Obsah (12)

§ 465§ 172§ 168§ 477§ 663§ 667§ 654§ 659§ 456§ 171§ 174§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Gea Lepik Määruse tegemise aeg ja koht 02.06.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-18-4715 Kohtuasi OÜ EsimeneKorru

§ 465

lg 2 p-i 8, kui jättis menetluskulude jaotuse puhul sisuliselt põhjendamata, milline õigusnorm võimaldab avalduse rahuldamise ja puudutatud isiku poolt nõude osaliselt omaksvõtmise korral jätta avaldaja menetluskulud avaldaja kanda. 34. Avaldaja ei nõustu maakohtuga, et avalduse osaline õigeksvõtt vabastaks puudutatud isiku avaldaja menetluskulude hüvitamise kohustusest. Kuna

§ 172

ei reguleeri avalduse õigeksvõtu tähendust, tuleb õigeksvõtu tähendust menetluskulude jaotamisel hinnata

§ 168

lg 6 alusel, koosmõjus

§ 477

lg-ga 1.

§ 168

lg 6 näeb ette, et kostja vabanemiseks hageja menetluskulude kandmise kohustusest peavad esinema samaaegselt kaks eeldust –

1. a)kostja võtab hagi kohe õigeks ning
2. b)kostja ei ole andnud põhjust kohtusse pöördumiseks. Kumbki neist eeldustest ei ole täidetud. Puudutatud isik võttis ühe avaldaja nõuetest õigeks alles kaks aastat pärast menetluse algust ja teist avalduse nõuet puudutatud isik õigeks ei võtnud. 35. Maakohus kohaldas põhjendamatult

§ 172lg 1 esimest lauset.

Avaldaja leiab, et kuna menetluses osaleb mitu isikut, tulnuks kohtul menetluskulude jaotusel juhinduda üksnes

§ 172lg 1 teisest lausest ja kohaldada sätet vastavalt senisele kohtupraktikale.

Menetlusosaliste seisukohad

1. Avaldaja palub jätta puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata ja puudutatud isik palub jätta avaldaja määruskaebuse rahuldamata. 7 2-18-4715 Menetluse edasine käik
2. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 38. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus tuvastas korteriühistu 28.12.2017 üldkoosoleku otsuse punkti 1 tühisuse. Ringkonnakohus teeb selles osas uue määruse, millega jätab avalduse nimetatud osas rahuldamata. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Korteriühistu määruskaebus rahuldatakse ja avaldaja määruskaebus jäetakse rahuldamata.

§ 654

lg 22 ja § 659 alusel esitab ringkonnakohus määruse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses. 39.

§ 659

ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Maakohtu määruse on vaidlustanud korteriühistu osas, milles maakohus tuvastas 28.12.2017 üldkoosoleku otsuse punkti 1 tühisuse, ning avaldaja menetluskulude jaotuse osas. Ülejäänud osas on maakohtu määrus

§ 456lg 4 teise lause, § 463 lg 2 ja § 466 lg 3 esimese lause koostoimes jõustunud.

Seega saab ringkonnakohus maakohtu lahendit kontrollida osas, mis puudutab 28.12.2017 üldkoosoleku otsuse punkti 1 tühisuse tuvastamist ning menetluskulude jaotust, arvestades viimase puhul avaldaja määruskaebuse väiteid.

