Obsah (7)

§218§203§121§16§56§275§25

KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19.09.2022 Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-21-4623 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlgid A

) §218 lg.1 järgi, s.o. varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. - Viru Vangla 13.11.2021 otsusega väärteoasjas nr.650021000114 määrati Mikhail Simtsovile

§218lg.1 alusel karistuseks rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses, s.o.

summas 800 €. Väärteootsuse kohaselt leidis kohtuväline menetleja, et Mikhail Simtsov on talle inkrimineeritud väärteod toime pannud, karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. Esimeses episoodis tegutses menetlusalune isik vähemalt otsese tahtlusega; teises, kolmandas ja neljandas episoodis kavatsetult. Menetlusalune isik on süüline ja tema poolt toimepandud tegudes puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Kinnipidamiskohas vangistust kandva isiku poolt süstemaatiliselt kambri ehitus- ja sisustuselementide lõhkumine sellisel määral, et lõhutud asjad muutuvad kasutamiskõlbmatuteks ja vajavad asendamist uutega ning lõhkumine selleks, et manipulatiivsel teel saavutada oma eesmärke, on kohtuvälise menetleja hinnangul üks raskemaid asja rikkumise teoviise ning selline teoviis suurendab menetlusaluse isiku süüd. Menetlusaluse isiku süüd suurendab ka teo intensiivsus. Menetlusaluse isiku süü suurust hinnates arvestas kohtuväline menetleja otsese tahtluse ja kavatsetusega, mistõttu on menetlusaluse isiku süü keskmisest suurem. Menetlusalune isik on korduvalt karistatud kriminaalkorras ja tal on 3 kehtivat väärteokaristust. Seega on olemas eeldused karistuse määramiseks ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast suuremas ulatuses. Mikhail Simtsov esitas 01.12.2021 Viru Maakohtule kaebuse, milles pidas väärteootsust ebaseaduslikuks ja palus määratud trahv ning esitatud hagi tühistada. Kuna maakohtule esitatud kaebus ei vastanud Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi tekstis VTMS) §115 lg.1 p.8, 9 ja §115 lg.3 p.1 sätetele, andis Viru Maakohus oma 12.01.2022 määrusega kaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Mikhail Simtsov esitas 21.01.2022 parandatud kaebuse, milles palus Viru Vangla 13.11.2021 otsus tühistada. Kaebuse kohaselt rikkus T-särgi tuvastamata isik, kui rebis selle varrukad küljest. Kaebuse esitajale jäi arusaamatuks, mis alusel tuli vangla järeldusele, et selles tegevuses on süüdi just tema. Kaebuse esitaja tunnistas, et 30.06.2021 kell 23.18 lõhkus ta kambris nr.S203 akna, kuna valvurid ja meditsiiniõde ei osutanud talle meditsiinilist abi – ei toonud rohtu astma vastu ja salvi allergia vastu. Kaebuse esitaja tunnistas, et 19.07.2021 lõhkus ta kambris nr.S508 aknaklaasi, kuna S-hoone ülemus M. A. sundis teda seda tegema. Riiuli kahjustamist kaebuse esitaja ei tunnistanud. Kaebuse esitaja leidis, et teda hoiti õigusvastaselt ja ebaseaduslikult eraldatud kinnises kambris ja rakendati käeraudu. 3 Kaebuse esitaja kinnitas, et kambris nr.S509 ta akent ja loputuskasti ei lõhkunud, kuid lõhkus kraanikausi ja WC-poti, kuna vangla sundis teda seda tegema oma ebaseadusliku tegevusega. Kambris nr.S509 oli palju vett ning lõhutud kraanikausi ja tualeti kilde, menetlusalune isik oli sinna paigutatud käeraudades, kukkus märjal põrandal ja lõikas tugevalt enda paremat rannet ja parema jala kanda. Viru Vangla oma 23.02.2022 kirjalikus vastuses kaebusele palus jätta see rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuväline menetleja ei nõustu menetlusaluse isiku väitega selles osas, et T-särgi lõhkus ära temale tundmatu isik. Puuduvad mõistlikud seletused ja pole eluliselt usutav, miks peaks keegi teine eemaldama varrukad menetlusalusele isikule väljastatud T-särgilt, mida menetlusalune isik ilma varrukateta endal seljas kandis. Pigem viitavad rikkumise avastamise päeval valitsenud kõrgem õhutemperatuur, menetlusaluse isiku poolt T-särgi avastanud valvurile vahetult antud selgitused selle kohta, et tal oli palav, ja menetlusaluse isiku esialgne valmisolek T-särgi maksumus vanglale hüvitada sellele, et kõnealuse T-särgi on rikkunud menetlusalune isik ise. Vaidlust ei ole selle üle, et 30.06.2021 kell 23.18 lõhkus menetlusalune isik kambris nr.S203 tahtlikult akna, kuid kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuse väitega selles osas, et menetlusalune isik ei ole akna lõhkumises süüdi. Kaebuses viidatud asjaolu, et valvurid ja valvemeedik ei rahuldanud viivitamatult menetlusaluse isiku taotlust ravimite osas, ei välista menetlusaluse isiku süüd temale etteheidetavas akna lõhkumises. Menetlusalune isik ei vaidlusta riiuli rikkumist ja tunnistab akna lõhkumist 19.07.2021 kambris nr.S508, kuid põhjendab seda sellega, et M. A. sundis teda seda tegema, kui kohaldas põhjendamatult kaua eraldatud lukustatud kambris hoidmist ja käeraudade kasutamist. Kohtuväline menetleja leidis, et asjaolu, et menetlusalusele isikule ei meeldinud tema suhtes kohaldatud meetmed, ei välista menetlusaluse isiku süüd talle etteheidetavas akna lõhkumises ja riiuli rikkumises kambris nr.S

