Obsah (10)

§ 238§ 657§ 652§ 654§ 230§ 162§ 171§ 174§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 20.10.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-20-19253 Koht

§ 238lg 5 alusel tähelepanuta.

Kohus selgitas, et hageja pidi tõendama, et auto on kostja otseses valduses ning selle tõendatuse korral pidi kostja omakorda tõendama, et tal on õigus vaidlusalust autot vallata. Hageja ei tõendanud, et auto asuks kostja otseses valduses. Kostjal puudus vajadus tõendada seda, kes autot remontis.

1. Kuna hageja ei tõendanud, et auto oleks kostja otseses valduses, ei saanud kohus hinnata seda, kas kostjal on seaduslik alus auto valdamiseks, mistõttu jäi hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus
2. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
3. Maakohus hindas tõendeid pealiskaudselt, ebaõigesti ja mittetäielikult, mistõttu jõudis ebaõigele järeldusele.
4. Kostja vastusest politseile tuleneb, et kostja on teadlik käesolevast vaidlusest ja ta selgitas politseile, et autot peab kinni töövõtja. Kostja ei nimetanud oma vastuses töövõtjat, millega kostja tunnistas, et ta peab ise autot kinni. Kui eeldada, et kostja ei pidanud silmas ennast töövõtjana, siis kostja oleks pidanud politseile selgitama, miks auto oli kostja käes ja ta alles hiljem andis selle üle tundmatule töövõtjale. Alles hiljem esitas kostja kohtule arve, mille 4 2-20-19253 kohaselt veel augustis 2020 olevat OÜ Alfa Parts teinud remonditöid autole, mis kuulus siis veel endisele omanikule Overtime OÜ.
5. Pärast seda, kui jaanuaris 2021 pöördus kostja poole politsei, esitas kostja arve auto endisele omanikule parkimise eest tasumiseks väidetavalt OÜ Alfa Parts territooriumil. Samas nimetatud arvest nähtub, et see on trükitud kostja firma blanketile ja sellel on märgitud kostja asukoht. Seejuures on mõlema äriühingu juhatuse liige sama isik. Isegi kui nõustuda, et autot remontis teine firma, siis sel juhul auto asub faktiliselt ühe ja sama isiku käes kostja territooriumil. Kui kostja andis hageja auto üle töövõtjale töövõtulepingu alusel, siis kostja peab selgitama, kuidas auto sattus algul tema kätte ja pärast seda ei olnud kostja vastu sellele, et auto võttis enda valdusesse töövõtja.
6. Maakohus tuvastas esmalt, et hageja on auto omanik, kuid seejärel leidis, et hageja ei tõendanud, et auto asub kostja valduses. Kohus põhjendas seda kostja esitatud arvega, millest järeldas, et auto võis asuda OÜ Alfa Parts valduses. Hageja leiab, et kohus hindas tõendeid ebaõigesti ja pealiskaudselt, lisaks ei kontrollinud tõendeid piisavalt, kuigi andmed eelpool märgitud äriühingute asukohast ja omanikest on üldteada ja registrist nähtav. Kui kohtuotsuse tegemise ajal on olemas andmed, mis on üldteada, mis on kõigile kättesaadavad äriregistrist ja neid ei saa ümber lükata, siis neid ei või eirata.
7. Lisaks leidis maakohus ekslikult, et OÜ Alfa Parts arve nr 20TK00627 tõendab töövõtulepingu olemasolu OÜ Alfa Parts ja Overtime OÜ vahel. Hageja leiab, et ühepoolselt esitatud OÜ Alfa Parts arvet ei saa lugeda töövõtulepinguks. Töövõtuleping eeldab kahepoolset kokkulepet. Ühe poole ettepanek maksta arvet tema pakutud tööde eest, millele ei andnud nõusolekut teine pool, ei ole leping. Seetõttu ei saanud kostja autot teisele ettevõttele üle anda. Kuna mõlema firma omanik on sama isik Z, on ilmne, et auto on jätkuvalt kostja ebaseaduslikus valduses.
8. 10.09.2021 pöördus hageja Overtime OÜ poole küsimusega, kas viimane sõlmis augustis 2020 töövõtulepingu OÜ-ga Alfa Parts auto remondiks. Overtime OÜ esindaja vastas, et sellist lepingut nemad selle firmaga ei sõlminud. Overtime OÜ esindaja saatis kostja juulis 2020 tehtud pakkumuse (tellimus-kviitung) ärakirja, kus kostja pakub Overtime OÜ-le auto remonditöid.
9. Seega tõendas hageja, et auto on endiselt kostja valduses, seevastu kostja ei tõendanud, et auto võiks olla OÜ Alfa Parts valduses. Vastustaja seisukoht
10. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

