Obsah (6)

§ 115§ 104§ 127§ 101§ 100§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Otsuse tegemise aeg ja koht 22. aprill 2022. a, Tallinn Kohtuasja numb

§ 115

lg 1, § 127 lg 1, § 128); • töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS §-s 16 sätestatut (TLS § 72,

§ 104

lg 2; vt ka RKTKo 25.11.2015, 3-2-1-151-15, p 13); • kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); • kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127

lg 3); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4; vt ka RKTKo 25.11.2015, 3-2-1-151-15, p 15).

23. Seega on kostja nõude rahuldamiseks vaja mh tuvastada, et kostja rikkus töölepingust tulenevat kohustust, mille tagajärjel tekkis kostjale kahju.

§ 101

lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Kohustuse rikkumiseks on

§ 100

järgi eelkõige võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine. Töölepingu korral on töötaja kohustatud tegema TLS § 1 lg 1 ja § 15 lg 2 p 1 järgi eelkõige kokkulepitud tööd ja täitma töö iseloomust tulenevaid kohustusi. Lisaks on töötajal üldjuhul ka TLS § 15 lg 2 p 5 järgi kohustus hoiduda tegudest, mis kahjustavad tema 5 2-19-20681 või teiste isikute elu, tervist või vara. Kui kostja on töölepingust tulenevat kohustust rikkunud, saab kostja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui hageja on rikkumises süüdi (TLS § 72). Seega on hagejal õigus nõuda hagejalt kahjuhüvitist üksnes juhul, kui ta rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu (

§ 104lg 2 ja TLS § 74 lg-d 1 ja 2).

23.

