KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18.10.2022, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-8657 Kohtunik Kristel Nirgi Kohtuistungi sekretär Raili Raja Kriminaalasi Viru Vang

§ 76; Kr

MS § 426, § 432 lg 3, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta JAANUS KOLPAKOV elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärus teha teatavaks Viru Vanglale, süüdimõistetule Jaanus Kolpakovile, tema kaitsjale ja prokurörile. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 22.07.2022 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Jaanus Kolpakovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 1 Tartu Maakohtu 01.04.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-8657 tunnistati Jaanus Kolpakov süüdi

§ 25

lg 1, 2 - § 114 p 7, § 405 lg 2, § 415 lg 1, § 414 lg 2 p 1, 2, § 418 lg 1, § 22 lg 2 - § 320 lg 2, § 320 lg 2, § 183 lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 17 aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistusaeg mõistetud karistuse hulka ja karistuse kandmise algusajaks loeti tema kahtlustatavana kinnipidamise kuupäev 15.04.

1. Kohtuotsus jõustus 26.01.
2. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta J. Kolpakovi tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Viru Maakohtule edastatud kirjalikus seisukohas teatas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Iris Asuküla, et ei soovi osa võtta J. Kolpakovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, J. Kolpakovi vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kohtuistung J. Kolpakov kinnitas kohtuistungil, et soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega, sest ta on juba 9,5 aastat viibinud oma kuriteo pärast vanglas. Süüdimõistetu lisas, et on saanud 55 aastaseks ja tal on piisavalt aega olnud mõelda oma kuriteo üle, millega ta valmistas inimestele valu ja kannatust. Tal on soov oma kuriteoga tekitatud kahju kiiremas korras hüvitada. Ta on kaotanud suurema osa oma tuttavatest ja sõpradest. Soovib oma tegu heastada. Varasemaid kuritegusid tal ei ole ja ka vanglas ei ole uusi tegusid toime pannud. On kõik programmid läbinud, töötab vanglas traktoristina. Tööle sai läbi konkursi, kus oli palju soovijaid. Arvab, et kui vangla teda ei usaldaks, siis tal ei oleks võimalik seda tööd teha. Leidis läbi Töötukassa endale töökoha. Lubas, et edaspidi elab ainult seadusekuulekat elu, tal on olemas toetajad. Usub, et saab iseseisvalt hakkama, tal on elukoht ja ka töökoht vabaduses. Tal on raske seletada, miks ta sellised teod toime pani. Varem ta ei tunnistanud oma probleeme. Lisas, et kui kohus peab võimalikuks teda vabastada ennetähtaegselt, siis ta tasub võlad kannatanutele, mis on summas 11 000 eurot, selleks kulub tal 2 aastat ja siis soovib lastelaste juures päästa, mis päästa annab. Süüdimõistetu sõnade kohaselt ei ole ta kunagi narkootikume tarvitanud ja alkoholi tarvitas mõõdukalt. Kaitsja leidis kohtuistungil, et on mõistlik ja otstarbekas vabastada J. Kolpakov temale mõistetud karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt, allutades ta kohtupoolt määratavaks ajaks kriminaalhooldusele ja elektroonilisele valvele. Kaitsja põhjendas seisukohta järgnevate asjaoludega. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud ühe korra, vangistuses viibib esimest korda. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt suhtub J. Kolpakov ametiisikutesse hästi, on avatud ja viisakas. On olnud motiveeritud osalema taasühiskonnastavates tegevustes. Kinnipeetav on pidevalt olnud hõivatud tööga. Käesolevalt töötab traktoristina. On läbinud vestlused. Läbis sotsiaalprogrammid. Alkoholi tarbimisega kinnipeetaval probleeme ei ole. Narkosõltuvust ei ole. Omab B-kategooria, ekskavaatorite ja laadurite juhtimise õigusi. J. Kolpakov on käinud mitmesugustel kursustel. Kinnipeetaval on olemas oskused, mis aitavad kaasa töökoha leidmisele. Peab töötamist vajalikuks ning vangistuses on olnud motiveeritud töötama. On vangistuses leidnud endale töö- ja elukoha võimalikul vabanemisel. Vabanemise korral on garanteeritud töökoht firmas xxxx OÜ abitöölise ametikohal. Vabanemisel asub elama xxxx maakonnas asuvasse xxxx talusse. Elukoht on sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks. Kohtuistungil teatas J. Kolpakov, et soovib vangistusest enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamist. Ta tunnistab süüd ja kahetseb. Isiku enda sõnul on ta motiveeritud 2 loobuma kuritegelikust käitumisest ja kahetseb tehtut. Eesmärgiks on vabaneda ning tõestada enda perele, tuttavatele ja ümbritsevatele inimestele, et ta on muutunud ning soovib elada seaduskuulekat elu. Kinnipeetaval on jooksvaid nõudeid 11 219,23 eurot, vabanemisfondis on 1929,17 eurot. Mõistab võlgnevuste tasumise olulisust ning on seadnud endale eesmärgiks võlgade tasumise. Kriminaalhooldusel kinnipeetav viibinud ei ole. Enda sõnul saab aru selle vajalikkusest ja on võimaliku vabanemise korral valmis täitma kõiki nõudeid kohusetundlikult. Tema iseloomustusest nähtuvalt vanglas tal distsiplinaarkaristused puuduvad. Kohtupraktika kohaselt on õiguspärane käitumine vangistuses aga üheks peamiseks ennetähtaegselt vanglast vabastamise tingimuseks. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Kaitsja hinnangul on isiku ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamiseks eelduseks tema edasine õiguskuulekas käitumine ja hoidumine uute kuritegude toimepanemisest. Olen seisukohal, et J. Kolpakovi püüdlikkus – vanglas töötamine, distsiplinaarkaristuste puudumine, sotsiaalprogrammi läbimine, vestlustel osalemine jne ning üldised positiivsed hoiakud ning eesmärgid tulevikuks viitavad sellele, et karistuse üld- ja eripreventiivsed eesmärgid on täidetud ning tema resotsialiseerumine ei tohiks osutuda probleemiks. J. Kolpakov on teinud reaalseid ja tõsiseltvõetavaid samme taasühiskonnastumiseks. Samuti on tema puhul täidetud kõik tähendust omavad elektroonilise valve alla vabanemise eeldused. Vangla iseloomustusest, millega prokurör nõustus, on J. Kolpakovi ainus põhjus vanglas karistuse kandmise jätkamiseks tema toime pandud kuriteo raskus. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-12-17 rõhutanud, et ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega. Kriminaalkolleegium osutas, et seadusandja on kuriteo raskust silmas pidanud

