lg 2 p 1 järgi ja karistati 5-aastase vangistusega.
lg 1, § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 29.06.2018 otsusega mõistetud karistuse, 6 kuu vangistusega. Liitkaristuseks mõisteti vangistus 5 (viis) aastat. Sama otsusega tunnistati Dmitri Neimark süüdi
lg 1 järgi ja karistati 6-aastase vangistusega.
lg 1 alusel, lugedes käesolevas kriminaalasjas mõistetud kergem karistus kaetuks raskeimaga, mõisteti liitkaristuseks 6 (kuus) aastat vangistust. Karistusaja algust arvestati Dmitri Neimarki kinnipidamisest, s.o alates 03.10.2018. Kohtuotsus jõustus 07.12.2019. 1 Harju Maakohtu 29.06.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-5022 tunnistati Dmitri Neimark süüdi
Kohtuotsus jõustus 17.07.
lg 2 p 2- mitte tarvitada alkoholi (kohustus toetab motivatsiooni alkoholist loobumiseks);
lg 2 p 2¹ - mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid (kohustus aitab vähendada uute kuritegude toimepanemise riski);
lg 2 p 4 - asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale ennetähtaegselt vabastamise kohtumääruse jõustumist (kohustus uute kuritegude riski alandamiseks ning majandusliku kindlustatuse saavutamiseks);
lg 2 p 7 - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega selleks kriminaalhooldusametnikult luba saamata;
lg 2 p 9 alusel - alluda elektroonilisele valvele kuueks kuuks (kohustus uute kuritegude toimepanemise riski alandamiseks). Kaitsja esitas kohtule oma seisukoha Dmitri Neimarki ennetähtaegse vabanemise kohta. Kaitsja on seisukohal, et D. Neimark on muutnud oma suhtumist vanglas töö tegemisse ja töötab hetkel vanglas xxx. Dmitri Neimark on omandanud vanglas xxx. Kooli õpetajate poolt antud iseloomustuses on Dmirti Neimarki iseloomustatud kohusetundliku, sõbraliku, rahuliku ja püüdliku õpilasena. Iseloomustuses märgitakse, et Dmitri Neimark tundis huvi õpitulemuste vastu ning oli viisakas õpetajatega. Märgitakse, et Dmitri Neimark ei puudunud tunnist põhjuseta, käis tundides hea meelega ning täitis kõiki nõudeid. Eeltoodud käitumine koolis näitab, et Dmitri Neimark on võimeline saama hakkama ka keskkonnas, mis nõuab rutiini talumist ja püsivust (nagu elu vabaduses seda nõuab) ning isiku käitumisest järeldub, et seda võib uskuda. Vabanemisel on isikul olemas kindel töökoht. Isikul on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Kaitsja rõhutab seda, et ükski rikkumine polnud seotud allumatusega ning karistusena oli määratud vaid kõige nõrgemad karistused. Vangla ja prokuratuur pole oma arvamuses arvestanud sellega, et on ise ka vabatahtlikult ja täiendava meetmena nõustunud elektroonse valve kohaldamisega, ehkki § 76 lg 2 p 2 järgi see sellises ulatuses karistuse kandmise aja möödudes nagu temal, enam see kohustuslik ei ole. Nõustumine vabatahtlikult täiendavate kontrollmeetmetega näitab isiku soovi oma elu õiguskuulekas suunas muuta. On lisatud kooli iseloomustus, tööandja L G OÜ iseloomustus, krediidi info väljavõte L G OÜ kohta. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta Dmitri Neimarki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta Dmitri Neimarki tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistung 17.10.2022 kohtuistungil avaldas D. Neimark, et ta soovib vabaneda ennetähtaegselt. Ta on nõus alluma elektroonilisele valvele. Ta täidab kõiki ametniku korraldusi. Ta on nõus mitte viibima kohtu poolt määratud paikades ja mitte suhtlema kohtu poolt määratud isikutega. Tal on töökoht olemas. Ta tahab töötada ehitusfirmas L E objekti juhina. Ta usub, et suudab elada ilma alkoholi 2 ja narkootikumideta. Varem tal oli probleeme alkoholi