2-21-7740/39

2-21-7740 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kaire Pullerits Määruse tegemise aeg ja koht 07. aprill 2022, Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 2-21-7740 Kohtuasi If P&C Insurance AS avaldus Kohtla-Järve linn, L.

Koidula tn 7 korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõudes Menetlustoiming Avalduse lahendamine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: If P&C Insurance AS, registrikood: 10100168, asukoht: Lõõtsa 8a, Tallinn, 11415 Harju maakond Avaldaja lepinguline esindaja: Marek Aunver: e-posti aadress: xxx Puudutatud isik: Kohtla-Järve linn, L. Koidula tn 7 korteriühistu, registrikood: 80321445, asukoht: L. Koidula tn 7-22, Kohtla-Järve linn, 30322 Ida-Viru maakond Puudutatud isiku lepinguline esindaja: Maksim Fedotov, eposti aadress: xxx Asja läbivaatamine 19.01.2022 kohtuistungil; istungil osalesid avaldaja lepinguline esindaja Marek Aunver, puudutatud isiku lepinguline esindaja Maksim Fedotov, puudutatud isiku seaduslikud esindajad N. I. ja M. Š., edasi kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON 1. Rahuldada If P&C Insurance AS avaldus Kohtla-Järve linn, L. Koidula tn 7 korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõudes.

2-21-7740 3. Jätta menetluskulud Kohtla-Järve linn, L. Koidula tn 7 korteriühistu kanda.

Edasikaebe kord Määruskaebuse esitamine Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest.

AVALDUS JA AVALDAJA SEISUKOHAD 1. Avalduse asjaolude kohaselt toimus 02.10.2020 kahjujuhtum, mis seisnes selles, et veelekke tõttu sai kahjustada korter asukohaga L. Koidula 7-27, Kohtla-Järve, Ida-Viru maakond.

Korteriomandi asukohaga L. Koidula 7-27 Kohtla-Järve suhtes kehtis kindlustusleping (kindlustuspoliis), mille alusel oli kindlustusseltsil kahju hüvitamise kohustus. Korteriomand oli kindlustusjuhtumi toimumise hetkel kindlustatud If P&C Insurance AS poolt. Kahjustused on fikseeritud vaatlusaktis ja edastatud fotodelt nähtavad, mis on avaldajale esitatud ülevaatuse teostaja OÜ Trendmaster poolt 14.10.2020. Vaatlusakti ja fotode kohaselt oli kahju tekkimise põhjuseks pööningul purunenud/veelekkega külmaveetoru, mille tagajärjel sai kahjustada kannatanu korteris köök, elutuba ja koridor/esik. Leke kõrvaldati 05.10.2020 santehniku poolt, kes vahetas lekkinud toru uue vastu. L. Koidula 7 hoonet Kohtla-Järvel haldab KÜ L. Koidula 7 Kohtla-Järve. Seoses veekahjustustega esitati avaldajale 13.10.2020 hinnapakkumine nr 20-196E ning tööde ja mahtude loend kahjude likvideerimise osas summas 3632,06 eurot. Remondi teostamise käigus pindade avamisel seinas ja põrandas avastati, et kahjustused on suuremad kui esialgses vaatlusaktis ja piltidel, mille kohta edastas remontööde teostaja lisaks 08.11.2020 ekirja teel avaldajale lisaks fotosid. Samuti edastas remonttööde teostaja 11.01.2021 lisaks ekirjaga fotosid ja selgitusi, et garderoobi lagi oli osaliselt ühenduses esiku laega, mis selgus tööde käigus. Samuti kasutati kuivatamise kiirendamiseks õõnespaneeli kuivatit ning gaasipõletit, sest tavapärane kuivatamine ei andnud lae kuivatamisel soovitud tulemusi. Samuti selgitati, et kannatanu ei elanud tööde ja kuivatamise ajal korteris ning edastati voolutarve, mis läks tööde teostamiseks ja kuivatamiseks. Lisatööde osas edastati avaldajale täiendav 10.01.2021 hinnapakkumine lisatööde kohta 21-006E summas 3448,98 eurot. Vastavalt allkirjastatud aktile, olid remonttööd kahjude likvideerimiseks teostatud 12.01.2021. Avaldaja tasus remonttööde eest kogusummas 6 571,49 eurot, vastavalt esitatud 13.01.2021 arvele nr 210052 ja lisatud maksekorraldusele. Avaldaja selgitas, et arvel on koostatud summa väiksemas ulatuses võrreldes aktiga, millega arvestati maha omavastutuse osa kindlustuspoliisi kohaselt. Lisaks hüvitas avaldaja kannatanule remonttööde teostamise ajal kulunud elektrienergia eest perioodi november 2020 eest, mille teostamise ajal kannatanu korteris ei viibinud vastavalt elektrienergia 30.11.2020 arvele ja maksekorraldusele summas 46,95 eurot. Kokku hüvitas avaldaja kannatanule kahju 6618,44 eurot (6 571,49 + 46,95). Avaldaja saatis 13.01.2021 puudutatud isikule tagasinõude tekitatud kahju hüvitamiseks summas 6 618,44 eurot, tasumise tähtajaks oli 10 päeva. Puudutatud

isik ei nõustunud kahju hüvitamisega. Avaldaja lisas avaldusele lisaks foto pööningul asuvast veetorust, mis lekkis ning fotod, mis on tehtud veetorust pärast toru vahetamist. Avaldaja vastas puudutatud isikule 14.01.2021 e-kirja teel ja jäi oma nõude juurde. Avaldaja selgitas, et ta on tõendanud, et kahjujuhtumi põhjuseks oli maja kaasomandisse kuluv tehnosüsteem ehk pööningul asuv veetoru ja pööningul asuvad veetorud kuuluvad kaasomandisse (KrtS § 4 lg 3) ning tegemist oli ehitise olulise osaga TsÜS § 55 lg 1 mõttes. Kaasomanikud ei täitnud 2-21-7740 tehnosüsteemi kontrollimise kohustust ning ei taganud selle süsteemi korrasolekut.

Korteriomanikud valdavad ja kasutavad kaasomanikena AÕS § 72 järgi veetoru ühiselt ning vastutavad ühiselt selle korrasoleku eest. Kahjujuhtum sai võimalikuks kaasomanike tegevusetusest. Seega on täidetud kahju hüvitamise nõude eeldused. Seega, kuna kahju tekitanud asjaolu lähtus kaasomandi osast vastutab puudutatud isik kannatanule kahju põhjustamise eest ning avaldajale läks kindlustusvõtja/kannatanu kahju hüvitamise nõue üle VÕS § 429 lg 1 alusel ning avaldajal on õigus esitada kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku kui korteriühistu vastu.