1. Kui vanglas karistust kandev kinnipeetav ei ole nõus tema suhtes koostatud haldusaktiga, on tal õigus esitada vaie ja pöörduda kohtusse. Menetlusalune isik tunnistas oma kaebuses valamu, WC-poti ja loputuskasti lõhkumist, kuid eitas akna lõhkumist kambris nr.S
2. Kohtuväline menetleja leidis, et akna lõhkus ära menetlusalune isik, kuna samal kuupäeval vahetult enne menetlusaluse isiku paigutamist nimetatud kambrisse oli kõnealune aken terve. Peale menetlusaluse isiku paigutamist kambrisse nr.S509 hakkas menetlusalune isik selle kambri sisustust lõhkuma. Kui ametnikud lõhkumise avastasid, oli kambris nr.S509 lõhutud aken, valamu ja loputuskast. Kui menetlusalune isik hetkeks sellest kambrist välja võeti ja uuesti kambrisse tagasi paigutati, lõhkus ta lisaks ära ka WC-poti. Selles kambris paiknes lõhkumise ajal menetlusalune isik üksinda. Maakohtu istung 06.04.2022 Maakohtu istungit ei olnud tehnilistel põhjustel võimalik läbi viia, mistõttu lükkas maakohus asja arutamise edasi. Maakohtu istung 31.05.2022 4 Menetlusalune isik Mikhail Simtsov jäi maakohtu istungil kaebuse juurde ja palus kohtul väärteoasjas menetluse lõpetada, leides, et temal süüd ei ole. Menetlusalune isik kinnitas, et ta tunnistab 30.06.2021 akna lõhkumist kambris nr.S
3. Menetlusalune isik tunnistas ka 19.07.2021 akna lõhkumist kambris nr.S508 ning WC-poti ja valamu lõhkumist kambris nr.S509, ent ei tunnistanud riiuli kahjustamist ning akna ja loputuskasti lõhkumist. Menetlusalune isik ei tunnistanud ka episoodi, mis puudutas T-särgi rikkumist. Menetlusalune isik Mikhail Simtsov märkis, et teda peeti 19.07.2021 kambris nr.S508 väga pikka aega üksikvangistuses kinni ja ta purustas samal päeval akna. Kambris nr.S509 ta akent ei purustanud, kuid ta tegi vihahoos WC-poti katki. Kui ta viidi tagasi kambrisse nr.S509, ta libises ning vigastas põrandale kukkudes kätt. Kuna põrandal oli vesi, libastus ta uuesti ning vigastas oma jalga. Menetlusalune isik lisas, et aknaklaasi ja loputuskasti kahjustused ei ole fikseeritud, fikseeritud on vaid loputuskasti katkilöömine. Menetlusalune isik märkis, et J. K. pidi kambri ära koristama, kuid ta ei teinud seda. Kambris olid põrandal veri ja vesi, mille varjamiseks pandi menetlusalune isik tagasi kambrisse. Menetlusalune isik oli veendumusel, et kambris nr.S509 olid mõrad aknas juba eelnevalt ning tunnistajad rääkisid, et nii väikeseid kahjustusi keegi ei fikseeri. Menetlusaluse isiku hinnangul oli riiul juba varasemalt mõlkis. 30.06.2021 akna osas selgitas menetlusalune isik, et kuna talle meditsiiniõde ei kutsutud, hakkas ta taguma kruusiga vastu akent ja tekitas seega võib olla aknasse mõra. Menetlusalune isik leidis, et teda on seega akna lõhkumisele provotseeritud ja ta ei ole selles süüdi. Rikutud särgi osas märkis menetlusalune isik, et tema ei öelnud, et ta rebis särgil varrukad ära. Tegelikkuses rebis särgi varrukad ära kaaskinnipeetav ning ta leidis, et tema ei pea selle eest vastutama. Menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev toetas maakohtu istungil menetlusaluse isiku seisukohta ja leidis, et süüteo toimepanemine oli provotseeritud, tegemist oli hädakaitsega ning see asjaolu välistab menetlusaluse isiku karistamise. Kohtuvälise menetleja esindaja Ester Melnikova palus maakohtu istungil jätta kaebus rahuldamata ja väärteootsus muutmata. T-särgi rikkumise osas märkis kohtuväline menetleja, et menetlusaluse isiku poolt rikutud särgi kandmine näitab tema tahtlust kanda rikutud T-särki. Pealegi ütles ta valvuritele, et ta tahtis leevendada kõrgest temperatuurist tingitud palavust ning oli esialgselt nõus kahju hüvitama. Kohtuväline menetleja leidis, et pole eluliselt usutav, et keegi teine rikuks tema T-särgi. 30.06.2021 akna lõhkumise osas leidis kohtuväline menetleja, et selles osas ei ole vaidlust ning menetlusalune isik lõhkuski akna selleks, et saavutada meditsiinitöötaja enda juurde tulemine. Kohtuväline menetleja märkis, et kuna menetlusaluse isiku tervislik seisund ei vajanud erakorralist sekkumist, ei saa rääkida ka õigusvastasust välistavast asjaolust. 19.07.2021 kambris nr.S508 akna ja riiuli lõhkumise osas märkis kohtuväline menetleja, et rikkumine on tõendatud J. K. ütlustega, sest on välistatud, et ühes ja samas kambris kahe erineva kinnipeetava paiknemise korral erinevatel aegadel pannakse ühe kinnipeetava poolt toime pandud eseme rikkumine süüks järgmisele kinnipeetavale. Menetlusaluse isiku poolt akna lõhkumine täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise välistamiseks on ennastõigustav, sest seda on võimalik halduskorras vaidlustada. 5 19.07.2021 kambris nr.S509 toimunud lõhkumine on tõendatud K. M. ütlustega, kes ei tuvastanud enne kambrit kontrollides selle tehnilises seisundis puuduseid. Aknaklaasil olid valget värvi puru jäljed, millest võib järeldada, et akna lõhkumiseks kasutati WC loputuskasti tükki. Tunnistaja J. K. maakohtu istungil antud ütlustest nähtub, et menetlusalune isik lõhkus 30.06.2021 akna kambris nr.S203, sest ta soovis meedikut. Tunnistajale teadaolevalt oli selle probleemiga tegeletud juba päevases vahetuses ja tegemist ei olnud kiireloomulise probleemiga. Menetlusalune isik ei viibinud seal kambris üksinda, kuid teine kinnipeetav oli rahulik. Tunnistaja ise akna lõhkumist pealt ei näinud, kuid nägi hiljem lõhutud akent ja tegi järelduse, et akna lõhkus menetlusalune isik, kuna viimane ähvardas seda teha. Tunnistaja märkas loenduse ajal, et menetlusalusel isikul oli seljas ilma varrukateta T-särk, mis võeti ära, sest tegemist oli rikutud vangla varaga. Tunnistaja ei mäleta, kas menetlusalune isik andis selle lõhutud T-särgi kohta mingeid selgitusi. 19.07.2021 oli kambris nr.S508 aken katki, läbiv auk, seda nägi tunnistaja ise. Mis asjaoludel aken katki läks, seda tunnistaja ei tea, kuid selles kambris oli menetlusalune isik üksinda. Muljutud riiulit tunnistaja ei näinud. Menetlusalune isik paigutati ümber kambrisse nr.S509, ta oli seal üksinda. Tunnistaja teadis, et kamber nr.S509 oli enne seda korras, kui menetlusaluse isik sinna paigutati. Peale paigutamist 10 – 20 minuti jooksul lõhkus menetlusalune isik selles kambris ära valamu ja loputuskasti ning tekitas aknasse mõra. Tunnistaja korjas seal kambris kokku suuremad killud, hiljem paigutati menetlusalune isik sinna kambrisse tagasi, et ta koristaks lõpuni, kuid ta lõhkus lisaks ära veel WC-poti. Menetlusalune isik libises kambris ja ta viidi meditsiiniosakonda. Peale esmaabi andmist paigutati menetlusalune isik kambrisse nr.S