§ 76

lg-tes 1 ja 2 toodud tähtaegade sätestamisel,

§ 76lg 4 räägib konkreetse kuriteo toimepanemise asjaoludest.

Tulevaste kuritegude laadi saab prognoosida eeskätt juba toime pandud kuritegude põhjal. See tähendab seda, et isiku saab vanglast ennetähtaegselt välja lasta vaid juhul, kui temast lähtuv retsidiivsusoht on pigem väike. Hinnates Viru Vangla J. Kolpakovi iseloomustuses toodud uute kuritegude toimepanemise riskiprotsente, on uute kuritegude toimepanemise oht väga väike. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuse riskiprotsendid on 2 aasta jooksul 12% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuse riskiprotsendid on 2 aasta jooksul 11%. Isiku edaspidise käitumise prognoosimisel tuleb arvesse võtta ka isiku varasemat elukäiku. Kohtule esitatud teabest järeldub, et J. Kolpakov elas enne kuriteo toimepanemist seaduskuulekat eluviisi, töötas, õppis, täiendas end. Ei pannud toime ühtegi süütegu. Elas nagu iga tavaline inimene, pere, lapsed, lapselapsed, pere- ja olmeprobleemid. Olles sassis isiklikes suhetes oma naisterahvaga, selle tulemusel sooritas raske kuriteo. Selle eest sai ta teenitud ja ränga karistuse. See oli tema viga, ta teadvustas endale oma tegu ja kahetseb seda. Siinjuures palun võtta arvesse, et tema kuritegu ei toonud endaga kaasa raskeid tagajärgi. Sellist karistuse aega, mille ta on juba veetnud vangistuses, määratakse tapmiste sooritamiste eest. Seega, selliste kuritegude eest millede tagajärjed on pöördumatud. Kaitsja leidis, et vangla iseloomustuse põhjal on alust arvata, et J. Kolpakov tegi tegelikult enda jaoks vastavad järeldused, asus parandusteele. Arvestades tema vanust, elukogemust, vanglas kantud karistuse tähtaega, võib teda usaldada, et ta ei soorita enam kunagi ebaseaduslikku tegu. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Seda enam olukorras, kus isik on viibinud vangistuses enam kui 9 aastat. Seadusandja on ennetähtaegse vabastamise võimaluse loomisel lähtunud karistuspoliitilistest analüüsidest, mille tulemusel on jõutud järeldustele, et vangistuse eesmärkide saavutamisel ei ole kasu rangest ja pikast karistusajast ning totaalsest isolatsioonist. Samuti, et pika karistusajaga kinnipeetavate suhtes tuleb vabastamise võimalust rakendada 3 võimalikult vara, maksimaalselt sobivate tingimuste saabumisel ja täitumisel. Käesolevas asjas on maksimaalselt sobivad tingimused J. Kolpakovi vabastamise osas saabunud ja täidetud. Kaitsja lisas, et J. Kolpakov ennetähtaegne vabanemine pärast 9 aastat ja 5 kuud pikkust vangistuse ärakandmist ei tohiks riivata oluliselt ühiskonna õiglustunnet. Kaitsja arvas, et ühiskonna silmis on kinnipeetavale ärakantud mõistetud karistus oma eesmärgi juba täitnud. Kaitsja jäi seisukohale, et positiivsed asjaolud on antud juhul kaalukamad kui negatiivsed ning J. Kolpakovi puhul võib väita, et karistuse eesmärk on täidetud. Kohtumääruse põhjendused