Avaldaja hinnangul on tõendatud ka puudutatud isiku poolt kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise vaheline põhjuslik seos. Kui hoone tehnosüsteem/veetorud oleks korrektselt hooldatud ja parandatud, ei oleks kahju tekkinud. Eeltoodust tulenevalt ning avaldusele lisatud tõendite kohaselt on korteriomandile asukohaga L.Koidule 7 - 27, tekitatud kahju eest vastutav puudutav isik. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista kahju hüvitis summas 6618,44 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 156,54 eurot (põhinõudelt 6618,44 eurolt nõudekirjas nõude tasumise tähtajale, so 23.01.2021 järgnevast päevast, so alates 24.01.2021 kuni 12.05.2021, VÕS § 113 lg-s 1 määras), kokku 6774,98 eurot ning edasiulatuv viivis alates 15.05.2021 (avalduse kohtusse esitamisele järgnevast päevast) põhinõudelt 6618,44 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

Sama hästi kui oleks pilt tehtud pööningu välisuksest, võib puudutatud isik asuda samuti väitma, et ühed pildid on tehtud ühes kohas ja fotod pööningust teises majas. Selline vastuväide on ilmselgelt otsitud ja asjakohatu. Avaldajale edastatakse alati fotod ning avaldajale ei ole teada olukorda ega kindlustusandjaid, kes nõuavad tõestuseks videosalvestusi. Muuhulgas avaldaja selgitas, et kuna hoonel on kolm korrust ja kahjustatud korter asus kolmandal korrusel, kus veekahju sai alguse laest ja edasi alla mööda seinu, siis ei ole kahjustatud korteri kohal ühtegi korterit vaid ongi pööning. Avaldaja selgitas, et kui tegemist on varakahjuga ning kui on olemas korteriühistu, siis pöördubki avaldaja alati kahjujuhtumi raames kõigepealt korteriühistu poole selgitamaks välja, kas kahju tekkis kellegi korteriomandi reaalosa koosseisu kuuluva torustikust või kõigi korteriomanike kaasomandisse kuuluvast torustikust. Niisamuti käitus avaldaja ka käesolevas asjas. Avaldaja pöördus korteriühistu juhatuse poole selgituse saamiseks. Ilmselgelt kui tekib kahjujuhtum, siis on esimesena kohapeal korteriühistu esindajad, kes peavad veelekke põhjused tuvastama. Veelekke korral on see hädavajalik, et lekke tuvastatakse koheselt, sest juhul kui tegemist on üldveetoru lekkega siis tuleb leke kõrvaldada. Samuti on puudutatud isiku vastuväited vastuolus puudutatud isiku enda poolt antud selgitustega. 05.10.2020 on puudutatud isik avaldajale esitanud selgituse 02.10.2020 kahjujuhtumist. Nimetatud selgitustes puudutatud isik kinnitas ise, et pööningul olev veetoru tõepoolest lekkis, mis on kannatanu korteris kahju põhjustanud. Samuti kinnitas puudutatud isik, et 05.10.2020 käis santehnik ja vahetas lekkiva toru uue vastu ning seega korteriühistu kõrvaldas veelekke. Seega on puudutatud isik ise kinnitanud avaldajale, et pööningul olev veetoru lekkis, mis tekitas kannatanule kahju.

Käesolevas kohtumenetluses asuda väitma, et midagi ei ole avaldaja poolt tõendatud on ilmselgelt vastuolus puudutatud isiku enda selgitustega. Juhul, kui puudutatud isik leiab, et leke oli mujal kui väidetavast pööningul olevast veetorust, siis on puudutatud isiku kohustus väidetut tõendada. Käesoleval juhul oli tegemist kaasomandi osaga, mille korrashoiu kohustus oli KrtS § 12 lg 1 ja lg 2, § 34 lg-te 1 ja 2 kohaselt korteriühistul. Käesoleval juhul on korteriühistu tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandustööde korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike otsuste tegemata jätmine, põhjustanud kahju kannatanule.

Asjaolust, et toru läks lekkis, järeldub, et korteriühistu ei olnud piisava intervalliga kontrollinud torustiku seisundit ja rikkusid sellega neil lasuvat käibekohustust. Hageja seisukohast on seega täidetud VÕS § 115 toodud eeldused. Kui KÜ oleks täitnud tehnosüsteemide korrapärast 2-21-7740 hooldust ja kontrolli ei oleks kannatanule kahju tekkinud. Avaldaja oli seisukohal, et korteriühistu ei ole tõendanud, et rikkumine on vabandatav. Avaldaja ei nõustunud puudutatud isiku vastuväidetega kahju suuruse ja selle kõrvaldamisega seotud kulude suuruse osas. Avaldaja on kindlustusvõtjatele tekkinud kahju kindlustuslepingu alusel hüvitanud ning VÕS § 492 lg 1 järgi on avaldajal hüvitatud ulatuses nõue puudutatud isiku kui kahju põhjustajate vastu. Avaldaja nõuab puudutatud isikult korteris nr 27 kahjujuhtumi tõttu ehitusettevõtjale remonditööde eest makstud kulude hüvitamist. Avaldaja viitas avalduses toodud tõenditele ja asjaoludele, et põrandate ja lagede avamisel avastati, et kahjustused on suuremad, kui algselt ülevaatust tehes märgiti. Ilmselgelt alles põranda ja lagede eemaldamisega nähtub kahjustuse täpsem ja tegelik ulatus. Avaldajale jäi arusaamatuks puudutatud isiku väide, et pole mõistetav, millised kahjud tekkisid. Fotodelt nähtub veekahjustused tapeetidel, laes ja põrandal. Kuna laminaatparkett ja aluspõrand oli saanud vett ehk veekahjustuse, siis ilmselgelt tuleb kahjustatud pinnad välja vahetada. Fotodelt nähtub, et veekahju oli nii seintes, laes, kui ka põrandal mis on fikseeritud niiskusemõõdikuga. Avaldaja viitas, et avalduse lisadest 6, 7 ja 12 hinnapakkumisest nähtuvad tööd, mida kahju likvideerimisel tuli teostada. Hinnapakkumistega ongi välja toodud tekitatud kahjude suurus, mida läheb vaja endise olukorra taastamiseks. Üks suurimaid lisakulusid oli niiskusimurite rent, et pinnad saaksid enne remonti kuivaks vastavalt avalduse lisadele 10 ja 12.

Puudutatud isiku viited, et kahju suurenes ehitusvea/praagi tõttu on meelevaldne ja paljasõnaline.

