Obsah (6)

§ 303§ 429§ 431§ 657§ 329§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-20-16365 Otsuse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2022, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Henriksen Kohtuasi X hagi Co

) § 330 lg 1 kohaselt.

1. Eeltoodust tulenevalt asus maakohus seisukohale, et hageja kriitika OÜ Lettore eksperdiarvamuse kohta ei ole põhjendatud. OÜ Lettore eksperdid on asjas teinud kindlaks piisavalt liiklusõnnetuse objektiivseid asjaolusid, mis sõltumata sõidukijuhi väidetavast subjektiivsest tunnetusest ja eluliselt mitteusutavatest seletustest liiklusõnnetuse kohta võimaldavad teha usaldusväärseid järeldusi liiklusõnnetuse tegelike asjaolude kohta.
2. Kohus selgitas, et kindlustuslepingu alusel saab kahju hüvitada juhul, kui kindlustusvõtja on teinud kõik mõistlikult eeldatava oma vara ning elu ja tervise kaitseks. Käesoleval juhul ei ole sõidukijuht enne kokkupõrget puuga sooritanud ühtki juhtimisvõtet, et kokkupõrget vältida. OÜ Lettore ekspertarvamuse ja W ütlustega on kohtu hinnangul aga tõendatud, et sõidukijuhil oli selleks aega piisavalt. Sõidukijuhil oli võimalik pimestumist vältida pilgu suunamisel vastutuleva sõiduki tuledest eemale tee parempoolse serva piirkonda ning jätkata ohutut liikumist ilma teelt väljasõidu ohuta. Samuti nähtub tunnistaja W ütlustest, et isegi juhul, kui sõidukijuht oli mõned sekundid seetõttu pimestunud, ei takistanud see kuidagi tal sõiduki pidurdamiseks jalga piduripedaalile asetada, pidurdada ning sõiduk ohutult enne kokkupõrget puuga peatada. Seega on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et sõidukijuht ei valinud tee- ja ilmastikuoludele sobivat sõidukiirust, et võimaliku pimestumise korral sõiduk pidurdamisega ohutult peatada ja seeläbi puuga kokkupõrget vältida.
3. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav hageja seisukoht, et sõidukijuht ei suutnud enne kokkupõrget puuga madalal kiirusel (17-24 km/h) sõites pimestumist vältida lihtsalt pilku mujale suunates ega ka sõidukiirust vähendada ja sõidukit peatada. Sõiduki juhtimine oli Q kontrolli all ning tal oli võimalus kahju tekkimist vältida. RP ja OÜ Lettore eksperdiarvamustest on võimalik järeldada, et sõidukijuht Q põhjustas kõnealuse liiklusõnnetuse vähemalt kaudse tahtlusega. See vabastab kostja lepingu täitmise kohustusest täies ulatuses.
4. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et tahtlus puudus, siis on sõidukijuht olnud kohtu hinnangul raskelt hooletu. Hoolimata madalast sõidukiirusest ei suutnud Q sõiduki kiirust piduripedaalile vajutades vähendada ja see ohutult peatada. Seega ei valinud sõidukijuht antud tee- ja ilmastikuoludele sobivat sõidukiirust (Tingimuste punkt 82 ja LS § 14 lg 2, § 16 lg 1, § 50 lg 3), mistõttu on sõidukijuhi käitumine vaadeldav raske hooletusena ja sellises olukorras vabaneb kostja kindlustusandjana kahju hüvitamise kohustusest. Asjaolu, et 6 sõidukikindlustuse tingimustes ei ole täpsustatud, millist konkreetset rikkumist raske hooletusena käsitletakse, ei muuda Tingimuste punkti 116 tühiseks VÕS § 42 lg 1 järgi. Üldjuhul on iga kindlustusjuhtumi, sh liiklusõnnetuse, asjaolud erinevad ning ei võimaldagi luua ühtset reeglit selleks, mida raske hooletusena käsitleda. Apellatsioonkaebus
5. Maakohtu otsusele esitas 22.06.2021 apellatsioonkaebuse hageja, kes palub maakohtu otsuse tühistada, teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Apellatsioonimenetluse kulud palub hageja jätta samuti kostja kanda.
6. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus analüüsinud tõendeid valikuliselt, jättes hageja esitatud tõendid sisuliselt analüüsimata ja hageja vastuväited käsitlemata. Maakohus on sisuliselt käsitlenud ja analüüsinud üksnes OÜ Lettore arvamust ja tunnistaja W kohtus antud ütlusi. Sisuliseks analüüsiks ei saa pidada maakohtu lakoonilist tõdemust, et hageja oletusliku kriitikaga ei ole põhjust arvestada või et sõidukijuhi seletus on eluliselt mitteusutav. Maakohus on jätnud analüüsimata Q seletuse, mille kohaselt vastuliikunud sõiduk liikus suure hooga. Puudub alus väita, et vastuliikunud sõiduk ei saanudki kurvi läbides üldse vastassuunavööndisse kalduda. Hageja arvates ei saa eksperdiarvamus olulistes asjaoludes oletuslikele ja puhtteoreetilistele lähteandmetele tugineda, kuivõrd sellistele lähteandmetele tuginev eksperdiarvamus on ka oma lõppjäreldustes oletuslik. Osas, mis puudutab sõidukite asukohtasid teel, tuleb ekspertarvamusse suhtuda kriitikaga ka seetõttu, et Audi juhti ei kutsutud uurimiskatse läbiviimise juurde.
7. Maakohtu otsusest ei nähtu analüüsi hageja poolt esitatud väitele, et umbes 2,7 sekundi jooksul ebaõige juhtimisotsuse vastuvõtmine ei ole käsitletav raske hooletuse või veel vähem tahtlusena. Sellisel juhul muutuks kaskokindlustuse lepingu eesmärgi saavutamine põhimõtteliselt võimatuks. Maakohtu otsus on ebaselge ja sellelt ei nähtu, millist konkreetset hoolsusnõuete rikkumist maakohus Q-le ette heidab ja milline neist võimalikest rikkumistest ning millistel põhjendustel on käsitletav kaudse tahtluse või raske hooletusena.
8. W ütlused selle kohta, et lisatulede asetsemine katsesõidukil ei muuda uuringutulemusi, tuleb jätta tõendite kogumist välja.