§ 76

lg 2 p 1 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud karistusseadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. J. Kolpakov kannab liitkaristust muuhulgas esimese astme kuriteo toimepanemise eest ning käesolevaks ajaks on ta ära kandnud talle mõistetud 17 aasta pikkusest vangistusest rohkem kui poole ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipeetav soovib vabanemisel asuda elama aadressile xxxx. Tegemist on töölistele mõeldud möbleeritud heas seisukorras oleva majaga, kus on olemas tuba koos kõige eluks vajalikuga. J. Kolpakov hakkaks seal elama üksinda. Kinnistu omanik on L.N., kes elab koos oma perega kõrvalmajas. L.N. on andnud oma nõusoleku, et J. Kolpakov saab nimetatud aadressile elektroonilise valve kohaldamisega vabaneda. Elukoht on sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks, kuid kriminaalhooldusametnik Lauri Kasak on elukoha sobivuse kontrollimisel elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks juhtinud tähelepanu asjaolule, et elukoha aadressil on levi väga nõrk, kõigest üks post kolmest, sh kadus levi ka kontrollimise ajal (17.06.2022) korduvalt ära, mistõttu esineksid sagedased häired. Ka kinnistu omanik tunnistas, et piirkonnas puudub sageli levi, mistõttu esineb raskusi ka helistamisega. Vaatamata eeltoodule on elektroonilise valve seadmete paigaldamise tingimused loetud täidetuks. Seega on täidetud tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalsed eeldused.

