KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev 17. juuni 2022 Kriminaalasja number 1-20-2133 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk Kriminaalasi Sergei Ber

§ 22lg 3 järgi, üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu 4.

detsembri

1. a otsus Apellandid Prokuratuur, esindaja Viru ringkonnaprokurör Kalmer Kask Ringkonnaprokuratuuri Kiira Berezovskaja kaitsja ja
2. isiku M-N.B. esindaja vandeadvokaat Dmitri Teplõhh Sergei Berezovski kaitsja vandeadvokaat Dmitri Teplõhh Süüdistatavad Sergei Berezovski, isikukood 35506293722; elukoht XXX; emakeel vene keel; töökoht Pipes Building OÜ Kiira Berezovkaja, isikukood 47501032216; elukoht XXX; emakeel vene keel; töökoht OÜ SKVEOD kirjalik menetlus Asja läbivaatamise viis RESOLUTSIOON
3. Tühistada Viru Maakohtu
4. detsembri
5. a otsuse osaliselt, see on: 1.
6. Kiira Berezovskaja õigeksmõistmises KarS §

§ 22lg 3 järgi; 1.2.

Viru Maakohtu

1. aprilli
2. a määrusega konfiskeerimisnõude tagamiseks Eesti Vabariigi kasuks kantud kohtulike hüpoteekide kustutamises; 1 1.
3. Sergei Berezovski mittevaralise kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmises; 1.
4. Kiira Berezovskaja ja Sergei Berezovski kasuks riigilt lepingulise kaitsja tasu väljamõistmises summas 22 206,80 eurot.
5. Tühistatud osas teha uus otsus, millega: 2.
6. Tunnistada Kiira Berezovskaja süüdi KarS § 298 lg 1 - § 22 lg 3 järgi ja mõista karistuseks 4 kuud vangitsust, mis jätta KarS § 73 lg 1 alusel täitmisele pööramata, kui ta ei pane ühe aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 2.
7. Mõista Kiira Berezovskajalt kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamise korras välja 462 100 eurot. 2.
8. Jätta konfiskeerimise asendamise tagamiseks aresti alla Viru Maakohtu
9. aprilli
10. a määrusega arestitud järgmine vara: kinnisturaamatu IV jaos esimesele vabale järjekohale Eesti Vabariigi kasuks seatud kohtulikud hüpoteegid registriosale nr XXX (aadress XXX ; omanik Kiira Berezovskaja) summas 229 000 eurot ja registriosale nr XXX (aadress XXX ; omanik Kiira Berezovskaja) summas 229 000 eurot. 2.
11. Mõista Kiira Berezovskajalt menetluskuludena välja sundraha 981 eurot. 2.
12. Mõista Eesti Vabariigilt Sergei Berezovski kasuks välja maakohtus kantud õigusabikulude katteks 6662,04 eurot, ülejäänud õigusabikulud jätta tema enda kanda. 2.
13. Mõista Eesti Vabariigilt Kiira Berezovskaja kasuks välja maakohtus kantud õigusabikulude katteks 6662,04 eurot, ülejäänud õigusabikulud jätta tema enda kanda. 2.
14. Välja mõista Eesti Vabariigilt Sergei Berezovski kasuks süüteomenetluses tekitatud mittevaraline kahju hüvitisena 500 eurot.
15. Muus osas jätta Viru Maakohtu
16. detsembri
17. a otsus muutmata.
18. Viru Ringkonnaprokuratuuri ja kaitsja apellatsioonid rahuldada osaliselt.
19. Välja mõista Eesti Vabariigilt 4327,58 eurot (sh käibemaks) Kiira Berezovskaja kasuks valitud kaitsjale vandeadvokaat Dmitri Teplõhhile apellatsioonimenetluses tasutud õigusabikulude katteks.
20. Välja mõista Eesti Vabariigilt 4327,58 eurot (sh käibemaks) Sergei Berezovski kasuks valitud kaitsjale vandeadvokaat Dmitri Teplõhhile apellatsioonimenetluses tasutud õigusabikulude katteks.
21. Ülejäänud apellatsioonimenetluse kulud jätta süüdistatavate endi kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kannatanul ja tsiviilkostjal on kassatsiooniõigus tsiviilhagisse puutuvas osas. Kolmas isik võib esitada kohtuotsuse peale kassatsiooni tema seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi puudutavas osas. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. 2 KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I. Süüdistus
22. S. Berezovski on antud kohtu alla süüdistatuna KarS § 298 lg 2 p 3 järgi suures ulatuses altkäemaksu andmises ning K. Berezovskaja KarS §

§ 22lg 3 järgi sellele kaasaaitamises.

1.1. Süüdistatavatele heidetakse ette, et Pipes Building OÜ huvides tegutsev S. Berezovski lubas ja andis A.V. ile (AS Narva Vesi juhatuse liige ja Narva Linnavolikogu liige; ametiisik KarS § 288 tähenduses) kokkuleppel viimasega ajavahemikus 2018 juunist kuni 2019 märtsi lõpuni suures ulatuses altkäemaksu (sularahas osamaksetena kokku vähemalt 61 415 eurot). Sellekohane kokkulepe oli isikute vahel saavutatud enne 2018 märtsi (kokkuleppe täpne aeg ja koht jäid kohtueelse menetluse käigus tuvastamata). Altkäemaksusuhe tekkis, kui ametiisik küsis altkäemaksu ja S. Berezovski sellega nõustus. Altkäemaksu andmisel aitas S. Berezovski teole kaasa K. Berezovskaja (osutades füüsilist ja ainelist kaasabi). 1.2. Vastutasuks altkäemaksu eest pidi A.V. tagama oma ametiseisundit ära kasutades, et S. Berezovskiga seotud ettevõtetele (eeskätt Pipes Building OÜ-

1. le)loodaks AS Narva Vesi poolt korraldatud hangete läbiviimise käigus eelistingimused, mis võimaldaksid S. Berezovskiga seotud ettevõtetel võita hankemenetlusi ja sõlmida hankejärgselt töövõtulepingud. Lisaks seisnes altkäemaksu andmise eest osutatav vastusooritus A.V. i lubaduses tagada, et hankija võtab hankelepingu järgsed tööd vastu ja korraldab võimalikult kiirelt, viivituste ja takistusteta arvete tasumise töövõtjale. Samuti A.V. i lubaduses tagada, et hankejärgsed tööd kulgeksid tõrgeteta ja töövõtja jaoks võimalikult soodsalt. 1.3. 2018 märtsis-aprillis osales Pipes Building OÜ pakkujana AS Narva Vesi poolt korraldatud riigihankes (avatud hankemenetlus) „Narva linnas, Pähklimäe linnaosas, lahkvoolse sademeveekanalisatsiooni projekteerimis-ehitustööd“ (viitenumber 195506, edaspidi Pähklimäe projekt). Hankekonkursi tulemusel tunnistati 16.05.2018 võitjaks Pipes Building OÜ, kellega sõlmiti hankejärgselt 28.05.2018 ehitustööde töövõtuleping (lepingu täitmise tähtajaga 26.11.2018 ja lepingu maksumusega 1 176 801,68 eurot (km-ta)). A.V. andis oma ametiseisundit ära kasutades eelnimetatud riigihanke läbiviimise eest vastutavatele AS Narva Vesi töötajatele korralduse ja juhised eelistada selles hankemenetluses Pipes Building OÜ-d. Vastavalt A.V. i korraldusele loodi 2018 kevadel Pipes Building OÜ-le eelised, millised võimaldasid antud osaühingul esitada riigihankele pakkumus, mis oli konkureeriva pakkuja pakkumusest märkimisväärselt (~700 000 euro võrra) madalam. Selleks leppis S. Berezovski AS Narva Vesi projektijuhiga eelnevalt kokku hinnapakkumise detailid. Lisaks korraldas A.V. hanke väljakuulutamise ajale, mis sobis Pipes Building OÜ tööplaanide ja ajagraafikuga. 1.4. Samuti seisnes A.V. i osalus Pipes Building OÜ eelistamises selles, et S. Berezovski sai enne eelnimetatud hanke väljakuulutamist A.V. ilt hankealast (pakkumise esitamist soodustavat) infot (toimusid konsultatsioonid). Mistahes meetmeid konkurentsimoonduste vältimiseks ja kõigi ettevõtjate võrdse kohtlemise tagamiseks AS Narva Vesi töötajad A.V. i korraldusel ei rakendanud. Seetõttu osales Pipes Building OÜ sel hankel selges konkurentsieelises. Lisaks määras A.V. pärast hanketulemuste kinnitamist nimetatud hanke raames läbiviidavate tööde omanikujärelevalve teostajaks talle alluva V.K. , kes ei teostanud 3 talle pandud ülesandeid nõuetekohaselt. See andis Pipes Building OÜ-le võimaluse teostada materjalidega manipuleerimist ning lepingu tähtaja ületamist ilma järgnevaid võimalikke sanktsioone kartmata. 1.5. Samuti, olles Narva Linnavolikogu liige ja AS Narva Vesi juhatuse liige, käis A.V. Narva Linnavalitsuse töötajaid mõjutamas, et need annaksid eelnimetatud hanke sisuks olevatele töödele võimalikult kiiresti, s.o enne ehitustööde projekti kinnitamist, ehitusloa. Lisaks korraldas A.V. , et Pipes Building OÜ poolt hankes esitatud ja hanke tehnilistele tingimustele mittevastav ehitusprojekt saaks kinnituse. Hiljem kiirendas A.V. korduvalt hankejärgsete tööde teostamise eest esitatud arvete väljamaksmist. 1.6. 23.10.2018 avaldas AS Narva Vesi Riigihangete registris riigihanke nr 201964, „Narva linnas, Puidu ja Laastu tänavatele (ÜVVK) -torustike projekteerimis-ehitustööd“ (edaspidi ka Puidu-Laastu projekt). Pakkumuste esitamise tähtajaks määrati 19.11.2018 ning hanke eeldatavaks maksumuseks 200 000 eurot (km-ta). A.V. andis oma ametiseisundit ära kasutades nimetatud hanke läbiviimise eest vastutavatele AS Narva Vesi töötajatele korralduse ja juhised eelistada selles hankemenetluses Pipes Building OÜ-d. Vastavalt A.V. i korraldusele loodi 2018 sügisel Pipes Building OÜ-le eelised, millised võimaldasid antud OÜ-l esitada riigihankele pakkumus, mis oli konkureeriva pakkuja pakkumusest (AS Terrat hinnapakkumus 358 300 eurot) märkimisväärselt madalam. Selle tulemusel tunnistati nimetatud hanke võitjaks Pipes Building OÜ, kellega sõlmiti ka hankeleping summas 240 000,76 eurot (km-ta). 1.7. Samuti edastas A.V. S. Berezovskile enne eelnimetatud hanke väljakuulutamist pakkumise esitamist soodustavat informatsiooni ning organiseeris hanke väljakuulutamise ajale, mis vastas just Pipes Building OÜ tööplaanide ja ajagraafikuga. Lisaks sellele muudeti 02.11.2018 riigihangete registris nimetatud hankes osalejate kvalifitseerimistingimusi ja alandati hankes osalejale viimase kolme lõppenud majandusaasta (2015-2017) konkreetse aastakäibe summaarset netokäivet (veevarustus- ja kanalisatsioonitorustike ehitustööde osas) 1 200 000 eurolt 800 000 eurole (s.o sobivaks Pipes Building OÜ vastavate näitajatega). Samuti võimaldati Pipes Building OÜ-l teha juba esitatud pakkumusse parandusi (hankemenetluse perioodil), avaldades riigihanke kestuse ajal Pipes Building OÜ-le infot konkurendi (AS Terrat) pakkumise kohta. Mistahes meetmeid konkurentsimoonduste vältimiseks ja kõigi ettevõtjate võrdse kohtlemise tagamiseks AS Narva Vesi töötajad A.V. i korraldusel ei rakendanud. Seetõttu osales Pipes Building OÜ sel hankel selges konkurentsieelises. 1.8. AS Narva Vesi kandis Pipes Building OÜ poolt hanke „Narva linnas, Pähklimäe linnaosas, lahkvoolse sademeveekanalisatsiooni projekteerimis-ehitustööd“ raames hankejärgsete tööde teostamise eest esitatud arvete alusel osaühingule 2018 juunist kuni 2019 veebruarini üle kokku 1 320 072, 36 eurot : 30.04.2018 – 260,20 eurot; 15.05.2018 – 15 151,20 eurot; 21.05.2018 – 130,09 eurot; 05.06.2018 – 211 824,30 eurot; 13.08.2018 – 141 216,20 eurot; 24.08.2018 – 118 903,07 eurot; 20.09.2018 – 278 685,17 eurot; 30.09.2018 – 144 eurot; 30.09.2018 – 120 eurot; 19.10.2018 – 22 252,95 eurot; 19.10.2018 – 96 eurot; 14.11.2018 – 166 897,13 eurot; 11.12.2018 – 189 150,07 eurot; 14.01.2019 – 83 448,56 eurot ja 15.02.2019 – 91 793,42 eurot. 1.9. S. Berezovski abikaasa K. Berezovskaja oli nimetatud ajaperioodil S. Berezovskiga seotud nelja ettevõtte igapäevase raamatupidamisega tegelev isik ja ettevõtete arvelduskontodel olevate rahaliste vahendite haldaja. K. Berezovskajal oli ainuõigus antud ettevõtete (sh Pipes Building OÜ) arvelduskontodelt ülekannete tegemiseks. Pärast AS Narva Vesi poolt tehtud maksete laekumist Pipes Building OÜ kontole, kandis K. Berezovskaja osa laekunud 4 summadest edasi S. Berezovski erinevates pankades asuvatele isiklikele arvelduskontodele. Seejuures märkis K. Berezovskaja ülekandeid tehes selgitusteks „palk ja lisapalk“ ning „majanduskulud“, kuigi nende väljamaksmiseks puudus alus. Alternatiivselt kandis K. Berezovskaja raha Pipes Building OÜ arvelduskontolt SKVeod Logistika OÜ arvelduskontole ja sealt omakorda S. Berezovski isiklikele arvelduskontodele märkides selgitusse: „dividendid“, „juh. liige tasu“ või „palk“. Samuti kandis K. Berezovskaja 14.12.2018 kindla rahasumma S. Berezovskile alluva töötaja D.N. i kasutuses olevale arvelduskontole, misjärel D.N. S. Berezovski korraldusel selle raha sularahaautomaadi kaudu välja võttis ja S. Berezovskile üle andis. 19.11.2018 võttis S. Berezovski arvelduskontolt sularahaautomaadi kaudu taolise skeemi raames raha välja ka K. Berezovskaja, kes selle seejärel S. Berezovskile üle andis. 1.10. Pärast taoliste rahasummade tema kontodele laekumist ja ülekantud raha sularahaautomaatide kaudu väljavõtmist kohtus S. Berezovski A.V. iga, misjärel ta andis viimasele ajavahemikul 09.06.2018 – 21.03.2019 altkäemaksuna üle kokku vähemalt 61 415 eurot, alljärgnevalt :
2. a)S. Berezovski andis oma elukohas (XXX) A.V. ile altkäemaksuna sularahas 09.06.2018 : 4200 eurot; 30.06.2018 : 3500 eurot; 22.07.2018 : 3000 eurot; 05.08.2018 : 3250 eurot; 18.08.2018 : 5000 eurot; 26.08.2018 : 3000 eurot; 22.09.2018: 3300 eurot; 29.09.2018: 2000 eurot; 11.10.2018: 3500 eurot; 11.11.2018: 3000 eurot; 25.11.2018: 2165 eurot; 01.12.2018: 1250 eurot; 16.02.2019: käesolevas kriminaalmenetluses tuvastamata summa.
3. b)Lisaks sellele kohtusid S. Berezovski ja A.V. Narvas 14.12.2018 (S. Berezovski andis A.V. ile altkäemaksuna sularahas kokku 10 500 eurot); 19.12.2018 (S. Berezovski andis A.V. ile altkäemaksuna sularahas 2750 eurot), 21.12.2018 (S. Berezovski andis A.V. ile altkäemaksuna sularahas 1500 eurot), 22.02.2019 (S. Berezovski andis A.V. ile altkäemaksuna sularahas 5000 eurot.),
4. c)Lisaks kohtusid eelnimetatud isikud 21.03.2019 Narva linnas ja Narva-Jõesuu – Kudruküla - Hiie maanteel, kus S. Berezovski andis A.V. ile altkäemaksuna sularahas kokku 4500 eurot. 1.11. Peale hankijalt rahaliste vahendite laekumist töövõtja kontole on ajaliselt lähedasel perioodil osa rahalisi vahendeid S. Berezovski poolt (või ka K. Berezovskaja poolt, mis leidis aset 19.11.2018) sularahana sularahaautomaatide kaudu välja võetud. Pea koheselt on sularaha väljavõtmisele järgnenud S. Berezovski ja A.V. i kokkusaamised, mille käigus toimus altkäemaksu üleandmine. Selleks, et S. Berezovskil oleks piisavalt rahalisi vahendeid A.V. ile altkäemaksu andmiseks, teostas K. Berezovskaja S. Berezovskiga seotud äriühingute arvelduskontodelt S. Berezovskile kuuluvatele isiklikele arvelduskontodele täiendavaid ülekandeid. 1.12. S. Berezovski poolt A.V. ile altkäemaksu lubamine ja andmine ülalkirjeldatud moel, ajal ja asjaoludel oli tulenevalt teokirjeldustest ja tehioludest toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Seejuures oli S. Berezovski teadlik A.V. i ametipositsioonist AS Narva Vesi ja Narva Linnavolikogus ja tema tööülesannetest. 1.13. K. Berezovskaja poolt S. Berezovski tahtlikule õigusvastasele tegevusele kaasabi osutamine ülalkirjeldatud moel, ajal ja asjaoludel oli tulenevalt teokirjeldustest ja tehioludest toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Seejuures oli K. Berezovskaja teadlik A.V. i ametipositsioonist Aktsiaseltsis Narva Vesi ja Narva Linnavolikogus ning tema tööülesannetest. Samuti oli K. Berezovskaja teadlik S. Berezovski vajadusest saada A.V. ile altkäemaksu andmiseks vajalikke rahalisi vahendeid, s. o K. Berezovskaja oli teadlik, milleks S. Berezovski talle ülekantud ja seejärel pangaautomaatidest välja võetud sularaha vajab. 5 II. Maakohtu otsus 2. Viru Maakohus tunnistas 04.12.2020. a otsusega S. Berezovski süüdi KarS § 298 lg 1 järgi ja mõistis karistuseks 2 aastat vangistust, millest arvas maha tema kahtlustatavana kinnipidamise aja 3 päeva, saades nii ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust. Mõistetud karistusest kuulus KarS § 73 lg-te 1 ja 2 alusel koheselt ärakandmisele 3 kuud vangistust ning 1 aasta 8 kuud 27 päeva vangistust jäi kandmisele tingimisi 4 aasta pikkuse katseajaga. KarS § 491 alusel kohaldas kohus S. Berezovski suhtes lisakaristusena ettevõtluskeeldu 3 aastaks. Sama otsusega mõistis Viru Maakohus K. Berezovskaja KarS §

