Obsah (7)

§ 101§ 102§ 106§ 105§ 99§ 145§ 100

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Priit Kama Otsuse tegemise aeg ja koht 25.10.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-141355 Tsiviilasi M. S. hagi T. S. vastu elatise saami

§ 101

lg 6, sest viimaste aastatega on välja kujunenud praktika, et laps on heal kuul kaks nädalavahetust reedest pühapäevani (kokku 6 päeva) ning halvematel kuudel vähem. Hageja kinnitusel ei kuulu kohaldamisele ka

§ 101lg 7, sest hagejal õdesid-vendi pole.

Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

1. Hageja esitas 17.04.2022 seisukoha kostja esitatud vastusele, milles hageja jäi hagiavalduse ja seal toodu juurde. Hageja selgitas, et kuna elatist tuleb tasuda iga kuu ette, siis on kostja ise esitanud tõendi, millest nähtub, et kostja ei ole elatist korrektselt tasunud. Hageja hinnangul tuleb arvestada ka sellega, et juba
2. aastal oli selge, et tekib vajadus senine 300-eurone kokkulepe üle vaadata, sest hageja tervises olid toimunud negatiivsed muudatused. Hageja hinnangul ei anna kostja väljavõtted riiete ja jalanõude kuludest sisulist tähendust elatise vaidluses ega anna alust tulevikku suunatud elatise nõuet vähendada. Hageja tõi välja, et elatise andmine käib reeglina hagejale igakuise raha maksmise teel. Kuna märkimisväärse ajast on hageja iga kuu ainult ema ülalpidamisel, siis ei saa igakuist elatist mõjutada see, kui kostja ostab hagejale aeg-ajalt mõne riideeseme. Kuna riided olid hagejal olemas, on täiendavate riiete ostmine torenduslik kulu, mis ei anna alust elatise vähendamiseks. Samuti puudus kostjal vajadus koolikoti ostmiseks ning ka jalgratta hooldus on torenduslik kulu. Hagejal on jalgratas ka ema juures, mida hageja kasutab sagedalt siis, kui ilm seda võimaldab. Hageja selgitas, et kostja viidatud kirjalikud kokkulepped alates
3. aasta maikuust lapse viibimiseks kostja juures ei ole võrdväärsed suhtluskorraga. Hageja sõnul jäid mõistetamatuks ka kostja viited suhtluskorra kokkuleppele, mida mõlemad vanemad pole allkirjastanud ja mille sisu oleks see, et hageja veedaks iga kuu kostjaga maksimaalselt kuus päeva, mis ei mõjutaks kuidagi elatist. Kostja esitatud kirjad, mis kostja on kirjutanud hageja emale seoses omapoolsete ettepanekutega, millal hageja võiks kostjaga olla, puudutavad perioodi august kuni detsember
4. Hageja selgitas, et hageja oli isaga 13.-14., 20.-
5. ja
6. augustil; 3.-5.,
7. ja
8. septembril; 1.ja
9. oktoobril; 4.-
10. ja 18.-
11. novembrini ning 28.-