4. Tunnistaja M. M. maakohtu istungil antud ütlustest nähtub, et 07.07.2021 oli menetlusaluse isiku T-särk rikutud, mõlemad varrukad olid eemaldatud. Menetlusalune isik selgitas, et ilmad olid palavad ja seepärast eemaldas varrukad. Tunnistaja K. P. maakohtu istungil antud ütlustest nähtub, et tunnistaja tegeles ettekande ja kahjuaktiga, mis puudutasid menetlusaluse isiku poolt rikutud T-särki. Ettekandel oli märge, et menetlusalune isik on nõus kahju hüvitama. Tunnistaja küsis menetlusaluselt isikult läbi kambriluugi rikutud T-särgi kohta ja viimane kinnitas rikkumist, tunnistaja sai aru, et rikkumine ja maksumuse hüvitamine olid menetlusalusel isikul kontaktisikuga läbi räägitud. Tunnistaja J. K. maakohtu istungil antud ütlustest nähtub, et tunnistaja sai valvuritelt hommikul info, et menetlusalune isik oli 30.06.2021 S2 osakonnas kambris akna ära lõhkunud. Tunnistaja küsis ka menetlusaluse isiku kambrikaaslase käest juhtunu kohta, viimane kinnitas, et just menetlusalune isik oli akna ära lõhkunud. Lõhkumise põhjustest juttu ei olnud. Seejärel fotografeeris tunnistaja akna, see oli lõhutud ja vajas väljavahetamist. Tunnistaja märkis, et iga lõhkumine fikseeritakse kuni järgmise korrani ning välistatud on olukord, kus eelnevalt tekitatud vigastused lähevad järgmise kinnipeetava kaela. Tunnistaja A. Š. maakohtu istungil antud ütlustest nähtub, et ta tuli 19.07.2021 kambrisse nr.S509 fikseerima lõhutud sisustust – lõhutud olid kraanikauss ja loputuskast, aknal olid mõrad. Enne kahjustuste fikseerimist oli kambris menetlusalune isik. 19.07.2021 kambris nr.S508 toimunud episoodi kohta teadis 6 tunnistaja märkida, et riiul oli mõlkis ja üks kinnituspolt oli puudu ning aken oli läbiva auguga. Mis seal juhtus, ta ei tea, üksnes fotografeeris juhtunu. Tunnistaja K. M. maakohtu istungil antud ütlustest nähtub, et ta märkas, et 19.07.2021 oli kambris nr.S509 aken mõrane ning lõhutud olid valamu ja WC-pott. Need oli enne menetlusaluse isiku kambrisse paigutamist terved. 19.07.2021 kambris nr.S508 toimunud akna ja riiuli rikkumise osas märkis tunnistaja, et ta sai vanemvalvur J. K.lt teada, et sektorist kostab lõhkumist meenutav heli. Kui tunnistaja jõudis kambrini nr.S508, vaatas ta uksesilmast sisse ja märkas, et põrandal olid klaasikillud ja aknas oli auk. Sel hetkel oli kambris menetlusalune isik üksinda. Seejärel saabus korrapidaja vigastusi fikseerima ning menetlusalune isik paigutati kambrisse nr.S
5. Enne kambrisse nr.S509 paigutamist kontrollis tunnistaja ise kambri seisukorda ja see oli korras. Kui korrapidaja saabus kambri nr.S508 vigastusi pildistama, avati kontrolliks kamber nr.S509 ja tunnistaja avastas, et aken ja kambri sisustus oli rikutud. Seejärel pildistas korrapidaja kambrit nr.S509 ning menetlusalune isik paigutati sinna tagasi. Tunnistaja nägi tavakontrolli käigus, kuidas menetlusalune isik viskas kambris nr.S509 loputuskasti kaane WC-poti suunas nii, et lendavad killud vigastasid menetlusaluse isiku kätt ja jalga. Maakohtu istung 27.07.2022 Tunnistaja K. K. maakohtu istungil antud ütlustest nähtub, et 30.06.2021 ütles valvur tunnistajale, et menetlusalune isik oli kambris akna ära lõhkunud. Menetlusalune isik tahtis õhtul kella 22 paiku oma nahalööbega seotud probleemist rääkida, kuid tunnistaja oli seda mitu päeva tagasi juba näinud ning see ei vajanud enam kiireloomulist sekkumist. Tunnistaja leidis, et tegemist ei olnud vältimatut abi vajava probleemiga. Seejärel tuli info, et menetlusalusel isikul pidi olema astmahoog, mistõttu oli ta akna ära lõhkunud. Tunnistaja viis menetlusalusele isikule edasiandmiseks ravimid ja inhalaatori, kuid kuna valvur ütles tunnistajale, et menetlusalune isik räägib täislausetega ja tal ei ole midagi viga, siis ei pidanud tunnistaja vajalikuks kohtuda. Päeval väljakutset seoses astmaga ei olnud. 24.06.2021 vaatas tunnistaja menetlusaluse isiku keha üle ja soovitas pöörduda perearsti poole, kuna tunnistajal ei ole õigust salvi välja kirjutada. 30.06.2021 tunnistaja menetlusaluse isikuga ei kohtunud, kuna erakorralist abi menetlusalune isik ei vajanud. Tunnistaja valvesoleku ajal ei ole menetlusalusel isikul astmat tuvastatud. Tunnistaja S. S. maakohtu istungil antud ütlustest nähtub, et enne 30.06.2021 toimunud akna lõhkumist kontrolliti õhtuse loenduse ajal kambri nr.S203 tehnilist seisukorda. Kamber oli korras ja aken ei olnud katki. Menetlusalune isik kurtis tunnistajale lööbe üle. Tunnistaja andis peale loenduse lõppu kella 21 - 22 ajal info lööbe kohta meditsiiniõele edasi. Meditsiiniõde ütles, et selle probleemiga on juba mõni päev tagasi tegeletud ja seetõttu ei pidanud tunnistaja kambrisse tagasi minema. Kella 22 - 23 ajal tegi tunnistaja ringkäiku ning vaatas kambrisse nr.S
6. Seal oli menetlusalune isik, kes soovis meditsiiniõde saada. Tunnistaja ütles talle, et on juba selle info edastanud. Menetlusalune isik hoidis käes kruusi ja küsis selle peale, et kas ta peab akna ära lõhkuma, et meditsiiniõde saada. Tunnistaja lubas seepeale asja uurida ja andis info J. K.le edasi. Järgmise ringkäigu ajal kella 23 - 24 vahel kuulis tunnistaja lõhkumise helisid. Kui tunnistaja jõudis kambri nr.S203 juurde, märkas ta läbi toiduluugi, et menetlusalune isik oli akna juures, tal oli käes mingi lusikavars, kostus akna katkitegemist häält ning aknal olid väikesed mõrad. 7 Seejärel kanti menetlusaluse isiku tegevusest ette ning ta paigutati teise kambrisse. Hommikul tehti kamber lahti ning akna alumises vasakus nurgas olid mõrad ja auk, ülejäänud kamber oli korras. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega menetlusosalised, leidis, et kaebus ei ole põhjendatud. ja ära kuulanud Vastavalt VTMS §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Nagu nähtub 13.10.2021 koostatud väärteoprotokollist nr.650021000114 ja 13.11.2021 koostatud otsusest väärteoasjas nr.650021000114, pani menetlusalune isik toime

