Obsah (6)

§ 102§ 31§ 109§ 150§ 23§ 22

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 17. november 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-1902 Tsiviilasi OÜ Blueline Inve

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Menetluskulud jätta võlgniku D Li kanda.
2. Määrata ajutise pankrotihalduri Maire Armi tasuks 605 eurot, millele lisandub käibemaks summas 121 eurot, kokku 726 eurot.
3. Hüvitada ajutise halduri Maire Armi tasu 726 eurot (käibemaksuga) võlausaldaja poolt 15.02.2022 kohtu deposiiti ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks tasutud ettemaksu arvelt ja kanda see OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo arvelduskontole xxx.
4. Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud Osaühing Blueline Invest esitas 04.02.2022 kohtule avalduse D Li pankroti väljakuulutamiseks. Kohus võttis avalduse 01.03.2022 määrusega menetlusse ja andis võlgnikule tähtaja seisukoha esitamiseks. Käesolevaks hetkeks ei ole võlgnik kohtule seisukohta esitanud. Samuti ei ole ta teavitanud, et ta sooviks pankrotiavalduse läbivaatamist kohtuistungil. Kohus nimetas 28.09.2022 määrusega D Li ajutiseks pankrotihalduriks Maire Armi. Ajutine pankrotihaldur esitas 20.10.2022 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on võlgnikul võlgnevusi aruande koostamise seisuga ja päringu vastustest tulenevalt kokku summas vähemalt 10 872,89 eurot. Võlausaldajaks on Osaühing xxx. Võlgniku suhtes on hetkel menetluses kaks täitemenetlust. Aruande koostamise seisuga võlgnikul vara puudub. Võlgnikule ei kuulu kinnisvara. Äriregistri andmetel kuulub võlgnikule 50% osalus äriühingus xxx, millele on seatud keelumärge. Äriühingu osas toimub likvideerimismenetlus ja bilansist nähtuvalt ühingul varasid ei ole. Võlgnikule kuulub ka mootorpaat, mille asukoht ja tehniline seisukord tuleks edasises menetluses kindlaks teha. Hetkel haldur seda varana ei käsitle. Igasugune vara, mille arvelt täita võlausaldajate nõudeid võlgnikul puudub. Hetkel võib asuda seisukohale, et võlgnik ei ole teinud tehinguid või sõlminud kokkuleppeid mis kuuluksid tagasivõitmisele. Siiski tuleb märkida, et ajutise menetluse maht ei võimalda esitada käesoleval juhul mingit lõplikku järeldust võimalike tagasivõidetavate tehingute osas. Kokkuvõttes on võimalik väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku peamiseks maksejõuetuks muutumise põhjuseks on üle jõu käivate kohustuste olemasolu ning ilmne soovimatus neid täita ehk kasutades pankrotiseaduses ette nähtud kvalifikatsioone, siis on selleks „muud põhjused“. Puudub ka teadaolev vara mille arvelt olemasolevaid kohustusi täita. Kuriteo tunnustega tegusid ajutise menetluse jooksul ei ilmnenud. Võlgnik ei ole kohtule esitanud avaldust võlgadest vabastamiseks läbi pankrotimenetluse. Halduril võlgnikuga ühendust saada ei õnnestunud. Aruande kohaselt puuduvad võlgnikul rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus määras 25.10.2022 määrusega D Li pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 2500 eurot, mis tuli võlgnikul, võlausaldajatel või kolmandatel isikutel tasuda kohtu deposiitkontole hiljemalt 11.11.
5. Osaühing xxx tasus 11.11.2022 kohtu deposiitkontole 2500 eurot. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Maire Armi.Pan krS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on pankrotiseaduse kohaselt 2 „muud põhjused“. Pankrotihalduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Aruandes esile toodud andmetel on võlgniku kohustusi vähemalt 10 872,89 euro ulatuses, kuid vara puudub. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad

§ 109kohaselt olla tagasivõitmise hagid.

Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos

§ 22

lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 660 eurot, millele lisandub käibemaks summas 132 eurot, kokku 792 eurot. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 6 tundi, sh 5,5 tundi pankrotiasja ettevalmistamisel tavapäraste ajutise menetluse toimingute tegemiseks ja 0,5 tundi kohtuistungil osalemiseks. Kohus leiab, et täies ulatuses esile toodud ajakulu põhjendatud ei ole. Kuna käesolevas tsiviilasjas ei ole ühtegi istungit toimunud, siis ei ole põhjendatud ka arvestada 0,5 tundi kohtuistungil osalemise kuluks. Ülejäänud ulatuses kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu 5,5 tundi põhjendatud. Halduri tunnitasu 110 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus halduri tasuks 605 eurot (5,5 tundi x 110 eurot), millele lisandub käibemaks summas 121 eurot, kokku 726 eurot. Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu välja maksta võlausaldaja poolt kohtu deposiitkontole kantud vahenditest. Kohus leiab, et pankrotihalduri tasu 726 eurot kuulub hüvitamisele võlausaldaja poolt 15.02.2022 kohtu deposiiti tasutud 1000 euro arvelt.

§ 23

lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 3