§ 303

lg 3 kohaselt kuulatakse ekspert kohtuistungil tunnistajana üle ja teda küsitletakse ekspertarvamuse täpsustamiseks. Käesoleval juhul baseerub ekspertarvamus valdavalt OÜ Lettore töötajate poolt 04.08.2020 liiklusõnnetuse sündmuskohal läbi viidud katsete tulemustel. Katsetel kasutati Q-le vastu liikunud sõiduki analoogsõidukina sõidukit, mis ei olnud varustatud lisatuledega. Seega on fakt, et katseliselt ei kontrollitud nähtavusolukorda lisatuledega vastu liikuva sõiduki puhul. Eksperdi järeldused, mille kohaselt lisatulede olemasolu katse järeldusi ei mõjuta, ei baseeru vahetult tajutud katsel.

1. Maakohus on õigustamatult jätnud käsitlemata hageja poolt ekspertarvamuse suhtes tehtud kriitika, mille kohaselt ei ole sõiduki Audi puule lähenemise nurk teada ja katsel on Audi lähenemisnurga osas lähtutud Audi lõpp-asendist pärast kokkupõrget puuga. 7 Vastus apellatsioonkaebusele
2. Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohtu 04.04.2022 istungil loobus hageja kohtueelsete õigusabikulude summas 712 eurot hüvitamise nõudelt viivise väljamõistmise nõudest. Ringkonnakohus leiab, et loobumise vastuvõtmata jätmise aluseid ei esine (

§ 429lg 4).

Nimetatud viivisenõudest loobumine tuleb vastu võtta ja tsiviilasja menetlus selles osas lõpetada (

§ 429lg 1).

Vastavas osas kuulub maakohtu otsus tühistamisele (

§ 431lg 2).

33. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata (

§ 657lg 1 p 1).