12. detsembrini. Hageja selgitab, et kostja välja toodud kulu, mida kostja tasus seoses hageja arsti juures käimisega, on kulutus, mille kostja tegi iseseisvalt ilma otsese vajaduseta. Tegemist oli arsti juures käimisega, mille otsustas kostja ainuisikuliselt ning mille osas puudus otsene meditsiiniline vajadus. Selline ühekordne kulutus ei võimalda vähendada tulevikku suunatud igakuist elatist. Hageja palub kohtul jätta tähelepanuta kostja esitatud tõend suvalise toidulisandi näidisest, kuna sellega ei ole hageja hinnangul võimalik midagi tõendada ega käesolevas vaidluses ka peale hakata. Hageja jäi igakuiste kulutuste jagunemise osas enda esialgse hinnangu juurde. Hageja hinnangul ei ole põhjendatud kostja käsitlus, et hageja peab esitama kommunaalkulude arve iga kuu kohta, kuna on tavapärane, et kommunaalarved on kõrgemad talvel ja suvel madalamad ning põhjendatud on välja arvutada 12 kuu keskmine kulu. Lisaks märkis hageja, et tegemist on kuluartikliga, mis praeguses Eesti majandusseisus iga aastaga märgatavalt kasvab, mistõttu on hageja seisukohal, et kostja kanda jääv 43 eurot on igal juhul põhjendatud. Laagrite osas leiab hageja, et laps on jõudnud vanusesse, kus laagris käimine on tavaline ja lapsele kasulik. 3 Asjaolu, et laps ei ole varem laagrites käinud ei ole hageja hinnangul määrav. Hageja esitas tõendi, et hageja plaanib laagritesse ka minna. Hageja hinnangul on tänaste toiduhindade juures 200 eurot kuus lapse kohta mõistlik ning vanemale ei saa ette heita, kui ta püüab lähtuda sellest, et lapse toit oleks tervislik ja kvaliteetne. Hageja hinnangul on kostja nõue, et hageja peab toidukulusid põhjendama koormav ja põhjendamatu. Hageja esitas lisaks ka mõned tõendid, mis kinnitavad, et hageja ema on ostnud hagejale samuti riideid ja jalanõusid. Lisaks esitas hageja ka tõendid, et hagiavalduses välja toodud kulutusi kannab hageja ema ka meelelahutusele. Lemmikloomade osas märkis hageja, et hageja puhul on eriti näidustatud ja kasuliku mõjuga koduloomade olemasolu kodus. Hageja selgitas, et hageja soovib kulude hüvitamist ainult nende loomade osas, kes on otseselt hageja lemmikloomad. Hageja lemmikloomadeks on kass ja merisiga. Hageja lisas täiendavalt tõendid kulude kohta, mida on kandnud hageja ema. Näiteks on hageja ema ostnud hagejale mobiiltelefoni ning igal aastal ka koolitarbeid, mida on kooliaasta jooksul pidevalt juurde vaja osta. Samuti tasub hageja ema igakuist kodust sideteenuste arvet. Lisaks on hageja ema käinud hagejaga vajaduspõhiselt arsti juures ja tasunud selle eest visiiditasusid. Hageja lisas, et on kompromissi eesmärgil valmis sõlmima kokkuleppe, millega elatise igakuiseks suuruseks loetakse 350 eurot.
13. Hageja seaduslik esindaja selgitas 11.10.2022 toimunud kohtuistungil, et on üldteada asjaolu, et kiirenenud inflatsiooni tõttu on elukulud viimasel ajal kasvanud ning kasvavad tõenäoliselt lähiajal veelgi. Istungil lisas hageja lepinguline esindaja, et hagejal avastati D-vitamiini madal tase, mis ekspertide kogemuse järgi kipub xxxxga lastel olema. Kokku läheb hagejal toidulisanditele 50 eurot kuus. Hagejal on lisaks xxxxle ka xxxx, mis on omavahel seotud ning lisaks on hagejal diagnoositud xxxx, mida ravitakse toitumisega. Hageja lepinguline esindaja palus kohtult, et kui kohus mõistab välja

