TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-20-1978 Otsuse kuupäev 29.11.2022 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi Osaühingu MÜRIN kaebus Politsei- ja Piirivalve

) § 31 lg 1 alusel ettevõtte usaldusväärsuse hindamiseks ettevõtte pangakonto ja kassakonto väljavõte ning bilanss 11.08.2020. a seisuga, samuti töölepingu näidis või projekt, mille alusel asub välismaalane tööle. Sama kirjaga hoiatati taotlejat, et täiendavate andmete esitamata jätmisel jätab PPA taotluse vastavalt

§ 31lg-le 2 läbi vaatamata.

Tähtaeg vastamiseks oli 19.08.2020 ning tähtaja pikendamist ei taotletud. Osaühing MÜRIN ei esitanud PPA-le ettevõtte usaldusväärsuse hindamiseks pangakonto ja kassa konto väljavõtet ega

1. a bilanssi. Taotleja ei ole seega esitanud haldusorgani nõudmisel kõiki täiendavaid või täpsustavaid andmeid või tõendeid menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta.
2. Osaühing MÜRIN esitas PPA 03.09.
3. a otsusele vaide, mille PPA jättis 24.09.
4. a vaideotsusega nr 15.9-3.1/136-2 rahuldamata. Vaideotsuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgnevad. 4.
5. PPA ei nõustu vaide esitajaga, et nõutud dokumendid ei sobi vaide esitaja usaldusväärsuse hindamiseks ja kontrollimiseks. Dokumendid on usaldusväärsuse hindamiseks sobilikud ennekõike juba sellest aspektist, et kontrollida, kas tööandja üldse suudab maksta kriteeriumile vastavat töötasu välismaalastele, kelle töötamist ta tahab Eestis registreerida. 4.
6. Vaide esitajaga vesteldi telefoni teel mitmeid kordi ning talle selgitati, milleks on pangakonto väljavõtte esitamine vajalik. Samuti pakuti välja, et kui pangakonto väljavõttes on tundlikke nimesid või ettevõtteid, siis võib vaide esitaja need varjata, ning selgitati, et PPA-d huvitab ainult töötasude maksmine. PPA ametnik on teise lühiajalise töötamise registreerimise menetluse raames vaide esitajale 06.08.
7. a e-kirjas kirjalikult selgitanud, millisel põhjusel nõutakse temalt pangakonto väljavõtet. Viimati nimetatud e-kirjas on välja toodud, et PPA kontrollis Osaühingus MÜRIN varasemalt lühiajaliselt Eestisse tööle registreeritud välismaalaste töötasu väljamakseid ning selgus, et Osaühing MÜRIN ei ole maksnud välismaalastele nõuetekohast töötasu. Seejuures kinnitas Osaühing MÜRIN PPA-s välismaalaste töötamist registreerides, et maksab välismaalastele nõutud töötasu. Samas kirjas palus PPA Osaühingul MÜRIN selgitada, miks välismaalastele makstud töötasu suurus on väiksem, kui

-s on ette nähtud. Samuti sedastati, et PPA hinnangul ei ole usaldusväärne ega aktsepteeritav tegevus, kus registreeritud välismaalastele ei maksta nõutud töötasu, kuigi taotlust esitades kinnitati nõutud töötasu maksmist. Seega ei ole PPA rikkunud selgitamiskohustust. 4.3. Kui PPA-l tekib haldusmenetluse käigus kahtlus, kas tööandja, kes soovib välismaalasi tööle võtta, hakkab maksma seaduses (

§ 107lg 1) sätestatud töötasu, on PPA-l kohustus nimetatud asjaolu uurida.

PPA otsustab, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks koguda, et kahtlust tekitavas asjaolus selgust saada, ning alles seejärel saab otsustada, kas keelduda lühiajalise töötamise registreerimisest või mitte (

§ 108lg 1 p 2). Ilma tõendeid ja 2

§ 31lg-t 1.

Üksnes kaebaja kirjale vastamine ei ole piisav. 8.

