Obsah (8)

§ 64§ 428§ 430§ 431§ 432§ 173§ 168§ 433

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Rajar Miller Määruse tegemise aeg ja koht 9. detsember 2022, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-13956 Tsiviilasi K A ja O A hagi H A vastu elatise s

§ 64lg 2, § 661 lg 4).

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu menetluses on K A ja O A hagi H A vastu elatise suurendamise nõudes. Hagejate seaduslik esindaja K A ja kostja H A otsustasid
2. detsembril 2022 toimunud kohtuistungil lahendada vaidluse kokkuleppel. Istungil arutati läbi kompromissi tingimused ning pooled esitasid kohtule hagejate seadusliku esindaja ja kostja allkirjastatud kompromissi järgnevas: 1.
3. H A kohustub tasuma elatist lapse K A ülalpidamiseks alates
4. detsembrist 2022 igakuises summas 225,64 eurot (209,20 eurot baassumma + 3% Eesti vabariigi keskmisest brutokuupalgast – 50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta
5. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-le 3 ja 4 ning lapsetoetuse suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Elatist tasuda kuni lapse täisealiseks saamiseni 1.
6. H A kohustub tasuma elatist lapse O A ülalpidamiseks alates
7. detsembrist 2022 igakuises summas 191,79 eurot (209,20 eurot baassumma + 3% Eesti vabariigi keskmisest brutokuupalgast – 50% lapsetoetusest – 15%), mis muutub iga aasta
8. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-le 3 ja 4 ning lapsetoetuse suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Elatist tasuda kuni lapse täisealiseks saamiseni Vähendatud määr 15% kehtib kuni K A täisealiseks saamiseniXXXXXXXXXXXXXXXXX 1.
9. Elatis makstakse iga kuu
10. kuupäevaks järgneva kalendrikuu eest ette laste ema K A arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX 1.
11. H A on lisaks makstavale igakuisele elatisele nõus hüvitama poole laste erakorralistest kuludest, näiteks kooli lõpetamisega seotud kulud, ekskursioonikulud jne. 1.
12. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 1.
13. Pooled paluvad lõpetada menetluse tsiviilasjas nr 2-20-13956 elatise nõudes. 2 1.
14. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. 1.

1. Pooled kinnitavad, et nad ei soovi kompromissi kinnitava kohtumääruse peale kaevata ja loobuvad edasikaebe õigusest.
2. Pooled paluvad kohtul kompromiss kinnitada ja tsiviilasjas menetlus lõpetada. Pooled on kinnitanud, et on kompromissi tingimustest aru saanud ja nendega nõus. Kohus arutas pooltega kohtuistungil mh menetluse lõpetamise tagajärgi ja pooled kinnitavad kohtule esitatud kompromissis, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled loobusid kokkuleppel kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õigusest.
3. Kohus leiab, et poolte esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasjas menetlus lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul vastab poolte esitatud kompromiss seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et poolte esitatud kompromiss on võimalik kinnitada ja asjas menetlus lõpetada (

§ 431lg 1).

Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetatakse. 4. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja üldjuhul uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi, kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (

§ 430lg 8).

5. Kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Tulenevalt

§ 168

lg 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis menetluskulude kandmises kokkuleppele jõudnud. 6. Vastavalt

§ 433lg 1 võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Praegusel juhul on pooled

§ 64

lg 2 ja § 661 lg 4 alusel kokkuleppel määruskaebuse esitamise õigusest loobunud, seega ei ole käesolev määrus kaevatav. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 3