Samuti on seetõttu asjakohatud puudutatud isiku väited, et avaldaja ei selgitanud välja uute vigastuste põhjust. Avaldaja selgitas, et ei tekkinud uusi vigastusi nagu nähtub fotodelt ja ekirjast (lisad 10-12), vaid pindade avamisel avastati, et kahju on suurem/ulatuslikum ning kahju kõrvaldamine läks seetõttu ka rohkem maksma. Avaldaja märkis, et eeldatavalt oli veeleke pikemajalisem, mis torustiku lekke suurenedes lõpuks nö nähtavamaks/kuuldavaks muutus ehk hakkas laest vesi tilkuma. Sellisele arvamusele on puudutatud isik ka ise jõudnud oma 05.10.2020 selgitustes. Avaldaja poolt esitatud tõenditest ei saa teha järeldust, et tegemist ei oleks vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutustega ning et kannatanu oleks mingis ulatuses tehtud tööde võrra rikastunud. Avaldaja tõendas, et tegemist on vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutustega. Hinnapakkumises toodud tööd ja materjalid on tavapärased korteri seinte, lagede ja põranda kahjustuste kõrvaldamiseks. Avaldaja esitas avalduse lisades 6, 7 ja 12 üksikasjalikult ja detailselt koostatud hinnapakkumised, milles on välja toodud eraldi, mis tööd on vaja kahjustuse eemaldamiseks teha ning töö maksumus ning milles ruumi kahjustuste kõrvaldamisega on tegemist. Eraldi on välja toodud remonttööde jaoks vajaliku materjali maksumus. Vaatlusaktis on tuvastatud, et kahjustada on saanud kogu korteri siseviimistlus.

Puudutatud isiku vastuväited on üldsõnalised, st puudutatud isik ei ole välja toonud, millised hinnapakkumises märgitud tööd nende seisukohast ei ole põhjendatud. Remonttööde teostaja Trendmaster OÜ on avaldaja koostööpartner ehk ehituse alane ekspert (keda avaldaja kasutab pidevalt kindlustusjuhtumite korral), kes oskab öelda, mida vaja teha kahjustuse kõrvaldamiseks ja palju see maksma läheb. Trendmaster OÜ tegevusvaldkonnaks on ehitus ning seega on hinnapakkumises toodud kalkulatsiooni näol tegemist tavapärase nimetatud tööde maksumusega.

Avaldaja tõendas, et nimetatud tööd olid vajalikud, need teostati ja et avaldaja hüvitas kahju.

Puudub vaidlus selles, et hoone pööningul veetoru lekkis ja puudutatud isik on 05.10.2020 lekke kõrvaldanud. Avaldaja tõenditega on tõendatud, et korterile nr 27 tekkisid veekahjud, mis said alguse korteri kohal pööningul asetsevast torust, seda kinnitas ka tunnistaja E. A. 19.01.2022 toimunud kohtuistungil. Tunnistaja kinnitas, et kahjustused olid seotud lekkega, kuna niiskusmõõtja mõõtes olid veekahju saanud pinnad jätkuvalt niisked. Kui tegemist oleks olnud varasema kahjustusega siis ilmselgelt oleks pinnad selleks ajaks juba kuivanud ja niiskusemõõtja ei oleks seega liigniiskust pindades fikseerinud. Puudutatud isik ei ole kohustustest vabanemiseks tõendanud, et rikkumine oli vabandatav või et kahju tekkis mujalt. Ka on puudutatud isiku väited, et kahju tekkis varaemalt, tõendamata ega ole kooskõlas avaldaja tõenditega, sh asjaoluga, et pinnad olid liigniisked. Veelkord märkis avaldaja, et põrandate ja lagede avamisel avastati, et kahjustused on suuremad, kui algselt ülevaatust tehes märgati. Ilmselgelt põranda ja lagede katte eemaldamisega nähtub kahjustuse täpsem ulatus, mida esialgsel vaatlusel koheselt ei avata ning 2-21-7740 samuti selgus vajadus kuivatite kasutamiseks, kuna tavapärane kuivatamine ei andnud tulemust.

Puudutatud isiku vastuväited on üldsõnalised ja puudutatud isik ei ole välja toonud, millised hinnapakkumises märgitud tööd nende seisukohast ei ole põhjendatud.

PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHAD 4. Puudutatud isik palus avalduse rahuldamata jätmist. Avaldajal lasus tõendamiskohustus, mis puudutab sündmuse ja puudutatud isiku süü olemasolu (sh et korterile tekitas kahju puudutatud isik või selle tegevus). Puudutatud isikule jäi arusaamatuks, mis korteris toimus ja mis oli kahju põhjuseks. Korteris 02.10.2020 toimunud lekke täpset põhjust ei tuvastatud ja ainus, mis osutab puudutatud isiku süüle on korteri nr 27 omaniku ja avaldaja avaldus. Korteri ülevaatuse aktist ei tulene, et veeleke toimus puudutatud isiku süül ja aktis puuduvad andmed selle kohta, mis oli lekke põhjuseks. Fotod ei kajasta lekke tekkimise põhjust ja need ei osuta puudutatud isiku seotusele. Avaldaja poolt pööningul tehtud fotodest ei ole võimalik tuvastada, kus need fotod tehti ja kas nimetatud toru oli lekke põhjuseks ning fotodelt ei nähtu lekke jälgi. Kohtusse pöördumisel ei tuvastanud avaldaja, korteriomanik ega ehitusfirma korteris toimunud lekke põhjust ja ülevaatuse akt koostati oletuste põhjal ja veelekke põhjust välja ei selgitatud.

Avaldusest ei selgu, millised ruumid olid korteris lekke tulemusel kahjustatud ja arusaamatuks jäi kahjustuste maht. Avaldusest lähtuvalt ei ole mõistetav, milline kahju oli lekke tulemusel tekitatud kindlustatud korterile nr 27. Täpsemalt aga, millised avaldaja poolt avalduses kirjeldatud vigastused korteris ilmusid ja millal. Aktis puuduvad andmed tekitatud kahju suuruse kohta ja fotodest nähtuvalt võib rääkida kahjustuste mitteolulisusest. Esitatud eelarvele ja tehtud tööde loetelule on kahjustuste maht suurem, mis olid algselt dokumenteeritud. Fotod annavad tunnistust sellest, et korteris toimus laiahaardeline remont ja võib oletada, et uued defektid võisid tekkida korteris toimunud remonditööde käigus ning võisid olla seotud ehitustööde korraldamisega, kuid mitte korteris 02.10.2020 toimunud lekkega. Näiteks remonti teinud ehitusfirma töödes esinenud praagist. Avaldaja dokumentide põhjal ei saa kindlaks määrata, kui palju kulutati korteris 02.10.2020 toimunud lekke tagajärgede likvideerimiseks, palju aga uute korteris tekkinud kahjustuste kõrvaldamiseks. Kuna korteris olevate uute kahjustuste põhjus jäi tuvastamata, siis mille põhjal omistab avaldaja need puudutud isiku tegevusele. Avaldaja dokumentidest võib teha järelduse selle kohta, et korteris tekitatatud kahju suurus on väiksem tehtud remondist ja lekke tagajärgi ei kõrvaldatud.

