus ei usu D. Petrenko siirast soovi osaleda laste kasvatamisel isikliku eeskujuga ja soovist loobuda sellel eesmärgil täielikult mõnuainete kasutamisest. Maakohus ei ole viidanud nendele konkreetsetele kuriteo asjaoludele, mis jätkuvalt retsidiivsusriski suurendavad. Kohtuotsuses sisalduv negatiivne prognoos on põhjendamatu. Seisukoht kriminaalhooldusesüsteemi suhtes seab kogu süsteemi vajalikkuse tervikuna kahtluse alla. Täiendava kohustuste panemine – sotsiaalprogrammid, alkoholi osas laboratoorsete analüüside andmine – aitaks tagada süüdimõistetu resotsialiseerumist ning edasist õiguskuulekat käitumist, milleks D. Petrenko on nõusoleku andnud. Lisaks on maakohus jätnud arvestamata süüdimõistetul olevad alaealised lapsed, laste ema on andnud süüdimõistetule andeks ja antud on liiga suur tähenduse määratud distsiplinaarkaristustele. D. Petrenko on suutnud vanglas töösuhet hoida. Vangistus on oma eesmärgi täitnud, süüdimõistetul on käitumisplaan edaspidiseks ning kriminaalhooldus võimaldab isiku üle ka pärast vabanemist järelevalvet teostada. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
13. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 326 lg 3 ja KrMS § 390 alusel läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Aarne Sarjas 3