1. PPA tegevus ei olnud kooskõlas kehtiva õigusega, sh HMS § 5 lg-ga 2, ega hea halduse põhimõttega.
2. Vastustaja leiab, et on jätnud õiguspäraselt läbi vaatamata kaebaja taotluse välismaalase lühiajalise töötamise registreerimiseks ning õiguspärane on ka vaideotsus, millega kontrolliti läbi vaatamata jätmise toimingu õiguspärasust. Vastustaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused. 9.
3. PPA ei saa teha otsust, kui tal puudub kindlus lühiajalise töötamise registreerimise tingimuste täidetuses. Kuna PPA oli tuvastanud, et ettevõttesse varasemalt tööle registreeritud välismaalastele oli makstud väiksemat töötasu, siis tuli PPA-l enne uute lühiajaliste töötamiste registreerimist kontrollida töötasudega seonduvat ja ettevõtte majanduslikku seisu üldisemalt ehk seda, kas kaebaja on suuteline

-s sätestatud palgakriteeriumit täitma. Olukorras, kus tööandja kinnitab lühiajalise töötamise registreerimise taotlusel, et hakkab välismaalastele maksma seaduses sätestatud töötasu, kuid hilisemal kontrollimisel selgub, et makstud on oluliselt väiksemat töötasu, on enne uute lühiajaliste töötamiste registreerimist asjaolude täiendavaks kontrollimiseks põhjendatud küsida täiendavaid dokumente. Küsitud dokumentide abil olnuks võimalik välja selgitada, kas kaebajal on piisavalt rahalisi vahendeid, et maksta 3

, iseäranis selle §-d 106–1111. Samuti kohaldatakse sellisele haldusmenetlusele HMS sätteid

erisusi arvestades (

§ 12lg 1).

Vastavalt

§-le 29 tuleb

-s sätestatud haldusaktide andmise ja toimingute sooritamise taotlemiseks esitada taotlus, milles esitatakse kõik taotluses ettenähtud andmed ja millele lisatakse kõik ettenähtud tõendid.

§-st 19 tulenevalt on välismaalasel ja muul asjassepuutuval isikul kohustus tõendada välismaalase Eestis töötamise korraldamise menetluses Eestis töötamise seadusliku aluse andmisel tähtsust omavaid asjaolusid (vt ka HMS § 38). See kohustus hõlmab kirjalike ja suuliste seletuste andmise ning tõendite esitamise kohustust. Seda, et sellise haldusmenetlusega 4

§ 18

.

§ 31

lg 1 kohaselt on isik kohustatud esitama haldusorgani nõudmisel täiendavaid või täpsustavaid andmeid või tõendeid menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta. Kui isik ei esita haldusorganile nõutud tõendeid või andmeid ja haldusorganil ei ole võimalik neid saada mõistliku pingutusega või mõistliku aja jooksul, võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata või toimingu sooritamata (

§ 31lg 2; vt ka HMS § 38 lg 3 ja § 43 lg 1 p 3).

Menetluse läbiviimisel tuleb haldusorganil lähtuda HMS-s sätestatud põhimõtetest, sh uurimispõhimõttest (HMS § 6), proportsionaalsuse põhimõttest (HMS § 4 lg 2, Eesti Vabariigi põhiseaduse § 11) ja eesmärgipärasuse põhimõttest (HMS § 5 lg 2). 12. Dokumentide ja andmete loetelu, mis tuleb esitada lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlemisel, on toodud

§ 110lg 1 alusel kehtestatud siseministri 04.12.2015.

a määruses nr 67 „Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kord“ (edaspidi määrus nr 67). Määruse nr 67 § 5 loetleb nõutavate dokumentidena taotluse, välismaalase foto, riigilõivu tasumist tõendava dokumendi või andmed riigilõivu tasumise kohta ning koopia välismaalase reisidokumendi isikuandmetega leheküljest. Kuna kaebaja taotlus oli esitatud üldkorras (s.o tegemist ei olnud näiteks hooajatööle asumise või töötaja lähetamisega), ei kohaldunud määruse nr 67 §-s 6 sätestatud lisadokumentide esitamise kohustus. Küll aga tuli kaebajal esitada taotluses määruse nr 67 §-s 8 loetletud andmed. Viidatud sätetest ei tulenenud kaebajale kohustust esitada PPA-le koos taotlusega pangakonto või kassa konto väljavõtet või bilanssi. See aga ei tähenda, et menetluses tähtsust omavate asjaolude tõendamine piirduks üksnes määruses nr 67 toodud dokumentide ja andmetega. Selleks, et PPA saaks teha sisulise otsuse välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise võimalikkuse kohta, tuleb tal hinnata selleks seaduses sätestatud materiaalsete eelduste täidetust. 13. Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise tingimused ja makstavale töötasule esitatavad nõuded on kehtestatud

§-des 106 ja 107.

§ 107

lg 1 järgi peab olema Eestis lühiajaliselt töötama registreeritud välismaalasele makstava tasu suurus võrdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalgaga. Kaebaja 11.08.