§ 22lg 3 järgi esitatud süüdistuses õigeks.

3. Samuti kustutas kohus Viru Maakohtu 26.04.2019. a kohtumäärusega konfiskeerimisnõuete tagamiseks kinnisturaamatu IV jaos esimesele vabale järjekohale Eesti Vabariigi kasuks seatud kohtulikud hüpoteegid, lahendas asitõendite ja menetluskuludega seotud küsimused ning mõistis S. Berezovskile välja hüvitise läbiotsimisel ukse luku lõhkumisega tekitatud kahju katteks 309,96 eurot. S. Berezovski, K. Berezovskaja ja M-N.B. taotlused mittevaralise kahju hüvitamiseks jäid rahuldamata. 4. Esmalt käsitles maakohus jälitustoimingutega kogutud tõendite lubatavust ja leidis, et jälitustoimingute teostamine oli põhjendatud ning neid tehti kooskõlas KrMS nõuetega. Kohtule esitatud materjalide pinnalt ei ole alust väita, et neid teostati enne kaitsja poolt viidatud 06.04.2018. Kuigi nii matkimisluba kui selle alusel teostatud toimingud olid isikute põhiõigusi riivavad, ei väljunud need KrMS § 1261 lg 3 nõuete raamest ega seadnud reaalselt ohtu isikute elu, tervist või vara. Vastavad toimingud olid varasemat menetluskäiku arvestades vajalikud ja põhjendatud. Samuti oli nõuetekohaselt motiveeritud kohtumäärus, millega matkimisluba anti. Lisaks märkis maakohus, et isegi juhul, kui asuda viimati nimetatud loa osas seisukohale, et tegemist oli ebaseaduslikult antud loaga, ei muuda see kohtu järeldusi isikute süü küsimuses. Süüdistuse tõendatust ning kvalifikatsiooni on võimalik hinnata ka teiste kohtule esitatud tõendite pinnalt. Kõnealuse loa alusel kogutud teave üksnes kinnitab vastavaid järeldusi. 5. Süüdistatavate elukohas ning kontoris teostatud läbiotsimise proportsionaalsust hinnates asus maakohus seisukohale, et XXX kontorihoone klaasukse lõhkumine oli olukorda arvestades põhjendamatu ja ebavajalik ning kaitsja nõue hüvitada S. Berezovskile sellega tekitatud varaline kahju 309,96 eurot on põhjendatud ja kuulub KrMS § 177 p 4, § 190 p 3; VÕS § 128 lg 3; Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 2 lg 1, § 7 lg 1, § 18 lg 2 alusel rahuldamisele. Ülejäänud taotlused süüteomenetlusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses K. Berezovkajal ja S. Berezovskil käeraudade kasutamisega ja läbiotsimisega nende 14-aastase tütre juuresolekul, jättis kohus rahuldamata. Maakohtu hinnangul ei toimunud ühegi taotluses nimetatud menetlustoiminguga süüdistatavate põhiõiguste riivet sellises ulatuses, mis annaks alust jaatada toimingu põhjendamatust ning mittevaralise kahju hüvitamise nõude põhjendatust. 6. Seoses S. Berezovskile ja K. Berezovskajale esitatud süüdistusega, märkis maakohus esmalt, et suures osas ei ole faktiliste asjaolude osas poolte vahel vaidlust, mistõttu ei ava kohus nende kinnituseks esitatud tõendite sisu pikemalt ning piirdub viitega tõendi olemasolule. Kohus käsitleb pikemalt aspekte, mille üle on vaidlus. 7. Koosseisuliste tunnuste esinemise hindamisel on üheks vaidlusküsimuseks, kas väidetavalt altkäemaksu saanud A.V. oli KarS § 288 lg 1 tähenduses ametiisik. Oluline on, kas AS Narva Vesi täitis süüdistuse esemeks olevate objektide (Pähklimäe ja Puidu-Laastu projektid) 6 ehitamisel ning ehitustööde tellimisel seadusest tulenevat avalikku ülesannet ning kas ta omas sealjuures võimalust ja kohustust kasutada oma eristaatust. 8. Maakohus leidis, et ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni (sh sademevee kanalisatsiooni) rajamine ja hooldamine on seadusega kohalikule omavalitsusele pandud avalik ülesanne ning Narva kohalik omavalitsus pani lepingu alusel vastava ülesande täitmise kohustuse AS-le Narva Vesi, kes on Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 7 tähenduses vee-ettevõtja. Nimetatud seaduse § 7 lg-st 11 järelduvalt on AS Narva Vesi seda ülesannet täites ka elutähtsa teenuse osutaja. Siinjuures on oluline tõik, et ükski teine ettevõtja ei saanud Narva linnas ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni rajamisel vee-ettevõtjana tegutseda ning AS Narva Vesi oli selle ülesande täitmisel seega eristaatuses. Süüdistuse esemeks olevate objektide ehitamine ja ehitustööde tellimine oli osa Narva ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajamisest ja hooldamisest. Tegemist oli AS Narva Vesi põhitegevusega ning AS Narva Vesi täitis neid ehitustöid tellides ning tööde üle järelevalvet teostades avalikku ülesannet KarS § 288 lg 1 tähenduses. A.V. , kes oli AS Narva Vesi juhatuse liige, oli AS Narva Vesi vastavaid tegevusi korraldades ja juhtides ametiisik KarS § 288 lg 1 tähenduses. 9. Järgnevalt hindas maakohus, kas S. Berezovski lubas või andis A.V. ile vara või muud soodustust vastutasuna selle eest, et ta kasutab oma ametiseisundit. 10. S. Berezovski ütluste kohaselt oli altkäemaksu kokkulepe 30 000 euro tasumise kohta ning A.V. i vastusooritus pidi seisnema selles, et ta ei venita ega takista AS Narva Vesi poolt OÜ Pipes Building arvete tasumist. Süüdistatava sõnul sõlmiti vastav kokkulepe pärast lepingu sõlmimist (st pärast 28.05.2018) ning A.V. i nõudmisel. Mittenõustumisel lubas A.V. hakata venitama sõlmitud töövõtulepingu alusel tehtava töö eest esitatavate arvete tasumisega. Lepiti kokku, et S. Berezovski maksab 30 000 eurot, tasudes igakuiselt 3000 eurot ja seda pärast töö eest tehtud maksete laekumist AS-ilt Narva Vesi Pipes Building OÜ arvele. Berezovski tunnistas, et maksis alates juunist 2018 kuni kinnipidamiseni märtsis 2019 A.V. ile nendevahelisele kokkuleppe alusel kokku 27 250 eurot. Prokurör hindas kokkuleppe sõlmimise varasemaks, kuivõrd tõendusteabest nähtuvalt osutas A.V. S. Berezovskile abi juba Pähklimäe projekti hanke võitmisel ning puudub põhjus arvata, et enne lepingu sõlmimist osutas ta abi ilma, et poolte vahel oleks eelnevalt sõlmitud altkäemaksukokkulepe. 11. AS Narva Vesi kuulutas Pähklimäe projekti hanke välja 22.03.2018. Hankekomisjoni liikmete ja vastutava isiku määramise käskkirja allkirjastas A.V. 19.03.2018. Riigihanke alusdokumentide (tellija tingimused) kohaselt puudus AS-l Narva Vesi info olemasoleva geotehnilise ja hüdrogeoloogilise olukorra kohta ning vastava info pidi töövõtja ise omal kulu hankima kohalikust omavalitsusest, Eesti Geoloogiakeskusest või Ehitusgeoloogia Fondist. P 3.6.1 kohaselt oli ka ehitusloa taotlemine töövõtja ülesanne. Konkursi tulemusel kuulutati võitjaks OÜ Pipes Building. Lisaks OÜ-le Pipes Building esitas pakkumuse YIT Infra Eesti AS summas 2 459 777 eurot (km-ta). AS Narva Vesi sõlmis 28.05.2018 OÜ-ga Pipes Building ehitustööde töövõtulepingu. Lepingu maksumus oli 1 176 801,68 eurot (km-