§203

lg.1 sätestatud rikkumise, kuid kuna tekitatud kahju ei ületa

§121

p.1 sätestatud olulise kahju määra, kvalifitseeris kohtuväline menetleja väärteo

§218

lg.1 järgi.

§203

lg.1 sätestab vastutuse võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju.

§121

p.1 sätestab, et oluline kahju on selline, mille ulatus ületab 4000 €.

§218

lg.1 näeb ette vastutuse varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavolilise kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus. Seega on vaja käesolevas väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik tekitas väärteootsuses nimetatud aegadel ja kohtades kahju varalise õiguse vastu, s.t. rikkus või hävitas võõra asja, mille väärtus jäi alla 4000 €. Episood ajavahemikul 14.01.2020 – 07.07.2021, T-särgi rikkumine Viru Vangla viienda üksuse vanemvalvur J. K. 07.07.2021 ettekandest nr.4-21-4910 nähtub, et 07.07.2021 kell 20.35 oli õhtuse loenduse ajal kinnipeetav Mikhail Simtsovil seljas vangla vormi T-särk, millel puudusid varrukad. Eemaldatud varrukatega vangla vormi T-särk võeti kinnipeetavalt ära. Viru Vangla 11.08.2021 kahjuaktist nr.5-4/56-1 nähtub, et vanglavormi T-särgi maksumus on 3,95 € koos käibemaksuga. Mikhail Simtsov on kirjutanud omakäeliselt kahjuaktile, et ta ei ole särgi maksumuse hüvitamisega nõus, sest tema ei ole seda lõhkunud. 8 Viru Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialist Gerli Mändoja 08.10.2021 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabelitega väärteoasjas nr.650021000114 nähtub, et vaadeldi pruuni värvi pleekimis- ja kulumisjälgedega vanglavormi T-särki, millel puuduvad mõlemad varrukaosad. Kinnipeetavate registriväljavõttest nähtub, et kinnipeetav Mikhail Simtsov saabus 14.01.2020 vanglasse ja talle väljastati T-särk. Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selle üle, et menetlusalusele isikule Mikhail Simtsovile oli vanglasse saabudes väljastatud rikkumata T-särk. Vaidlus seisneb selles, kes menetlusalusele isikule väljastatud T-särgi rikkus ja sellelt varrukad eemaldas. Tunnistaja M. M. ütlustest maakohtu istungil nähtub üheselt, et tema nägi menetlusaluse isiku seljas rikutud T-särki, mille mõlemad varrukad olid eemaldatud ning menetlusalune isik selgitas, et ta eemaldas need seoses palavate ilmadega. Tunnistaja K. P. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et vestluse käigus tunnistas menetlusalune isik T-särgi rikkumist ning tunnistaja sai aru, et selle maksumuse hüvitamise oli menetlusalune isik oma kontaktisikuga juba läbi rääkinud. Maakohus on seisukohal, et juhul, kui keegi teine oleks Mikhail Simtsovi T-särgi rikkunud, oleks ta pidanud sellest koheselt vanglale teatama ja viitama kaaskinnipeetavale, kes talle väljastatud T-särgi rikkus. Käesolevas väärteoasjas sellised andmed puuduvad. Maakohtu istungil viitas menetlusalune isik samuti umbisikuliselt kaaskinnipeetavale, kuid jättis korduvalt täpsustamata, kes kaaskinnipeetavatest konkreetselt rikkus talle väljastatud ja tema seljas oleva T-särgi. Seega leiab maakohus, et Mikhail Simtsovi väited T-särgi rikkumise kohta kellegi kaaskinnipeetava poolt ei ole eluliselt usutavad ja nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, mille kohaselt tähendab rikutud T-särgi kandmine, et kinnipeetav oli ise sellelt T-särgilt varrukad eemaldanud. Maakohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et vaidluse ja süüdistusega mittenõustumise korral tuleb menetlusalusel isikul juba kohtuvälises menetluses esitada kõikvõimalikud tema süüd välistavad asjaolud ja neid kinnitavad tõendid, et kohtuvälisel menetlejal oleks võimalik neid kõiki kontrollida. Käesolevas väärteoasjas ei ole menetlusalune isik seda teinud. Menetlusaluse isiku poolt esitatud umbisikulisi viiteid ei olnud võimalik kontrollida ka maakohtul. Maakohus peab siinkohal vajalikuks viidata ka sellele, et oma kaebuses viitas selle esitaja tuvastamata isikule, kes rikkus tema seljas oleva T-särgi, kuid maakohtu istungil kinnitas, et seda tegi kaaskinnipeetav, viimase nime nimetamata. Seega ei ole ka menetlusalune isik ise oma ütlustes järjepidev. Hinnates kõiki tõendeid kogumis leiab maakohus, et menetlusalune isik pani toime talle inkrimineeritava süüteo – rikkus talle vangla poolt kasutamiseks väljastatud Tsärgi. Kohtuvälise menetleja 13.11.2021 otsuse nr.650021000114 kohaselt menetlusalune isik eelnimetatud väärteo toime vähemalt otsese tahtlusega. pani 9 Vastavalt