1. a taotluse esitamise ajal oli selleks
2. a keskmine brutokuupalk, mis Statistikaameti kodulehe andmetel oli 1407 eurot
3. Alused välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimisest keeldumiseks on toodud

§-s 108. Kui

§ 108

lg-s 1 sisalduvad imperatiivsed alused, mille tuvastamisel on PPA-l kohustus keelduda välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimisest (sh

§ 108

lg 1 p-s 2 sätestatud alus registreerimise keeldumiseks, kui makstav tasu ei vasta seaduse tingimustele), siis lg-s 11 on nimetatud alused, mille esinemisel tuleb PPA-l otsustada välismaalase töötamise registreerimine kaalutlusõiguse alusel. 13.1. Vastavalt

§ 108

lg 11 p-le 5 võib PPA keelduda välismaalase Eestis töötamise registreerimisest juhul, kui esineb põhjus kahelda tööandja usaldusväärsuses. Usaldusväärsus on määratlemata õigusmõiste ning selle hindamise aluseks võivad olla erinevad asjaolud, sh

-s sätestatud tingimuste varasem rikkumine või muu kriteerium, mille alusel PPA-l on põhjendatud kahtlus, et tööandja ei täida

-s sätestatud nõudeid (vt nt välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu, 135 SE (Riigikogu XIV koosseis) seletuskiri2, lk 14). Muu hulgas tuleb sättes käsitletud tööandja usaldusväärsuse alla paigutada küsimused tööandja juriidiliste kohustuste täitmisest ja töölepingust tulenevate kohustuste täitmisest (vt välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, 252 SE (Riigikogu XIII koosseis) seletuskiri3, lk 21). Arvestades

§ 108

lg 1 p-i 2 ja seda, et välismaalasele 1 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/tooelu/palk-ja-toojoukulu/keskmine-brutokuupalk Kättesaadav aadressilt: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/69678ce3-fca3-4163-8a9d54a71e0fdcbb/V%C3%A4lismaalaste+seaduse+muutmise+seadus. 3 Kättesaadav aadressilt: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/64c4450a-2e5e-44d9-834c1a591d220daf. 2 5

-s sätestatud määrast väiksema töötasu maksmine on

§ 302

kohaselt käsitatav väärteona, saab kohtu hinnangul tööandja usaldusväärsust hinnata ka selle alusel, kas tema hetke majanduslik seisund võimaldab tegelikkuses välismaalasele nõuetekohast töötasu maksta. 13.

1. Eeltoodud põhjustel nõustub kohus PPA-ga, et kaebaja suutlikkus välismaalasele nõuetekohase töötasu maksmiseks, samuti kaebaja varasem käitumine välismaalastele töötasu maksmisel, olid tema 11.08.
2. a taotluse menetluses tähtsust omavad asjaolud

§ 19ja § 31 ning HMS § 38 tähenduses.

1. Kohus leiab, et PPA-l oli olemas mõistlik ajend kaebaja finantsseisundi kontrollimiseks (vrd nt Riigikohtu 08.06.
2. a otsus nr 3-20-1631, p 11; 01.10.
3. a otsus nr 3-18-1891, p 19 ja seal viidatud praktika). PPA on nii vaideotsuses (dtl 20–23) kui ka kaebusele esitatud vastuses selgitanud, et oli enne kaebaja 11.08.
4. a taotluse esitamist kontrollinud Osaühingus MÜRIN lühiajaliselt Eestisse tööle registreeritud välismaalastele tehtud töötasu väljamakseid ning oli selgunud, et hoolimata kaebaja vastavast kinnitusest, oli kaebaja maksnud neile seaduses sätestatust oluliselt väiksemat töötasu. Kohtule on esitatud vastavat infot sisaldav kirjavahetus kaebaja ja PPA vahel (dtl 69–71). Kaebaja ei ole PPA väidetele välismaalastele nõutust väiksema töötasu maksmise kohta vastu vaielnud.
5. Kohtu hinnangul oli PPA 11.08.
6. a e-kirjas (dtl 73) kaebajale esitatud nõudmine esitada äriühingu pangakonto ja kassa konto väljavõte alates aasta algusest ning äriühingu majanduslikku hetkeseisu kajastav bilanss, kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. PPA on oma 11.08.
7. a e-kirjas osutanud nii nõudmise aluseks olevatele

§ 19

lg-le 1 ja § 31 lg-le 1 kui ka sellele, et PPA küsib neid tõendeid ettevõtte usaldusväärsuse hindamiseks. Kuigi kirjas on nõudmise täitmise tähtpäevaks ekslikult märgitud 19.06.2020, saab kaebaja 25.08.