§ 101

järgi elatise miinimumi, siis tuleks seda indekseerida vastavalt § 101 lg-le 3 ja 4, kuid kui kohus mõistab välja suurema summa, siis tuleks seda indekseerida tarbijahinna indeks järgi, sarnaselt, nagu seda reguleerib § 101 lg 3, kuid mitte § 101 lg-4 järgi. Kostja seisukoht

1. Kostja vaidles esitatud hagiavaldusele vastu ning palus kohtul jätta hagiavaldus rahuldamata osas, mis ületab riiklikku elatismiinimumi. Kostja hinnangul on hagiavalduse selgitused seoses hageja ülalpidamiskulude suurusega ja hageja vajadustega hageja ema poolt moonutatud. Kostja lisas, et on hageja kulusid kandnud kokkuvõttes suuremas osas kui hageja ema. Kostja selgitas, et on perioodil 01.05.2021 kuni 31.12.2021 tasunud hagejale elatist summas 1850 eurot, mis teeb ühes kuus 231,25 eurot. Lisaks on kostja tasunud sel perioodil lapse eriarsti vastuvõtu maksumusega 100 eurot ning hambaarsti visiiditasu 5 eurot. Täiendavalt on kostja ostnud hagejale riideid ja jalanõusid summas 331,09 eurot. Seega on kostja eeltoodud perioodil maksnud hagejale 2286,09 eurot, mis teeb 285,8 eurot kuus. Kostja sõnul elas hageja osaliselt ka kostjaga ning sel hetkel tegi lapse jaoks tavapäraseid kulutusi kostja. Kostja leiab, et on hageja ülalpidamise kohustust täitnud täies ulatuses. Kostja sõnul takistab hageja ema teadlikult ja tahtlikult tal hagejaga kohtumist. Alates 01.01.2022 muutunud perekonnaseaduse ja elatissumma arvutamise metoodikast tulenevalt on hageja ema hakanud tegema ulatuslikumaid takistusi kostjal hagejaga suhtlemiseks ning hageja ema jälgib, et kostja ei veedaks lapsega aega rohkem kui 6 päeva kuus. Kostja on igakuiselt 4 teinud ettepanekuid suhtluskorraks. Alates
2. aasta maikuust on hageja ema ja kostja sõlminud lastekaitseametniku vahendusel kirjalikke kokkuleppeid lapse viibimiseks kostja juures, millest hageja ema sagedasti kinni ei ole pidanud.
3. aasta jaanuaris alustati lastekaitse vahendusel
4. aastat hõlmavat suhtluskokkuleppe sõlmimist, mille kohaselt oleks hageja pidanud kostja juures viibima vähemalt kaheksal päeval kuus, lisaks eraldi kokkuleppel tähtpäevad ning pikemad perioodid koolivaheaegadel. Kõne all olev kokkulepe on hageja ema poolt käesoleva hetkeni allkirjastamata. Hageja ema on nii suuliselt kui ka kirja teel kinnitanud nõusolekut hageja viibimiseks kostja juures vähemalt kaheksal päeval kuus, kuid lastekaitse ametnikult saadud info kohaselt keeldub hageja ema kokkuleppe allkirjastamiseks ilma põhjendamata. Kostja selgitas, et alates 01.01.2022 on ta tasunud elatist vastavalt perekonnaseaduses sätestatule ning kasutades elatissumma arvutamiseks riiklikku elatiskalkulaatorit. Täiendavalt on kostja soetanud hagejale uue koolikoti summas 39,90, helkuri summas 4,50 ning tasunud hageja rattahoolduse summas 65,80 eurot. Kostja nõustus, et hagejal on diagnoositud mitu terviseprobleemi, kuid kostja hinnangul ei vasta tõele, et see kasvatab hagejaga seotud igakuiseid kulusid või nõuab teatud erirežiimi. Keskmisest tervest lapsest erinevad kulud on hagejal vaid igakuistele retseptiravimitele, mis on haigekassa soodustusega ning millele kuluv summa on väike. Kostjale teadaolevalt on hageja kulu retseptiravimitele alla kuue euro kuus. Hageja toidulisandite vajadus on täielikult tõendamata. Kostja tõdeb, et ka iga terve laps vajab vitamiine, kuid kui võtta aluseks lastele mõeldud multivitamiinide tarbimine, siis on selle maksumus keskmiselt 10-15 eurot kuus. Seetõttu leiab kostja, et hageja vitamiinide ja ravimite kulu ühes kuus ei ületa 20 eurot. Kostja hinnangul on hageja vajadus mahetoitu tarbida ema väljamõeldis, kuna ükski arst ega meditsiinitöötaja ei ole teinud soovitust hagejal tarbida mahetoitu ning ka hageja esitatud dokumentides puuduvad viited mahetoidu vajaduse kohta. Seega on hageja toidukulud võrreldavad keskmise lapse toidukuludega. Kostja hinnangul ei ole usutav, et ema hagejale kogu aeg mahetoitu pakub, kuna kostja ei ole varasema kooselu