ja narkootikumidega. Ta analüüsis seda ja tegi järeldusi, läbis väga hea programmi vanglas ning juba ammu ei tarvita mitte midagi ning ei tunne selles vajadust. Ta lõpetas kooli, kavatseb minna õppima edasi. Vanglas töötab ta xxx. Ta tunnistas oma süüd ja ei näe perspektiivi toime panna tulevikus uusi kuritegusid. Soovib perega olla. Tal on abikaasa ja kolm last. Iga päev suhtleb perega telefoni teel. Tal on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust keelatud esemete eest. Kaitsja palub vabastada Dmitri Neimarki vangistusest tingimisi elektroonilise valve alla. Kaitsja on seisukohal, et D. Neimarki vangistus on oma eesmärki täitnud. Isiku käitumine on muutunud paremaks. Isik töötab hetkel vanglas xxx. Ta omandas vanglas xxx. Iseloomustuse kohaselt on Dmitri Neimark kohusetundlik, sõbralik, rahulik ja püüdlik õpilane. Ta tundis huvi õppimise vastu, oli viisakas õpetajatega, ei puudunud tunnist põhjuseta ja täitis kõiki nõudeid. Sellest võib järeldada, et ta saab vabaduses hakkama. Vabanemisel on D. Neimarkil kindel töökoht olemas. Vangla andmetel on isikul kolm kehtivat karistust, üks nendest on kustunud. Kaitsja juhib tähelepanu sellele, et ühe käskkirjaga on isikule määratud samal ajal äravõetud kolme mittelubatud eseme eest neli eraldi noomitust. Samuti ükski rikkumine polnud seotud allumatusega. Neimark vabatahtlikult nõustus elektroonilise valve kohaldamisega, mis näitab isiku soovi oma elu õiguskuulekalt elada. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks
lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistuse vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Käesoleval juhul Harju Maakohtu 06.12.2019 otsusega nr 1-19-2173 on Dmitri Neimark tunnistatud süüdi ja karistatud
Dmitri Neimark kannab karistust esimese astme kuriteo toimepanemise eest ning formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamise küsimuse arutamiseks tulenevad
Nimelt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Dmitri Neimark temale mõistetud karistusajast, 6 aastat vangistust, ära kandnud 4 aastat ja 18 päeva, mis on rohkem, kui kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-11-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks
lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse 3 kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt
lg-le 5 kohaselt katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks.
lg 5 alusel käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 või lõike 2 punkti 2 alusel tingimisi enne tähtaega vabastatavale süüdlasele võib kohus tema nõusolekul panna täiendavalt kohustuse alluda käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilisele valvele. Kriminaalkolleegium on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab
lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna
lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus aga õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. (Vt osutatud määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p-d 20-21.) Dmitri Neimarkil on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, kuhu ennetähtaegse vabanemise korral elama saaks asuda. Ta soovib ennetähtaegse vabanemise korral elama minna aadressile xxx. Tegemist on kolmetoalise korteriga, mis kuulub isiku xxx T A . Korteris elab T. A koos nende ühiste lastega. Korteri omanik T. A ja korteris elav täisealine M N on andnud kirjaliku nõusoleku kinnipeetava elama asumiseks elektroonilise valvega antud aadressile. Elukoht vastab elektroonilise järelevalve teostamise nõuetele ning tehnilistele nõudmistele elektroonilise valve kohaldamiseks. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav Dmitri Neimark osaleb oma täitmiskava täitmisel aktiivselt. Vangistuses on ta tööga hõivatud. Alates 21.04.2021 töötab ta xxx (xxx). D. Neimark osales aktiivselt erinevates vestlustes. Ta omandas xxx. Ta osales aktiivselt joovast sõltlastele väljatöötatud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Kinnipeetava sõnul panid programmis läbitud teemad mõtlema ja analüüsima enda varasemaid valikuid. Enda peamiseks tugevuseks peab väga toetavat perekonda ja häid peresuhteid, mille nimel pingutada elus olulisi muudatusi tegema. Alates 09.09.2022 osaleb D. Neimark sotsiaalprogrammis „Õige hetk“. Programmi läbimine aitab isikul omandada, arendada ja rakendada mitmesuguseid sotsiaalsete probleemide lahendamisega seotud oskusi, mis aitavad tal vabaduses toime tulla. Omab väärtust ka see, et Dmitri Neimark suhtub enesetäiendamisse positiivselt, soovib end täiendada riigikeele õppes. Vabanemisel on D. Neimarkil garanteeritud töökoht ettevõttes L G OÜ. Isikul on toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik. Lähivõrgustikku kuuluvad elukaaslane, lapsed ja õde. Suhted on toetavad. D. Neimarki elukaaslane ning täisealine tütar on valmis isikut materiaalselt toetama. Kohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et Dmitri Neimarki vabanemisjärgsed elutingimused on head, ta on järginud täitmiskava, tal on toetus pakkuv lähisuhtevõrgustik, tal on garanteeritud töökoht olemas, tuleb tema puhul siiski teha negatiivne ohuprognoos, s.o uue kuriteo risk on kinnipeetava vabastamiseks liialt suur. D. Neimarki puhul annavad aluse rääkida kõrgendatud retsidiivsusriskist tema karistusandmed ning isikut iseloomustatavad andmed. 4 Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Dmitri Neimarki käitumine vanglas ei olnud seaduskuulekas. Tema suhtes kehtivad 2 distsiplinaarkaristust. Kohus on seisukohal, et kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Dmitri Neimarki näol on tegemist isikuga, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Karistusregistri andmetel omab D. Neimark kahte kehtivat kriminaalkaristust. Ta viibib vanglas teist korda. Ta kannab karistust kuritegeliku ühenduse organiseerimise ja suures koguses narkootikumide käitlemise eest grupi poolt. Kuritegu oli äärmiselt teadlikult planeeritud. Varasemate kuritegude hulka kuulub vägivalla kasutamine võimuesindaja vastu. Kuriteod on eriliigilised, suurenenud on ühiskonna ohtlikkus ja viimase kuriteoga on saadud suuremat tulu. Kuritegude toime panemist iseloomustavad kuritegelikud hoiakud, puudulikud probleemilahendusoskused ning grupi mõju. Dmitri Neimarki majandusliku toimetuleku oskus on puudulik. Töötamise registri andmetel ametlikult töötanud ei ole. Eriala D. Neimarkil puudub. K-raha andmetel on D. Neimarkil vabanemisfondis 1962 eurot, kuid võlgnevusi on ca 73 600 eurot, millest ca 61 500 eurone nõue on esitatud Maksu- ja Tolliameti poolt. Ta ei ole motiveeritud võlgade maksmiseks. Uute kuritegude toimepanemist võib Dmitri Neimarki puhul soodustada kriminaalse taustaga suhtlusringkond, kes toetasid teda materiaalselt ka vanglas ning kellega suhtlemist D. Neimark lõpetada vabatahtlikult ei soovi. Kirjavahetusest nähtub, et D. Neimark suhtleb Tallinna, Tartu ja Viru Vanglas kinni peetavate isikutega. Harju Maakohtu 06.12.2019 kohtuotsusest on Dmitri Neimark tunnistatud süüdi ning karistatud vangistusega