§ 76

lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele, sest täitmata on vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise materiaalsed eeldused. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 21). 4 Positiivselt iseloomustab J. Kolpakovi töötamine kinnipidamisasutuses talle määratud koristaja, toidujagaja, puidutsehhi abitöölise ning traktoristi töökohtadel ning osalemine riskipõhistel vestlustel tervete peresuhete ja ühiskonnaliikmetega arvestamise teemadel, sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse asendamise treening“ ning selle jätkutegevuste läbimine, vanglas enda iseseisev täiendamine, uute teadmiste omandamisele suunatud hoiak, suhete paranemine kahe vennaga, lapselastest hoolimine ja asjaolu, et kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarrikkumised. Kinnipeetava eeskujulik käitumine vangistuse ajal ei ole aga ainsaks määravaks kriteeriumiks tema vangistusest ennetähtaega vabastamise otsustamisel. Riigikohtu praktikast ei saa tuletada seisukohta, et süüdimõistetu, kes on käitunud karistuse kandmise ajal korrektselt, tuleb igal juhul enne tähtaega tingimisi vabastada. Kohus peab isiku korrektset käitumist vanglas tema ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks, kuid olulised on ka isiku eelnev elukäik ja tingimused, mis ootavad teda vabanemisel. Nagu eelnevalt märgitud, on süüdlasele esitatava ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamine eeldus tema edasine õiguskuulekas käitumine pärast vabanemist (RKKKm nr 1-09-14104, p 21; 1-14-10087 p, 33), mis tähendab seda, et vabastatakse isik, kelle puhul on alust uskuda, et ta ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Isiku edasist käitumist vabaduses olles saab prognoosida tema senise käitumise pinnalt. Praegusel ajal tekitavad kahtlusi J. Kolpakovi õiguskuulekas käitumises vabaduses olles eelkõige tema mõtlemisest ja hoiakutest lähtuv ohuprognoos. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval ei ole tekkinud märkimisväärseid mõttemuutusi seoses tema õigusrikkumise ning peresuhete ja ühiskonna teemadel. Kinnipeetava sõnul lõppes suhe endise elukaaslasega rahulikult, kuigi kohtuotsuse andmetel oli naisel uus kaaslane ning kinnipeetav jätkas naise ellu sekkumist pannes toime kaks kuriteoepisoodi. Kinnipeetav ei tunnista vestlustel kontaktisikuga oma vägivaldsust samas, kasutas ta kuriteo toimepanemiseks vägivalda oma elukaaslase vastu kättemaksuks teise partneri eelistamise eest. Tema käitumine on näidanud, et ei ole väärtustanud ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme ega ole näinud mõtet piirata enda käitumist teiste heaolu nimel. Oluline on ka asjaolu, et kinnipeetav peab oluliseks elukohavahetust, et vältida kokkupuudet inimestega, kellega võivad tekkida mineviku pärast konfliktid. Kohus saab sellest järeldada, et kinnipeetava konfliktilahendusoskused ei toeta veel konfliktide mitteagressiivset lahendamist ja arvestades kinnipeetava varasemat käitumist, võivad sellel olla rasked tagajärjed. Kohus on arvamusel, et probleemide lahendamise oskuste edasiarendamine vangistuses, sotsiaalprogrammi jätkutegevused ja kinnipeetava enda põhjalikum eneseanalüüs soodustab positiivseid muutusi kinnipeetava mõtlemises ja hoiakutes. Arvestades isiku mõtlemisest ja hoiakutest lähtuvat riski, ei saa kohtu hinnangul käesoleval ajal välistada, et vabanedes võib J. Kolpakov toime panna uue kuriteo. Riigikohus on selgitanud, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist ei saa põhjendada toimepandud kuriteo raskuse ja selle eest mõistetud karistuse kestusega. Kuriteo raskust on seadusandja arvestanud

§ 76

lg-tes 1 ja 2 toodud tähtaegade sätestamisel (vt RKKKm 3-1-1-12-17, p-d 16 ja 21; RKKKm 1-09-14104/142, p-d 20 ja 21). Küll aga saab ja ka tuleb