§16

lg.3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kuna maakohus tuvastas, et menetlusalune isik rikkus talle väljastatud T-särgi ära ise, siis tema poolt loendusel selle rikutud T-särgi kandmine näitab ilmekalt, et talle oli selle teo seadusevastasus arusaadav, kuid see oligi tema teo eesmärk. Maakohus nõustub selles osas kohtuvälise menetleja otsuse järeldusega. Episood 30.06.2021 kell 23.18, akna lõhkumine Viru Vangla S-hoone S2 osakonna kambris nr.S203 07.07.2021 tunnistaja J. K. koostatud fototabelitest nähtub, et vaadeldi Viru Vangla S-hoone S2 osakonna kambris nr.S203 akent, mille vasakpoolsel küljel on mõrad. Riigi Kinnisvara AS asja lõhkumise aktist nr.1486 nähtub, et Viru Vangla S-hoone S2 osakonna kambri nr.S203 aknapaketi maksumus on 55,66 € ilma käibemaksuta. Tunnistaja J. K. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta nägi kambri nr.S203 lõhutud akent ja tegi järelduse, et akna lõhkus menetlusalune isik, kuna viimane ähvardas seda teha, kui talle ei võimaldata meedikut. Tunnistaja J. K. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta küsis menetlusaluse isiku kambrikaaslase käest ja viimane kinnitas, et akna lõhkus menetlusalune isik. Akna lõhkumist kambris nr.S203 tunnistas ka menetlusalune isik ise nii oma kaebuses kui ka kohtuistungil. Seega ei ole käesolevas episoodis vaidlust selles, et menetlusalune isik lõhkus kambris nr.S203 akna. Küll aga leidis menetlusalune isik, et tema rikkumine ei ole süüline, sest ta soovis meditsiiniõde enda juurde kutsuda ja oma terviseprobleemile lahendust leida. Maakohus märgib, et tunnistajate J. K., S. S. ja K. K. ütlustega on tõendatud, et tegemist ei olnud sellise probleemiga, mis oleks vajanud vältimatut abi, sest sellega oli juba varem tegeletud. Tunnistaja K. K. ütlustest nähtub üheselt, et talle anti valvurite poolt teada et menetlusalune isik soovib saada kokkusaamist meedikuga seoses allergiaga. Selle probleemiga oli tunnistajale teadaolevalt juba tegeletud päevase vahetuse ajal ja tegemist ei olnud erakorralist reageerimist nõudva probleemiga. Kui tunnistajani jõudis info väidetava astmahoo kohta, viis tunnistaja valvuri kätte ravimi ja inhalaatori. Hinnates maakohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab maakohus, et menetlusalune isik pani toime talle inkrimineeritava süüteo – lõhkus kambri nr.S203 akna. Menetlusaluse isiku poolt maakohtule esitatud kaebuses ja maakohtu istungil antud ütlustes toodud viited süüteo toimepanemisele provotseerimisele ei ole põhjendatud. Tunnistajate J. K., S. S. ja K. K. ütluste kohaselt oli menetlusaluse isiku allergia/lööbega juba tegeletud, tegemist ei olnud kiireloomulist sekkumist vajava meditsiinilise probleemiga, tunnistaja K. K. ütluste kohaselt ei olnud talle menetlusaluse isiku probleem seoses astmaga varasemalt teada, kuid sellise teate 10 saamisel viis ta vajaliku ravimi ja inhalaatori valvuri kätte. Seda, et nimetatud ravimit ja inhalaatorit ei oleks menetlusalusele isikule edastatud, ei ole viimane kunagi vaidlustanud. Kohtuvälise menetleja 13.11.2021 otsuse nr.650021000114 menetlusalune isik eelnimetatud väärteo toime kavatsetult. kohaselt pani Vastavalt