Süüdistuse kohaselt käitles D. Neimark teiste isikute grupis ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet kokaiini. Samuti kuulus ta kuritegelikku ühendusse, kus tegeles narkootikumide ebaseadusliku käitlemisega. D. Neimarki ülesandeks kuritegelikus ühenduses oli temale alluvatelt ühenduse liikmetelt kuritegude toimepanemisega seotud informatsiooni kogumine, narkootiliste ainete hankimine, edasimüüjate varustamine narkootiliste ainetega, narkootiliste ainete müük jne. Kohus moodustas
lg 1 alusel liitkaristuse Harju Maakohtu 29.06.2018 kohtuotsusega mõistetud karistusega. Harju Maakohtu 29.06.2018 otsusega on D. Neimark tunnistatud süüdi ja karistatud
D. Neimark on karistatud väga raske kuritegude toimepanemise eest. Selliste raskete kuritegude toimepanemine tähendab, et D. Neimarki retsidiivsusrisk peab olema ennetähtaegseks vabastamiseks väga madal. Dmitri Neimarki käitumine, sh distsiplinaarkaristuste olemasolu, tema suhtlemine kriminaalkorras karistatud inimestega, näitab tema ohtlikkust ning annab põhjendatud aluse karta samataolise käitumise kordumist. Kohus ei näe asjaolusid, mis annaksid aluse kindlalt väita, et isiku hoiakud on vangistuse ajal nii muutunud, et uue kuriteo toimepanemise risk on oluliselt vähenenud. Uute kuritegude toimepanemist võib Dmitri Neimarki puhul soodustada sõltuvusainete (alkoholi ja narkootikumide) tarvitamine. 2017.aastal oli isikul diagnoositud alkoholisõltuvus. Ta kasutas politseiniku vastu vägivalda alkoholijoobes olles. Ise ta ei näe probleeme alkoholi tarvitamise osas. D. Neimark alustas narkootikumide tarvitamist 19-aastaselt. Ta tarvitas amfetamiini, kanepit, kokaiini. Vanglale teadaolevalt tarvitas D. Neimark 2016.-2018. aastal kokaiini igapäevaselt ning 5 meditsiiniosakonna poolt on diagnoositud narkosõltuvus. 2020. aastal on meditsiiniosakond märkinud, et D. Neimarkil esinevad mitme psühhoaktiivse aine tarvitamisest tingitud sõltuvuse tunnused. 2021.a on D. Neimark läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Vaatamata sellele, et D. Neimark on vangistuses läbinud sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kahtleb kohus, arvestades kinnipeetava varasemaid kokkupuuteid alkoholi ja narkootikumidega, tema eluviisi ning suhtumist sõltuvusainete tarvitamisele, et isik suudab vabaduses tegelikult sõltuvusainete tarvitamisest loobuda, suudab vabaduses
ket eluviisi pidada ning uusi kuritegusid mitte toime panna. Kinnipeetava Dmitri Neimarki iseloomustusest nähtuvalt ta on impulsiivne, vägivaldne ning manipuleeriv. Tema probleemide lahendamise oskus on puudulik. Ta suhtub ühiskonna normidesse ükskõikselt. Kohus on seisukohal, et eeltoodud isikut iseloomustavad andmed annavad kohtule aluse kahelda, et isik suudab vabaduses õiguskuulekalt käituda ning uusi kuritegusid mitte toime panna. Märkimisväärne on see, et varasem viibimine vangistuses ei ole pannud D. Neimarki mõtlema oma tegude tagajärgedele ning esile kutsunud muutust tema käitumises. Eeltoodu alusel kohus leiab, et antud juhul puuduvad alused Dmitri Neimarki tingimisi ennetähtaega vabastamiseks. Kohtul puudub kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg, käitumiskontrollile allutamine ning elektrooniline valve on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Ohuprognoos D. Neimarki puhul annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu D. Neimark tuleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata. Ka vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta ka prokurör. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Dmitri Neimark tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS §§ 426, 432, 384, 387. /digitaalselt allkirjastatud/ Galina Jasnjuk Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.