§ 76

lg 4 kohaselt materiaalsete eelduste kontrollimisel arvestada konkreetse kuriteo toimepanemise asjaolusid, otsustamaks, missuguseid potentsiaalseid riske isiku varasem käitumismuster endas kätkeb (vt RKKKM 1-09-14104/142, p 22). Kuriteo asjaoludena kõnealuses tähenduses tuleb mõista kõiki süüdimõistetu konkreetset tegu iseloomustavaid aspekte, mis võivad retsidiivsusriski mõjutada (RKKKm 1-14-5339 p 12). Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud ühe korra. Kannab vanglakaristust mõrvakatse eest lõhkeseadeldise kasutamisega, suures koguses lõhkeaine ebaseadusliku käitlemise, plahvatuse tekitamise eest kasutades lõhkeseadeldist või lõhkeainet, lõhkeseadeldise või selle olulise osa, 5 v.a lõhkeaine, või lahingumoona või selle olulise osa ebaseadusliku valmistamise, omandamise, hoidmise, edasitoimetamise, võõrandamise, üleandmise või muu ebaseadusliku käitlemise eest, tulirelva, selle olulise osa ebaseaduslik käitlemine, valeütlus andmise, kui sellega on kaasnenud tõendite kunstlik loomine, ka sellele teole kihutamise eest. Kinnipeetava teod olid etteplaneeritud. Kohus ei saa tähelepanuta jätta millise põhjaliku ettevalmistusega kinnipeetav kättemaksuihast tingitud mõrvakatse toime pani, kinnipeetav organiseeris elektripliidi ühendamisel vooluvõrku toimuva plahvatuse. Seda tehes teadis J. Kolpakov, et kannatanu võib saada surmavaid vigastusi ja tahtis seda. Lõhkeseadeldise plahvatuse hetkel jäi J. Kolpakovi tahtest sõltumata lõhkeseadeldise ja kannatanu vahele samas köögis asetsenud külmik, mis kaitses kannatanut plahvatuse tagajärjel laiali paiskunud elektripliidi kildude eluohtlikest tabamustest ja plahvatusega tekkinud lööklainest. Kannatanu surm jäi saabumata J. Kolpakovi tahtest sõltumata. Kinnipeetav omandas väikeses koguses amfetamiini eesmärgiga kasutada narkootilist ainet enda endise elukaaslase süüstamiseks narkootikumide omamises. Kinnipeetav veenis korduvalt teist isikut andma tunnistajana valesid ütlusi. Esitatud materjalide põhjal ei teki kohtul piisavat veenvust, et kinnipeetava hoiakud oleksid sedavõrd muutunud, et ta suudab hoiduda hälbivast käitumisest ja lahendada elus ettetulevaid konfliktseid situatsioone rahumeelselt. J. Kolpakov elas suhete purunemist üle selliselt, et muutus kättemaksuhimuliseks. Täna ei esine kinnipeetaval veel piisavas koguses arusaamu, mis kinnitaks ühiskonnanorme väärtustavaid hoiakuid. Kinnipeetava soodumus uusi kuritegusid toime panna peab olema eriti väike, sest potentsiaalsed uued kuriteod võivad olla rasked ja ühiskonnaohtlikud. Riigi kriminaalpoliitilisest eesmärgist tulenev karistussüsteemi eesmärk on toetada õiguskuulekat eluviisi ja tagada seeläbi kindlustunne, et meie ühiskonna väärtustel põhinevad normid rakendatakse ellu, rikkumistele reageeritakse ja konfliktid lahendatakse õiglaselt. Ühiskonna õiglustunde riive analüüsimisel tuleb lähtuda asjaolust, et riiklik karistussüsteem kuulub nende tegurite hulka, mis otseselt või kaudselt aitavad kaasa käitumishoiakute kujundamisele ja säilitamisele ehk kes on oma hoiaku tõttu valmis normi järgima, seda ei ole vaja sundida. Käesolevalt aga kinnipeetava sisemise käitumiskontrolli rakendamisvõime ei ole kindel. Kohus arvestab uute kuritegude toimepanemise riski hindamisel ka kinnipeetava võimalikku vabanemisjärgset majanduslikku toimetulekut. Kohus peab positiivseks, et kinnipeetaval on olemas oskused, mis aitavad kaasa töökoha leidmisele, et ta peab töötamist vajalikuks ning vangistuses on ta olnud motiveeritud töötama. Võimaliku vabanemise korral on garanteeritud töökoht firmas xxxx OÜ abitöölise ametikohal. Vabanemisel on kinnipeetaval olemas elukoht ja töökoht, soovib tasuda võlgnevused. Arvestades J. Kolpakovi poolt toime pandud kuritegude asjaolusid ja eelnevat elukäiku, siis käesoleval hetkel on ikkagi ennatlik asuda seisukohale, et tingimused, mis ootavad kinnipeetavat vabanemisel ehk elukoha ja töökoha olemasolu, kindlustavad kinnipeetava edasise õiguskuuleka käitumise, kui kinnipeetava mõttemallid ja hoiakud seda ei toeta. Kohus, võttes arvesse eeltoodut ning sealhulgas hinnanud kõiki

§ 76lg 4 sätestatud asjaolusid kogumis, leiab, et süüdimõistetu J.

Kolpakovi vabastamine tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla oleks käesoleval ajal ennatlik, kuna isiku ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine, mis antud hetkel pole kohtu hinnangul kindel. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus J. Kolpakovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Nirgi Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 21.11.2022. kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu 18. oktoobri 2022. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 18.10.2022 kohtumäärus jõustus 09.12.2022 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Elena Jõgis referent 7