§ 657

lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. 26. Hageja esitas koos apellatsioonkaebusega uued tõendid: 1) Alfa Parts OÜ 31.08.2020 arve nr 20TK00627; 2) Alfa Parts OÜ 12.01.2021 arve saateleht nr P0001; 3) Äriregistri väljatrükk kostja kohta; 4) Äriregistri väljatrükk OÜ Alfa Parts kohta; 5) OÜ Overtime 14.09.2021 õiend; 5 2-20-19253 6) 27.07.2020 venekeelne tellimus-kviitung koos ingliskeelse lisaga. Kostja vaidles tõendite vastuvõtmisele vastu, kuna hageja ei ole apellatsioonkaebuses selgitanud tõendite asjakohasusest ega põhjendanud, miks tõendeid ei esitatud maakohtule. 27.

§ 652

lg-test 3 ja 4 lähtuvalt saab apellatsioonimenetluses esitada uusi tõendeid vaid erandlikel asjaoludel.

§ 652

lg 3 p 2 kohaselt tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Tulenevalt

§ 652lg-st 4 peab pool uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust põhjendama.

Ilma tõendi esitaja poolt seadusekohaste põhjendusteta esitatud uute tõendite vastuvõtmine eeldab

§ 652

lg 4 järgi teise menetlusosalise nõusolekut.

§ 238lg 1 järgi võtab kohus vastu ainult asjakohaseid tõendeid.

28. Ringkonnakohus leiab, et tõendid tuleb jätta vastu võtmata. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses esile toonud, et maakohus oleks rikkunud selgitamiskohustust tõendamiskoormise selgitamisel. Maakohus on mitmel korral selgitanud hagejale, et ta peab tõendama hagi aluseks olevaid asjaolusid, mh seda, et auto on kostja ebaseaduslikus valduses ja auto remondiks sõlmitud töövõtulepinguga seonduvat (tl 36, 53). Koos apellatsioonkaebusega esitatud Alfa Parts OÜ 31.08.2020 arve nr 20TK00627 on tsiviilasja toimikus olemas (tl 71). Enamus tõenditest oli hagejal võimalik esitada maakohtule, kuna need olid olemas maakohtu menetluse ajal, sh ka need, mis olid väidetavalt auto eelmise omaniku valduses. Hageja ei ole selgitanud, miks ta ei pöördunud varem auto eelmise omaniku poole tõendi saamiseks. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et koos apellatsioonkaebusega esitatud tõendite vastuvõtmisest tuleb keelduda. Tõendid kuuluvad tsiviilasja toimikust eemaldamisele. Kuna dokumendid, mida ringkonnakohus vastu ei võta, on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid füüsiliselt tagastada. 29.

§ 652

lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Maakohus on läbi viinud nõuetekohase eelmenetluse ja arutanud pooltega piisavas mahus nii tõendamiskoormust kui õiguse kohaldamisega seonduvat. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, mistõttu neid käesolevas otsuses

§ 654lg 6 järgi ei korrata.

Hageja on apellatsioonkaebuses enamasti korranud maakohtus esitatud väiteid ja vastuväiteid, mida maakohus on vaidlustatud otsuses põhjalikult käsitanud. 30. Hageja ei vaidlusta, et tema nõudele kohaldub AÕS § 80, mille lg 1 järgi on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab, ja lg 2 kohaselt omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. 31.