1. ta)ning tööde teostamise tähtaeg oli 182 päeva ehk 26.11.2018 (va Tallinna mnt kuni Rahu 34 teelõik, mis pidi olema valmis 02.07.2018). 12. Maakohus leidis A.V. i ja S. Berezovski omavahelisi kõnesid ja tunnistajate E.U. , G.I. i (õige nimi G.I. - ringkonnakohtu märkus) ja A.J. i ütlusi analüüsides, et A.V. korraldas Pähklimäe projekti tarbeks ehitusloa saamist ning seda tavapärasest oluliselt lühema menetlusajaga. Samas riigihanke alusdokumentide (tellija tingimused) p 3.6.1 kohaselt oli ehitusloa taotlemine töövõtja, mitte tellija ülesanne. Asjaolu, et antud juhul tegeles taotlusega 7 ka tellija, kinnitab, et poolte vahel pidi olema hankemenetluse ametliku dokumentatsiooni väline kokkulepe. 13. 28.05.2018 töövõtulepingu kohaselt oli tellija esindajaks märgitud V.K. , kelle A.V. määras 30.05.2018 ühtlasi ka AS Narva Vesi poolt omaniku järelevalvet tegema. Maakohus leidis S. Berezovski ja A.V. i telefonikõnede, samuti V.K. ja S.M. i telefonivestluse põhjal, et omaniku järelevalvel puudus reaalne sisu, AS Narva Vesi esindajad ei nõudnud OÜ-lt Pipes Building algsest projektist kinnipidamist ning nõuetekohast tööde teostamist isegi juhul, kui oli teada, et tööd ei vasta ettenähtud tingimustele. Asjaolu, et Berezovski eeldas AS-lt Narva Vesi tavapärasest erinevat suhtumist tööde vastuvõtmisel ja tööde kvaliteedi kontrollimisel, kinnitavad ka tema 17.08 ja 27.08.2018 vestlused AS Narva Vesi projektijuhi H.Õ. ga, kellelt ta soovis, et tööde vastuvõtmise dokumentatsioonis kajastataks tegelikkusest erinevaid andmeid või võimaldataks hiljem alusdokumente muuta. Ka S. Berezovski ja D.N. i 07.02.2019 vestlusest nähtuvalt soovis S Berezovski teostatud tööde akti lisada töid, mis ei olnud veel tehtud. Tunnistaja R.M. e ütlustest nähtuvalt mindi AS-is Narva Vesi OÜ Pipes Building arvete tasumisel tavapärasest korrast mööda (tasuti kiiremini). 14. Kõik nimetatud asjaolud kogumis kinnitavad, et Berezovskil oli alust eeldada, et teda koheldakse töövõtjana tavapärasest oluliselt erinevalt. Tal oli selge ootus, et tellija täidab teatud ülesandeid, mis hankedokumentide kohaselt olid töövõtja kanda ning tööde vastuvõtmisel ei rakendata tavapäraselt nõutaval tasemel kvaliteedi kontrolli ja järelevalvet, tehakse mööndusi algselt kokkulepitud projektis ning tasutakse arveid ilma tehtud tööde kontrollita ja kiiremini, kui see üldiselt ärisuhetes tavaks on. 15. Võttes lisaks S. Berezovski enda kinnitusele, et tal oli A.V. iga kokkulepe 30 000 euro maksmiseks arvete tõrgeteta tasumise eest, arvesse eeltoodud järeldusi, on kohtul alust arvata, et kokkulepe oli laiem ja hõlmas ka muid toetavaid tegevusi lisaks arvete tõrgeteta tasumisele. Seda kinnitab järgmise, st Puidu-Laastu projekti hanke väljakuulutamisele eelnenud S. Berezovski ja AS Narva Vesi töötajate suhtlus, mis viitab, et taoline tegevus ei olnud esmakordne ning oli asjaosaliste jaoks kujunenud juba varasemalt teatavaks käitumismustriks. Sarnaselt Puidu-Laastu projektiga seati ka antud juhul tööde teostamisele ebareaalsed tähtajad eesmärgiga välistada võimalikult palju konkurente ning tagada hanke võit OÜ-le Pipes Building. Sealjuures tagas A.V. OÜ-le Pipes Building abi ka ehitusloa kiirel taotlemisel. Teised pakkujad ei saanud vastava eelisega arvestada, kuivõrd hanketingimuste kohaselt oli see töövõtja ülesanne. Hankedokumentides ebarealistlike tähtaegade määramise abil konkurentide välistamist kinnitab ka tõik, et ühtki tähtaega reaalselt ei järgitud, lepingust tulenevate sanktsioonide rakendamist ei kaalutud. S. Berezovski oli juba algusest peale arvestanud sellega, et OÜ-lt Pipes Building lepingu tähtaja järgimist ei nõuta. 16. Eelöeldust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte vaheline ebaõiguskokkulepe sõlmiti tõenäoliselt juba enne Pähklimäe projekti hanke välja kuulutamist ning see seisnes S. Berezovski poolt A.V. ile vara üleandmise lubamises ja üle andmises selle eest, et A.V. tagab AS Narva Vesi Pähklimäe projekti hankevõidu OÜ-le Pipes Building, ehitusloa hankimise, sisulise tööde kvaliteedi ja tähtaegade järelevalve puudumise ning arvete kiire ja tõrgeteta tasumise. 17. AS Narva Vesi kuulutas Puidu-Laastu projekti hanke välja 23.10.2018. Hanke teadet muudeti 05.11.2018. Pakkumuste esitamise tähtaeg oli 19.11.2018. Hanke hindamiskomisjoni liikmete määramise käskkirja allkirjastas A.V. 19.11.2018. Riigihanke alusdokumentide (tellija tingimused) kohaselt puudus AS-l Narva Vesi info olemasoleva geotehnilise ja hüdrogeoloogilise olukorra kohta ning vastava info pidi töövõtja ise omal kulul hankima 8 kohalikust omavalitsusest, Eesti Geoloogiakeskusest või Ehitusgeoloogia Fondist. P 3.6.1 kohaselt oli ka ehitusloa taotlemine töövõtja ülesanne. Hankeregistris on hankijate teabevahetusena fikseeritud OÜ Pipes Building 01.11.2018 küsimus kvalifitseerimisnõudena ette nähtud üldise käibe ning vee- ja kanalitorustikutööde käibe kohta. Küsiti kas hankija sooviks kaaluda torutööde käibenõude vähendamist. 06.11.2018 vastas tellija, et tulenevalt pakkuja küsimusest muutis hankija hanketeate punkte, mis käsitlesid torutööde netokäibe nõuet ning kogemust. Konkursi tulemusel kuulutati võitjaks OÜ Pipes Building. Konkureeriva pakkumuse esitas AS Terrat summas 358 300 eurot (km-ta). AS Narva Vesi sõlmis 17.01.2019 OÜ-ga Pipes Building ehitustööde töövõtulepingu. Lepingu maksumus oli 240 000,76 eurot (km-
2. ta)ning tööde teostamise tähtaeg oli 182 päeva. 18. AS Narva Vesi sõlmis OÜ-ga Pipes Building uue lepingu ajal, mil eelmise projekti tööd ei olnud lepingujärgseks tähtajaks täidetud. Tellija esindajaks omanikujärelevalve teostamisel oli V.K. . Kuigi mõlema projekti hanketingimuste kohaselt pidi töövõtja hankima ise omal kulul info olemasoleva geotehnilise ja hüdrogeoloogilise olukorra kohta, siis S. Berezovski, A.V. i, D.N. i ja V.K. vestlustest ilmneb, et OÜ Pipes Building sai A.V. i korraldusel tööde planeerimise ja hinnapakkumise koostamise aluseks vajalikud skeemid AS Narva Vesi töötajalt V.K. lt. 19. Berezovski 08.10.2018 kõne D.N. ile kinnitab, et Berezovskil oli juba mitu nädalat enne Puidu – Laastu projekti hanke välja kuulutamist (23.10.2018) teada, et taoline hange tuleb. Eelnevast tulenevalt on alust arvata, et AS Narva Vesi kuulutas Puidu-Laastu projekti hanke välja kooskõlastades hanke tingimused eelnevalt S. Berezovskiga ning arvestades OÜ Pipes Building esindajalt saadud kalkulatsioone ja võimalikke tööde skeeme. Sealjuures otsused, kas ja millal hange välja kuulutada, tegi A.V. isiklikult. Hangete läbiviimisel äärmiselt soosivat suhtumist OÜ-sse Pipes Building kinnitab ka asjaolu, et OÜ Pipes Building taotlusel muudeti Puidu-Laastu hanke tingimusi ning vähendati töövõtjale esitatavat käibe nõuet. Riigihanke alusdokumentides ei olnud mingit viidet OÜ-le Pipes Building eelinfo edastamise kohta ning märget, et hanke eeldatav maksumus jm tingimused on koostatud OÜ-lt Pipes Building saadud teabe pinnalt. Kuivõrd sellist teavitust ei olnud ja samas toimus informatsiooni jagamine mitme erineva hanke raames, on välistatud, et tegemist oli ühekordse eksliku vahejuhtumiga, kus unustati RHS § 10 lg 3 ja hankekorra nõuded täita. See kinnitab omakorda seda, et asjaosalised olid teadlikud oma tegevuse ebaseaduslikkusest ning püüdsid seda varjata. 20. Ebatavaliselt soosivat suhtumist ja lubamatute konsultatsioonide pidamist kinnitab ka S. Berezovski 14.11.2018 telefonikõne H.Õ. le (AS Narva Vesi töötajale), milles küsis, kas viimane tuleb reedel (3 päeva enne Puidu-Laastu projekti pakkumuste esitamise tähtaega) nende juurde. On ilmne, et silmas peeti info jagamist just kõnealuse hankekonkursi raames enne, kui OÜ Pipes Building esitab omapoolse pakkumuse. 12.12.2018 OÜ Pipes Building kontoris toimunud vestlusest võtsid osa S. Berezovski, H.Õ. , M.V. ja D.N. . H.Õ. väljendas pahameelt selle üle, et hoolimata sellest, et kõik hanke tingimused said vestluses osalenutega kokku lepitud, kirjutas OÜ Pipes Building pakkumusse 182 päeva asemel 182 tööpäeva. H.Õ. märkis, et kõik hanke detailid, sh tööde tähtajad, olid neil omavahel kokku lepitud ning S. Berezovski kinnitas, et tema määras kõik hanke tingimused. Vestluse kohaselt pandi koos A.V. iga paika tähtajad, mis võtaks paljud hankekonkursil osalejad ära, kuna poole aastaga ei tee keegi seda projekti ära. Seejärel arutati kuidas sellest olukorrast välja tulla, st et tagada jätkuvalt hankekonkursi võit OÜ-le Pipes Building hoolimata sellest, et ühe tingimuse osas oli nende pakkumus kehvem. (3 kd, tl 71-116). 21. Maakohus luges eeltoodut kogumis arvestades tuvastatuks, et A.V. i nõudmisel ja 9 korraldamisel toimus vähemalt 2018 algusest kuni 2019 märtsini AS-is Narva Vesi vee- ja kanalisatsioonitorustike töödega seotud hangete läbiviimisel riigihangete seaduse nõuete oluline rikkumine eesmärgiga tagada OÜ-le Pipes Building hangete võit. Ebaõiguskokkulepe oli laiem, kui S. Berezovski omaks võttis. Kohtule esitatud andmete pinnalt ei ole mingit põhjust arvata, et A.V. võis OÜ-t Pipes Building soosida mingil muul kaalutlusel kui vastutasu, mida ta selle eest S. Berezovskilt sai. 22. Kõik tegevused, millega A.V. OÜ-t Pipes Building ebaseaduslikult soosis, sooritas ta oma ametiseisundit kasutades. Üksnes AS Narva Vesi juhatuse esimehena (AS Narva Vesi põhikirja p 55-63 ja hankekord - 1 kd, tl 7-11, 87-93) oli tal pädevus otsustada, kas ja millal riigihange välja kuulutada, kinnitada ise või kooskõlastada hanketingimused, nimetada hankekomisjoni liikmed ja omanikujärelevalve teostaja ning kinnitada arvete tasumine. Sealjuures kinnitab jälitustoimingutega kogutud tõendusteave, et A.V. ettevõtte juhina ei täitnud neid ülesandeid tippjuhi tasandilt üldiste suuniste andmisega, vaid hoidis end hangete käiguga detailselt kursis ning langetas otsuseid paljudes üksikküsimustes (nt tööde teostamise tähtaeg, korraldas skeemide ja ehituslubade hankimist jmt). Seoses kaitsja väitega, et kuna A.V. ei olnud ise hankekomisjonis, ei saanud otsustada hanke võitjat, märkis maakohus, et hankeprotsessi kulgu ja tulemust on sisuliselt võimalik muuta ja mõjutada üksnes kahes hanke etapis – esiteks otsusega kuulutada hange välja ning teiseks hanketingimuste kehtestamisel. Mõlemad vastavad otsused tegi A.V. . Hankekomisjon ei saa hilisemas faasis enam hanke kulgu ja tulemust mõjutada vaid üksnes kontrollida pakkumuste vastavust hanketingimustele ning milline pakkumine on hanketingimustes kehtestatud objektiivsete kriteeriumite kohaselt sobivam. Seega ei oma tähtsust asjaolu, et A.V. ei olnud hankekomisjoni liige. 