jooksul näinud ema seda kordagi tegevat. Kostja hinnangul tuleb hageja esitatud toidukulust maha arvestada 25%, kuna mahetoit on tavatoidust keskmiselt 20-30% kallim. Kostja hinnangul võiks hageja toidukulu olla 150 eurot kuus. Kostja hinnangul on tõendamata ka hageja elamiskulud. Kodulaenu osas on hageja ema tõendanud elamispinna kulusid kahe kommunaalkulude arvega, kuid tegelikkuses on Eestis neli aastaaega, mis kõik mõjutavad oluliselt kommunaalkulude suurust. Samuti ei ole hageja osa kodulaenus võrdne ema osaga, kuna hagejal puudub elamises oma ruum ning voodi. Lisaks tuleb arvestada, et hageja elab osaliselt ka isaga, mistõttu tuleb keskmisest ühe kuu kommunaalarvest ning kodulaenu maksest välja arvutada n-ö päeva tasu ja lahutada sealt kostja kanda jäävast osast kaheksa päeva, kuivõrd poolte kokkulepe oli, et see on miinimum päevade arv, mil hageja veedab kostjaga. Kostja leidis, et tõendamata on ka lapse laagrikulud. Kostja sõnul ei ole hageja mitte kordagi osalenud üheski laagris ning ei saa kindel olla, kas ta seal ka kunagi osaleb. Kostja väitel on hageja spordilaagris osalemise võimekus kaheldav, kuna hagiavalduse kohaselt väsib hageja kiiresti, on apaatne või tunneb end füüsiliselt halvasti. Kui hagejal tekib soov laagrisse minna, siis on kostja hinnangul tegemist täiendava kuluga, mida kannavad vanemad koos. Kostja selgitas, et hageja ema ei osta hagejale riideid, ema juurest tulles on hageja riietatud määrdunud, kulunud, katkistesse ja liiga väikese suurusnumbriga riietesse. Sellest tulenevalt on kostja soetanud lapsele vajalikud kooliriided, vabaajariided, hooajalised jalanõud ja talvejope, mis on hageja kasutuses ka ema juures kodus. Lisaks on kostja soetanud kõik vajalikud riided hagejale ka kostja juurde, kuna hageja ema juurde soetatud korralikud riided ei ole hagejale 5 kostja juurde tulles kaasa antud. Kostja hinnangul tõendab ainuüksi see, et hagile ei ole lisatud mitte ühtegi hageja riiete kulutšekki, seda, et hageja ema ei ole hagejale pea aastase perioodi jooksul riideid ega jalanõusid ostnud, mistõttu on hageja nõue hageja riietele ja jalanõudele kuluva summa osas põhjendamatu. Kostja väitel kannab lapse meelelahutuse osas kostja vähemalt sama suuri kulutusi kuu lõikes kui hageja ema. Kostja kulutuste hulka on kuulunud näiteks spaa, teaduskeskuse, muuseumide, kino ning mitmepäevaste väljasõitude kulud koos ööbimistega teistesse linnadesse jne. Teiste laste sünnipäevadel käib hageja maksimaalselt korra kuus ning kulu ei ületa 15 eurot. Mänguasju on mõlemad vanemad soetanud eraldi hageja mõlemasse elukohta. Kostjale teadaolevalt ei ole hageja emaga kunagi teatris käinud ning kinos käivad hageja ja ema mõned korrad aastas, mis teeb alla 10 euro aastas. Kostja on muretsenud hagejale jalgratta ning maakoju hagejale ATV ning tasub nende hoolduste eest (jalgrattahooldus 45 eurot kord, ATV hooldus keskmiselt 100 eurot kord ning seda tuleb teostada iga 10 sõidutunni järel). Kostja hinnangul tuleb arvestada ka asjaoluga, et hageja käib koolis õhtuses vahetuses ning enamus meelelahutust toimub nädalavahetustel, millest pooled peaks hageja veetma isaga. Kostja hinnangul puuduvad hagejal ka transpordikulud, kuna hageja käib kooli ja trenni iseseisvalt mõnesaja meetrise jalutuskäigu kaugusele ema elamisest. Ka arsti juures käib hageja keskmiselt korra kuus, millest pooltel kordadel viib lapse arsti juurde kostja. Arstid asuvad hageja ema elukohast paari kilomeetri kaugusel, kuid kostja elukohast 20 kilomeetri kaugusel. Talveperioodil on kõik hageja sõidukulud katnud kostja, kuna hageja ema autot ei kasuta. Kuna hageja on kostja ülalpidamisel keskmiselt kahel korral neljal päeval kuus (neljapäevast pühapäevani), siis juba hageja kooli viimine ja koolist toomine tähendab kostja jaoks 80 kilomeetri läbimist. Kui varasemalt proovisid hageja ema ja kostja transporti kuidagi jagada, siis viimasel kolmel kuul on hagejat transportinud vaid isa. Kui