lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. (
Seega otsustab kohus kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Jätta V K kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja kohustada V K (isikukood XXX) ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Usaldusisiku/võlgniku kohustused menetluse kestel
ja 173 järgi: Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2022 654 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Usaldusisikuna tuleb V K’il esitada kohtule kord aastas tegevusaruanne võlgniku tegevuse 2 2-20-11179 kohta (sh saadud tulust väljamaksed võlausaldajatele). Esimene aruanne perioodi 22.november 2022 – 21. november 2023 k.a kohta esitada kohtule hiljemalt 22. november 2023. a. Usaldusisikul tuleb teha vastavalt käesolevas määruses ettenähtud jaotistele üks kord aastas (iga aasta hiljemalt 10. novembril) võlausaldajatele väljamakseid. 9. Määrus toimetada kätte pankrotihaldurile ja võlgnikule ning pärast jõustumist määruse p 4 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele. 10. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus pankrotimenetluse lõpetab, võib võlgnik esitada määruskaebuse (
Võlausaldaja võib pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitada, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt
lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite (
Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt
lõikele 1 (
Määruskaebuse saab esitada Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsMS § 661 lg 1 ja 2). Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest (
V K esitas 03.08.2020 Pärnu Maakohtule pankroti- ja kohustustest vabastamise avalduse. Kohus kuulutas võlgniku V K´i pankroti välja
§-le 158. Avalduses palub pankrotihaldur muuhulgas lõpetada V K´i pankrotimenetlus raugemise tõttu
alusel, sest pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, määrata V K´i pankrotihaldur Martin Pärn’a halduri tasuks xxx eurot millele lisandub käibemaks summas xxx eurot (kokku xxx eurot koos käibemaksuga) ja määrata see hüvitamisele riigi vahenditest Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt OÜ Advokaadibüroo Naur & Pärn arveldusarvele nr EE157700771006482113, vabastada Martin Pärn V K´i pankrotihalduri kohustustest, otsustada V K´i osas füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine, jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku V K´i ennast täitma usaldusisiku kohustusi. 3. 09.11.2022.a määrusega määras kohus deposiidi pankrotimenetluse kulude katteks summas xxx eurot. Keegi deposiiti määratud summat tähtaegselt tasunud ei ole. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 4. Pankrotimenetluse lõpetamine 4.1.
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus, tutvunud halduri aruandega, nõustub pankrotihalduriga, et pankrotivarast ei piisa 3 2-20-11179 pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning V K (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. 09.11.2022.a määruse alusel ükski võlausaldaja ega muu isik pankrotimenetluse kulude katteks määratud summat kohtu deposiiti ei tasunud. Aruandest nähtuvalt müümisele kuulunud pankrotivara puudus. Pankrot kuulutati välja
lõike 11 alusel, sest võlgnik esitas koos pankrotiavaldusega kohtule kohustustest vabastamise avalduse. Väljamaksed seoses vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuetega puuduvad. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis puudub. Massikohustused puuduvad. Jaotiste alusel pankrotimenetluses väljamakseid ei tehtud, pandiesemed puudusid. Halduril puuduvad andmed selle kohta, et võlgnikul oleks teistelt isikutelt saada vara ning valitsemisele kuulunud pankrotivara puudus. Võlgnik ei ole Maksu- ja Tolliameti andmetel pankrotimenetluse jooksul teeninud mittearestitavat sissetulekut ületavat sissetulekut. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu kuna võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse lõpuleviimiseks ja võlausaldajate nõuete väljamaksmiseks. 4.2.
lg 3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. Aruandest nähtuvalt on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes ja haldur ei ole esitanud avaldust kriminaalmenetluse alustamiseks. 5. Halduri tasu 5.1. Vastavalt
aasta
Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt
lg-le 2 arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust.
lg 12 kohaselt kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Pankrotihaldur märgib esitatud aruandes, et haldur on pankrotimenetluses teinud toiminguid kokku x tundi arvestusega xx eurot tunnis. Seega on tasu kokku xxx eurot, millele lisandub käibemaks xxx eurot, kokku xxx eurot. Haldur palub määrata tasu büroole – OÜ-le Advokaadibüroo Naur & Pärn, mille kaudu haldur tegutseb. Haldur teostas menetluses järgmisi toiminguid - analüüsis pankrotiavaldust ja koostas ja lähetas päringud registritesse, 4 2-20-11179 krediidiasutustesse ja muudele isikutele ning töötles päringute tulemusena saabunud vastuseid ja analüüsis muud saadaolevat infot. Haldur viis käesolevas menetluses läbi ja osales esimesel võlausaldajate üldkoosolekul ja nõuete kaitsmise koosolekul, tegeles nõuete kontrollimisega, suhtles võlgniku ja võlausaldajatega, koostas
§-s 66 lg 1 ja §-s 132 sätestatud aruande, jaotusettepaneku ja käesoleva aruande 5.
lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui xxx eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Käesoleval juhul on pankrotihaldur märkinud, et ta palub pankrotihalduri tasu välja mõista pankrotivara arvelt. Samas on haldur märkinud, et puudub pankrotivara halduri tasu maksmiseks ja aruande reolutsiooni kohaselt on haldur esitanud kohtule menetlusabi taotluse, milles palub halduri tasu määrata hüvitamisele riigi vahenditest. 5.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab Martin Pärna tema pankrotihalduri kohustustest V K pankrotimenetluses.
kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos
Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist.
lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise
Võlausaldaja võib
lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväite. 7.
lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides ning avaldus sisaldab
Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ega ole esitanud menetluse algatamisele vastuväiteid. Kohtule ei ole teada
lõikes 2 nimetatud asjaolusid, mis võiksid tingida nimetatud menetluse algatamata jätmise (kuni 30.juunini 2022.a kehtinud redaktsioon). 7.3.
lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon). Kohtule esitatud aruandest nähtuvalt võlgnikul puudub usaldusisiku kandidaat ja ta soovib ise täita usaldusisiku kohustusi. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kohus leiab, et võlgnik on võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid ning võlgnikku tuleb selleks kohustada. Kohus selgitab, et
lg-te 3 ja 4 järgi loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule, nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25%. Kohustustest vabastamise menetluses peab usaldusisik
lg 2 alusel hoidma võlgnikult saadud maksed oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Tulenevalt
lg-st 2 peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte 6 2-20-11179 varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. 7.
lg 5 kohaselt rahuldatakse järgmise järgu nõuded pärast eelmise järgu nõuete täielikku rahuldamist. Seega ei saa Aktiva Finants OÜ III järgu nõude alusel teha väljamakset enne, kui II järgu nõuded on kõik täies ulatuses rahuldatud. 2) võlgnikul on õigus jätta endale 25% töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu. Saadud tulust ülejäänud 75% peab usaldusisik hoidma oma enda varast eraldi. Võlgnik ei pea usaldusisikule loovutama tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Sissetulek ja/või selle osa, millele ei saa pöörata sissenõuet ning arvutamise alused on sätestatud täitemenetluse seadustiku (TMS) §§-s 131 ja
aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine
lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. 7 2-20-11179
lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb
Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
lg 2 mõttest tulenevalt kohaldatakse sellisel juhul ka
lg 5 järgi määratud viieaastase tähtaja asemel tähtaega kolm aastat.
lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
lg 1 sätestab, et kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.