23. Järgnevalt analüüsis maakohus S. Berezovski poolt A.V. ile lubatud ja antud vara suurust. 24. Maakohus leidis, et vaidlust ei ole selles kus ja millal S. Berezovski ja A.V. kohtusid, ega ka S. Berezovski arvetelt välja võetud sularaha summade osas. Poolte vahel on vaidlus üksnes selles, kas ja kui palju nendel kohtumistel raha üle anti. 25. Maakohus ei pidanud usutavaks S. Berezovski selgitusi, et kokkuleppe kohaselt pidi ta A.V. ile üle andma 30 000 eurot, igakuiselt 3000 eurot, sest nii oleks lepingu lõpuks makstud vaid pool summast ning pärast viimast arvet tulnuks tasuda ülejäänud pool korraga. Maakohus ei nõustunud täiel määral ka prokuröri nägemusega, mis tugines S. Berezovski pangakontodelt kohtumiste päeval või sellele eelneval päeval sularahas väljavõetud summadele ja eeldusele, et kogu summa anti A.V. ile. Kohus võttis arvesse S. Berezovski ütlusi, mille kohaselt ei andnud ta kogu väljavõetud summat A.V. ile, vaid maksis sellest töötajatele preemiat ja võttis sularaha reisimise jaoks. Samuti võttis maakohus arvesse, kuivõrd tavapärane ja kattuv oli erinevatel kordadel raha väljavõtmise ja üleandmise muster. Analüüsides süüdistuse väiteid iga raha üleandmise korra kohta eraldi, luges maakohus tuvastatuks, et S. Berezovski andis ajavahemikul juunist 2018 kuni märtsini 2019 A.V. ile altkäemaksu vähemalt 39 750 eurot. On küll viiteid, et tegelikult võis üle antud summa olla suurem, kuid selle kinnituseks esitatud tõendid ei ole piisavalt veenvad kummutamaks S. Berezovski esitatud kaitseversiooni sularaha kasutamise osas. Samas ei ole eluliselt usutav ka süüdistuse väide, et altkäemaksuks anti üle 61 000 euro, mis moodustanuks ligi 90% kõnealuse objekti planeeritud kasumist. Ei ole mõeldav, et ettevõte oleks tööobjekti saamise nimel valmis loovutama pea kogu kasumi ning kandma sealjuures teadliku ebaseadusliku kokkuleppega kaasnevaid riske. 26. Kõike ülaltoodut arvestades asus kohus seisukohale, et S. Berezovski tegevuses on tuvastatud KarS § 298 lg 1 objektiivsed tunnused, st ametiisikule altkäemaksu lubamine ja 10 andmine vastutasuna ametiisiku poolt ametiseisundi kasutamise eest. Süüdistuse väide KarS § 298 lg 2 p 3 kvalifitseeriva tunnuse – suur ulatus (üle 40 000 euro) – esinemine ei ole tõendamist leidnud. 27. Maakohus leidis, et S. Berezovski pani A.V. ile altkäemaksu lubamise ja andmise toime kavatsetult. S. Berezovski enda ütlustest nähtub, et tema tegevus altkäemaksu lubamisel ja andmisel oli teadlik ja eesmärgistatud. Ta sai väga hästi aru, et A.V. ile sularaha andmine oli ebaseaduslik ning püüdis seda varjata. S. Berezovski mõistis, et annab raha selle eest, et AS-is Narva Vesi ametiisikuna tegutsev A.V. kasutaks oma ametiseisundit tagamaks S. Berezovskile kuuluva ja tema poolt faktiliselt juhitud ettevõtte OÜ Pipes Building võit AS Narva Vesi riigihangetel, samuti teostatud tööde vastuvõtmine ja arvete tasumine ilma sisulise kvaliteedi ja lepingutingimustele vastavuse kontrollita ning tähtaegade eiramisel sanktsioonide rakendamata jätmine. Ta seadis eesmärgiks A.V. iga sõlmitud ebaõiguskokkuleppe abil OÜ Pipes Building asetamise konkurentidega võrreldes eelisseisundisse nii tööde tellimisel kui ka vastuvõtmisel ja nende eest tasumisel. 28. Järgnevalt analüüsis maakohus K. Berezovskajale esitatud süüdistust S. Berezovski poolt altkäemaksu lubamisele ja andmisele kaasaaitamises. 29. Vaidlust ei ole selles, et K. Berezovskaja tegi süüdistuses märgitud ülekandeid OÜ Pipes Building ja OÜ SKVeod Logistika kontodelt D.N. i ja S. Berezovski isiklikele kontodele. Samuti ei ole vaidlust selles, et ta võttis 19.11.2018 S. Berezovski kontolt välja sularaha. Viimast kinnitab sularaha automaadi foto (1 kd, tl 151-165). Ülekannete teostamist kinnitas K. Berezovskaja ise. Korraldusi OÜ Pipes Building arvelduskontolt ülekannete tegemiseks andis talle S. Berezovski või M.V. . Viimasel oli samuti ligipääs ettevõtte arvelduskontole, kuid neil oli K. Berezovskajaga tööjaotus ning ülekandeid tegi K. Berezovskaja. 30. K. Berezovskaja sõnul ei olnud ta teadlik, et S. Berezovski isiklikele kontodele kantud raha kasutati altkäemaksu maksmiseks. Ta ei viibinud kunagi A.V. iga toimunud kohtumiste juures, kus arutati kõnealuste projektidega seonduvat. Samuti ei rääkinud nendest talle ka S. Berezovski, kes samuti eitas vastava info abikaasale edastamist. 31. Maakohus nõustus, et formaalselt aitas OÜ Pipes Building ja OÜ SKVeod Logistika arvelduskontodelt S. Berezovski isiklikele arvelduskontodele ülekannete tegemine kaasa S. Berezovski poolt altkäemaksu andmisele, kuivõrd seda tehti S. Berezovski arvelduskontodel olevate vahendite arvelt. Samas jääb arusaamatuks süüdistuse väide, et K. Berezovskajal puudus alus kõnealuste ülekannete tegemiseks. Ettevõtete arvelduskontodelt palga, juhatuse liikme tasu, dividendide ja majanduskulude maksmine on iseenesest legaalne tegevus ega anna ilma täiendava informatsioonita põhjust kahelda nende seaduspärasuses. Samade selgitustega makseid on S. Berezovskiga seotud ettevõtete arvelduskontodelt tehtud vähemalt aastatel 20152017. Seega oli tegemist pikaaegse praktikaga ning selliste ülekannete tegemiseks korralduste saamine süüdistuse esemeks oleval perioodil (s.o 2018-2019) ei pidanud mingilgi viisil tekitama K. Berezovskajas kahtlust, et need võivad olla seotud altkäemaksu andmisega. 32. Maakohus leidis, et pole tõendeid, mis kinnitaksid, et K. Berezovskaja oleks viibinud OÜ Pipes Building kontoris vestluste juures, kus arutati A.V. i ja AS Narva Vesi vastutasu S. Berezovskile ja temaga seotud ettevõtetele, sh ei ole alust väita, et K. Berezovskaja oli koos S. Berezovskiga 14.12.2018 kl 16.16 kontoris, kui viimane rääkis 7000 euro sularahas üleandmisest (2 kd, tl 12-23). Kõnealuse jutuajamise salvestist kuulates jääb arusaamatuks, mille pinnalt on jälitusprotokolli tehtud märge K. Berezovskaja kohalviibimise kohta. Maakohtu hinnangul olid kontoris hoopiski M.V. ja T.M. . Süüdistatavate elukoht asus 11 kontoriga samas hoones ning nende vahel sai liikuda majast väljumata, mistõttu ei ole K. Berezovskaja majas viibimise fakti tuvastamine piisav väitmaks, et ta oli sel hetkel just kontoriruumides. Maakohus leidis veel, et 21.12.2018 toimunud telefonivestluses arutasid süüdistatavad kingituste tegemist V.M. le (Narva Vesi AS nõukogu liige), kellele S. Berezovski andis 500 eurot ja oma töötajatele. Ka teistest süüdistatavate vahelistest telefonikõnedest (nt 14.12.2018 ja 21.12.2018 kõned 2. kd, tl 62-73; 4. kd, tl 50-74) nähtub, et arutati töötajatele rahade maksmist, arvete koostamist jmt. Ühestki kõnest ei nähtu arutelu altkäemaksuks tasutud summade üle või S. Berezovski palveid teha sel eesmärgil ülekandeid. Nimetatust järeldub kaks võimalust, kas seda teemat arutati mujal kui telefonis ja kontoris või ei rääkinud S. Berezovski sellest abikaasale midagi. Maakohus ei pidanud tõsiseltvõetavaks prokuröri väidet, mille kohaselt on välistatud, et aastaid koos elavad ja ühiselt äris tegutsevad isikud hoiavad selliseid küsimusi teineteise eest saladuses. Pigem vastupidi. Taolist käitumisviisi püütakse erinevatel kaalutlustel varjata ka oma lähedaste eest, vältimaks nende asjatut segamist ebaseaduslikku tegevusse vmt. 33. Samuti ei ole tõendeid, mis viitaks, et K. Berezovskaja oli kursis ettevõtte sisulise majandustegevusega sel määral, mis andnuks talle põhjust eeldada, et AS Narva Vesi tellimuste saamiseks ja nende täitmisel toimiti ebaseaduslikult saavutatud eelisseisundis nii hangete võitmisel kui ka tööde vastuvõtmisel ja arvete tasumisel. Ülekannete tegemisega omas ta ülevaadet, kui palju kanti raha erinevate ettevõtete arvelduskontodelt S. Berezovski isiklikele kontodele, kuid see ei kinnita, et K. Berezovskaja teadis täpselt, mida abikaasa isiklikel arvelduskontodel oleva rahaga tegi. Üheski vestluses ei nähtu, et abikaasad oleksid omavahel arutanud muid kulusid, mis ei olnud seotud nende ettevõtetega. Samuti ei ole põhjust arvata, et K. Berezovskaja omas tervikpilti abikaasa ettevõtete rahalisest seisust. Tema tegi raamatupidamist üksnes osaliselt, raamatupidamise täisteenus osteti mujalt sisse. 34. Eelnevat kokkuvõttes asus maakohus seisukohale, et kohtule esitatud materjalide pinnalt ei ole võimalik teha tõsikindlat järeldust, et K. Berezovskaja oli teadlik abikaasa poolt A.V. ile altkäemaksu andmisest. Isegi juhul, kui ta sellest teadlik oli, ei sisusta see veel kaasaaitamistegu. Selleks peaks olema omakorda tuvastatud, et ta oli teadlik, et konkreetsete tema poolt tehtavate ülekannete arvelt toimub altkäemaksu maksmine. Arvestades, et ta tegi analoogseid ülekandeid juba aastaid ning S. Berezovski hoidis pidevalt kodus seifis sularaha, puudub igasugune tõendusteave, mis kinnitaks tema teadlikkust, et tema poolt just 2018 ja 2019 tehtud ülekandeid kasutati altkäemaksu maksmiseks. K. Berezovskaja tegevuses ei ole võimalik tuvastada KarS §