kostja läheb hagejale neljapäeviti kooli järgi, viib hageja reedeti kooli ning õhtul toob koju ning pühapäeva õhtul viib hageja ema juurde, tähendab see ühe nädalavahetuse kohta 160 kilomeetri läbimist. Samamoodi tähendab lapse arsti juurde viimine kostja jaoks 40 kilomeetri läbimist. Sellest tulenevalt leiab kostja, et tema kulud hageja transpordile on tunduvalt suuremad kui hageja ema omad. Kostja tõi oma seisukohas välja, et kostja muretseb igakuiselt hageja hügieenitarbed nii oma elamisse kui ka maakodusse. Lisaks käib kostja hagejaga regulaarselt juuksuris, mis on 15 eurot kord, ning kostjale teadaolevalt ei ole ema hagejat juuksurisse viinud ühelgi korral. Kostja hinnangul on põhjendamatud ka kulud lemmikloomadele, kuna koduloomade võtmine on hageja ema enda otsus, mida kostjaga arutatud ei ole. Lisaks toob kostja välja, et hageja ema pakub oma kodus hoiukodu mitmetele kassidele, käesoleval hetkel on kasse kolm. Kui hageja ema ei suuda koduloomade eest hoolitseda viisil, mis tagaks hagejale puhta ja hügieenilise kodu, kannab koduloomadega kostja juba niikuinii kaudseid kulusid. Igakordselt on hagejal kaasas olnud riided kostja elamises puhastatud karvadest ning puhtana tagasi hageja ema juurde saadetud, mis suurendab kostja jaoks nii ajalist kui ka rahalist kulu. Ühel viimastel kordadel saabus hageja kostja juurde koolikotiga, millele kass oli peale urineerinud ning kott sisaldas näriliste väljaheiteid, mistõttu pidi kostja selle ära viskama. Probleemist ning uue koolikoti muretsemise vajadusest sai teavitatud ka hageja ema, kes keeldus hagejale uut koolikotti muretsemast. Kostja soetas hagejale uue koolikoti maksumusega 39,90 eurot. Kostja hinnangul tuleb hageja kulude arvutamisel arvesse võtta kulud ravimitele ja toidulisanditele summas 20 eurot, toidukulu summas 150 eurot, hageja elamiskulud ema juures 150 eurot (kodulaen 107 eurot ja kommunaalkulud 43 eurot). Seega on hagejaga seotud igakuised kulud, mis lähevad jagamisele, 320 eurot (10,5 eurot päev), millest pool ehk kostja osa on 160 eurot, millest tuleb maha arvutada veel kostja juures viibitud aeg (vähemalt 8 päeva kuus). See teeb kostja kohustuseks kanda igakuiselt hageja kulusid summas 110 eurot. 6 Kostja hinnangul tuleks menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda.
5. Kostja selgitas 11.10.2022 toimunud kohtuistungil, et käesoleval hetkel on kostjal neli ülalpeetavat, kelles üks on hageja, üks on hageja kolmekuune poolvend ning kaks kasulast, kelle isa neile väljamõistetud elatist ei maksa. Kostja sõnul on tema ametlik netopalk 3000 eurot kuus, kuid kostja kardab, et tööandja majandusliku seisu tõttu võib see tulevikus langeda. Kostjal on keskharidus. Praegusel tegevusalal töötab kostja alates
6. aastast, algul projektijuhina, hiljem kliendihaldurina.
7. aastast
8. aasta lõpuni töötas kostja samas ettevõttes juhttöölisena ehitusobjektidel. Kostja oli seisukohal, et hageja haigus ei too kaasa kulusid, mis ületaksid tavalise lapse ülalpidamiskulusid. Kostja tõi välja, et hageja on epikriise tõlgendanud valesti ning viidanud, et arstikülastusel ei olnud meditsiinilist vajadust, millega kostja ei nõustunud. Kostja tõi välja, et hageja 17.04.2022 esitatud dokumendis on valeväide, mis puudutab hageja oldud aega kostjaga septembris, novembris ja oktoobris. Kostja sõnul oli hageja kostjaga septembris üheksa päeva, oktoobris 10 päeva ning novembris seitse päeva. Kostja hinnangul näitavad minevikus tehtud kulutused lapse vajadusi, millest lähtuvalt peaks tulevikus elatise välja mõistma. Kostja selgitas, et kostja peab ülal kahte elukohta. Igapäevaselt elab kostja elukaaslase nimele kuuluvas ridamajas, kuid kostja nimele on pärandatud talu Lääne-Virumaal. KOHTU PÕHJENDUSED
9. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, kostja vastuväiteid ning poolte esitatud tõendeid, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
10. 01.01.2022 jõustunud perekonnaseaduse (

) § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101lg 3 ja lg 4 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisanud kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Kohus selgitab, et alates 01.04.2022 on baassummaks 209,20 eurot. 10.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Hageja kinnitusel saab hageja ema lapsetoetust 60 eurot kuus, mis tähendab, et kostja kohustus väheneb sellest poole ehk 30 euro võrra. 11.

§ 101

lg 6 kohaselt vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Riigikohus on 22.06.2022 tsiviilasjas nr 2-1919160/42 selgitanud, et kohus vähendab

§ 101

lg 6 alusel elatise suurust proportsionaalselt vanema koos veedetava ajaga sõltumata poolte väidetest eeldusel, et vanema juures viibimise aeg, mis jääb vahemikku seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kui palju veedab hageja aega kostja juures. Hagiavalduse kohaselt veedab hageja kostja juures maksimaalselt 6 päeva kuus (kahel korral reedest pühapäevani). Kostja väidete kohaselt on 7 hageja olnud kostja juures ka pikemalt kui 6 päeva kuus, näiteks tõi kostja välja, et hageja oli kostjaga eelmise aasta septembris üheksa päeva, oktoobris 10 päeva ning novembris seitse päeva. Kohus tutvus kostja esitatud kirjavahetusega, millest nähtus augustikuu, septembrikuu, novembrikuu ja detsembrikuu suhtluskorra ettepanekud. Kirjavahetusest nähtub, et suurem osa välja pakutud aegadest ei hõlmanud endast hageja järjestikku 24 tundi isa juures olemist. Kohus selgitab, et ööpäevaks tuleks lugeda järjestikust 24 tundi, mil laps viibib kohustatud vanemaga nii, et ta ei viibi selle aja jooksul teise vanemaga, kuid võib veeta osa ajast ilma kohustatud vanemata igapäevaseid tegevusi tehes (lasteaias, koolis, huvitegevustega, sõpradega), kui kohustatud vanem kannab sel ajal lapsega seotud kulud (näiteks transport). Tundide arvestus lõpeb, kui laps antakse taas üle teisele vanemale. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus järeldada, et hageja kostja juures viibimise aeg jääks kuus keskmiselt seitsme kuni viieteist ööpäeva vahemikku. Kohus peab vajalikuks märkiga, et kuna tavapäraselt käsitletakse suhtluskorra ja elatise küsimusi eraldi menetluses, ning kui kostja leiab, et tema õigusi lapsega suhtlemisel on rikutud, on kostjal õigus esitada kohtule eraldi sellekohane avaldus. 12.

§ 101

lg 7 kohaselt, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Kohus on tuvastanud, et puudub alus

§ 101lg 7 kohaldamiseks, kuna hageja emal ja kostjal on vaid üks ühine laps.

13.

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kui kohustatud vanem on eelnevalt nimetatud olukorras, peab ta

§ 102

lg 2 kohaselt kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

§ 102

lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostjal on lisaks hagejale veel üks laps. Kostja ei ole kohtule selgitanud, millised on kostja teise lapse igakuised kulutused. Kui kostja tugineb elatise nõudes oma majanduslikule olukorrale, peab ta kohtule tõendama ka vastavaid asjaolusid, sh oma sissetulekuid ja väljaminekuid. Kostja sõnul on tema sissetulek ühes kuus 3000 eurot netosummas, kuigi sissetulek võib kostja hinnangul majandusliku seisu tõttu tulevikus langeda. Kohus ei pea põhjendatuks arvestada hüpoteetilist olukorda, et tulevikus võib kostja sissetulek väheneda. Riigikohus on 24.10.2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 rõhutanud, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut, sealhulgas tuleb vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel hinnata ka selle vanema võimalusi sissetulekut saada ning piisava sissetuleku puudumisel peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust ka muu vara arvel. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et kostjal ei oleks edaspidi võimalik võrdväärses ulatuses sissetulekut teenida. Samuti on kostja kohtule kinnitanud, et kostja nimele kuulub talu xxxx. Kuivõrd kostja igapäevaselt talus ei ela, siis oleks selle arvelt võimalik ülalpidamiskohustust mõlema lapse ees kanda, kui kostja sissetulekud peaksid oluliselt vähenema. 13.1 Kostjal on lisaks hagejale veel üks laps. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud konkreetseid kulutusi, mis tal seoses teise lapsega kanda tuleb. Samuti ei ole kostja kohtumenetluse käigus tuginenud asjaolule, et hageja hagiavalduses nõutud elatisraha maksmisel ei oleks ta enam suuteline oma teist alaealist last võrdväärselt ülal pidama. Arvestades kostja sissetuleku suurust, ei ole kohtul põhjust kahelda kostja suutlikkuses mõlemale lapsele ülalpidamist võimaldada. 13.2 Lisaks on kostja kohtuistungil välja toonud, et kostja peab üleval ka kaht kasulast, kelle isa neile väljamõistetud elatist ei maksa. Kohus peab vajalikuks märkida, et ülalpidamist lapsele on kohustatud andma lapse vanemad, mistõttu ei saa võõraslaste ülalpidamine olla seadusega 8 kostja kohustuseks.