Kahjustusi, mis esinevad avaldaja poolt esitatud fotodel, näha ei ole. Avaldaja ja korteriomaniku fotode kuupäevade vahel on erinevus kõigest kolm päeva. Korteriomaniku fotod olid tehtud 05.10.2020 ja 08.10.2020 avaldaja fotod. Korteriomaniku poolt 05.10.2020 fotodelt nähtuvad seinal kollased joad ning arvestades nende värvi ja vormi, siis need on väga vanad ning see tähendab seda, et need ilmusid enne 02.10.2020. Tunnistaja ei kinnita seda, et uus kahju oli seotud oktoobris 2020 toimunud lekkega maja katusel ja tunnistaja rääkis korteris olevast kõrgenenud niiskusest, kusjuures niiskuse tekkimise põhjus ei olnud tema poolt tuvastatud ega tõendatud. 2016. aastal sai korteriomanik loa ja ühendas korterid nr 27 ja 28, korteriks nr 27.

Ümberplaneeringu projekti uurimisel võib avastada, et projekti väljatöötamisel avati seinu ja vaheseinu, uuriti ka sisekonstruktsioonide seisundit. Kui võrrelda avaldaja fotosid ekspertide kokkuvõtteid, siis võib näha, et sisekonstruktsioonide seisukord ei ole muutunud. Seega olid korteri nr 27 varjatud osad 2020 novembris umbes samasuguses seisukorras nagu aprillis 2016, 2-21-7740 mil projekt koostati. Kui avaldaja väitis, et avastas täiendava kahju novembris 2020, siis räägib ta iseendale vastu. Kuna see, mida avaldaja peab täiendavaks kahjuks, mis tekkis 02.10.2020 lekke tulemusel, oli veel aprillis 2016, st 3,5. aastat enne leket. Ümberplaneerimise projektile muutus korteri asukoht ja pindala (mh vannituba, wc, köögi pindala). Korteris nr 27 kõrgenenud niiskus võis tekkida projekteerimisel tekkinud vigadest ja ümberplaneerimise teostamisest. Avaldaja ei ole esitanud dokumente ja andmeid selle kohta, millises seisukorras oli korter kuni 02.10.2020.

Esitatud hinnapakkumised nr 21-006Е ja nr 20-196Е, kajastavad vaid neid kulusid, mida kandis avaldaja korteri remondil. Seejuures ei ole võimalik avaldaja poolt esitatud dokumentidest mõista, kas tema poolt kantud kulud olid seotud terve korteri remondiga või siis olid seotud tekitatud kahju kõrvaldamisega.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 6. Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Avaldaja on kindlustusvõtjale tekkinud kahju kindlustuslepingu alusel hüvitanud. Hüvitatud ulatuses läheb kindlustusvõtja võimalik kahju hüvitamise nõue kolmanda isiku (kahju põhjustaja) vastu (sõltumata nõude õiguslikust alusest) võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 492 lg 1 alusel üle kindlustusandjale. Seaduse alusel nõude üleminekule kohaldatakse nõude loovutamise kohta sätestatut (VÕS § 173 lg 2). Nõude üleminek ei muuda selle identiteeti. Kuna avaldaja on vaidlustamata asjaoluna kindlustusvõtjale hüvitanud kindlustusjuhtumist põhjustatud kahju, siis on selles ulatuses avaldajale üle läinud kahju hüvitamise nõue ning avaldaja on omandanud 2-21-7740 kindlustusvõtja õigusliku positsiooni ja avaldajal on nõudeõigus puudutatud isiku vastu.

08.10.2020 varakahju vaatlusaktist nähtuvalt oli kahju toimumise ajaks 02.10.2020, avariibrigaad käis kohal 05.10.2020. Kahjujuhtumi põhjuseks on märgitud, et pööningul purunes külmaveetoru ja kahjustada on saanud korteris asukohaga L. Koidula 7-27, Kohtla-Järve (kolmas korrus) koridor, elutuba ja köök ning kahjustused on ära näidatud joonisel (dtl 41).

Koidula 7 KÜ juhatuse esimehe N. Š. 05.10.2020 e-kirjas (e-posti aadress: xxx on kinnitatud, et „Neile helistas 02.10.2020 A. K., elukohaga L. Koidula 7-27, Kohtla-Järve ja tema koridoris tilgub vett pinglaele. Korteri nr 27 omanik A. K. ja V. I. läksid L. Koidula 7 pööningule ja leidsid, et vesi tilgub üldkasutatava veetoru isolatsiooni vahelt. Tuli santehnik ja koos L. Koidula 7 korteriühistu juhatuse esimehega mindi pööningule ja kontrolliti kõiki veetorusid, muid lekkeid ei leitud, pööningu põrand oli kuiv ja lekkiva veetoru alune pind kaeti hoolikalt suure kilega kuni avarii likvideerimiseni. Laupäeval, 03.10.2020, kell 7 hommikul helistas korteri nr 27 omanik taas korteriühistu juhatuse esimehele N. I.le, et tema korteris tilgub vesi jälle pinglaele. A. K. võttis 1. trepikoja võtmed ja läks L. Koidula 7 pööningule. A. helistas ja ütles, et veetoru alusel kilel on väikene kogus vett, mujal oli A. sõnutsi pööningu põrand kuiv. Seejärel, laupäeval, 03.10.2020, kell 9 hommikul, läksid pööningule korteriühistu L. Koidula 7 juhatuse liige M. Š. ja V. I. ning tuvastasid samuti, et veetoru all kilel on väikene kogus vett, põrand on kuiv. Vett tilkus väga vähe, kuid ilmselt oli see toimunud juba pikka aega ja lagi korter nr 27 kohal oli läbi ligunenud. Esmaspäeval, 05.10.2020, saabus santehnik ja asendas üldkasutatava veetoru uuega L. Koidula 7 korteriühistu kõrvaldas avarii lühikese ajaga. Korteriühistul L. Koidula 7 kindlustus puudub“ (dtl 184-185 venekeelne ja dtl 186-187 eestikeelne e-kiri).

19.01.2022 tunnistaja E. A. ütluste järgi teostas ta kahjujuhtumi järgselt kahjude likvideerimist korteris. Pööningul käies oli kohal ka korteriühistu esindaja ja pööningul näidati talle purunenud või veaga toru ning viga oli tolleks hetkeks juba likvideeritud. Vigastatud või juba likvideeritud toru asukoha kohta märkis tunnistaja, et oli koridori, osaliselt ka elutoa kohal, täpseid mõõdistusi ei teinud, aga asukoht oli umbes selles kohas (dtl 353). Pärast toru vigastuse kõrvaldamist tuvastas ta vigastuse ümbruses niiskuse mõõtjaga (dtl 354). Esialgne hinnapakkumine sisaldas pindmiste kihtide parandamist, ei sisaldanud töid, mida ei olnud võimalik määrata enne avamisi.