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

1. Tsiviilasjast nähtuvalt on hageja ning kostja õiguseelneja sõlminud kaskokindlustuse lepingu sõiduki Audi A3 (reg nr XXXXXX) suhtes kindlustusperioodiga 28.11.201927.11.
2. Kindlustusriskiks oli muuhulgas liiklusõnnetus (I kd tl 187-188). 19.03.2020 esitas hageja sõidukikahju hüvitamise taotluse, mille kohaselt sõitis Q nimetatud sõidukiga 18.03.2020 umbes kella 20:00 ajal Võrumaal Kütiorus vastu puud, kuna teda pimestasid vastusõitva sõiduki tuled (I kd tl 190).
3. VÕS § 476 lg 1 sätestab, et kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Tingimuste p 12.2 kohaselt on sõiduk kindlustatud liiklusõnnetuse vastu ning p 15 järgi on liiklusõnnetus juhtum, kus kindlustatud eseme teel liikumise, paiknemise või teelt väljasõidu tagajärjel tekib varaline kahju. Tingimuste p 116 kohaselt vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja põhjustas kindlustusjuhtumi tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Üldtingimuste p 23.1.1 kohaselt on kindlustusandjal õigus kindlustushüvitist vähendada või selle väljamaksmisest keelduda, kui kindlustusvõtja või soodustatud isik põhjustas kindlustusjuhtumi raske hooletuse tõttu või tahtlikult. Üldtingimuste p 11.1.3 järgi on kindlustusvõtjaga samastatud isikud, kes kasutavad või valdavad kindlustatud eset kindlustusvõtja nõusolekul.
4. Sõidukit juhtinud Q on 06.04.2020 ja 08.02.2021 kirjalikult selgitanud, et õues oli pime, sadas vihma, vastutulevad tuled olid väga intensiivsed ja ta ei näinud ette mitte midagi. Ta ei jõudnud midagi teha, ei pidurdada ega pöörata. Vastutuleval autol ei olnud üksnes tavatuled, vaid ka lisatuled (I kd tl 191, II kd tl 54-57). Eriteadmistega isiku RP 02.06.2020 arvamuse kohaselt oli sõiduki kiirus kokkupõrkehetkel puuga 24km/h. Sõiduki kiirus viis sekundit enne kokkupõrget oli 17 km/h. See on tõusnud nelja sekundi jooksul kiiruseni 25km/h, mis viitab vabale veeremisele mööda tee kallakut alla. Enne kokkupõrget puuga sõiduki kiirus sisuliselt ei muutunud, sõiduki juht rooli ei pööranud, piduripedaali ei 8 vajutanud, gaasi ei lisanud. Sõiduki juht ei ole kokkupõrget puuga vältinud (I kd tl 57-67). OÜ Lettore 13.08.2020 arvamuse kohaselt puuduvad tunnused, et sõidukijuht on kokkupõrke-eelselt rakendanud juhtimisvõtteid (intensiivne ABS-pidurdus või intensiivne roolipööre), vältimaks teelt väljasõitu ja kokkupõrget puuga. Sõiduki juhi pimestumine vastutuleva sõiduki poolt sai tekkida sõiduki paiknemisel puust kaugemal kui 19m ja kuni 2,7 sekundit enne kokkupõrget puuga. Sõiduki peatumisteekonna minimaalne pikkus kokkupõrkekiiruselt 24 km/h oli sündmuskoha teeolusid ja juhi tavapärast reaktsiooniaega arvestades 14,4m. Sõiduki juhil oli pimestumise olukorra tekkimisel võimalik pidurdamisega kokkupõrget puuga vältida. Pilgu suunamisel vastutuleva sõiduki tuledest eemale tee parempoolse serva piirkonda oli eksperimentide alusel võimalik pimestumist vältida ja jätkata ohutut liikumist ilma teelt väljasõidu ohuta. Samuti oli sõiduki Audi juhil vähemalt 5,1 sekundit enne kokkupõrget näha vastutulija valgusvihu peegeldust teeäärsetelt puudelt, mistõttu ei saa vastutulija ilmumist lugeda sõiduki Audi juhi jaoks ootamatuks sündmuseks (I kd tl 48-56). OÜ Lettore