§ 22lg 3 tunnuste esinemist ning ta tuleb õigeks mõista.

1. Konfiskeerimise osas märkis maakohus, et süüdistusakti kohaselt sai OÜ Pipes Building S. Berezovski ja K. Berezovskaja ebaseadusliku tegevuse tõttu kriminaaltulu, mis väljendus juriidilise isiku käibevahendite ebaseaduslikus suurenemises/suurendamises. Ainuüksi hanke nr 195506 raames teostas AS Narva Vesi väljamakseid OÜ-le Pipes Building 1 320 072, 36 euro suuruses summas. Prokurör taotles S. Berezovskilt ja K. Berezovskajalt KarS § 832 ja § 84 alusel välja mõista 625 500 eurot. Maakohus leidis, et prokuratuuri taotlus konfiskeerimise kohaldamiseks on arusaamatu ja jälgitavalt põhistamata. Ei ole üheselt arusaadav, millisel õiguslikul alusel konfiskeerimist taotletakse, millisele arvutuskäigule ja millistele põhjendustele tugineb taotluses märgitud summa, miks räägitakse taotluses ja süüdistusaktis OÜ Pipes Building kriminaaltulust, kui selle väljamõistmist samas ei taotleta jne. Kohtuvaidlustes kriminaaltulust rääkides esitas prokurör põhjendusi nii KarS § 831 kui ka KarS § 832 järgi. Samas konkreetse konfiskeerimise taotluse esitas ta üksnes KarS § 832 järgi.
2. Samuti ei pidanud maakohus asjakohaseks prokuröri poolt viidatud Riigikohtu lahendit 12 asjas nr 3-1-1-102-15, kuna selles on menetluse esemeks tegu, mis seisnes teiselt isikult raha väljapetmises, tegemata sealjuures vara üleandjale saadu arvelt mingit vastusooritust. Taolise iseloomuga teo puhul saab teo toimepanija väljapetetud rahalised vahendid kogu ulatuses enda kasutusse. S. Berezovski sooritatud kuriteo tulemusel sõlmitud töövõtulepingu alusel saadud rahalised vahendid kanti kõik OÜ Pipes Building arvelduskontole. Raha saanud OÜ Pipes Building teostas selle arvelt vastusoorituse – kanalisatsioonivõrgu ehitustöid. Selleks soetati vajalikud materjalid, tasuti tööjõukulud, maksti seadmete kasutamise eest jmt (4 kd, tl 143146). Lepingu täitmise perioodil tehti ettevõtte arvelt väljamakseid palga ja dividendidena ka S. Berezovskile. Ei ole ülevaadet, kui suur osa sellest võis olla tehtud väidetava kriminaaltulu arvelt ja milline osa tuli ettevõte muust äritegevusest. Kriminaaltuluna saab käsitleda üksnes seda osa isiku varast, mille võrra tema varaline seis kuriteo sooritamisega paranes. Seetõttu ei ole võimalik käsitleda kogu OÜ-le Pipes Building tasutud raha automaatselt kriminaaltuluna.
3. Teiseks jäi maakohtule arusaamatuks, miks prokurör taotleb just 625 500 euro konfiskeerimist. Aastatel 2017 ja 2018 tegi S. Berezovski etteheidetavaid sularaha sissemakseid kokku summas 462 100 ning sellest 357 000 eurot kandis üle K. Berezovskajale. Lisaks teostas aastal 2017 K. Berezovskaja oma konto(de)le sularaha sissemakse 24 000 eurot ja aastal 2018 (seisuga kuni 12.02.2018) 12 000 eurot. Kas viimased on hõlmatud 625 500 euros või mitte, prokuröri taotlusest ei selgu. Kõik loetletud sissemaksed on kokku 498 100 eurot ning jääb arusaamatuks, mille alusel taotletakse ülejäänud 127 400 euro väljamõistmist. K. Berezovskaja arvelduskontode analüüsist nähtuvalt kandis S. Berezovski ajavahemikul 01.01.2017 – 04.11.2018 tema kontodele kokku 616 500 eurot. Lisaks tegi K. Berezovskaja oma kontodele sularaha sissemakseid summas 36
4. Kokku 652 500 eurot. Just seda summat nimetas kohus 26.04.2019 määruses võimaliku konfiskeerimise objektina. Millistel kaalutlustel taotles prokurör kohtuvaidlustes selle asemel 625 500 euro väljamõistmist, prokuratuur ei põhjendanud. Võimalik, et tegemist oli eksitusega, kuivõrd numbrikombinatsioonid on sarnased.
5. Kuivõrd kohus mõistab K. Berezovskaja temale esitatud süüdistuses õigeks, saaks antud juhul tulla kõne alla tema vara konfiskeerimine KarS § 832 lg 2 p 1 alusel kolmanda isiku varana. Seda eeldusel, et on tuvastatud kinnisvara soetamine kriminaaltulu arvelt. Selle üle ei ole vaidlust, et kinnisvara soetati S. Berezovskilt saadud vara arvelt. Vaidlus on üksnes selles, kas S. Berezovski poolt antud raha oli kriminaaltulu või mitte.
6. Asudes analüüsima KarS § 832 lg 2 kohaldamise eeldusi, märkis maakohus esmalt, et selle kohaldamine põhineb asjaolude kindlakstegemisel, millele tuginedes on alust eeldada, et kuriteo sooritanud isik sai ka varasemalt kuriteo toimepanemise tulemusena vara. See tähendab, et isiku legaalse sissetuleku ja elatustaseme võrdluse tulemusena peab kohus olema jõudnud veendumusele, et süüdlasele kuuluv vara pärineb eeldatavalt varasematest kuritegudest.
7. Maakohus leidis, et finantskäitumise muutus alates
8. aastast seisnes varasemaga võrreldes S. Berezovski suurenenud sularahasissemaksetes, mille ta suures osas kandis omakorda edasi K. Berezovskajale. Eelnevalt tuvastatud kuritegude iseloomust ja tehioludest lähtuvalt võib eeldada, et S. Berezovski tegi ka varasemalt A.V. iga ebaseaduslikul viisil koostööd AS Narva Vesi hangete võitmiseks. Seega võimalikud kuriteod võisid olla analoogsetel tehioludel aset leidnud altkäemaksu andmised. Kuid see ei seleta mingilgi viisil suures ulatuses tehtud sularaha sissemaksete päritolu. Kõnealuste kuritegude tulemusel ei tekkinud S. Berezovskil suures summas sularaha. See laekus üksnes temaga seotud äriühingute arvelduskontodele. 13
9. S. Berezovski võttis aastate vältel pidevalt suurtes summades sularaha kontodelt välja. Tema varade vaatlusest nähtuvalt laekus ajavahemikul 01.01.2015 – 12.02.2018 tema arvelduskontodele erinevatest allikatest kokku 787 405,29 eurot. Sellest 462 100 eurot olid sularaha sissemaksed. Kusjuures sularaha sissemaksed leidsid aset vaid 2017 ja
10. Eelneval kahel aastal suurtes summades sularaha sissemakseid ei tehtud. Samal perioodil oli tema kontodelt väljaminekuid kokku 640 683,64 eurot ning sellest 168 585 eurot olid sularaha väljavõtmised. (4 kd, tl 16-19) Taolise käitumismustri (st tehakse aastast aastasse pidevalt sularaha väljamakseid ja samas ühe aasta jooksul ka suuremaid sularaha sissemakseid) valguses ei ole võimalik väita, et 2017 ja 2018 sissemaksed tehti kuritegelikul teel saadud vara arvelt. Kui võtta aluseks süüdistuse ajavahemiku (2018-03.2019) käitumismuster, tuleks eeldada, et võimalik kriminaaltulu liikus arvelduskontodel, mitte aga sularahas. Väitmaks et 2017-2018 suuremad sularaha sissemaksed pärinevad kuritegelikust allikast, peaks olema põhjust arvata, et S. Berezovski on lisaks altkäemaksu andmisele sooritanud teistlaadseid kuritegusid, mille tulemusena saab toimepanija tavapäraselt suures koguses sularaha. Selliseid vihjeid ei ole kohtule esitatud materjalide pinnalt võimalik tuvastada.
11. Prokuröri hinnangul ei vastanud S. Berezovski tegelik elatustase tema legaalsetele sissetulekutele. Eeskätt väljendus see 2017-2018 tema kontodele tehtud sularaha sissemaksetes, mis kanti üle K. Berezovskaja kontodele ja mille eest soetati K. Berezovskaja nimele kinnisvara nii Eestis kui välismaal. Ainsaks argumendiks on sularaha teadmata päritolu. Maakohtu hinnangul ei ole viimane eraldiseisvalt asjaoluks, mis tõendaks elatustaseme mittevastavust legaalsetele sissetulekutele. Sularaha hoidmine ei ole keelatud. S. Berezovski ütluste kohaselt pärines kõnealune summa varasematel aastatel saadud dividenditest, mille ta arvelduskontolt välja võttis ja sularahas hoidis. Dividendide saamist kinnitavad temale kuuluvate äriühingute majandusaasta aruanded koos arvelduskontode väljavõtetega (
12. kd, tl 1 – 75, 76-137;
13. kd, tl 175- 205). Fakti, et S. Berezovski tavatses hoida suuremas koguses sularaha, kinnitab tõik, et tal oli kodus sularaha seif.
14. Maakohus leidis, et etteheidetavate summade suurust tuleb kõrvutada ülejäänud varalise seisuga ning S. Berezovski legaalsete sissetulekute hindamisel tuleb arvesse võtta pikemat perioodi kui 2015-
15. Võttes arvesse 2007-2017 kontodele laekunud ligikaudu 2,5 miljonit eurot, sularahas väljavõetud 1,3 miljonit eurot ning S. Berezovski varade vaatlust, ei ole kohtu hinnangul ebausutav kaitseversioon, mille kohaselt pärinesid S. Berezovski 2017-2018 sularaha sissemaksed summas 462 100 eurot varasemalt väljavõetud sularahast. Puuduvad andmed, et S. Berezovski oleks ajavahemikul 2007-2016 teinud suuremaid kulutusi, mis välistaks nimetatud sularaha summa olemasolu. S. Berezovski sõnul otsustas ta vastava summa kontole tagasi kanda, kuna plaaniti kinnisvara ostu. Kohtu hinnangul esitas süüdistatav sularaha päritolu kohta piisavalt tõendeid ja usutavaid argumente, mis seavad süüdistuse versiooni kahtluse alla sellisel määral, et välistavad KarS § 832 alusel konfiskeerimise kohaldamise. St puuduvad piisavad andmed väitmaks, et S. Berezovski tegelik varaline seis (sh selle arvelt K. Berezovskajale ülekantud rahad) ületab tema legaalseid sissetulekuid. Ülaltoodut kokkuvõttes ei ole võimalik rakendada KarS § 832 alusel S. Berezovski ja K. Berezovskaja suhtes laiendatud konfiskeerimist ning K. Berezovskaja varale konfiskeerimisnõude tagamiseks seatud hüpoteegid tuleb kustutada.
16. S. Berezovskile karistuse mõistmisel võttis maakohus arvesse rikkumise pikaajalisust. S. Berezovski ja A.V. i vaheline ebaõiguskokkulepe ja seeläbi linnaelanike huvide kahjustamine leidis aset vähemalt aasta vältel. Altkäemaksu andmine ja võtmine välistas õiglase konkurentsi AS Narva Vesi hangetel. Ebakvaliteetse töö tegemine ja selle aktsepteerimine kujunes mõlema jaoks tavapäraseks käitumismustriks. Sel põhjusel on välistatud rahalise karistuse kohaldamine. 14 Taolist pikaajalist ja paljude linnaelanike huve rikkuvat kuritegelikku tegevust, samuti üle antud altkäemaksu suurust (mis oli lähedane suurele ulatusele) arvestades, on tegemist rikkumisega, mille raskus on oluliselt üle keskmise. Karistust kergendava asjaoluna võttis kohus arvesse S. Berezovski poolt süü osalist tunnistamist, samuti tõika, et initsiatiiv altkäemaksu andmiseks tuli A.V. ilt ning mõistis neil põhjendustel karistuse alla keskmise määra, s.o 2 aastat vangistust. Kuivõrd S. Berezovski on varasemalt kriminaalkorras karistamata, pidas maakohus võimalikuks jätta mõistetud karistus KarS § 73 lg 1 ja 2 alusel osaliselt tingimisi täitmisele pööramata, määrates, et koheselt kuulub ärakandmisele 3 kuud vangistust ning ülejäänud osa jääb kanda tingimisi 4-aastase katseajaga. S. Berezovski sooritas kuriteo igapäevase ettevõtlustegevuse raames ja kahjustas seeläbi üldist ausat ärikeskkonda ja konkurentsi, jättes ühtlasi tahaplaanile linnaelanike huvi saada kvaliteetset elutähtsat teenust. Taolisele käitumisele reageerimiseks ning vältimaks lähitulevikus analoogsete olukordade kordumist, rakendas kohus KarS § 491 alusel S. Berezovski suhtes lisakaristusena ettevõtluskeeldu 3 aastaks.
17. Maakohus mõistis S. Berezovskilt riigituludesse sundraha 876 eurot, määratud kaitsja tasu 450 eurot ja tunnistajatele hüvitatud kulud 46,51 eurot. Arvestades kriminaalasja sisu ja mahtu, kaitstavate isikute arvu ning kaitsja panust, luges maakohus põhjendatuks süüdistatavate lepingulisele kaitsjale makstud tasu 66620,40 eurot. Kuivõrd K. Berezovskaja mõisteti õigeks, kustutati tema varale seatud hüpoteegid ja vähenes S. Berezovski süüdistuse maht, pidas maakohus süüdistuse kogu mahtu arvestades proportsionaalseks hüvitada süüdistatavatele 25% õigusabi kuludest, s.o 22 206,80 eurot. Ülejäänud õigusabi kulud jäid KrMS § 180 lg 1 alusel S. Berezovski kanda. III. APELLATSIOONID Prokuratuuri apellatsioon
18. Viru Ringkonnaprokuratuur palub tühistada Viru Maakohtu 04.12.
19. a otsus asjas 202133 ja teha uus otsus, millega tunnistada S. Berezovski süüdi KarS § 298 lg 2 p 3 järgi ja karistada teda 4 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega. Vastavalt KarS § 73 lg-le 1 ja 2 kuulub koheselt ärakandmisele 3 kuud vangistust. Ülejäänud osa vangistusest ei pöörata täitmisele, kui Sergei Berezovski ei pane 5-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 491 alusel kohaldada Sergei Berezovski suhtes lisakaristusena ettevõtluskeeldu 3 aastaks. Samuti palub prokuratuur tunnistada K. Berezovskaja süüdi KarS §

§ 22lg 3 järgi ja karistada teda 2 aasta 10 kuu pikkuse vangistusega. Kar

S § 73 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui ta 3 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu. Veel palub prokuratuur mõista S. Berezovskilt ja K. Berezovskajalt KarS § 832 ja § 84 alusel välja 652 500 eurot ja jätta selle nõude täitmise tagamiseks muutmata Viru Maakohtu 26.04.2019 kohtumäärusega konfiskeerimisnõuete tagamiseks kinnisturaamatu IV jaos esimesele vabale järjekohale Eesti Vabariigi kasuks seatud kohtulikud hüpoteegid. 47. Apellant vaidlustab Viru Maakohtu 04.12.2020 otsuse S. Berezovski poolt A.V. ile lubatud ja altkäemaksuna üle antud vara suuruse ning sellest lähtuva kuriteo kvalifikatsiooni, K. Berezovskaja õigeksmõistmise ja konfiskeerimise kohaldamata jätmise osas. Prokuratuur taotleb KrMS § 321 lg 2 p 5 alusel maakohtus uuritud tõendite ümberhindamist. Viru Maakohus on otsuse tegemisel hinnanud tõendeid valikuliselt ja ühekülgselt, kaudsetest tõenditest moodustuvat tervikpilti piisavalt hindamata jättes, mistõttu otsus ei vasta kohtus uuritud tõenditele ega tõendamiseseme asjaoludele. Samuti leiab apellant, et Viru Maakohus on eksinud süüdistatavate tegevusele materiaalõigusliku hinnangu andmisel ja on seetõttu jõudnud valedele 15 lõppjäreldustele. 48. Prokuratuur ei nõustu maakohtu põhistustega S. Berezovski poolt A.V. ile lubatud ja altkäemaksuna üle antud vara suuruse ning sellest lähtuva kuriteo kvalifikatsiooni osas eelkõige seetõttu, et need tuginevad peamiselt süüdistatava ütlustel, mis on aga olnud ajas muutuvad, teiste tõenditega vastukäivad ja eluliselt mitteusutavad. Käesolevas asjas kohtule esitatud tõendid on olnud ümberlükkamatud faktis, et altkäemaksu anti. Seda ei ole pidanud mõistlikuks eitada ka süüdistatav. Nõustudes süüdistuse tõenditega selles, et sularaha väljavõtmised vahetult enne A.V. iga kohtumist kogumis ja kõrvutatuna jälitus- ja muude tõenditega kinnitavad altkäemaksu andmist, asub kohus neid kontrollima süüdistatava ütluste valguses. 49. Kohus asus analüüsima ühekaupa süüdistatava kõiki väiteid iga konkreetse altkäemaksu üleandmise episoodi osas ning hindas neid kohtumiste kaupa usutavateks või mitteusutavateks. Põhjusi, mis sellise lähenemise tingis, kohus välja ei too. Apellant leiab aga, et on ilmselge süüdistatava soov vähendada altkäemaksu summat alla 40 000 euro, mis muudab oluliselt kergemaks sanktsiooni piirid. Seetõttu ei saa süüdistus nõustuda käesolevas asjas süüdistatava ütluste kasutamisega tõenditena ja leiab, et see ei ole kohane ka Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-13113 valguses. 50. S. Berezovski ütlused istungil läksid vastuollu ka tema kohtueelses menetluses (28.03.2019.