Pärast avamist, tapeedi eemaldamist liigniiskuse mõõtmisel, materjalide kindlaks määramist said lisatööd kirja pandud. Täpsustavalt pärast pinglae ja tapeedi eemaldamist tuvastas tunnistaja niiskuse, mh sisemistest kihtidest, millest tulenevalt on võimalik määrata ka materjale. Sai tuvastatud, kus oli kipsplaat seinas, krohvipind kihtide eemaldamisel. Ukse ava kõrval vasakule poole suunaga, kui vaadata näoga elutoa poole, olid niiskuskahjustused. Pindmine kiht oli kipsplaat, igal juhul tagasi pandi kipsplaat, ja lisaks puitsõrestik, kust on samamoodi peale viimistlusaluse materjali eemaldamist mõõdetud liigniiskus. Teisel pool, elutoa pool, eemaldati krohv ja see asendati kipsiga, et saada puitsõrestik kätte ja kuivama. Põrandaliistu alt mõõdeti liigniiskus ja eemaldati niiskuskahjustustega laminaatparkett, mille oldi sunnitud välja vahetama.

Elutoa osas laminaadil oli samamoodi liistu servas liigniiskus, tehti kontroll ja tulemusena esines laminaadil kahjustus, mis tuli välja vahetada. Lisaks vajas avamist ka aluspõrand, kuna aluspind oli liigniiske. Koridori osa pinglae tagant tuvastati liigniiksus lae pinnalt, lael olid mustad täpid peal, värvi ja pahtlikiht osaliselt kobrutas, mõõdeti liigniiskus. Kui pinglagi oli avatud, siis käis ülevaatusel ka ühistu liige (dtl 354). Ühistu liikmetele sai üle näidatud ka aparaadiga, et pinnad olid märjad ja esinesid kahjuliinid, pinglagi oli sel hetkel kindlasti lahti. Tapeedil olid juba 8-ndal kuupäeval silmnähtavad kahjud (dtl 355). Kahjuliinis, kus on konkreetsed veejäljed on seotud antud kahjujuhtumiga, kus ülevalt poolt tuli suurem kogus vett läbi antud korteri. Niiskust mõõdeti ka puitosast, mitte ainult pindmisest kihist. Mõnda aega kuivatati lae ja seina pindu, siis ei andnud 2-21-7740 lae pind niiskust kätte ja tuli kiirendada kuivatamise prosessi, et klient saaks koju tagasi. Pindu ei saa sulgeda ennem, kui liigniiskus on kätte saadud. Gaasipõleti kasutati, et niiskust välja kuumutada ehk muuta temperatuuri toas oluliselt soojemaks, gaasipõleti samal ajal kiirgab seda kuuma õhku välja, ajab õhu tugevalt ringi. Harutooside ümbrusest mõõdeti liigniiskus ja harutoosi ümbrus liigniiskes osas juhtmestik oli natukene nii-öelda särisenud. Seal kus oli tapeet, sinna pandi tapeet, analoogsed materjalid ja pinnad värviti sarnaselt olnud materjalidega, k.a pinglagi, mille vahe maksis klient ise kinni. Tegemist oli kahju kõrvaldamisega, mitte ulatusliku remondiga (dtl 356). Korteris omanik sees ei elanud ja niiskusimurid on suure voolutarbimisega, sh tarbiti elektrit tööriistadega tööde tegemiseks ning kindlustus maksis voolutarve kinni, tunnistaja andis avaldajale elektrinäidud, need kajastuvad fotodel (dtl 361).

Korteris asukohaga L. Koidula 7-27 Kohtla-Järve esinesid järgmised kahjustused: fotol (dtl 44) koridori paremas seinas on tapeedi paan äärest osaliselt lahti; fotol (dtl 235, dtl 237) koridori pinglael veeloik, veenired; fotodel (dtl 45, dtl 86, dtl 46, dtl 68, dtl 238) koridori pinglagi servast kollane ja kahjustunud ning tapeet äärest lahti, laiguline ja kollane (laest ülevalt alla niiskuskahjustuste jäljed); fotodel (dtl 73, 92) koridoris pinglagi eemaldatud, laes hallitus, seinaosa kobrutab; fotol (dtl 13) koridoris pinglael hallitus ja veejäljed pinglae tagumisel poolel; fotol (dtl

Eeltoodud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks ja tõendatuks, et 08.10.2020 varakahju vaatlusaktist ja puudutatud isiku juhatuse esimehe N. Š. 05.10.2020 e-kirjast nähtuvalt sai kahjujuhtum alguse 02.10.2020 ja kahju põhjuseks oli L. Koidula 7 hoone pööningul üldkasutuses olnud lekkinud veetoru ja selle alune pind kaeti suure kilega (fotod dtl 25, dtl 26) kuni avarii likvideerimiseni. 02.10.2020 ja 03.10.2020 pöördus korteriomanik A. K. puudutatud isiku esindaja poole, kuna tema korterisse, st koridori pinglaele tilkus vett. 03.10.2020 inspekteerisid puudutatud isiku juhatuse liikmed M. Š.ja V. I. pööningut ja kilel oli vett ja põrand oli kuiv (vett tilkus vähe, kuid ilmselt oli see toimunud juba pikka aega ja korteri nr 27 lagi oli selle kohal läbi ligunenud). Vaidluse all ei ole asjaolu, et 05.10.2020 saabus santehnik, kes asendas hoone pööningul üldkasutatava veetoru uuega ning seeläbi kahju likvideeriti (veeleke lõppes). Eeltoodust järeldab kohus, et puudutatud isik oli pööningul olevast lekkinud veetorust teadlik ja tõdeti, et korteriomanikule tekkis seeläbi kahju (lagi oli läbi ligunenud ja see oli toimunud juba pikka aega). Kuni pööningul veetoru vahetamiseni oli tegemist perioodiga (02.10.2020 kuni 05.10.2020), mil kahju tekkis ja vesi oli jõudnud enne kile paigaldamist voolata pööningult katkisest veetorust tingitult korteri laest alla, seda kinnitavad ka asjas esitatud fotod, millest nähtuvalt on eluruumides lae ääred ülevalt ja tapeedil veekahjustuse jäljed suunaga ülevalt alla. Ka kinnitavad ja tõendavad korteris esinenud kahjustusi fotod, tunnistaja ütlused ning puudutatud isiku enda poolt esitatud videod näitavad ilmekalt korteris toimunud veejooksu, mille korteriomanik kahju edasiseks vältimiseks kõrvaldas (puhastades põranda veeloikudest ja asetas põrandale käterati ning sellele omakorda plastmassist kasti vee püüdmiseks ja kahju suurenemise vältimiseks).

