Obsah (8)

§ 663§ 659§ 662§ 602§ 603§ 171§ 174§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Ulvi Loonurm, Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-19-2382 Kohtuasi X ja

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

23. Puudutatud isiku registrikaardist nähtuvalt otsustasid osanikud 27.01.2022 lõpetada äriühingu likvideerimismenetluse ja jätkata selle tegevust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4 24.

§ 659

ja § 651 lõike 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebuses on vaidlustatud maakohtu määrust erikontrolli läbiviija osas. 25. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust vaidlustatud osas maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata (

657 lg 1 p 1 ja

§ 659

). 26.

§ 662

lg 3 sätestab, et määruskaebuse põhjendamiseks võib esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Seega võtab ringkonnakohus vastu menetlusosaliste poolt määruskaebuse menetlemise käigus esitatud tõendid. 27.

§ 602

esimene lause sätestab, et kohus määrab seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija.

§ 603

lg 1 alusel kohus võib käesoleva seadustiku §-s 602 nimetatud ametisse määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma.

1. Erikontrolli läbiviija määramine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus diskretsiooni piire ületanud.
2. Riigikohus on leidnud, et korduvat erikontrolli taotlev osanik peab tooma lisaks formaalsetele sidemetele esile ka mingi sisulise põhjenduse või kahtluse, et erikontrolli läbiviija on erapoolik või on varjanud mingeid olulisi asjaolusid, mis tema erapooletuses kahtlusi võivad tekitada (vt Riigikohtu
3. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-16, p 19). Viidatud asjas tugines väikeosanikust avaldaja mh väitele, et erikontrolli läbiviija (vandeaudiitor) oli enamusosanikku esindava advokaadibüroo partneri vend. Kõrvutades seda seost ja seadusest tulenevaid audiitori sõltumatust tagavaid kohustusi, leidsid kohtud, et avaldaja väide ei ole piisav seadmaks kahtluse alla erikontrolli läbiviija erapooletust.
4. Ringkonnakohus peab korduva erikontrolli puhul märgitud kriteeriume põhimõtteliselt ülekantavateks ka esmase erikontrolli määramise olukorrale. Maakohus määras erikontrolli läbiviijaks Grant Thornton Baltic OÜ ning selgitas määruse põhjendustes, et Grant Thornton Baltic OÜ pakkumise kohaselt on erikontrolli läbiviijaks vandeaudiitor Q. Avaldajad tuginevad sellele, et tsiviilasjas nr 2-21-908 esindab Yt (OÜ Slot juhatuse liikme poeg) W, kes töötas kuni 2020.a lõpuni Grant Thornton Baltic OÜ-s. Samuti märgivad avaldajad, et Grant Thornton Baltic OÜ-s võib töötada Y endisi kolleege. Ringkonnakohus märgib, et avaldajate viide Y võimalike endiste kolleegide kohta on oletuslik, avaldajad ei ole välja toonud ühegi endise kolleegi nime. Ka asjaolu, et tsiviilasjas nr 2-21-908 Yt esindav W on töötanud Grant Thornton Baltic OÜ-s, ei ole piisav, et seada erikontrolli läbiviija erapooletust kahtluse alla. Lisaks endisele formaalsele sidemele ei ole avaldajad esile toonud sisulisi põhjusi, mis annaks alust kahelda erikontrolli läbiviija erapooletuses. Audiitortegevuse seaduse § 31 lg 1 kohaselt annab vandeaudiitor vande, milles lubab täita erapooletult kõik neid kohustusi, milleks vandeaudiitori kutsetegevus teda kohustab. Audiitorettevõtja ja vandeaudiitori sõltumatuse nõue tuleneb ka sama seaduse § 47 lg-st
5. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas esitatud väiteid, mis annaksid alust kahelda erikontrolli läbiviija sõltumatuses. 5
6. Samuti on maakohus erikontrolli läbiviija otsustamisel põhjendatult lähtunud ka pakkumiste hinnast, mille kohaselt on Grant Thornton Baltic OÜ pakkumine kõige soodsam. Mis puudutab avaldajate väidet erikontrolli mahu võimaliku suurenemise ja sellest tulenevalt ka hinna võimaliku suurenemise kohta, siis maakohus on määruses sätestanud, et tasu suurus on 45 eurot (lisandub käibemaks) tunnis, kuid mitte rohkem kui 1674 eurot. Seega on maakohus määranud tasu ülempiiri. Mis puudutab avaldajate väidet, et Grant Thornton Baltic OÜ hinnapakkumist ei tehtud temale õigeaegselt teatavaks, siis see ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
7. Ülaltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus jätta rahuldamata.
8. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud tuleb kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätta kaebuse esitajate kanda (

§ 171

lg 1, § 172 lg 6 teine lause).

§ 174

lõike 3 alusel määrab ringkonnakohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. 34. Puudutatud isiku menetluskulude nimekirja kohaselt on puudutatud isiku menetluskuluks määruskaebemenetluses lepingulise esindaja tasu 730 eurot (käibemaksuta) esindaja 7,3 töötunni eest. Arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu, asjaolu, et määruskaebemenetluses on vaidluse all üksnes erikontrolli teostajaks määratav isik ning seda, et määruskaebusmenetluses on osaliselt korratud juba maakohtus esitatud seisukohti, siis peab ringkonnakohus puudutatud isiku esindaja ajakulu põhjendatuks kokku 5 tunni ulatuses. Esindaja tunnitasu 100 eurot (käibemaksuta) on põhjendatud. Eeltoodule tuginedes tuleb avaldajatelt solidaarselt puudutatud isiku kasuks välja mõista menetluskulud määruskaebemenetluses 500 eurot. Tulenevalt puudutatud isiku taotlusest tuleb menetluskuludelt välja mõista ka viivis

§ 177lg 4 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Ulvi Loonurm, Iris Kangur-Gontšarov 6