1. a)antud selgitustega. Tema istungil antud ütlused ametiisiku vastuteenete ja omavaheliste kokkulepete sisu osas pole olnud selgelt kooskõlas faktiliste asjaolude ning muude tõenditega. Taolises olukorras on S. Berezovski ütlused ebausaldusväärsed ka tema poolt A.V. ile igakordselt üleantud summadega seonduvalt. 51. Suuremas koguses raha väljavõtmine on pea kõigil juhtudest toimunud konkreetsetel päevadel, millele on järgnenud kohtumised A.V. iga. See on tõendatud pangakontode väljavõtete ja jälitustoimingute protokollidega ning selle asjaolu kahtluse alla seadmine süüdistatava ilmselgelt ennastõigustavate ja vastuoluliste ütluste valguses ei ole põhjendatud. Pangakontode vaatlused ja jälitustoimingutega tuvastatu kinnitavad 9 kuu jooksul 20 korda ühe ja sama kindla mustri kordumist, kusjuures ei enne ega peale seda midagi taolist täheldatud ei ole. K. Berezovskaja poolt tehtud ülekannete ajastus ja summad kogumis kõigi tõenditega kinnitavad üheselt süüdistuse paikapidavust. S. Berezovski ütlustes on välja joonistuv kindel plaan vähendada süüdistuse mahtu alla 40 000 euro piiri. Sellega on tegelikult nõustunud ka kohus, kes näiteks konspiratsiooniteooriat tõepäraseks ei pea. Samas aga loeb kohus usutavaks ühelt poolt S. Berezovski väited selle kohta, et tal oli eelkirjeldatud mustri alusel välja võetud rahasid tarvis oma tarbeks, teisalt aga tõdeb, et S. Berezovski võttis kontolt nr XXXX sularaha välja ka muudel juhtudel, kui süüdistuse aluseks olevad tehingud. Lisaks on ta teinud hulgaliselt kaardimaksetehinguid kauplustes ja söögikohtades nii süüdistuse esemeks oleval perioodil kui ka sellele eelnenud aastatel. Apellandi arvates näitab selline käitumismuster aga hoopis, et S. Berezovski võttis raha välja konkreetseteks vajadusteks ja konkreetsetes summades, mida parajasti vaja oli. Kui oli vaja maksta altkäemaksu, siis selline teave ka K. Berezovskajale edastati, enne kohtumist A.V. iga tegi ta ülekande, S. Berezovski võttis raha välja ja maksis A.V. ile. 52. Süüdistatav on kaitseversioonina toonud kohtusse oma alluvad, kes kinnitavad, et neile on makstud ümbrikupalka. Apellant jääb süüdistuskõnes väljendatud seisukohale, et on äärmiselt ebausutav, et ümbrikupalkadeks kuluv summa võeti välja S. Berezovski poolt enne kohtumist A.V. iga ja et neil kordadel jäi altkäemaks maksmata. Kui kohus aga hindab tõendeid teisiti, pidades alluvate ütlusi usutavateks, tuleks altkäemaksu summast maha arvata vaid tunnistajate 16 poolt nimetatud summad (kokku 8000 eurot), jättes juba varasemalt toodud põhjustel kindlalt välja süüdistatava ütlused. Ka sellisel juhul jääks altkäemaksu summa üle 50 000 euro, so suure ulatuse raamesse. Eelnimetatust lähtuvalt on S. Berezovski tegu kvalifitseeritav KarS § 298 lg 2 p 3 järgi altkäemaksu andmisena suures ulatuses. 53. Prokuratuur vaidlustab K. Berezovskaja õigeksmõistmise ja palub tõendeid ümber hinnates jõuda maakohtust erinevale järeldusele ning mõista K. Berezovskaja talle esitatud süüdistuses süüdi. 54. Nõustudes formaalselt sellega, et K. Berezovskaja aitas OÜ Pipes Building ja OÜ SKVeod Logistika arvelduskontodelt S. Berezovski isiklikele arvelduskontodele ülekannete tegemisega kaasa viimase poolt altkäemaksu andmisele, kuivõrd seda tehti S. Berezovski arvelduskontodel olevate vahendite arvelt, märgib kohus samas: „Kohtule ei ole esitatud ühtegi raamatupidamisdokumenti, mis viitaks väljamakseteks aluse puudumisele. Ettevõtete arvelduskontodelt palga, juhatuse liikme tasu, dividendide ja majanduskulude maksmine on iseenesest legaalne tegevus ega anna ilma täiendava informatsioonita põhjust kahelda nende seaduspärasuses.“ Apellant ei nõustu eelöelduga: kohtule on esitatud dokumendid S. Berezovskile seaduslikul alusel välja makstud palga ja dividendide kohta (tuludeklaratsioonid, Äriregistri väljatrükid). Raamatupidajana olid K. Berezovskaja käsutuses kõik alusdokumendid, mis makseid tingisid ja mis nende seaduslikkuse korral oleksid pidanud kajastuma ka deklaratsioonides. Ülekanded üksnes põhjusel, et abikaasa ütleb „kanna üle“, millele lisanduvad jälitustoimingu protokollides kajastuvad abikaasade vahelised vestlused (nt 21.12.2018. a toimunud jutt „rahulolematutest ja jultunutest“ ja sellele järgnenud arutelu, kuhu ja kuidas summad kulusid), kinnitavad apellandi arvates seda, et K. Berezovskaja oli teadlik või vähemalt möönis altkäemaksu andmise fakti. 55. Apellant ei nõustu maakohtuga ka selles, et isegi juhul, kui K. Berezovskaja oli altkäemaksu andmisest teadlik, ei sisusta see veel kaasaaitamistegu, sest kaasaaitamisteo süüksarvamiseks ei ole vajalik kursisolek kõigi teo üksikasjadega, piisab ka kaudsest tahtlusest. Teades, et mees maksab altkäemaksu ja samas tehes põhjendamatuid ülekandeid äriühingu arvetelt, pidi K. Berezovskaja vähemalt möönma, milline on tema roll kuriteo toimepanemisel. Eelnimetatud tõendikogumile lisandub menetlusega tuvastatu, et tööpäeviti tegutsesid K. Berezovskaja ja S. Berezovski tavapäraselt ühes kontoris. Seetõttu pidid A.V. i toetus ja sagedased käigud S. Berezovski juurde olema teada ka K. Berezovskajale. 56. K. Berezovskaja tegevuse hindamisel on oluline lähtuda tõendite kogumist ja anda hinnang elulise usutavuse aspekti silmas pidades. Tal oli täielik ülevaade mehe rahaasjadest (sh teadis koduses seifis olevast sularahast, tegi nelja ettevõtte ülekandeid ja arvestas töötasusid, mistõttu oleks tema teadmata suures ulatuses sularahamaksete tegemine võimatu. Ülekanded on tehtud ühetaolise käitumismustri järgi – raha laekumine AS-lt Narva Vesi, sealt ülekanded S. Berezovskile, millele on järgnenud rahaliste vahendite välja võtmine ATM-idest ning raha üleandmine altkäemaksuna A.V. ile. Seda tõendikogumit saab pidada küllaldaseks selleks, et jaatada K. Berezovskaja teadmist altkäemaksu andmise faktist. Taolise järelduse põhjendatust kinnitavad ka jälitustoimingu protokollid (vt nt 10.10.2018 protokoll, sh 14.12.2018 kõne kella 11.24st), millest nähtub mh, et raha ülekande aluseks pole mitte vajadus maksta S. Berezovskile täiendavat tasu tema töötamise/täiendava panuse eest tööl, vaid S. Berezovski suunis täiendava ülekande tegemiseks. Analoogne toimimise viis on sedastatav ka 08.01.2019 koostatud jälitustoimingu protokollist (21.12.2018 kella 14.54st toimuvad vestlused). Ei saa pidada eluliselt usutavaks, et lisapalga maksmise vajadus ühes selle ülekandmisega tekkis vaid 3 minuti jooksul. 17 57. Kõiki neid asjaolusid ei ole maakohus kogumis hinnanud. Selle asemel on antud hinnang tõenditele ühekaupa. Nii on kohus otsuse p-s 12.5.4 hinnanud 21.12.2018 toimunud Berezovskite vahel peetud telefonivestluse sisu täiesti muudest tõenditest lahtirebitult ja eluliselt mitteusutavalt. Ei ole mõistetav, kuidas saab kogu kõnelust käsitleda vaid V.M. le kingi tegemisest rääkimisega või töötajatele raha maksmisega. Apellant ei nõustu ka kohtu arvamusega, et õigeksmõistmise peaks muuhulgas tingima asjaolu, et ühestki kõnest ei nähtu arutelu altkäemaksuks tasutud summade üle või S. Berezovski palveid teha sel eesmärgil ülekandeid. Otsesõnu rääkimisi ja konkreetsete kuritegude mainimisi isikutevahelistes vestlustes reeglina välditakse, just seda tõendab eelnimetatud tsitaat kõnest. Vestlus tuleb asetada tõendikogumisse ja lugeda allteksti. 58. Prokuratuur ei nõustu ka maakohtu otsusega vara konfiskeerimata jätmises. Argumendid on lühidalt järgmised. 59. Esmalt leiab apellant, et asja sisulisel arutamisel esitati kohtule samad tõendid, mis olid kogutud vara arestimise hetkeks, mistõttu on põhjust jääda nende argumentide juurde, mis on kohtule esitatud 25.04.2019 arestimistotluses. Samuti on Viru Maakohtu 26. aprilli 2019. a määruse põhistusi asjas nr 1-19-3299 võimalik arvestada asja kohtulikul arutamisel. 60. Prokuratuur leiab, et Riigikohtu lahend nr 3-1-1-102-15 on asjakohane. Ka käesolevas kaasuses tuleb lugeda tõendatuks see, et Pipes Building OÜ on altkäemaksu eest võitnud ebaseaduslikult riigihanke ja sõlminud hankelepingu AS-ga Narva Vesi ning selle tulemusel on talle tehtud väljamakseid üle miljoni euro. Selle võrra suurendati ebaseaduslikult Pipes Building OÜ käivet. Nii ongi mõlema juhtumi puhul ühine just äriühingu käibe suurendamine kuriteo toimepanemise tulemusena. 61. Tõendeid on süüdistus Pipes Building OÜ-ga seonduvalt analüüsinud seetõttu, et näidata Berezovskite elatustaseme mittevastavust nende legaalsetele sissetulekutele ja tõendada, et isik on saanud tulu kuriteoga saadud vara arvel (vt käsitlus punktis 2.3.3). Vahetult pärast seda, kui Pipes Building OÜ arvetele oli laekunud ülekanne AS-lt Narva Vesi, liikus raha Pipes Building OÜ arveldusarvelt teistele S. Berezovski ja K. Berezovskajaga seotud juriidiliste isikute kontodele, K. Berezovskaja kandis raha edasi mh S. Berezovskile, kust viimane selle välja võttis ning A.V. ile edastas. S. Berezovski sai altkäemaksuks vajalikud summad tegelikult äriühingule sama altkäemaksu eest võidetud hankega teenitud summadest. See asjaolu tõendab aga omakorda seda, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena. 62. Apellant taotleb ringkonnakohtult tõendite ümberhindamist ja seda peamiselt vara arestimise taotluses toodud asjaoludel. Võrreldes K. Berezovskaja ja S. Berezovski pangakontodel toimunud rahade liikumisi, nende seaduslikke sissetulekuid ja tegelikult tehtud väljaminekuid varalise seisuga, on tuvastatud märgatav elatustaseme erinevus. Seda tõendavad mõlema isiku pangakontode vaatlusprotokollid ja kontode väljavõtted, Kinnistusraamatu ja Äriregistri väljatrükid ning Berezovskite poolt esitatud tuludeklaratsioonid. Pangakontode ja nende vaatlusega on tõendatud, et S. Berezovski on 2017. aastal teinud sularaha sissemakseid oma arvetele üle 330 000 euro ja 2018. aastal üle 132 000 euro (kokku 462 000 eurot). Samas ei ole ta sellel perioodil saanud ligilähedaseski summas töötasu ega muid seaduslikke sissetulekuid. K. Berezovskaja sissetulekutest moodustavad töötasud, pensionid jm seaduslikud sissetulekud üksnes 16 %, ülejäänud rahalised vahendid pärinevad abikaasa poolt üle kantud summadest (kokku 616 500 eurot) ja sularaha sissemaksetest. Arestitud kinnisvara on soetatud ja registreeritud K. Berezovskaja nimele, vahendid selleks pärinevad aga suures 18 ulatuses Berezovskite arvetele tehtud sularahasissemaksetest ja omavahelistest arveldustest. Teisisõnu – K. Berezovskaja on rikastunud kuritegelikust käitumisest saadu arvel. 63. Apellant ei nõustu maakohus otsuse p-s 16 toodud argumentidega ja leiab, et kohus on lähtunud ebaõigetest asjaoludest ja jõudnud valele järeldusele. Nimelt heidab kohus süüdistusele ette, et ei ole esitatud tõendeid selle kohta, milliste kuritegude tulemusel on tekkinud Berezovskitel sularaha, mida arvetele on kantud. Kohus ei ole lähtunud (otsuse p 16.7) KarS §-s 832 sätestatud vara laiendatud konfiskeerimise mõistest, mis võimaldab konfiskeerida osa kuriteo toimepanija varast või kogu vara, kui kuriteo olemus, erinevus isiku legaalse tulu ja varalise seisundi, kulude või elatustaseme vahel, muu põhjus annab aluse eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise vara arvel. Piisab, kui esineb üks eelnimetatud kolmest alusest. Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et tegemist ei ole kuriteoga saadud varaga. Tegemist on ümberpööratud tõendamiskoormisega. See tähendab, et juhul kui süüdistus esitab tõendid selle kohta, et toime on pandud kuritegu, mille eest seadus võimaldab laiendatud konfiskeerimise kohaldamist ja samas on tõendatud isiku elatustaseme ilmne mittevastavus legaalsete sissetulekutega, võib kohus mittevastavas osas kohaldada konfiskeerimist. 