Puudutatud isik viitab järjepidevalt oma vastustes süü tõendamisele. Vastutusest vabanemiseks pidi puudutatud isik siiski tõendama seda, et kahjustav asjaolu ei tulenenud korteriomanike kaasomandiesemest või, et puudutatud isik ei ole oma kohustusi rikkunud või et tema rikkumine on vabandatav. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 34 lg 2 sätestab, et korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 35 lg 2 p 1 sätestab, et tavapärase valitsemisena käsitatakse eelkõige kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu ja remonti.

Puudutatud isik ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis lükkaksid ümber avaldaja tõendeid tema kohustuste rikkumise kohta. Ka ei ole puudutatud isik esile toonud asjaolusid, mis välistaks puudutatud isiku vastutuse kohustuse täitmata jätmise eest. Puudutatud isik on kohtule esitanud 27.04.2016 L. Koidula tn 7 krt 27-28 eelprojekti EK-10/16, ümberplaneerimine (dtl 247-278).

Kohus leiab, et tegemist on asjakohatu tõendiga ja sellega seonduvad vastuväited ei ole põhjendatud. Projekti läbivaatamise tulemusel ja fotode võrdlemisel ei ole võimalik tuvastada, et projekti väljatöötamisel oleks avatud korteri seinu ja uuritud sisekonstruktsioonide seisundit ning jõuda järelduseni, et korteris nr 27 oleks olnud varjatud osi või et korteri seisukord oli novembris 2020 sama, mis aprillis 2016 projekti väljastamise ajal. Puudutatud isik ei ole TsMS § 230 lg 1 mõistes tõendanud, et kahjustused esinesid juba aprillis 2016 (so 3,5. aastat enne leket) või enne kahjujuhtumi (02.10.2020) toimumist. Oletuse pinnalt ei saa asuda tõendatult seisukohale, et korteris olnud niiskus võinuks tekkida projekteerimise vigadest, ümberplaneerimise teostamisest või kommunikatsioonide muutmisest ja paigaldamist ning ruumide asukoha muutmisest ning eelneva tõttu oleks muutunud temperatuuri režiim majas. Kohus märgib, et avaldaja ei pidanud kahjunõude esitamisel tõendama ega esitama andmeid selle kohta, millises seisundis oli korter enne 02.10.2020.

Kohus on eelprojektiga seonduvalt seisukohal, et juba 27.04.2016 osundas ehitusprojekteerija puudutatud isiku hoolsuskohustuse täitmisele. Nimelt on vastava tõendiga tõendatud see, et katusekatte olukord oli juba siis eelavariiline nagu projekteerija FIE J. K. on projektis märkinud, talade vahed olid foto põhjal katmata ning korteriühistu pidi pöörama tähelepanu katuse remondile. 12.01.2021 fotolt (dtl 30) nähtub tõik, et pööningul on lumi, mis ei teki kohtu hinnangul pööningule korrasolevast katusest ning see tähendab seda, et puudutatud isik ei ole hoolsuskohustust täitnud, vältimaks võimalikke kahjude tekkimist korteriomanikele.

Kohus leiab, et puudutatud isik pidi mõistlikult ette nägema seda, et pööningul üldkasutataval veetorul võib tekkida aeg-ajalt puudusi, mille seisukord vajab aja jooksul kontrollimist ning sellest tulenevalt pidi puudutatud isik mõistma remonditööde vajalikkust. Puudutatud isiku kohustuseks on jälgida üldkasutataval pinnal ehk pööningul torude seisukorda, vältimaks teisele korteriomanikule tekkivat kahju. Kohus osundab, et pööningul olev veetoru (dtl 24 ja 25) oli roostetanud, siis pidanuks puudutatud isik kontrollima veetoru seisukorda ja võtma ennetavalt kasutusele meetmed, mille tulemusel ei oleks kahju tekkinud. KrtS § 35 lg 2 p 1 eesmärgiks on kohtu hinnangul ära hoida kahju tekkimine korteriomanikele.

Kohus sedastab, et kui pööningul asuvast katkisest veetorust ei oleks tekkinud veeleket, veetoru oleks olnud hooldatud ja parandatud ning vesi ei oleks korteri nr 27 lagedest alla voolanud, siis ei oleks korterile nr 27 ka kahju tekkinud. Seega on asjas VÕS § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamise nõude eeldused täidetud. Tuvastatud on põhjuslik seos puudutatud isiku tegevusetuse (pööningul jäeti ennetavalt veetoru kontrollimata ja parandamata ning kindlustatud korteriomanikul tekkinud kahju (läbi lagede voolanud veest tekkinud kahjustused) vahel. Kahjustatud korteri omanikule tekkinud kahju on hõlmatud selle kohustuse kaitse-eesmärgiga, mida puudutatud isik rikkus ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos.

Lisaks eeltoodule väärib märkimist ka see, et avaldaja kahjukäsitleja L. R. on 14.01.2021 e-kirjas puudutatud isiku esindajale, pööranud tähelepanu asjaolule, et pööning on 12.01.2021 endiselt 2-21-7740 korda tegemata, märgunud soojustusmaterjal ei ole eemaldatud ning pööningule tuleks panna uus soojustus. 12.01.2021 oli pööningu põrandal (mh, mis on korteri nr 27 laeks) lumi (foto dtl 30), betoonpõrand on niiske (dtl 27 foto, dtl 29 foto) ning enne sula tulekut ja lumi muutub veeks ning seeläbi tekivad uued kahjud korterile. Eeltoodu põhjal osundab kohus, et puudutatud isik ei ole oma kohustuste täitmisel olnud hoolas ja korteris nr 27 tekkinud niiskus- ja veekahjustused on tingitud puudutatud isiku poolt hoolsuskohustuse täitmata jätmise tõttu (ei ole taganud kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu).

Arvestades kohtu eelnevaid põhjendusi, siis ei nõustu kohus puudutatud isiku vastuväidetega, mis põhinesid sellel, et asjas ei ole tuvastatud ega tõendatud kahju hüvitamise eeldusi (vastuväidetest tulenevalt kahjujuhtumi olemasolu, kahju põhjust ja ulatust, puudutatud isiku tegevusetust). Asjas esitatud fotod ja puudutatud isiku esindaja 05.10.2020 enda e-kiri kinnitab tõeselt kahju tekkimise põhjust ja puudutatud isiku seotust sellega, et pööningul olevast katkisest veetorust sai veeleke alguse ja selle likvideeris puudutatud isiku poolt tellitud santehnik (dtl 239).