arvamuse 30.11.2020 täienduse kohaselt kinnitasid sündmuskohal tehtud katsed, et moodsa tehniliselt laitmatus korras sõiduki kaugtulede korral mingit kriitilist juhi pimestumist ei tekkinud. Audi juhil oli võimalik pilgu suunamisel paremale (tee serva piirkonda) tagada sõiduki ohutu juhtimine kogu kurvi läbimise ulatuses (I kd tl 203-204). OÜ Lettore arvamuse 08.01.2021 täienduse kohaselt näitasid eksperimendid, et pimestumist soosiv olukord võis aset leida, kui sõiduki Audi juht suunas pilgu otse vastutuleva sõiduki tule suunas ja jätkas nende poole pilgu suunamist ka sõiduki üksteisele lähenemise ajal läbi vasaku küljeklaasi (II kd tl 21-23).
5. Hageja leiab, et OÜ Lettore arvamuses aluseks võetud andmed vastutuleva sõiduki kiiruse ja liikumistrajektoori kohta on oletuslikud. Kolleegiumi arvates ei anna asjaolu, et vastutuleva sõiduki kiirus ja trajektoor ei ole täpselt teada, alust jätta OÜ Lettore arvamust tähelepanuta. Maakohus kuulas tunnistajana üle OÜ Lettore arvamuse koostanud W. Tunnistaja W ütluste kohaselt võeti vastutuleva sõiduki osas aluseks liiklusõnnetuse sündmuskohale tüüpiline liikumistrajektoor ja tüüpiline liikumiskiirus (30-40 km/h). Tunnistaja ütluste järgi ei saanud vastutuleva sõiduki juht sõita kiiremini kui 40 km/h, kuna muidu tal ei õnnestunuks püsida oma suunavööndis. Q 06.04.2020 kirjalike selgituste kohaselt tuli vastusõitev sõiduk suure hooga. Viimasest väitest ei saa kolleegiumi hinnangul järeldada, et vastutuleva sõiduki tegelik kiirus oli suurem kui OÜ Lettore arvamuses aluseks võetud tüüpkiirus. OÜ Lettore arvamuses vastutuleva sõiduki kiiruseks võetud tüüpkiirus ongi sõiduki Audi kiirusest oluliselt suurem. Ringkonnakohtu hinnangul lähtuti vastutuleva sõiduki kiiruse ja trajektoori osas põhjendatult kõige tõenäolisematest andmetest.
6. Hageja leiab, et eksperimendiga ei ole kontrollitud olukorda, kui vastutuleval sõidukil on lisatuled. Ringkonnakohus on seisukohal, et ka see ei anna alust jätta OÜ Lettore arvamust kõrvale. Tunnistaja W ütluste kohaselt kasutati eksperimendil kõige intensiivsemaid tänapäevaseid tulesid ning nende valgusintensiivsus ei ole halvem kui tehnotingimustele vastavatel lisatuledel. Lisatuled paigutatakse tavapäraselt põhitulede vahelisele alale ning need mõjutavad valgusjõu intensiivust, mitte aga küsimust, kas valgus saab silma paista või mitte. Eeltoodust tulenevalt ei muuda eksperimendil lisatulede mittekasutamine kolleegiumi hinnangul OÜ Lettore arvamuse lõppjäreldust. Samuti on põhjendamatu hageja 9 seisukoht, et seda, kas lisatuled mõjutaksid OÜ Lettore arvamust või mitte, saab hinnata üksnes eksperimendi läbiviimise kaudu. Sellist tingimust seadusest ei tulene. Tunnistaja W on eriteadmistega isik ja tema ütlustele kui tõendile tuginemise eelduseks ei ole lisatulede osas eksperimendi läbiviimine.
7. Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse seisukoht, et maakohus jättis alusetult arvestamata hageja 19.04.2021 menetlusdokumendis esitatud väite, et sõiduki Audi puule lähenemise nurk ei ole teada ja katsel on lähtutud sõiduki lõppasendist peale kokkupõrget puuga. Kuna see väide esitati esmakordselt pärast eelmenetluse lõppu ja pärast kohtuistungit, siis leidis maakohus õigesti, et väide on esitatud hilinenult.