§ 106

lg 2 kohaselt ka juhul, kui isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada, annab ülalpidamist sugulane, kes on seda kohustatud tegema

§ 105kohaselt järgmisena.

14.

§ 99

lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hagejal on diagnoositud täpsustamata xxxx, xxxx ning xxxx ning täpsustamata xxxx. 14.1 Hageja selgituste kohaselt on hageja ravimite ning toidulisandite maksumus umbes 50 eurot kuus. Samuti on hageja xxxxtest tulenevalt vajalik mahetoodangute tarbimine, mille tõttu on hageja toidukulu kuus keskmiselt 200 eurot. Kohtule esitatud tõendite põhjal on hagejale xxxx ning xxxxte tõttu kirjutatud välja ravimid. Hageja on esitanud kohtule kulutšeki hagejale soetatud ravimitest, millest nähtuvalt on välja ostetud eelnevalt nimetatud retseptiravimistest vaid ravim xxxx. Siiski ei saa kohtu hinnangul tugineda vaid esitatud kulutšekile, vaid ravimite kulu osas tuleb lähtuda muuhulgas välja kirjutatud kõikidest retseptiravimitest, mida kulutšekk ei kajasta. Esitatud tõenditest nähtuvalt on hagejale välja kirjutatud ka ravim xxxx koodiga xxx, mida kulutšekil ei kajastu. Samuti on põhjendatud retseptiravimitest erinevate toidulisandite ning vitamiinide soetamine, kuna hagiavalduse kohaselt vajab hageja neid uinumiseks. Toidulisandite esitatud kulutšeki alusel ei ole kohtul põhjust analüüsida, kas mõnes apteegis võib samu toidulisandeid saada odavamalt. Kohus märgib, et kostja esitatud alternatiiv vitamiinide summa osas on ekslik, kuivõrd hageja kulutšekilt nähtuvalt on ostetud 60 tabletiga vitamiinipurk, kuid kostja on toonud võrdlused 30 tabletiga vitamiinipurgi. Kohus leiab, et arvestades hageja tervislikku seisundit, on hageja esitatud arvestus 50 eurot kuus ravimitele ning toidulisanditele põhjendatud. Kohus märgib, et kuna hageja ravi võib vajada üksikasjades muutmist, ei ole põhjendatud ravimite ja toidulisandite maksumuse hindamisel arvestada vaid esitatud kuluridadega. 14.2 Justiitsministeeriumi tellitud ning

1. aastal valminud lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu lõpparuandes on Tervise Arengu Instituudi poolt hinnatud 712aastaste laste keskmiseks energiavajaduseks 2000 kcal, millest tulenevalt on sellise energiavajaduse korral lapse toidukorvi hind keskmiselt 134,2 eurot kuus (uuring on leitav aadressilt https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf). Uuringus on rõhutatud, et ostukorvi hindamine aruande raames on subjektiivne ning ei vasta täielikult erinevate laste vajadusele. Samuti peab kohus oluliseks märkida, et aastal 2020, mil lõpparuanne koostati, oli Statistikaameti andmete kohaselt toidukorvi maksumus keskmiselt 104,86 eurot kuus, kuid
2. aastal tõusis see 106,8 euroni kuus. Arvestades, et hagejal on diagnoosimata xxxx, võib tavatoidu asendamine mahetoiduga olla lapse tervise huvides oluline ning seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud hageja esitatud kulutused hageja toidule. 14.3 Riigikohus on 16.10.2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 selgitanud, et „lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu.“ Asjaolu, et hagejal puudub emaga võrdne osa ema kodulaenus, kuna lapsel puudub ema juures enda isiklik tuba, ei anna alust hagejale vähemas ulatuses elatise maksmiseks, kuna laenumaksed on vältimatult vajalikud hageja eluasemevajaduse rahuldamiseks. Sealhulgas tuleb lapse põhivajaduste hulka arvestada ka eluruumiga kaasnevad kommunaalkulutused, mis kohtu hinnangul on hageja esitatud määras põhjendatud. 9 14.4 Arvestades hageja vanust, on hageja esitatud kooli-, laagrite- ja meelelahutuskulud usutavad ning igasugust huvitegevust võib kohtu hinnangul pidada kasulikuks ja arendavaks, seda veelgi enam olukorras, kus hagejal on diagnoositud tervisehäired, mis mõjutavad lapse keskendumist ning suhtlemist. Asjaolu, et hageja ei ole varasemalt üheski laagris käinud ei anna alust edaspidi hageja huvitegevust piirata. Olukorras, kus hageja väsib tihti, on apaatne ja tunneb ennast füüsiliselt halvasti, võib hagejale kasuks tulla kohanemisvõime harjutamine läbi huvitegevuse eakaaslaste seltskonnas. 14.5 Kohtu hinnangul on hageja poolt välja toodud kululiigid hügieeni ning transpordi osas igakuiselt vajalikud ning kohtule esitatud suuruses mõistlikud. Asjaolu, et kostja elab hagejast kaugel ning seetõttu on kostja transpordikulud suuremad, ei anna kohtule alust kohustatud vanema ülalpidamise ulatuse vähendamiseks. Kohus selgitab, et kostja suuremad transpordikulud ei ole