Kohtul puudub tõendeid kogumis hinnatult kahtlus, et asjas esitatud fotod on tehtud hoone pööningul ja kahjustada saanud korteris. Asjas ei oma tähtsust see, millal kahjustused kuupäevaliselt ja kellaajaliselt konkreetselt korteris ilmnesid, vaid oluline on see, et pööningul olevast katkisest veetorust tingitult veelekke tagajärjel tekkisid korterile kahjustused ning eelnev on asjas tõendatud. Kuivõrd korteriomanik pöördus 05.10.2020 puudutatud isiku e-kirjast tulenevalt korteriühistu esindaja poole juba kahjujuhtumi alguspäeval, so 02.10.2020 ja teatas, et tema korteris tilgub vett pinglaele, siis võib mõistlikult arvata, et kahjustuste tekkimine sai alata juba samal päeval.

Kohus ei nõustu ka puudutatud isiku seisukohaga, et kahjustused olid mitteolulised või et andmed kahju suuruse kohta puuduvad. Vaatlusaktist, fotodelt, Trendmaster OÜ 13.10.2020 tööde ja mahtude loendist (dtl 64), hinnapakkumistest (dtl 63, dtl 14), jaan 2021 teostatud tööde aktist (dtl 15-17) nähtuvalt on tegemist oluliste ja ulatusliku kahjuga, sest kahju ei seisnenud ainult siseviimistlusega seonduvates, vaid ka sisekonstruktsioonide kahjustustes. Tunnistaja ütluste, tööde loetelu ja fotode pinnalt on tuvastatav, et korteris ei toimunud puudutatud isiku väidete kohaselt laiahaardelist remonti, vaid kõrvaldati kahjujuhtumist tekkinud kahjustused.

Puudutatud isiku palja- ja üldsõnaliste oletuste, et korteris võisid remonditööde või ehitustööde korraldamise käigus tekkida uued defektid (uued kahjustused, mis võisid tekkida ehitusfirma praaktööst ehk puudustega tööst), põhjal ei ole võimalik puudustega tööst tulenevaid kahjustusi tuvastada ega tõendatuks lugeda. Sellest tulenevalt ei ole eeltoodud puudutatud isiku vastuväited põhjendatud ega asjakohased.

Puudutatud isik oli seisukohal, et korteriomaniku K. K.lt saadud fotodest nähtuvalt kogunes vesi pinglae alla, kahjustusi sai vaid pinglagi ühes kohas (kahjustused olid väiksemad näidatust) ja videotest nähtuvalt valati vesi valgustite avade kaudu välja. Oletuslikult võis korteriomanik novembris 2020 avastatud kahju olla esile kutsutud korteriomaniku enda läbimõtlemata toimingutest, kes valas vee otse põrandale. Osundavalt viitab puudutatud isik sellele, et kahju võis tekkida ka korteriomaniku tegevusest. Kohus ei nõustu puudutatud isiku oletustega, mille kohaselt valas korteriomanik vee ise otse põrandale ja et vesi oleks valgustite avade kaudu kellegi poolt välja valatud. Eelnev ei ole videotest ega fotodest tuvastatav. Kohus on ülaltoodult tuvastanud, et 14.07.2021 menetlusdokumendiga edastatud videotes jookseb koridori laevalgustist vett põrandal olevale käterätile ja seejärel järgnevast videost nähtub, et tegemist on sama ruumiga ja põrand on kuivatatud ning vesi jookseb põrandale käterätile asetatud kasti.

2-21-7740 Seega võib täheldada, et puudutatud isik hoidis kahju ära ja kahju ei tekkinud puudutatud isiku tegevusest ning sellega seonduvalt, so puudutatud isiku tegevusest tingituna kahju suurenemist puudutatud isik tõendanud ei ole. Viimaks märgib kohus, et fotoga (dtl 13) on tõendatud, et pinglagi on täies ulatuses kahjustunud (pinglael hallitus ja veejäljed pinglae tagumisel poolel) ja seetõttu puudutatud isiku vastuväide (pinglagi sai kahjustatud vaid ühes kohas ja seetõttu olid kahjustused väiksemad näidatust) ei päde.

VÕS § 489 lg 1 kohaselt on kahju suuruse kindlakstegemine eelkõige kindlustusandja kohustus.

Kindlustusandja ei pea kindlustusjuhtumi toimumisel lähtuma oma kohustuse täitmisel kindlustuslepingus määratud kindlustussummast, vaid peab igal üksikjuhul hindama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju suurust.

Riigikohtu 21.12.2021 lahend nr 2-18-12360 (p 11)VÕS § 479 lg 1 sõnastus ei välista tõlgendust, et kindlustushüvitise määramisel võetakse arvesse ka mõistlikud ja põhjendatud tegelikud kulud, mis selguvad pärast kindlustusjuhtumi toimumist ehitise taastamiseks vajaliku mõistliku aja jooksul. Tuleb arvestada sellega, et ehitise taastamine võtab aega (mh ettevalmistavate tegevuste tõttu). Kindlustusõiguses kehtiva hüvitamispõhimõtte ega kahju hüvitamise eesmärgiga ei oleks kooskõlas jätta selle mõistliku aja jooksul toimuva ehitushindade tõusu risk kindlustusvõtja kanda. Samuti võib selguda, et ehitise taastamiseks tuleb teha kulutusi, mida vahetult pärast kindlustusjuhtumi toimumist ei saanud mõistlikult ette näha. Seega leidis kolleegium, tõlgendades VÕS § 479 lg-t 1 koos VÕS § 476 lg-ga 1, et kindlustushüvitise suuruse määramisel ei tule lähtuda rangelt kindlustusjuhtumi toimumise hetkest, vaid arvestada saab mõistliku aja jooksul pärast kindlustusjuhtumi toimumist ehitise taastamiseks tehtavaid vajalikke ja põhjendatud kulusid.