1. a e-kirjast PPA-le (dtl 72) siiski järeldada, et kaebaja oli tähtpäeva märkimise ekslikkusest ja tegelikust tähtpäevast teadlik. Kaebaja teadlikkuses kahtlemiseks puudub alus ka põhjusel, et vastustaja kinnitusel oldi pärast täiendavate dokumentide nõudmist kaebaja esindajaga telefoni teel ühenduses ning kaebaja ei ole väitnud, et sellist telefoni teel suhtlemist tegelikkuses ei toimunud. 15.
2. Kohtul puuduvad alused arvata, et ca 7,5 kalendrikuud kajastava pangakonto ja kassa konto väljavõtete ning äriühingu hetkeseisu bilansi esitamine oleks olnud kaebajale üleliia koormav või võimatu. Kaebaja ei ole seda ka väitnud. Kaebaja väited piirduvad sellega, et pangakontot ja kassa konto väljavõtted sisaldavad konfidentsiaalset informatsiooni ning raha liikumist kajastavate tõenditega ei saa teha kindlaks ettevõtte usaldusväärsust. Kaebaja ei ole esitanud vastuväiteid PPA poolt kinnitatule, et kaebajale selgitati menetluse käigus telefoni teel võimalust katta esitatavatel tõenditel kinni andmed, mis ei ole menetluses asjassepuutuvad ja mida kaebaja peab konfidentsiaalseks. Selliselt andmete osalise varjamise võimalust ei oleks kaebajal olnud olukorras, kus PPA oleks pangakonto väljavõtte ise pangalt välja nõudnud. Seejuures tuleb nõustuda PPA-ga, et pangale või ka Maksu- ja Tolliametile päringu tegemine (vt

§ 107

lg 4) ning tutvumine üksnes äriregistris juba olemas olnud aastaaruandega ei oleks saanud anda PPA-le kaebaja usaldusväärsuse, sh tema finantsilise hetkeseisu kohta piisavat informatsiooni. Kohtule ei ole teada põhjuseid, miks ei pidanud kaebaja ka osaliselt kinni kaetud dokumentide esitamist PPA-le võimalikuks, kuigi teda oli korduvalt hoiatatud, et nõutud tõendite esitamata jätmisel jäetakse tema taotlus läbi vaatamata (PPA 11.08.

1. a e-kiri (dtl 73) ja 12.08.
2. a e-kiri (dtl 72)).
3. Vastustaja tegevust pole alust pidada õigusvastaseks ka tulenevalt kaebaja väidetest vastustaja poolt selgitamiskohustuse ja hea halduse põhimõtte rikkumise kohta. 16.
4. HMS § 36 lg 1 kohaselt tuleb haldusorganil menetlusosalisele tema soovil selgitada tema õigusi ja kohustusi haldusmenetluses (p 1); haldusmenetluses töödeldavaid isikuandmeid ning andmesubjekti õiguseid (p 11) ning seda, millise tähtaja jooksul haldusmenetlus eeldatavasti läbi viiakse ja millised on võimalused haldusmenetluse kiirendamiseks (p 2), 6

§ 107

lg-s 1 ja § 108 lg 1 p-s 2 sätestatuga ning PPA peab tööandja tegevust välismaalastele nõutava töötasu maksmata jätmisel mitteusaldusväärseks, oli PPA viidanud varasemas kaebaja sarnase taotluse menetluses toimunud kirjavahetuses (PPA 06.08.

1. a e-kiri, dtl 69). Seetõttu puudub mõistlik alus arvata, et kaebaja juhatuse liige ei olnud teadlik, milliseid andmeid ja miks temalt oodatakse. Kohus leiab kokkuvõtlikult, et kaebajale olid asjaomases menetluses piisavalt tagatud võimalused menetluses tulemuslikult osaleda ja selles enda taotletu saavutada.
2. Eeltoodud põhjendustel asub kohus seisukohale, et PPA ei ole käitunud õigusvastaselt, kui jättis kaebaja 11.08.
3. a taotluse välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimiseks 03.09.
4. a kirjaga läbi vaatamata. Kuna taotluse läbi vaatamata jätmine oli õiguspärane, on vastustaja jätnud õigesti rahuldamata ka sellele toimingule esitatud kaebaja vaide. Seetõttu jääb kaebus nii PPA 03.09.
5. a toimingu õigusvastasuse tuvastamise kui ka PPA 24.09.
6. a vaideotsuse nr 15.9-3.1/136-2 tühistamise nõudes rahuldamata.
7. HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. See menetluskulu jääb HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole esitanud kohtule kuludokumente ega menetluskulude nimekirja. Seega jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4). (allkirjastatud digitaalselt) 7