1. Eelnevast tulenevalt pidi hageja esmalt näitama ja tõendama, millist(eid) töösuhtest tulenevaid kohustust(i) kostja rikkus. Vaidlust ei ole, et poolte vahel kehtis
2. veebruarist 2018 kuni
3. septembrini 2019 tööleping, mille järgi töötas kostja hageja juures autojuhina, kellena töötamine eeldas kutselise autojuhi kutse-/pädevustunnistuse olemasolu. Kui töötaja tööülesandeks on sõiduki juhtimine, peab töötaja järgima tööülesandeid täites mh ka liiklusseaduses sätestatud nõudeid. Maakohus viitas õigesti liiklusseaduse (LS) § 14 lg-le 2, mille järgi peab iga liikleja järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Samuti LS § 33 lg 11 p-ile 1, mille kohaselt on juhil keelatud tegeleda juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist, sealhulgas kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita ja sõiduki liikumise ajal hoida telefoni käes. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja juhitud järelhaagisega veok sõitis tööülesandeid täites
4. novembril 2018 teelt välja, mille tagajärjel muutusid nii veok kui haagis kasutuskõlbmatuks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei tõendanud, et kostja põhjustas liiklusõnnetuse, tegeledes sõidukit juhtides kõrvalise tegevusega s.o kasutas sõiduki juhtimise ajal nutiseadet.
5. Ringkonnakohus selgitab, et hagi rahuldamiseks pidi hageja TsMS § 230 lg 1 I lause järgi tõendama neid asjaolusid, millele tema nõue tugines. Seejuures ei saa kohus tõendina arvestada hageja kohtule esitatud selgitusi ja väiteid muude teelt väljasõitu põhjustavate asjaolude puudumise kohta. TsMS § 229 lg 1 järgi on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel teeb kohus kindlaks hageja nõuet põhjendavad asjaolud või nende puudumise. Seejuures võivad TsMS § 229 lg 2 järgi olla tõendiks menetlusosalise vande all antud ütlused, mitte aga menetlusosalise muud selgitused ja väited. Oma väidete kinnituseks tuleb kohtumenetluses esitada ka nende väidete aluseks olevaid asjaolusid kinnitavad tõendid. Hageja seaduslik esindaja viitas vande all antud seletuses sellele justkui oleks kostja juhitud veokile enne teelt väljasõitu vastu liikunud veoki juht näinud, et kostja oli “ninapidi telefonis“, kuid möönab ka ise, et tegemist oli kuuldustega (tl 165, I kd). Arvestades, et hageja seadusliku esindaja seletus vaidlusaluse asjaolu kohta ei põhinenud tema poolt isiklikult tajutul, ei ole võimalik antud seletusega lugeda tõendatuks, et kostja kasutas sõidu ajal nutiseadet. Hagejal oli õigus taotleda kostjat sõidu ajal nutiseadet kasutamas näinud isiku tunnistajana ülekuulamist (TsMS § 251 lg 1). Samuti ei saa asjaolust, et kostja on jaatanud veoki juhtimisel varasemalt telefoni kasutamist, teha järeldust, et kostja tegi seda ka vahetult enne
6. novembril 2018 enne teelt väljasõitu.
7. Kuna hageja pöördus kohtu poole, nõudes kostjalt töösuhtest tuleneva kohustuse rikkumise tõttu kahju hüvitamist, pidi hageja tõendama esmalt töösuhtest tulenevate kohustuse rikkumise asjaolud ning alles nende asjaolude tõendamise järel tuli kostjal tõendada oma vastuväiteid kinnitavad asjaolud. Kui hageja ei tõenda oma väidete aluseks olevaid asjaolusid, ei saa kohus hagi rahuldada sõltumata sellest, kas kostja on oma vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid tõendanud või mitte. Seetõttu ei ole tähtsust ka hageja apellatsioonkaebuse väidetel selle kohta, et kostja ei ole tõendanud sõiduki võimalikku tehnilist riket avarii ajal ning menetluses esitatud tõenditest saaks justkui teha järelduse, et veokil pärast avariid kostja viidatud tehnilist riket ei 6 2-19-20681 tuvastatud. Arvestades, et hageja ei ole tuginenud asjaolule, et kostja rikkus töösuhtest tulenevat kohustust sellega, et asus väidetavalt teadlikult tööülesandeid täitma tehniliselt mittekorras veokiga, ei oma tähtsust ka vastavad apellatsioonkaebuse väited. Väidetud rikkumise tuvastamise seisukohalt ei oma tähtsust asjaolud, kes teavitas toimunust politseid ning kas tööandjal oli võimalik vältida töötaja tekitatud kahju kandmist kogu ulatuses. Samuti nõustub kolleegium maakohtuga selles, et hageja ei ole tõendanud asjaolu, et kostja oleks teinud mingi tahteavalduse, millest saaks järeldada tema nõustumust kahju hüvitada. Seejuures on maakohus oma järeldust põhjendanud ning järginud tõendite hindamisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid. Eeltoodut arvestades ei ole leidnud tõendamist, et kostja rikkus tööülesandeid täites töösuhtest tulenevaid kohustusi ja põhjustas sellega liiklusõnnetuse. Menetluskulud
8. Kuna kolleegium jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda.
9. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
10. Kostja
11. aprilli
12. a menetluskulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetluse kuludeks esindajakulu 339 eurot (koos käibemaksuga):
13. juuli
14. a arve kohaselt kohtumaterjalidega tutvumine, analüüs, seisukoha kujundamine 120 eurot;
15. augusti
16. a arve kohaselt apellatsioonkaebusele vastuse koostamine ja kohtule esitamine 80 eurot;
17. novembri
18. a arve kohaselt apellatsiooni vastuse kooskõlastamine kliendiga 99 eurot; menetluskulude nimekirja koostamine 40 eurot. Menetluskulude nimekirjale lisatud arvetest nähtub, et kostja lepingulise esindaja tunnihind on 80 eurot. Hageja leidis, et kostja lepingulise esindaja kulusid ei saa kontrollida ning need on põhjendamatud. Hageja hinnangul on põhjendatud kulu 1 tund, s.o 80 eurot.
19. novembri
20. a arves nimetatud toiming ei ole käesoleva tsiviilasjaga seotud, sest kostja ei teinud
21. a novembris toiminguid.
22. Vastuseks hageja vastuväidetele märgib ringkonnakohus esmalt, et kostja menetluskulude nimekirja lisast ilmneb, milliseid toiminguid ning millise tunnitasuga on kostja esindaja apellatsioonimenetluses teinud. Samuti on võimalik välja arvutada toimingutele kulunud aeg. Kolleegiumil ei teki tsiviilasjas esitatud menetlusdokumentide pinnalt põhjendatud kahtlust, et kostja menetluskulude nimekirjas tehtud toimingud ning kantud kulud poleks seotud käesoleva apellatsioonimenetlusega. Kolleegium leiab, et kostja menetlustoimingud ning nendele kulunud aeg on põhjendatud osaliselt. Ringkonnakohus peab põhjendatuks ja vajalikuks
23. juuli
24. a ja
25. augusti
26. a arvetel märgitud toiminguid ning sellele kulunud aega 2.5 tundi. Vaatamata sellele, et kostja vastus apellatsioonkaebusele on sisuliselt 1 lk pikk, siis arvestades maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebuse mahtu, lisaks seda, et kostja lepinguline esindaja pidi tutvuma kogu menetluse materjalidega, on nimetatud arvetel märgitud toimingutele kulunud aeg põhjendatud ja vajalik. Samuti peab ringkonnakohus põhjendatud ja vajalikuks menetluskulude nimekirja koostamist ning sellele kulunud aega 0.5 tundi. Küll aga leiab ringkonnakohus, et
27. novembri
28. a arvel märgitud toiming „apellatsiooni vastuse kooskõlastamine kliendiga“ ja sellele kulunud aeg ei ole põhjendatud ega vajalik arvestades, et kostja esitas vastuse apellatsioonile 7 2-19-20681
29. augustil
30. a ning kuni menetluskulude nimekirja esitamiseni
31. aprillil
32. a ei ole kostja kohtule esitanud ühtegi menetlusdokumenti. Seega puudus kostjal vajadus kooskõlastada rohkem kui aasta pärast apellatsioonkaebusele vastuse esitamist enda lepingulise esindajaga esitatavat vastust. Seega kokku peab ringkonnakohus kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks menetlustoimingutele kulunud ajaks 3 tundi (1.5 + 1 + 0.5).
33. Arvestades tsiviilasja olemust ning kostja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni peab kolleegium kostja lepingulise esindaja tunnitasu 80 eurot (koos käibemaksuga) suurust mõistlikuks ja põhjendatuks.
34. Eelnevat arvestades on kostja esindaja põhjendatud tasu kokku 240 eurot (3 tundi x 80 eurot, sh käibemaks), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
35. Kostja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohus rahuldab taotluse. (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler 8