Trendmaster OÜ esitas avaldajale 13.10.2020 hinnapakkumise nr 20-196 E ning tööde ja mahtude loendi veekahjude likvideerimiseks summas 3632,06 eurot, sh käibemaks (dtl 63, dtl

Vaidlustamata asjaoluna said tööd teostatud 12.01.2021. Seega toimus kahjustuste likvideerimine (endise olukorra taastamine) mõistliku aja jooksul, kui arvestada, et kahjujuhtum sai alguse 02.10.2020, vaatlusakt tehti 08.10.2020, esmane hinnapakkumine nr 20-196E esitati 13.10.2020, lisatööde osas esitati hinnapakkumine nr 21-006 E 10.01.2021 ning tööd olid valmis 12.01.2021 (tööde teostamise akt nr E 42207239 Q, jaan 2021, dtl 15-17). Hinnapakkumiste võrdlemisel nähtub, et tunnistaja ütlused on kooskõlas avaldaja poolt väidetuga, mille kohaselt täiendavate lisatööde vajalikkus ilmnes hiljem, st siis kui ehitusmaterjalid olid eemaldatud, mida tehti kohtu hinnangul niiskuse olemasolu tõttu. Esialgsest 13.10.2020 hinnapakkumisest võib täheldada, et tööde loetelu on piirdunud esmase ülevaatuse tulemusel tuvastatuga ja 10.01.2021 hinnapakkumises sisalduvad juba täiendavad lisatööd (nt lae puhastamine hallitusest, seina puitsõrestiku hallitustõrje, harukarbi elektrijuhtmete korrastamine jpm), mida visuaalse ja esmase vaatluse tulemusena ei olegi võimalik kindlaks määratleda. On loogiline ja mõistetav, et täiendavate tööde lisandumisega on tööde maht hinnapakkumistest tulenevalt suurenenud, sest 2-21-7740 kahjustusi tuli kõrvaldada suuremas määras esialgselt tuvastatust.

Avaldaja tasus Trendmaster OÜ-le 14.01.2021 teostatud tööde eest summas 6571,49 eurot (dtl 19 maksekorraldus, arve nr 210052 dtl 18; tööde teostamise aktis kogusumma 6641,49 – omavastutus 70 eurot=6571,49 eurot, dtl 15-17) ja 16.12.2020 korteriomanikule A. K.le elektrienergia eest summas 46,95 eurot (dtl 22 maksekorraldus; 30.11.2020 Eesti Energia arve nr 911551528575 dtl 20-21; voolumõõtja näidud dtl 79-82). Kokku hüvitas avaldaja kahju summas 6618,44 eurot. Kohtu hinnangul tõendavad eelmärgitud tõendid veekahju tagajärgede likvideerimise kulu (mh mahtu) ja hinnapakkumistes on üksikasjalikult märgitud kõik vajalikud tööd ja vahendid. Kohtul puudub alus kahelda hinnapakkumiste adekvaatsuses. Puudutatud isik ei ole esitanud omapoolselt hinnapakkumist, näitamaks, et kahju võis olla väiksem. Puudutatud isiku poolt asjas esitatud vastuväited ei anna kogumis alust jätta avaldust rahuldamata. Kohtu hinnangul on avaldaja oma kahjunõude kujunemise ja suuruse piisava selgusega tõendanud.

Puudutatud isik ei ole esitanud tõendeid, mis annaks alust asuda avaldaja kahjunõude osas teistsugusele seisukohale. Kohtule ei nähtu, et tegemist ei oleks vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutustega ning et kannatanud oleks mingis ulatuses tehtud tööde võrra rikastunud. Puudutatud isik on kritiseerinud asjas esitatud tõendeid paljasõnaliselt, kuid eeltooduga ei ole puudutatud saavutanud soovitud eesmärki.

Seega loeb kohus tuvastatuks, et avaldajal on puudutatud isiku vastu kahju hüvitamise nõue summas 6618,44 eurot (põhinõue).

Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et avaldaja kahjuhüvitis summas 6618,44 eurot on põhjendatud, mis tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 113 lg-s 2 on sätestatud, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi.

Avaldaja esitas puudutatud isikule 13.01.2021 nõudekirja tekitatud kahju hüvitamiseks summas 6618,44 eurot, tasumise tähtajaks oli määratletud 10 päeva (dtl 23). Puudutatud isikul tuli kahjuhüvitis vastavalt nõudekirjale tasuda 23.01.2021. Vaidlust ei ole selles, et puudutatud isik kahjuhüvitist avaldajale tasunud ei ole. Seega on avaldaja kahju hüvitis muutunud sissenõutavaks ning avaldajal on õigus puudutatud isikult nõuda sissenõutavaks muutunud viivist VÕS § 113 lg 2 alusel alates 24.01.2021 kuni 12.05.2021 summas 156,54 eurot (põhinõudelt 6618,44 eurolt, VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras; viivisekalkulaator.ee kasutades on viivise arvestus õige) ja edasiulatuvat viivist alates 15.05.2021 põhinõudelt 6618,44 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

2-21-7740 Kokkuvõtvalt mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kahjuhüvitise summas 6618,44 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse summas 156,54 eurot (periood 24.01.2021 kuni 12.05.2021, põhinõudelt 6618,44 eurolt, VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras) ja edasiulatuva viivise alates 15.05.2021 põhinõudelt 6618,44 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

A. on 19.01.2022 kohtuistungil selgelt kinnitanud, et korteris teostati remont kahju likvideerimise eesmärgil (dtl 353). Seega puudub vajadus müügikuulutuse, kui tõendi hindamiseks.

Avaldaja palus puudutatud isikult välja mõista menetluskulud kokku summas 1562,50 eurot (sh riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 1512,50 eurot, käibemaksuta). Õigusabiteenuse tunnihinnaks on 110 eurot, millele lisandub käibemaks. Õigusabikulu koosneb järgnevast: 14.05.2021 avalduse dokumentide analüüs, paljundamine, komplekteerimine, avalduse koostamine ja kohtule esitamine 2 h ja 30 min 275 eurot; 22.06.2021 puudutatud isiku 04.06.2021 seisukohaga tutvumine, seisukoha kujundamine ja vastuse koostamine puudutatud isiku vastusele 4 h ja 15 min 467,50 eurot; 03.08.2021 puudutatud isiku 14.07.2021 taotlustega tutvumine ja seisukoha koostamine puudutatud isiku taotlustele 3 h ja 30 min 385 eurot; 07.12.2021 puudutatud isiku 11.11.2021 menetlusdokumendiga tutvumine ja seisukoha koostamine 45 min 82,50 eurot;

20.01.2022 ettevalmistamine kohtuistungiks ja kohtuistungil osalemine 2 h ja 30 min 275 eurot;

21.01.2022 menetluskulude nimekirja koostamine 15 min 27,50 eurot, kokku 1512,50 eurot.

Avaldaja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses tsiviilasja nr 2-21-7740 menetlusega ning avaldaja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Avaldaja taotles, et menetluskulud kantakse Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX, viitenumbriga xxxxxxxx (dtl 371-372).

Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu on 110 eurot/h, millele lisandub käibemaks. Avaldaja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta summana, kuna avaldaja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Puudutatud isik avaldaja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu ja menetluskulud ei ole asja keerukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu ja asjakohasust arvestades ülemäärased ning on vajalikud ja põhjendatud. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud kokku summas 1562,50 eurot (50 eurot riigilõiv ja õigusabikulud 1512,50 eurot, käibemaksuta).

2-21-7740 Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt avaldaja taotlusele määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.