§16

lg.2 paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kuna maakohus tuvastas, et menetlusalune isik lõhkus ära kambri nr.S203 akna ja ei tuvastanud, et tegemist on süüteo toimepanemisele provotseerimisega, näitab see ilmekalt, et see oligi tema teo eesmärk. Menetlusaluse isiku eesmärk oli vangla akna lõhkumine ja ta teadis, et selliselt käitudes saab see eesmärk ka täidetud. Maakohus nõustub selles osas kohtuvälise menetleja otsuse järeldusega. Episood 19.07.2021 kell 17.55, Viru Vangla S-hoone S5 osakonna kambris nr.S508 akna lõhkumine ja riiuli rikkumine Riigi Kinnisvara AS asja lõhkumise aktist nr.1488 nähtub, et Viru Vangla S-hoone S2 osakonna kambri nr.S508 aknapaketi maksumus on 55,66 € ilma käibemaksuta. 15.07.2021 tunnistaja A. Š. koostatud fototabelitest nähtub, et vaadeldi Viru Vangla S-hoone S5 osakonna kambri nr.S508 sisemust. Fototabelitest nähtub, et kambri aknaklaasis on läbiv auk ning seinariiulil on nähtavad muljumisjäljed. Tunnistaja A. Š. ja K. M. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et menetlusalune isik oli kambris nr.S508 üksinda ja nad tuvastasid hiljem, et kambris oli aken lõhutud. Menetlusalune isik tunnistas maakohtu istungil akna lõhkumist ja põhjendas seda asjaoluga, et teda hoiti väga kaua aega üksikvangistuses. Eeltoodust tulenevalt ei ole vaidlust käesolevas episoodis selle üle, et menetlusalune isik lõhkus kambris nr.S508 akna. Maakohus märgib, et kambri sisustuse rikkumine vanglaametnike tähelepanu saavutamiseks ei välista tema vastutust. Juhul, kui menetlusaluse isiku arvates on tegemist õigusvastaste aktide/tegevuste/käitumisega vanglaametnike poolt, on tal õigus neid vaidlustada seadusega ettenähtud korras. Kambri akna lõhkumine ei too ilmselgelt ja iseenesest kaasa menetlusaluse isiku kohta koostatud dokumentide või tegevuse õigusvastasust. Vaidlustatud kohtuvälise menetleja 13.11.2021 otsuse nr.650021000114 kohaselt süüdistatakse menetlusalust isikut ka kambris nr.S508 asunud riiuli rikkumises. Menetlusalune isik väitis nii maakohtule esitatud kaebuses kui ka maakohtu istungil, et ei ole riiulit rikkunud. Vaidlustatavas kohtuvälise menetleja 13.11.2021 otsuses nr.650021000114 on märgitud, et tunnistaja A. Š. nägi kambrit fotografeerima minnes, et seina küljes olev nurgariiul on rikutud – ühes küljes on mõlk ning üks kinnituspolt on lahti ning 11 tunnistaja J. K. kinnitas, et kui mindi kambrit põhjalikumalt kontrollima, selgus, et riiuli nurk oli ära painutatud. Maakohtu istungil kinnitas tunnistaja A. Š., et kambris nr.S508 oli riiul mõlkis ning tunnistajate J. K. ja K. M. ütlustest nähtub, et nimetatud kambris viibis väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses viidatud ajal üksinda menetlusalune isik. Tähelepanu väärivad ka tunnistaja J. K. poolt maakohtu istungil antud ütlused selle kohta, et kinnipeetavate ümberpaigutamisel teise kambrisse kontrollitakse kambri olukorda igal korral eelnevalt, iga lõhkumine fikseeritakse ja välistatud on olukord, kus eelnevalt tekitatud vigastused lähevad järgmise kinnipeetava arvele. Ka tunnistaja K. M. kinnitas maakohtu istungil, et enne menetlusaluse isiku ümberpaigutamist kambrist nr.S508 kambrisse nr.S509 kontrollis ta ise uue kambri olukorda. Nagu maakohus juba käesolevas kohtuotsuses ülevalpool viitas, tuleb vaidluse ja süüdistusega mittenõustumise korral menetlusalusel isikul juba kohtuvälises menetluses esitada kõikvõimalikud tema süüd välistavad asjaolud ja neid kinnitavad tõendid, et kohtuvälisel menetlejal oleks võimalik neid kõiki kontrollida. Käesolevas väärteoasjas ei ole menetlusalune isik seda teinud. Menetlusaluse isiku poolt esitatud väiteid selle kohta, et tema riiulit ei rikkunud, kuid viitamata, kes võis seda teha, ei olnud võimalik kontrollida ka maakohtul. Hinnates maakohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab maakohus, et menetlusalune isik pani toime talle inkrimineeritava süüteo – lõhkus kambri nr.S508 akna ja rikkus seinal oleva riiuli. Kohtuvälise menetleja 13.11.2021 otsuse nr.650021000114 menetlusalune isik eelnimetatud väärteo toime kavatsetult. kohaselt pani Vastavalt Karistusseadustiku §16 lg.2 paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kuna maakohus tuvastas, et menetlusalune isik lõhkus ära kambri nr.S508 akna ja rikkus seinal oleva riiuli, näitab see ilmekalt, et see oligi tema teo eesmärk. Menetlusalune isik põhjendas küll lõhkumist sellega, et teda hoiti ebaõiglaselt ja pikka aega üksikvangistuses, kuid sellele väitele vastas maakohus juba eespool ja viitas, missugused on seadusekohased tegevused oma õiguste kaitseks. Maakohus nõustub selles osas kohtuvälise menetleja otsuse järeldusega. Episood 19.07.2021 ajavahemikul kell 18.58 – 19.26, Viru Vangla S-hoone S5 osakonna kambris nr.S509 WC-poti, loputuskasti, valamu ja akna lõhkumine Riigi Kinnisvara AS asja lõhkumise aktist nr.1487 nähtub, et Viru Vangla S-hoone S2 osakonna kambris nr.S509 lõhutud asjade maksumus on järgnev: WC-pott 48 €, loputuskast 36 €, valamu 25,80 €, aknapakett 55,66 €. Kokku 165,46 € ilma käibemaksuta. 