64. Kohus märgib (p 16.9), et sularahasissemaksed arvetele ei ole keelatud ning et teadmata päritolu sularahasissemakseid ei saa pidada kuriteoga saadud varaks. Nimetatud argument hälbib jällegi KarS § 832 sätestatud kuriteoga saadud vara käsitlusest ja ei ole seetõttu arvessevõetav. Kui oleks tuvastatav konkreetne kuritegu, millega tulu teeniti, kuuluks kohaldamisele hoopis KarS § 831, so süüteoga saadud vara konfiskeerimine. Ei ole pädev loogika, mille kohaselt laiendatud konfiskeerimise aluse tuvastamiseks peab olema tõendatud konkreetne kuritegeliku tulu allikas. Nii näeb seadus ette võimaluse konfiskeerida kuritegelik tulu KarS § 298 sätestatud kurito (altkäemaksu andmine) eest, kusjuures objektiivsete asjaolude pinnalt tekitab see tegu esmapilgul hoopis toimepanija vara vähenemise altkäemaksu summa võrra. Samas on aga ilmne, et enesekahjustamiseks keegi raha maksma ei hakka. Just vastusooritus on see, mis ennast lõppastmes ära tasuma peab. Seetõttu ongi käesoleval juhtumil esitatud kohtule tõendid ka selle kohta, millist vastusooritust (tulu) S. Berezovski pool tehtud altkäemaksu eest sai tema äriühing ja läbi selle ka tema ise. Kuna iga vastusooritus ei pruugi olla rahaliselt mõõdetav, samas on mõõdetav tuvastamata tulu olemasolu, on seadusandja kirjutanud teatud kuriteokoosseisudesse sätte, mis võimaldab ära võtta kogu tulu, mille seadsulikkuse kohta tõendeid ei ole. 65. Järgnevalt on kohus samas otsuse punktis asunud seisukohale, et kuna S. Berezovski ütluste kohaselt pärines sularaha sissemakseteks tehtud summa varasematel aastatel saadud dividenditest, mille ta arvelduskontolt välja võttis ja sularahas hoidis, on sissemaksete päritolu tuvastatav. Kuna kohtule on esitatud dividendide saamist kinnitavad äriühingute majandusaasta aruanded koos arvelduskontode väljavõtetega (5 kd, tl 1 – 75, 76-137; 4 kd, tl 175- 205), on see kohtu jaoks veenev tõend. Veel leiab kohus, et fakti, et S. Berezovski tavatses hoida suuremas koguses sularaha, kinnitab tõik, et tal oli kodus sularaha seif. 66. Selle käsitlusega ei ole apellant kategooriliselt nõus. Apellant rõhutab, et S. Berezovski ütlused ei ole asjas kasutatavad tõendina, kuna need on äärmiselt ebausaldusväärsed ja teiste tõenditega mittehaakuvad. Hoolimata sellest, et aastaid varem kajastavad dokumendid dividentide väljamaksmist S. Berezovskile, ei ole mingil juhul usutav miljonite eurode pangakontolt väljavõtmine, kümme aastat kodus hoidmine ja aastate pärast uuesti arvele kandmine (vt otsuse p 16.11). Analoogilisi põhjendusi ei ole kohtupraktika ka varasemalt usutavaks pidanud. Käesolevalgi juhul ei ole see usutav, seda ka süüdistatavate pangaarvetel 19 toimuvat silmas pidades. Kui kellelgi on kodus seifis hunnikute viisi sularaha, ei pea ta ümbrikupalkade maksmiseks, altkäemaksu andmiseks, reisile minemiseks ega muudeks toiminguteks tegema sisse- ja väljamakseid pangaarvetel. Aga just seda on Berezovskid teinud. Kui seifis on miljon, siis miks võtta järjepidevalt sularaha välja ja mis veel kummalisem – kanda seda taas arvele ja ja nii korduvalt! Selline käitumine ei haaku mõistliku majandamisega ja selleks on raske leida mõistlikku põhjendust. Ükski tegutsev äriettevõte teadaolevalt kasutamata miljoneid seifis ei hoia. Küll on aga seda paljasõnaliselt püüdnud väita kuriteo toime pannud isikud. 67. Eeltoodust tulenevalt leiab apellant, et tuginedes KarS § 298 lg 4 ja § 832 kuulub laiendatud konfiskeerimisele Berezovskite vara vähemalt 652 500 euro suuruses summas (tuvastamata päritolus sularahasissemaksed kontodele, millede eest on omakorda soetatud kinnisvara, tõendid selle kohta pangakontode väljavõtete ja nende vaatluste näol). Selle summa väljamõistmisel tuleb jätta laekumise tagamiseks aresti alla eeluurimisel arestitud kinnistud. Vara konfiskeerimise kohaldamisel ei saa olla takistuseks ka see, kui kohus peaks leidma, et K. Berezovskaja süü altkäemaksu andmisele kaasaaitamises ei ole piisavalt tõendatud. Nagu märgib ka maakohus oma otsuses (p 15.6 ja järgnevad), saaks sellisel juhul tulla kõne alla tema vara konfiskeerimine KarS § 832 lg 2 p 1 alusel kolmanda isiku varana. Nõustuda ei saa aga kohtu käsitlusega selles, et laiendatud konfiskeerimist ei saa antud juhul kohaldada seetõttu, et ei ole tuvastatav kuritegu, kust raha pärineb. S. Berezovski kaitsja apellatsioon 68. S. Berezovski kaitsja palub tühistada maakohtu otsus osas, millega tunnistati S. Berezovski süüdi KarS § 298 lg 1 järgi ja talle mõistetud karistuses; S. Berezovski mittevaralise kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmises ning temalt menetluskulude väljamõistmises. Kaitsja palub teha uus otsus, millega tunnistada jälitustegevus õigusvastaseks; mõista S. Berezovski õigeks või alternatiivselt mõista temale kergem karistus ja jätta karistus täielikult tingimisi kohaldamata vastavalt KarS §-le 73 lg 1. Rahuldada S. Berezovski taotlus süüteomenetluses tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks ja mõista Eesti Vabariigilt tema kasuks välja õiglane hüvitis kohtu äranägemisel; jätta käesoleva taotluse menetlemisega seotud menetluskulud täies ulatuses Eesti Vabariigi kanda, samuti maakohtu poolt välja mõistetud menetluskulud. Mõista riigilt S. Berezovski kasuks välja kõik maakohtumenetluses välja mõistmata jäänud õigusabikulud kokku summas 44413,60 eurot ja apellatsioonimenetluse kulud. 69. Kaitsja leiab, et kohus jättis sisuliselt täies ulatus kontrollimata jälitustegevuse seaduslikkuse. Mh oli maakohtul kohustus tutvuda põhjalikult jälitusandmetega, kuna süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise nõude üheks aluseks oli jälitustegevus. 70. Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et matkimisluba ja selle alusel teostatud toimingud ei väljunud KrMS § 126-1 lg 3 nõuete raamest ega seadnud reaalselt ohtu isikute elu, tervist või vara. Vaatamata sellele, et andmeid varjatud sisenemise ja matkimise kohta kaitsjale ei tutvustatud, on teada, et varjatud sisenemine toimus matkimise kaudu, kus alguses ähvardati S. Berezovskit telefoni teel (kaitsja tõend nr 1) ja hiljem saavutati pommiähvarduse ettekäändel juurdepääs S. Berezovski ja K. Berezovskaja valduses olevatele ruumidele aadressil XXX . Jälitustegevus oli õigusvastane sõltumata jälituslubades kajastatud põhjendustest KrMS § 1261 lg 3 alusel. Rikkumiseks piisab sellest, kui kõrvaltvaataja (so ex ante või kohtu) seisukohalt võib jälitustegevus kahjustada isiku vaimset tervist. Antud juhul pidid vähemalt S. Berezovski ja K. Berezovskaja kartma oma elu, tervise ja vara pärast. Pommiähvardus mõjutab isiku vaimset tervist mitte ainult potentsiaalselt, vaid otseselt ründab seda. Ründe intensiivsust 20 võimendas selle juhtumi puhul eelnevalt saadetud SMS-id ja kõned, mis viitasid kättemaksu motiividele. 71. Maakohtu seisukoht, et „ega seadnud reaalselt ohtu isikute elu, tervist“, ei ole kooskõlas KrMS § 1261 lg-s 3 selgelt väljendatuga. Võttes arvesse sõnumeid ja pommiähvardust ning sündmuskohal tekitatud reaalset olukorda (süüdistatavate ütlused) ning alustatud kriminaalmenetlust, ei olnud tegemist mitte üksnes KarS §-ga 278 (eritalituste vale väljakutsumisega), vaid KarS §-ga 120 (ähvardamisega). Ähvardus oli suunatud just S. Berezovskile (ja ulatus K. Berezovskaja ja nende lapseni). Seda kinnitab häirekeskusesse tehtud kõne (kaitsetõend nr 7 koos lindistusega), kus helistaja selgelt ütleb S. Berezovskile: „XXX, pomm. See plahvatab. See ei ole nali. Andke edasi S.P. ile“. Ähvardamisega rünnatakse teise inimese vaimset tervist, kasutades psüühilist vägivalda. 72. Eespool märgitud asjaolud kogumis ei jäta kahtlust, et isik, kellele on saadetud algselt sõnumeid ja pärast vastav pommiähvardus, ei võta seda ähvardust tõsiselt (vt ka S. Berezovski ja K. Berezovskaja ütlused pommiähvarduse kohta). Vastavat ähvardust võtab tõsiselt ka objektiivne kõrvalseisja. Seega oli matkimine ja sellega seoses ka varjatud sisenemine õigusvastane jälitustegevus. Kuna muud moodi ei olnud võimalik isiku ruumidesse sisse saada, siis ei ole võimalik ka asukoha pealtkuulamise kaudu saadud materjale tõenditena kasutada. Need on kriminaalmenetluses lubamatud tõendid. 73. Seoses S. Berezovski süüdimõistmisega KarS § 298 lg 1 järgi leiab kaitsja esmalt, et A.V. ei ole ametiisik KarS § 288 lg 1 mõttes, kuna tal puudus ametiseisund põhjusel, et avaliku võimu kandja ei ole A.V. ile, kui Narva Vesi AS juhatuse liikmele, delegeerinud mistahes avaliku võimu teostamise volitusi. A.V. pidi Narva Vesi AS juhatuse liikmena oma ametikoha tõttu järgima ainuüksi Narva Vesi AS huvisid mitte avaliku võimu kandja huvisid. Maakohus kohaldas valesti materiaalõigust. 74. Maakohtu otsuses märgitud seisukohad ja viited veeseadusele ja hädaolukorra seadusele ei ole antud olukorras asjakohased. Märgitud õigusaktid ei ole kohaldatavad A.V. ile isiklikult ja nad ei volita ega kohusta teda isiklikult tegutsema. 75. Kaitsja on seisukohal, et maakohtu järeldus poolte vahelise ebaõiguskokkuleppe sõlmimise kohta enne Pähklimäe projekti hanke välja kuulutamist, on väär. Kokkulepe sündis nii nagu S. Berezovski rääkis kohtus – alles alates 09.06.2018. Menetlust selles asjas alustati 13.01.2017, ehk rohkem kui aasta aega enne Pähklimäe projekti hanke välja kuulutamist. Tõendeid, et ebaõiguskokkulepe sõlmiti juba enne Pähklimäe projekti hanke välja kuulutamist, ei ole esitatud. Sellist tõendite puudumisest tekkinud vaakumit üritatakse tõlgendada süüdistatava kahjuks. Viimane on vastuolus KrMS §-ga 7 lg 3. 76. Süüdistatav andis põhjalikud ütlused selle kohta, kuidas ja mis ajal sündis altkäemaksu kokkuleppe A.V. iga. See versioon riimub täies ulatuses ka muude tõenditega (kohtumiste mustritega, vaatlusprotokollidega, asukoha pealtkuulamise käigus saadud vestlustega – kaitsja kõne vaidlustes ja slaidid 1-17). Asjaolu, et poolte vahelist ebaõiguskokkulepet ei olnud enne hanke väljakuulutamist, toetavad ka kaudsed tõendid, sh raha väljavõtmise analüüs (vt vaatlusprotokoll 11.01.2019), millest nähtub selgelt, et ajavahemikul veebruar – aprill 2018 ei olnud suuremates summades raha väljavõtmist. Nagu hilisem muster näitab, siis Narva Vesi poolt raha ülekandmisele järgnesid võimalikult koheselt ka vastavad kohtumised ja raha üleandmised. Samas ei ole enne hanget, pärast hanke väljakuulutamist või hanke võitja väljakuulutamist sellist mustrit tuvastatud, kus sularaha võetakse välja ja süüdistatav kohtub 21 A.V. iga. A.V. i jaoks ei olnud loomulik oodata altkäemaksu andmist pika aja jooksul, vaid soov oli raha võimalikult koheselt kätte saada. 77. Süüdistuses on kajastatud, et kõik rahalised vahendid anti A.V. ile seoses Pähklimäe objektiga, mitte Puidu ja Laastu projektiga. See versioon koosmõjus faktiga, et Puidu ja Laastu objekti eest rahalisi vahendid A.V. ile ei lubatud ega makstud, annab alust asuda seisukohale, et A.V. ile ei olnud eriti oluline, et rahalised hüved lubatakse talle just enne hangete kuulutamist või hanke teostamise ajal. Tema jaoks oli oluline, et Pipes Building OÜ võidab vastava konkursi ja alles pärast seda Narva Vesi AS poolt raha mittemaksmise või maksmisega viivituse ettekäändel saab A.V. sõlmida süüdistatavaga uue kokkuleppe. Just selline versioon riimub tuvastatud tõendite kogumiga ja muuhulgas S. Berezovski poolt kohtumenetluses antud ütlustega, mida prokuratuuri ristküsitluse käigus kahtluse alla ei seadnud. Kui Narva Vesi AS oleks viivitanud raha maksmise kohustusega ükskõik mis ettekäändel, oleks see pärssinud Pipes Building OÜ majandustegevust ja objekti valmimist, mis omakorda oleks võinud viia Pipes Building OÜ pankrotti. Viimane nähtub selgelt Pipes Building OÜ arvelduskonto väljavõttest, et ehitusobjekti valmimisega seotud kulude katteks (so materjalid, tööjõukulud, maksud jms) oli äriühingul vajalik, et Narva Vesi AS ei viivita oma maksmiskohustusega. 78. Ei ole loogiline, et ebaõiguskokkuleppe üks pool (A.V. ), kelle kohustuseks oli väidetavalt „tagada Pähklimäe projekti hankevõit OÜ-le Pipes Building“, ei ole hanke tingimustesse lisanud muid kriteeriume peale madala hinna. See on märk sellest, et A.V. i kohustuseks ei saanud olla tagada AS Narva Vesi Pähklimäe projekti hankevõitu OÜ-le Pipes Building, kuna võitja väljaselgitamine ei olnud A.V. i mõjualas (hankes osalejate pakkumisi ei saanud A.V. määrata, samuti ei saanud keegi ette näha, kes üldse otsustab hankes osaleda), mistõttu poolte vahelist ebaõiguskokkulepet ei saanud olla enne hankevõidu kinnitamist. Ka süüdistatavale oli teada, et A.V. ei suuda oma ametiseisundi kaudu kuidagi mõjutada hanke võitjat – hanke võidab madalam pakkumine. Järelikult on väär maakohtu seisukoht, et A.V. tagab AS Narva Vesi Pähklimäe projekti hankevõidu OÜ-le Pipes Building. Konkurss oli OÜ Pipes Building poolt võidetud ausalt. 79. Maakohus asus seisukohale, et ebaõiguskokkulepe seisnes S. Berezovski poolt A.V. ile vara üleandmise lubamises ja üle andmises selle eest, et A.V. tagab AS Narva Vesi Pähklimäe projekti hankevõidu OÜ-le Pipes Building, ehitusloa hankimise, sisulise tööde kvaliteedi ja tähtaegade järelevalve puudumise ning arvete kiire ja tõrgeteta tasumise. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust kui leidis, et kõik need märgitud „vastuteened“ on A.V. i ametialased teod KarS § 298 mõistes. Ainult siis, kui ametiisiku „vastuteened“ on käsitatavad ametialase tegudena (ehk avaliku ülesande täitmisena) on võimalik jaatada KarS § 298 või KarS § 4024. Ekvivalentsussuhte moonutamisega võib tegemist olla juhul, kui lubatakse tegu, mis ei ole ametiisiku pädevuses või mida ta ei kavatsegi toime panna. Lisaks sellele on maakohus eksinud tõendite hindamisel, kui tuvastas kõik eespool märgitud „vastuteened“. 