1. Avaldaja palus tuvastada 28.12.2017 üldkoosoleku otsuse p 1 tühisuse või alternatiivselt tunnistada see kehtetuks. Nimetatud otsusega otsustati uue põhikirja vastuvõtmine. Avaldaja on üldkoosoleku otsuse vaidlustamisel tuginenud asjaolule, et otsuse vastuvõtmisel oli täitmata MTÜS § 23 lg-st 1 tulenev häälteenamuse nõue (üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest). Teiseks leiab avaldaja, et otsuse vastuvõtmisel jäi täitmata MTÜS § 23 lg-st 11 tulenev häälteenamuse nõue (vähemalt 9/10 liikmete nõusolek), kuna avaldaja hinnangul muudeti põhikirjaga korteriühistu eesmärki. Lisaks tõi avaldaja esile, et uue põhikirja sisu on vastuolus seaduse mõttega, on ebaselge ja vastuolus heade kommetega.
2. Maakohus tuvastas eelnimetatud üldkoosoleku otsuse tühisuse TsÜS § 38 lg 2 alusel, mille järgi on otsus tühine, kui see on vastuolus heade kommetega või rikub võlausaldajate kaitseks vm avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt ettenähtud korda. Maakohus leidis, et praegusel juhul kohaldusid põhikirja vastuvõtmisel lahendamisel nii KÜS § 4 lg 1 kui MTÜS § 23 lg 1 ja sellest tulenevalt pidi otsuse poolt hääletama 2/3 üldkoosolekul osalenutest, milline häälteenamuse nõue jäi täitmata. Kuna maakohus leidis, et otsus on tühine, siis ei käsitlenud kohus avaldaja alternatiivset nõuet tunnistada otsus kehtetuks.
3. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille kohaselt kohaldus 28.12.2017 korteriühistu põhikirja muutmise otsuse vastuvõtmisel MTÜS § 23 lg-s 1 sätestatud häälteenamuse nõue. Ringkonnakohus leiab, et KÜS § 4 lg 1 on erinorm MTÜS § 23 lg 1 suhtes. Vaidlusaluse otsuse vastuvõtmise ajal kehtinud KÜS § 1 lg 2 järgi kohaldati korteriühistu suhtes MTÜS sätteid üksnes juhul, kui konkreetne küsimus oli KÜS-s reguleerimata. Korteriühistu põhikirja muutmise otsuse vastuvõtmiseks vajaliku häälteenamuse nõude sätestas KÜS § 4 lg 1 teine lause, mistõttu puudus vajadus kohaldada antud küsimuses täiendavalt MTÜS-i sätteid. Riigikohus on samuti selgitanud, et KÜS § 4 lg 1 kohaselt peab otsuse vastuvõtmiseks põhikirja muutmise poolt olema rohkem kui pool häälte üldarvust ja 8 2-18-4715 seega ei arvestata põhikirja muutmise otsuse vastuvõtmisel häälteenamust mitte koosolekul osalejate arvust, vaid häälte üldarvust (Riigikohtu 27.03.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-13, p 11).
4. Maakohus luges tõendatuks, et 28.12.2017 üldkoosolekul osales 33 liiget (s.o kõik liikmed), ja tuvastas, et põhikirja poolt hääletas 17 ehk üle poole häälte üldarvust, nagu KÜS § 4 lg 1 teine lause eeldab. Seega ei rikutud põhikirja vastuvõtmisel häälteenamuse nõuet ja 28.12.2017 üldkoosoleku otsuse p 1 ei ole sel põhjusel tühine.
5. Teise 28.12.2017 üldkoosoleku otsuse p 1 tühisuse alusena tõi avaldaja esile asjaolu, et uus põhikiri seadis korteriühistule uue eesmärgi. Avaldaja leiab, et varem kehtinud põhikirja järgi oli korteriühistu eesmärk majandada vaid Kopli 18 asuvat elamut ning uue põhikirja järgi majandab korteriühistu kõiki nelja kinnistul asuvat elamut. Avaldaja leiab seetõttu, et põhikirja muutmise otsuse vastuvõtmisel jäi täitmata MTÜS § 23 lg-st 11 tulenev häälteenamuse nõue (vähemalt 9/10 liikmete nõusolek).
6. Seda, kas uue põhikirja vastuvõtmisega muudeti ka korteriühistu eesmärki, samuti seda, kas seaduses ettenähtud korteriühistu eesmärgi muutmiseks vajalik häälteenamuse nõue oli täidetud, maakohus vaidlustatud määruses ei analüüsinud. Kuivõrd menetlusosalised on oma seisukohad esitanud ja maakohus on menetlusosalistega küsimust ka kohtuistungil arutanud, saab ringkonnakohus eeltoodut ise hinnata.
7. KÜS § 2 lg 1 järgi on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Seaduses toodud sõnastuses oli korteriühistu eesmärk kuni 28.12.2017 kehtinud põhikirjas ja 28.12.2017 muudetud põhikirjas selle vahega, et vanas põhikirjas oli aadressina märgitud Kopli 18 ja uues põhikirjas Kopli 18/Malmi
8. Korteriühistu on menetluses selgitanud, et põhikirjaga ei muudetud korteriühistu eesmärki, vaid põhikiri vajas täpsustamist põhjusel, et kuni 28.12.2017 kehtinud põhikiri oli ebaselge ja eksitav tulenevalt sellest, et varem oli kinnistu aadress Kopli 18, mis hiljem muudeti Kopli 18/Malmi