15.09.2021 tunnistaja A. Š. koostatud fototabelitest nähtub, et vaadeldi Viru Vangla S-hoone S5 osakonna kambri nr.S509 sisemust. Fototabelitest nähtub, et kambri 12 põrandal on keraamikakillud ja veeloik. Aknaklaasil on mõrad. Tualettruumis on katkine WC-poti loputuskast ja kraanikausis on auk. Menetlusaluse isiku kaebusest nähtub, et kambris nr.S509 ei lõhkunud ta akent ja loputuskasti, kuid lõhkus valamu ja WC-poti. Maakohtu istungil seletas menetlusalune isik, et akent ta ei purustanud ja loputuskasti ei lõhkunud ning nende vigastused ei ole fikseeritud. Tunnistaja J. K. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et peale ümberpaigutamist asus menetlusalune isik kambris nr.S509 üksinda ja koheselt peale sinna kambrisse paigutamist lõhkus ta ära valamu ja loputuskasti ning tekitas aknasse mõrad. Peale koristamist paigutati menetlusalune isik samasse kambrisse tagasi, seejärel lõhkus ta ära WC-poti. Tunnistaja kinnitas, et nägi ise lõhutud asju. Tunnistaja A. Š. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tema käis fikseerimas kambri nr.S509 vigastusi. Enne fotografeerimist viidi menetlusalune isik tema juuresolekul kambrist välja, kambris olid lõhutud loputuskast ja valamu ning aken oli mõrane. Tunnistaja K. M. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et kambri nr.S509 seisukorda kontrollis enne menetlusaluse isiku sinna paigutamist tema isiklikult, kambri seisund oli korras. Peale esimese lõhkumise fikseerimist paigutati menetlusalune isik tagasi samasse kambrisse, tunnistaja kontrollis teda 2x tunnis läbi uksesilma. Ühe kontrolli käigus nägi tunnistaja, kuidas menetlusalune isik viskas loputuskasti kaane WC-poti suunas. Peale seda avati kamber ja menetlusalune isik toimetati meditsiiniosakonda. Eeltoodud tunnistajate ütluste kohaselt ei ole õiged menetlusaluse isiku ütlused selle kohta, et tema kambri akent ja loputuskasti ei lõhkunud. Kõik selles episoodis ülekuulatud tunnistajad kinnitasid, et menetlusalune isik viibis nimetatud kambris üksinda, tunnistaja K. M. ütlustest nähtub, et tema nägi ise läbi uksesilma, kuidas menetlusalune isik viskas loputuskasti kaane WC-poti suunas. Olulised on tunnistaja K. M. ütlused ka selles osas, et enne kambrisse nr.S509 paigutamist kontrollis ta isiklikult selle kambri seisukorda ning kamber oli rikkumata. Samuti väärivad siinkohal tähelepanu J. K. ütlused selle kohta, et iga lõhkumine fikseeritakse kuni järgmise korrani ning välistatud on olukord, kus eelnevalt tekitatud vigastused lähevad järgmise kinnipeetava kaela. Hinnates maakohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab maakohus, et menetlusalune isik pani toime talle inkrimineeritava süüteo – lõhkus kambris nr.S509 WC-poti, loputuskasti ja valamu ning tekitas aknaklaasi mõrad. Kohtuvälise menetleja 13.11.2021 otsuse nr.650021000114 menetlusalune isik eelnimetatud väärteo toime kavatsetult. kohaselt pani Vastavalt Karistusseadustiku §16 lg.2 paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kuna maakohus tuvastas, et menetlusalune isik lõhkus ära kambri nr.S509 sisustuse, näitab see ilmekalt, et see oligi tema teo eesmärk. Menetlusalune isik põhjendas küll lõhkumist sellega, vangla sundis teda selliselt käituma, kuid sellele väitele vastas maakohus juba eespool ja viitas, missugused on seadusekohased tegevused oma 13 õiguste kaitseks. Maakohus nõustub selles osas kohtuvälise järeldusega. menetleja otsuse Kokkuvõtteks leiab maakohus, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, väärteod on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku teod on õigesti kvalifitseeritud. Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus menetlusaluse isiku karistamise osas jätta muutmata. Vastavalt VTMS §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt

§56lg.1 on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§218lg.1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses. Otsuse kohaselt kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. Kohtuväline menetleja märkis, et kinnipidamisasutuses asjade rikkumisega teel manipulatiivselt oma eesmärgi saavutamine suurendab menetlusaluse isiku süüd. Kohtuväline menetleja leidis, et menetlusaluse isiku süüd suurendab ka teo intensiivsus. Kohtuväline menetleja võttis karistuse määramisel arvesse, et menetlusalune isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning tal on kolm kehtivat väärteokaristust

§218lg.1, §25 lg.1 – §218 lg.1 ja §218 lg.1 järgi.

Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis seda keskmist määra ületavana. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud karistuse sanktsiooni keskmisest määrast suuremas määras. Käesoleva väärteoasja materjalides asuvast Karistusregistri väljavõttest nähtub, et menetlusalusel isikul on järgmised kehtivad väärteokaristused: - Justiitsministeeriumi Vanglate osakonna 22.03.2021 otsusega karistati teda

§218

lg.1 järgi rahatrahviga 400 € ja

§275

lg.1 järgi rahatrahviga 80 € - Harju Maakohtu 09.01.2020 otsusega karistati teda

§25

lg.1 – §218 lg.1 järgi arestiga 10 päeva - Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 18.04.2019 otsusega karistati teda

§218lg.1 järgi rahatrahviga 240 €.

14 Maakohus leiab, et kohtuväline menetleja on käesolevas asjas õigesti hinnanud

§56sätestatud nõudeid, arvestanud rikkumiste intensiivsust ja menetlusalust isikut.

Eeltoodust tulenevalt nõustub maakohus kohtuvälise menetleja väärteootsusega selles osas, et menetlusaluse isiku süü on keskmisest suurem, mistõttu tuleb teda ka karistada keskmisest määrast kõrgema rahatrahvi määraga. Väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalune isik paneb vangistuses järjepidevalt toime samalaadseid väärtegusid. Seega alused määratud rahatrahvi suuruse vähendamiseks puuduvad. Ülaltoodu alusel tuleb Viru Vangla otsus rahatrahvi suuruse osas jätta muutmata. Vastavalt menetlusaluse isiku taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev, kes esitas 07.04.2022 taotluse hüvitamiseks kokku summas 322,20 € (kliendi külastamine ja asjaolude arutamine 54 €, toimiku materjalide õiguslik analüüs 108 €, kohtuistung 54 €, tasu sõidule kulutatud aja eest Jõhvi - Narva 15 €, tasu sõidule kulutatud aja eest Narva - Jõhvi 15 €, sõidukulud Jõhvi - Narva 7,5 €, sõidukulud Jõhvi – Narva - Jõhvi 15 €, käibemaks 53,70 €). Taotlus on rahuldatud Viru Maakohtu 13.04.2022 määrusega samas summas. Peale eeltoodu esitas kaitsja järgmised taotlused kaitsekulude hüvitamiseks: - 30.05.2022 taotlus hüvitamiseks kokku summas 91,80 € (ettevalmistus kohtuistungiks, nõupidamine kliendiga 54 €, tasu sõidule kulutatud aja eest Jõhvi - Narva 15 €, sõidukulud Jõhvi - Narva 7,5 €, käibemaks 15,30 €) - 31.05.2022 taotlus hüvitamiseks kokku summas 241,20 € (31.05.2022 kohtuistungil osalemine 171 €, tasu sõidule kulutatud aja eest 15 €, sõidukulud Narva – Jõhvi - Narva 15 €, käibemaks 40,20 €) - 27.07.2022 taotlus hüvitamiseks kokku summas 279,60 € (ettevalmistus kohtuistungiks, toimiku materjalide sisu mälu värskendamine 108 €, 27.07.2022 kohtuistungil osalemine 95 €, tasu sõidule kulutatud aja eest Narva - Jõhvi 15 €, sõidukulud Narva – Jõhvi - Narva 15 €, käibemaks 46,60 €). Maakohus leiab, et kaitsja tasutaotlused on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele täielikult. Kuivõrd menetlusaluse isiku kaebus jääb täielikult rahuldamata, kuulub VTMS §2 ja §22 ning KrMS §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjatasu väljamõistmisele menetlusaluselt isikult, v.a. sõidukulud ja tasu sõidule kulutatud aja eest, seega kokku summas 772,80 € (644 € + 128,80 € käibemaks). (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 15