§ 230

lg 1 järgi peab hageja tõendama lisaks sellele, et ta on auto omanik ka seda, et auto on kostja ebaseaduslikus valduses. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja on tõendanud, et ta on auto omanik, kuid tõendatud ei ole, et auto on kostja ebaseaduslikus valduses. Ebaõige on hageja arusaam, et kostja peaks tõendama, et auto pole tema valduses. Maakohtule esitatud hagis palus hageja auto välja nõuda kostja ebaseaduslikust valdusest, seega pidi just hageja 6 2-20-19253 tõendama, et kostja valdab ebaseaduslikult autot. Hageja väitis, et auto varasem omanik andis auto remontimiseks kostjale, kuid oma väidet ta tõendanud ei ole. Teatisest kriminaalmenetluse nr 212317002 alustamata jätmise kohta selgub, et kostja on avaldanud politseiametnikule, et auto on jätkuvalt sõidukile remonti teinud ettevõtja valduses, kuna remondi eest ei ole tasutud (tl 42). Samuti ei selgu uurija Y 17.02.2020 e-kirjast, kelle valduses auto on (tl 43). Sellest, et kostja ei nimetanud vastuses hagile töövõtjat, kes autot remontis, ei saa järeldada, et auto on tegelikult tema valduses. Menetluse käigus on kostja selgitanud, et autot remontis OÜ Alfa Parts, kelle asukoht on sama kui kostjal ja samuti on sama isik juhatuse liige, kuid ka see ei tähenda ringkonnakohtu arvates, et kostjal oleks auto valdus. Samuti ei anna alust kostja poolt soovitud järelduse tegemiseks hageja väide, et vaatamata sellele, et kostja teadis, kes autot remontis, ei avaldanud ta selle äriühingu nime politseile. Ebaõige on apellandi väide, et kostja peaks selgitama, kuidas auto sattus tema käest OÜ Alfa Parts kätte, kuna seda, et auto oleks olnud kostja valduses, hageja tõendanud ei ole. Ringkonnakohus märgib, et ka hagejal ja auto eelmisel omanikul Overtime OÜ-l on sama juhatuse liige. 32. Ebaõige on hageja apellatsioonkaebuse käsitlus, et maakohus leidis, et kostja esitatud OÜ Alfa Parts arve tõendab töövõtulepingu olemasolu auto eelmise omaniku ja OÜ Alfa Parts vahel. Maakohus on kohtuotsuse p-s 16 leidnud, et esitatud arve on asjakohatu tõend, mille kohus jättis

§ 238lg 5 järgi tähelepanuta.

Hageja on jätkuvalt ekslikul arvamusel, et kostja peaks tõendama, et auto eelmise omaniku ja OÜ Alfa Parts vahel oli töövõtuleping. Kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja valdab hageja autot, siis kostjal ei olnud vajalik tõendada, et auto eelmise omaniku ja OÜ Alfa Parts vahel oli auto remontimiseks töövõtuleping ja varasem omanik jäi tehtud töö eest võlgu. 33. Arvestades eeltoodut on maakohus õigesti jätnud hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 34. Seoses hagi rahuldamata jätmisega on maakohus

§ 162lg 1 järgi jätnud maakohtu menetluskulud hageja kanda.

Kindlaksmääratud menetluskulude suurust ei ole hageja apellatsioonkaebuses vaidlustanud. 35. Ringkonnakohtu menetluskulud tuleb seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätta

§ 171lg 1 järgi apellandi (hageja) kanda.

36.

§ 174

lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 37. Kostja (vastustaja) menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja on kandnud apellatsiooniastmes menetluskulusid esindaja tasuna 700 eurot. Seda, et menetluskuludele lisanduks käibemaks, ei ole kostja taotluses märkinud. Kostja lepinguline esindaja Tarvo Ilves on hageja esindamisel kulutanud 7 tundi (apellatsioonkaebuse ja lisadega tutvumine 3 tundi, konsultatsioon kliendiga 1,5 tundi, vastuse koostamine 2,5 tundi). 38.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus peab piisavaks hageja lühikese apellatsioonkaebuse ja selle lisadega tutvumiseks 1,5 tundi. Kuna vaidluse asjaolud olid pooltele teada ja tegemist ei olnud keerulise vaidlusega, siis kliendiga konsulteerimiseks on piisav 0,5 tundi ja apellatsioonkaebusele lühikese vastuse koostamiseks 7 2-20-19253 2 tundi. Eeltoodut arvestades saab taotluses loetletud toimingute tegemiseks pidada piisavaks kokku ajakulu 4 tundi. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot on tavapärase suurusega. Seega kuulub hüvitamisele 400 eurot. Kostjale tuleb hüvitada menetluskulud käibemaksuta. 39.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 8