§ 329

lg 1 järgi peavad menetlusosalised esitama menetluses oma väited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab. Pärast eelmenetluse lõppu võib uusi väited esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel varem võimalik esitada. Hagejal oli nii OÜ Lettore arvamus kui RP arvamus olemas enne hagiavalduse kohtule esitamist. Seega oli hagejal eelmenetluses piisavalt aega selle väite esitamiseks ning maakohus jättis põhjendatult väite tähelepanuta.

1. Ringkonnakohtu hinnangul on OÜ Lettore arvamusega ja tunnistaja W ütlustega tõendatud, et sõiduki Audi juhil oli võimalik pilk suunata vastutuleva sõiduki tuledest eemale tee parempoolse serva piirkonda, mistõttu ei ole usutav, et sõiduki Audi juhil tekkis vastutuleva sõiduki tulede tõttu selline pimestatus, mille tõttu ta oleks kaotanud orientiiri tee osas. OÜ Lettore on selgitanud, et kuna juhil oli võimalik suunata pilk paremale (tee serva piirkonda), siis ei saanud kriitilist juhi pimestumist tekkida. Pimestumine võis aset leida, kui sõiduki Audi juht suunas pilgu otse vastutuleva sõiduki tule suunas ja jätkas nende poole pilgu suunamist ka sõiduki üksteisele lähenemise ajal läbi vasaku küljeklaasi. Kolleegium märgib, et hageja ei ole väitnud, et sõiduki Audi juht oleks sellisel viisil käitunud, lisaks ei ole selline käitumine (pilgu suunamise jätkamine läbi vasaku küljeklaasi) ka tõenäoline.
2. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et sõiduki Audi juhil ei tekkinud sellist pimestatust, mille tõttu ta oleks kaotanud orientiiri tee suhtes. OÜ Lettore ja RP arvamustega on tõendatud, et sõiduki Audi juht ei rakendanud kokkupõrke-eelselt mingeid juhtimisvõtteid (pidurdamine, intensiivne roolipööre), et kokkupõrget puuga vältida. LS § 14 lg 2 sätestab, et iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. LS § 50 lg 3 p 1 ja p 2 järgi peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab: sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama; vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Arvestades, et sõiduki Audi juhil ei tekkinud sellist pimestatust, mille tõttu ta oleks kaotanud orientiiri tee suhtes, siis oli sõiduki Audi juhil võimalus rooli pööramisega (ja vajadusel sõiduki pidurdamisega) läbida kurv ohutult ja vältida kokkupõrget puuga. Juhtimisvõtete tegemata jätmisega rikkus sõiduki Audi juht LS § 14 lg 2 ja LS § 50 lg 3 p 1 ja p 2 nõudeid. VÕS § 104 lg 4 järgi on raske hooletus käibes 10 vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Arvestades, et sõiduki Audi juht ei teinud mingeid juhtimisvõtteid kokkupõrke ärahoidmiseks, siis oli ta ringkonnakohtu hinnangul kahju põhjustamisel vähemalt raskelt hooletu.
3. Isegi kui lähtuda sellest, et sõiduki Audi juhil tekkis selline pimestatus, mille tõttu ta kaotas orientiiri tee suhtes, siis lähtuvalt OÜ Lettore arvamusest sai see toimuda sõiduki paiknemisel kaugemal kui 19m puust. Sellest puule lähemal ei ole pimestumine võimalik. Arvestades sõiduki Audi kiirust ja juhi tavapärast reaktsiooniaega, oli OÜ Lettore arvamuse kohaselt sõiduki Audi juhil võimalik pidurdamisega puuga kokkupõrget vältida. Kuna sõiduki Audi juht ei teinud mingeid juhtimisvõtteid kokkupõrke ärahoidmiseks (ei proovinudki kokkupõrget ära hoida), siis ka sellisel juhul tuleb sõiduki Audi juhi käitumist kahju põhjustamisel hinnata vähemalt raske hooletusena.
4. Arvestades, et sõiduki Audi juht põhjustas kindlustusjuhtumi vähemalt raske hooletuse tõttu, siis vabanes kindlustusandja kindlustushüvitise maksmise kohustusest (Tingimuste p 116 ja Üldtingimuste p 23.1.1). Seega on põhjendatud maakohtu järeldus, et kindlustusandja keeldus õigustatult kahju hüvitamisest. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda (

§ 171lg 1).

Kostjal ei ole menetluskulusid tekkinud. Seega puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Iris Kangur-Gontšarov, Marget Henriksen 11