9. Korteriühistu toob esile, et nimetatud ebaselgusele on kohtud korduvalt eelnevates kohtuvaidlustest tähelepanu juhtinud. Asja materjalidest nähtuvalt leidis Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-16-13380 tehtud 31.10.2016 määruses, et korteriühistu liikmeteks on kõik kinnistu Kopli 18/Malmi 3, Tallinn korteriomanikud, mitte üksnes Kopli 18 elamu korteriomanikud, sõltumata sellest, milline aadress on põhikirjas märgitud. Ühtlasi leidis ringkonnakohus, et tegemist on ebatäpsusega ja põhjendatud oleks viia põhikiri kooskõlla kinnistusraamatus oleva aadressiga (tl 46 ja pöördel). Samale seisukohale jõudis Tallinna Ringkonnakohus ka tsiviilasjas nr 2-16-11354 tehtud 10.08.2017 määruses (tl 139 ja pöördel). Ringkonnakohus on seda meelt, et ühistu eesmärgi sätestab KÜS § 2 lg 1 ning see, kuidas täpsemalt ühisel kinnistul asuvaid elamuid majandatakse, sh kuidas kogutakse remondifondi vms, ei muuda seadusega ettenähtud korteriühistu eesmärki. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus korteriühistuga, et põhikirjas ühistu asukoha ja aadressi täpsustamisega ei ole muudetud korteriühistu eesmärki ning seega ei eeldanud uue põhikirja vastuvõtmine vähemalt 9/10 liikmete nõusolekut.
10. Kolmandaks tõi avaldaja otsuse tühisuse alusena esile, et uue põhikirja sisu on vastuolus seaduse mõttega. Avaldaja märgib, et uue põhikirja punktide 4.2.7.1, 4.2.7.2 ja 4.2.7.7–4.2.7.11 kohaselt toimuks korteriühistu korteriomandite esemeks olevate ehitiste ja maatüki majandamine iga kinnistul asuva hoone suhtes eraldi (üksnes konkreetse ehitise korteriomanike poolt), mis läheb otseselt vastuollu seaduse mõttega, mis seab eelduseks, et kõigile korteriomanikele kuuluvat kaasomandi eset majandatakse ühiselt. Avaldaja hinnangul ei näe 9 2-18-4715 seadus ette võimalust võtta ühistus otsuseid vastu ühistu osade liikmete poolt. Põhikirja tekstist jääb ebaselgeks, kas iga hoone korteriomanikud moodustavad eraldi korteriühistu organi, mis on pädev otsustama iga hoone majandamisega seotud küsimusi.
11. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja teeb viidatud põhikirja punktidest ebaõigeid järeldusi. Viidatud punktidega on reguleeritud korteriomanike vahel kulude arvestamise ja jagamise põhimõtted. Ringkonnakohus ei näe põhikirjas sätestatu ebaseaduslikkust selles, kui korteriomanikud on otsustanud, et majandamiskulude arvestamine ja kandmine toimub elamute põhiselt. Kuni 31.12.2017 kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 järgi tasub korteriomanik kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Kuni 31.12.2017 kehtinud KÜS § 151 sätestas samasuguse põhimõtte, mille järgi majandamiskulud arvestatakse eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Eelnevalt nimetatud sätete kohaselt on seega korteriühistu liikmele kuuluva korteriomandi kulude arvutamise aluseks korteriomandi suurus, kui korteriühistu põhikiri või korteriomanike kokkulepe ei sätesta teisiti. Eeltoodud regulatsioon ei välista korteriomanike kokkulepet, et mitme elamu ühise majandamise korral toimub võimaluse korral kulude arvestus eraldi elamute põhiselt. Vastuseks avaldaja esiletoodule, et ühiselt kogutud remondifondist tuleb kõiki elamuid ka ühiselt korras hoida, sh renoveerida elamiskõlbmatut Malmi 3/3 elamut, märgib ringkonnakohus, et põhikirja p 4.2.7.8 järgi on üldkoosolekul õigus vältimatu vajaduse korral otsustada ühe maja remondifondi kasutamine teiste majade remontimiseks ja korrashoiuks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhikiri kulude kandmise reguleerimisel läinud vastuollu seadusega, tegemist on korteriomanike kokkuleppe küsimusega. Ringkonnakohus nõustub korteriühistu seisukohaga, et seadus ei keela korteriühistul ja korteriomanikel oma sisesuhte raames paika panna näitude ja teenuste arvestamise ja tasumise korda. Ringkonnakohtu arvates ei anna viidatud põhikirja punktid korteriomanikele õigust võtta ühistus otsuseid vastu ühistu osade liikmete poolt. Samuti ei ole põhjendatud avaldaja seisukoht, justkui oleks korteriühistu siseselt loodud iga elamu jaoks eraldi korteriühistu.