§ 102

lg-s 2 märgitud mõjuvaks põhjuseks, mis annaks aluse elatise vähendamist

§ 101alusel arvutatud elatise summast.

Kohus peab oluliseks märkida, et sedavõrd tõsiste tervisehädadega laste puhul on mõistetav, et lapsed viiakse arsti juurde isikliku transpordi, mitte ühistranspordiga. 14.6

§ 145

lg 2 kohaselt on hooldusõigusega vanemal, kelle juures laps teise vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel alaliselt elab, õigus otsustada lapse igapäevaelu asju ainuisikuliselt. Igapäevaelu asjade otsustamisena tuleb üldjuhul mõista sellise tavaotsustuse tegemist, mis esineb sageli ja mis lapse arengut püsivalt ei mõjuta. Kohus on hageja lemmikloomade pidamise osas seisukohal, et kuigi lemmikloomade pidamise otsustamine ei esine üldjuhul sageli, tuleb lemmikloomade pidamist lugeda hageja ema poolt tavaotsuse tegemiseks. Kuna lemmikloomade pidamise kulud on väga väiksed, tuleks hageja lemmikloomade pidamist mõista hageja tavapärase elulaadi osana. 15.

§ 102

lg 3 kohaselt võib kohus elatise välja mõista

§ 101

alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks § 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Kohus märgib, et elatise suuruse arvutamisel lähtutakse eeldusest, et mõlemad vanemad kannavad lapsega seotud ülalpidamiskulutusi võrdselt. Ka hageja on enda esitatud kuluarvutuste kohaselt jaganud lapse ülalpidamiskulutused võrdselt kahe vanema vahel. Teise vanema varaline seisund ei ole iseenesest ülalpidamiskohustuse vähendamise aluseks. Kohtus peab oluliseks märkida, et juhuslikke ning ebaregulaarseid kulutusi ei saa pidada kohustustatud vanema lapse ülalpidamiseks tehtavate kulutuste osaks.

§ 100

lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Kostja ei ole tõendanud, et hageja ema ning kostja vahel oleks sõlmitud kokkulepe, et osaliselt tasub kostja hagejale elatist riietuse, jalanõude või muude tarbeesemete ostmise kaudu.

1. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kohtul kohustada kostjat alates 21.01.2022 tasuma igakuist elatist 377 eurot kuus. Kohus märgib, et TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist ehk käesoleval juhul alates 11.12.
3. Hageja lepingule esindaja palus istungil, et kui kohus mõistab kostjalt elatise suuremas summas kui

§ 101

järgi arvutatud miinimum, tuleks seda indekseerida tarbijahinnaindeksi järgi, sarnaselt, nagu seda reguleerib

§ 101lg 3.

Kohus jätab hagi rahuldamata nõudes indekseerida väljamõistetud elatis 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Käesolevas tsiviilasjas põhineb elatise suurendamine lapse erivajadustel, mis on seotud konkreetsete ravi- ja tervishoiukuludega ning millel ei ole ühest seost

§ 101lg-s 3 kirjeldatud tarbijahinna indeksiga muutusega.

Eelnevalt toodud põhjenduste kohaselt on antud 10 juhul õige, et kokkuvõtlikult tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis alates 21.01.2022 kuni M. S. täisealiseks saamiseni (s.o xxxx) summas 377 eurot. 18. Tulenevalt TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kohtul ei ole põhjust kõrvale kalduda seaduses toodud üldsättest menetluskulude jaotusest hagilises perekonnaasjas. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama Kohtunik 11