12. Viimase otsuse tühisuse alusena tõi avaldaja esile, et põhikiri on ebaselge ja vastuolus heade kommetega. Avaldaja hinnangul viitavad uue põhikirja p-d 4.2.8, 4.2.9, 4.2.14 ja 4.3.1 asjaolule, et juhatus saab kehtestada ühistu liikmetele kordi, mis mh reguleerivad tasu maksmise kohustust, viivise määra ulatust ja viivise tasumise korda, aga ka näevad ette juhatusele võimaluse kehtestada erikord nt küttesüsteemide sulgemisel. Avaldaja leiab, et sellise abstraktse ja ebaselge regulatsiooni tulemusel saab juhatus kõrvale kalduda nii korteriühistu liikmete võrdsest kohtlemisest kui ka sekkuda liigselt omandiõigusesse. Uue põhikirja järgi kuulub juhatuse pädevusse ühistu rahaliste vahendite valitsemine ja uue regulatsiooniga antakse juhatusele liiga lai otsustusõigus.
13. Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et korteriomanikud võisid kulude kandmise arvestuspõhimõtetes kokku leppida. Avaldaja viidatud põhikirja punktid annavad juhatusele üksnes pädevuse korraldada tasude kogumine ja arvestamine, mitte ei anna õigust otsustada üldkoosolekul kokkulepitust erinevalt. Juhatus lähtub oma korralduslike ülesannete täitmisel seadusest ja korteriomanike otsustest. Ringkonnakohtu hinnangul on juhatuse volitused piisavalt täpselt reguleeritud ning põhikirja vastuolu heade kommetega ei ole esile toodud asjaoludel võimalik tuvastada.
14. Kuivõrd 28.12.2017 üldkoosoleku otsuse p 1 ei ole eeltoodust tulenevalt tühine, tuleb järgmisena ringkonnakohtul hinnata, kas 28.12.2017 üldkoosoleku otsuse p 1 on kehtetu. Avaldaja leiab, et otsuse kehtetuse faktilised asjaolud on samad ja tegemist on õigusliku kvalifikatsiooni küsimusega (tl 123). 10 2-18-4715
15. TsÜS § 38 lg 1 järgi võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka juhul, kui juriidilise isiku osanik, aktsionär või liige kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid juriidilise isiku või teiste osanike, aktsionäride või liikmete kahjuks, ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada.
16. Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et avaldaja esile toodud asjaoludel ei ole rikutud otsuse vastuvõtmisel häälteenamuse nõuet, põhikiri oma sisult ei ole esile toodud punktide osas vastuolus seaduse ega heade kommetega. Samuti ei ole põhikiri ebaselge. Seega puudub ringkonnakohtu hinnangul alus tunnistada 28.12.2017 üldkoosoleku otsuse p 1 kehtetuks ja uue põhikirja kinnitamise otsus on kehtiv.
17. Järgmisena käsitleb ringkonnakohus avaldaja määruskaebust, milles on vaidlustatud menetluskulude jaotus. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Avaldaja leiab, et kulud tuleb jätta korteriühistu kanda. Kuivõrd ringkonnakohus leidis eelnevalt erinevalt maakohtust, et avaldaja avalduse esimene nõue tuvastada 28.12.2017 üldkoosoleku otsuse p 1 tühisus ja alternatiivne nõue tunnistada 28.12.2017 üldkoosoleku otsuse p 1 kehtetuks jäävad rahuldamata ning maakohtu määrus on jõustunud osas, milles maakohus rahuldas avaldaja teise nõude, siis on põhjendatud jätta maakohtu määrus menetluskulude jaotuse osas muutmata. Maakohtu järeldus jätta menetluskulud

§ 172lg 1 järgi menetlusosaliste endi kanda on lõppjärelduses õiglane ja põhjendatud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 55. Korteriühistu määruskaebuse rahuldamise ja avaldaja määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluses kantud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel avaldaja kanda.

56.

§ 174

lg 1 esimese lause järgi tuleb ringkonnakohtul määrata kindlaks korteriühistu menetluskulude rahaline suurus. Korteriühistu 05.05.2022 esitatud menetluskulude nimekirja järgi on määruskaebemenetluses kantud üksnes riigilõivu kulu 50 eurot. Ringkonnakohus leiab, et riigilõiv on põhjendud ja vajalik kulu. Eeltoodust tulenevalt tuleb avaldajalt korteriühistu kasuks välja mõista menetluskuluna riigilõiv 50 eurot. 57.

§ 178

lg 1 esimese lause järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Kuna määruskaebemenetluses on menetluskulude summa alla 280 euro, siis ei saa ringkonnakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude suurust vaidlustada. (allkirjastatud digitaalselt) 11