80. Maakohus väljus vastuteenete tuvastamisel lubamatult süüdistuse piiridest. Eelkõige nähtub süüdistusest, et väidetav A.V. i vastuteene oli toimepandud just riigihanke (viitenumbriga 195506) läbiviimise ajal, ehk „2018. a kevadel“. See tähendab, et süüdistus määratleb selgelt vastuteene osutamise aja. Seega kõik faktilised asjaolud, mis jäävad varasemale ajale, ei oma „vastuteene“ seisukohalt tähtsust ega mõjuta süüdistatava vastutust. 81. Vastavalt süüdistusele seisneb A.V. i üks vastuteene selles, et tema andis korralduse ja juhised, millised võimaldasid Pipes Building OÜ-l esitada riigihankele konkureeriva pakkuja pakkumusest märkimisväärselt (~700 000 euro võrra) madalama pakkumuse. Maakohus 22 sisustas alusetult (süüdistusest väljudes) vastava korralduse „hankedokumentides ebarealistlike tähtaegade määramise“ kaudu. Maakohtu seisukoht on vastuolus ka tõenditega. Nn „ebarealistlik tähtaeg“ on otseselt lükatud ümber tunnistaja M.R. i kohtus (04.08.2020 kohtuistungi protokoll) antud ütlustega. 82. Põhjusi, miks Pipes Building OÜ esitas hankele 195506 YIT Infra Eesti AS omast madalama hinnaga pakkumise, on menetluses põhjalikult käsitletud: ehitustööde maht on ligikaudselt sama, st lähteandmed olid pakkumiste tegemiseks samad. Erinevused on seotud eelprojekti hinnaga ja tööprojekti kooskõlastamisega; teostuse ja täitedokumentatsioonide koostamine ja kasutusloa taotlemisega; rahustusmahuti rajamisega, ehk üksnes äriühingute erineva hinnastamispoliitikaga, kus YIT Infra Eesti AS peitis neis enda suuremat kasumit. Selline seisukoht tugineb OÜ-le Pipes Building ja YIT Infra Eesti AS hinnapakkumiste võrdlusele ja M.R. i ütlustele. Järelikult on süüdistuse väide Pipes Building OÜ-le eelise loomises, mis võimaldas esitada riigihankele konkureeriva pakkuja pakkumusest märkimisväärselt madalama pakkumise, väär. Seega ei ole asjas tuvastatud, et A.V. ile oleks lubatud rahalised vahendid just selle eest, et A.V. tagab AS Narva Vesi Pähklimäe projekti hankevõidu OÜ-le Pipes Building. 83. Apellant leiab, et väär on maakohtu seisukoht ka selles, et S. Berezovski poolt A.V. ile vara üleandmise lubamine ja üle andmine oli selle eest, et viimane tagab AS Narva Vesi Pähklimäe projektis ehitusloa hankimise. Esiteks ei olnud sel hetkel veel S. Berezovski ja A.V. i vahel altkäemaksu kokkulepet saavutatud, teine lepingu pool ise pakkus abi, mida ei saa süüks panna süüdistatavale. Teiseks - isegi, kui jaatada A.V. i toimetamist ehitusloa hankimisel, siis Narva Vesi AS juhatuse liikme aktiivne osavõtt ehitusloa hankimises ei ole avaliku võimu teostamine, vaid üksnes Narva Vesi AS, kui tööde tegemisest huvitatud isiku, esindamine. Seega isegi olukorras, kus raha oli ette nähtud muuhulgas ka selle eest, et A.V. pidi „tagama Pähklimäe projektis ehitusloa hankimise“, ei ole võimalik sellist tegevust kvalifitseerida KarS § 298 vaid KarS § 2981 järgi (mõjuvõimuga kauplemine) põhjusel, et A.V. il puudus ametiseisund otsuse (so ehitusluba) vastu võtmiseks. 84. Vastuolus tõendiga on maakohtu seisukoht p-s 6.2.3, et E.U. le, kui Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja planeerimise ameti järelevalve osakonna juhile esitas palve ehitusloa kiireks menetlemiseks just A.V. . E.U. ei ole sellist palvet A.V. ilt saanud. Maakohus jättis tähelepanuta A.J. i ütlused, millest nähtub selgelt, et keegi ei pidanud kedagi isegi mõjutama, kuna tegemist oli linna huvidega – väljastada kiirendatud korras ehitusluba. Seda just põhjusel, et teine firma (RTS Infra), kes juba varasemast ajast tegeles Narvas kõnnitee ehitusega, pidi võimaldama Pipes Building OÜ-l oma tööd Pähklimäe objektil lõpetada, et nende töögraafikud ei segaks teineteist. 85. Kaitsja leiab, et kuna süüdistuses ei ole kajastatud, kas ja kuidas A.V. oleks võinud oma pädevust kuritarvitada ehitusloa hankimisel, siis puudub võimalus hinnata, kas süüdistatava käitumine võib vastata KarS §-le 4024 (altkäemaksu andmine erasektoris). Igal juhul oli ehitusloa kiire väljastamine ka Narva Vesi AS huvides, mistõttu A.V. ei saanud oma pädevust kuritarvitada, kui tegutses ehitusloa hankimisel ja sai selle eest raha. 86. Riigikohtu lahendi nr 1-16-9105 järgi ei ole omanikujärelevalve tegemine käsitatav avaliku ülesandena KarS § 288 lg 1 tähenduses. Järelikult ei saa kõik, mis on seotud V.K. tegevusega, tuua süüdistatavale vastutust KarS § 298 järgi. Omanikujärelevalve teostaja määramine on vaid juriidilise isiku sisene tööjaotus. Ainuüksi V.K. määramisest ei piisa, et võimaldada Pipes Building OÜ-l teostada materjalidega manipuleerimist ning lepingu tähtaja ületamist ilma 23 järgnevaid võimalikke sanktsioone kartmata. Isegi kui A.V. sai rahalisi vahendeid, et anda teatud korraldused V.K. le, siis ka vastavat tegevust ei saa vaadata vastutusena ei KarS § 298 järgi ega ka KarS § 4024 järgi. V.K. , kui pädev esindaja vastutab oma tegevuse eest ise ja olukorras, kus vastava isiku otsuste kujundamist mõjutab kolmas isik (kes sai selle eest raha), siis lex specialis põhimõtte kohaselt vastab see kolmanda isiku mõjutamine KarS §-le 2981 (so mõjuvõimuga kauplemise) koosseisule, mitte aga altkäemaksu võtmise koosseisule. KarS § 2981 on rakendatav siis, kui V.K. oleks ametiisik KarS § 288 lg 1 mõistes. Kuna omanikujärelevalve tegemine ei ole käsitatav avaliku ülesandena KarS § 288 lg 1 tähenduses, siis A.V. i raha võtmine selle eest, et tema oleks pidanud V.K. t mõjutama, ei vasta ka KarS §le 2981. Süüdistuakt ei kajasta ka seda, et A.V. , olles väidetavatest puudustest teadlik, ikkagi nõustus tööd ise vastu võtma ja seda V.K. st sõltumata. Järelikult on kõik etteheited selles osas alusetud. 87. Maakohtu etteheited töö kvaliteedi kohta on täies ulatuses alusetud põhjusel, et Narva Vesi AS võttis Pipes Building OÜ-lt tööd vastu 23.07.2019, kui A.V. oli juba süüdimõistetud. Aktis puuduvad igasugused etteheited töö kvaliteedi kohta. Järelikult kõik tööd olid tehtud nõuetekohaselt, ehk vastavalt töö projektile. Maakohus ei ole tuvastanud, millised torud oleks pidanud projekti järgi (mitte S.M. i isikliku arvamuse järgi) panema ja millise diameetriga torud tegelikult paigaldati. Muuhulgas ei ole maakohtu järeldus, et omaniku järelevalvel puudus reaalne sisu, kooskõlas muude tõenditega. V.K. kõne Gennadi nimelisele meesterahvale (17.08.2018 kell 11.35), mis on fikseeritud jälitustoimingu protokollis 07.01.2019 – näitab selgelt, et V.K. teostas objektil sisulist ja tõhusat kontrolli. V.K. kirjutab alla dokumentidele ka pärast seda, kui Narva Vesi AS-l oli juba uus juhtkond (Pähklimäe objekti vastuvõtu akt). 88. Seoses süüdistusega arvete kiire ja takistusteta tasumise korraldamises, leiab kaitsja, et ka see ei ole käsitletav avaliku ülesandena. Selline kohustus tuleneb lepingust ja VÕS § 635 lg-st 1. Süüdistuses ei ole kajastatud kas, kuidas ja milliste aktide järgi A.V. kuritarvitas oma pädevust, kui täitis õigeaegselt Narva Vesi AS kohustust maksta tehtud tööde eest. 89. Kaitsja ei nõustu maakohtu tõendite hindamisega lubatud ja üleantud rahasumma 39 750 eurot tuvastamisel, sh sellega, et A. Berezovski on püüdnud näidata oma süüd tegelikust väiksemana. Esmalt on kaitsja hinnangul vale maakohtu järeldus, et S. Berezovski andis 14.12.2018 A.V. ile 7000 eurot. Jälitusprotokoll ei kinnita, et ta andis raha just A.V. ile, töötajate nimed annavad selgelt mõista, et jutt on just töötajatest või muuhulgas puudutab ka neid. S. Berezovski ei kohtunud ainult nende töötajatega, kes kuulati kohtus tunnistajatena üle vaid 14.12.2018 ka teiste töötajatega. Töötajatele võis minna 3000 – 4000 eurot. S. Berezovski ütluste kohaselt andis tema A.V. ile 3000 eurot. 90. Samuti ei nõustu kaitsja maakohtuga selles, et S. Berezovski väited konspiratsiooni võttena väiksemate summade üleandmise kohta on valed. Süüdistatava ütlusi tuleb hinnata elulise usutavuse aspektist ja pöörata tähelepanu sellele, kas isiku ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi. Süüdistatava väide: „ma ei tahtnud, et tal võetakse taskust sama summa, mis võtsin masinast“ on eluliselt usutav, vastava väite ümberlükkamine nõuab vastuolude tuvastamist, mida ristküsitluse käigus ei tehtud. Täiendavate vahendite väljavõtmine (1250 eurot) on põhjendatav S. Berezovski sünnipäeva tähistamisega, mis oli 29.06.2018 ja järgneva 3 nädala olmekuludega. Isegi kui jätta kõrvale sünnipäeva tähistamine, ei ole mõeldav, et isik kulutab nädalavahetusel ainuüksi 12 eurot, ajavahemikul 15.06.2018 kuni 18.07.2018 tehtud kaardimaksed kajastavad põhiliselt ainuüksi tanklates tehtud kulusid ja lõunasööke. Maakohtu järelduse järgi oleks pidanud aga jääma kolmeks nädalaks ainult 500 eurot, mis on ilmselgelt liiga väikse summa, võttes arvesse süüdistatava sissetulekut ja jõukust. Isegi kui 24 öelda, et S. Berezovski jättis endale üksnes 500 eurot, ei sea see kahtluse alla tema ütlusi muude sularaha väljavõtmiste kohta. 91. Prokuratuuri eeldus, et kogu summa anti A.V. ile, on paljasõnaline väide, millele tugineda ei ole võimalik ka seetõttu, et sularaha väljavõtmine ei ole niivõrd spetsiifiline tegu, mida võib tõsikindlalt seostada A.V. ile üleantavate summadega. Süüdistatava harjumus käidelda sularaha ja tõik, et sularaha oli vaja isikul enda tarbeks ja töötajatele maksmiseks, vähendab märkimisväärselt seost väljavõetavate summade ja A.V. ile üleantavate summade vahel. Versioon, et A.V. pidi saama altkäemaksu 61 415 eurot on mõeldamatu, kui seda kõrvutada ainuüksi S. Berezovski poolt välja võetud sularaha summadega 68 770 eurot. Võimatu on eeldada, et ligikaudu kogu Pipes Building OÜ planeeritud kasumi (70 000 eurot) pidi saama ja sai A.V. . Selline mõttekäik ei ole loogiline, kus äriühingu juht loovutab kogu planeeritud kasumi altkäemaksuks. Paika peab S. Berezovski versioon, et A.V. pidi saama 30 000 eurot. 92. Seoses süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamata jätmisega märgib kaitsja, et maakohus hindas esitatud tõendeid valesti ja jättis olulises osas kaitsja poolt esitatud argumendid tähelepanuta, maakohtu seisukoht ei vasta ka kohtupraktikale. Maakohus tegi kindlaks (otsuse p 2.4), et süüdistatavaid koheldi läbiotsimise käigus inimväärikust alandavalt ja leidis, et nende ees tuleb riigi nimel vabandada. Kaitsja leiab, et vabandus ei ole sellise kohtlemise eest piisav. Alandav kohtlemine on tõsine rikkumine, kus ei hinnata isegi menetleja süüd (SKHS § 11 lg 2). Hüvitis peab olema väärikas, kas rahaline või karistuse olulise vähendamise kaudu. Kohtuotsuse resolutsioon vabandamist ei kajasta, mistõttu see ei olegi mittevaralise kahju hüvitamine. Võttes arvesse eelkõige jälitustegevuse kestust, süüdistatava vanust, tema varasemat karistamatust ja kuriteo toimepanemise asjaolud, siis oli menetlejatele selge, et S. Berezovski ei osuta kinnipidamisel ja läbiotsimisel mingit vastupanu. Relvadest said läbiotsimist teostavad ametnikud teada alles läbiotsimisel, mis oli nende jaoks üllatus. Sellisel viisil toimetatud läbiotsimine viitab, et tegemist oli karistamisaktsiooniga või näidisprotsessiga, mis on selgelt alandav. Lisaks sellele on õigusvastane jõu kasutamine olukorras, kus seda otseselt ei ole vaja. Ka see põhjustab mittevaralist kahju. Eespool kajastatud põhjustel ei ole asjakohane käesolevas asjas ka maakohtu põhjendus (punktis 2.2.8). 93. Kaitsja leiab, et S. Berezovskile mõistetud karistus on liiga range ja ei vasta KarS §-le 56. Süüdistatav pani kuriteo toime juba kokkuleppe sõlmimisega A.V. ile altkäemaksu andmiseks ja raha üleandmine ega ajavahemik, millal seda tehti, ei mõjuta süü suurust märkimiväärselt. Linnaelanike huvide kahjustamist ei ole antud asjas tuvastatud. Tööd teostati nõuetekohaselt ja Narva Vesi AS-l ei olnud tööde vastuvõtmisel etteheiteid. Narva Vesi AS huvidele ei vastanud konkureeriv 1,5 miljoni võrra kallim pakkumine. Süü suuruse puhul tuleb ka arvestada, et initsiatiiv tuli A.V. i poolt, pigem altkäemaksu nõudmisena. 94. Vangistuse osaline täitmisele pööramine on selgelt ebaproportsionaalne, arvestades S. Berezovski vanust, süü suurust ning kahetsust. Piisavalt pikk katseaeg tagab karistuse eesmärki palju paremini ja tõhusamalt. Ka suur avalik tähelepanu oli S. Berezovskile ebameeldivaks õppetunniks. Jälitustegevus, läbiotsimine ja kinnipidamine tekitasid isikule piisavalt suure šoki, mistõttu ei ole põhjendatud mõjutada isikut täiendavalt nn šokivangistusega. Isiku vanus (65 aastat) ja fakt, et tema on varasemalt karistamata, ei võimalda tõsikindlalt väita, et esineb kasvõi teoreetiline risk uute kuritegude toimepanemiseks. 95. Kaitsja leiab, et põhjendatud ei ole ka lisakaristuse mõistmine ja ettevõtluskeeld tuleb tühistada. Ühiskonna turvalisust ei ole antud kuriteoga häiritud. Tööd oli tellija poolt aktsepteeritud ja vastuvõetud, need olid teostatud kõige madalama hinnaga, mis ilmselgelt 25 vastab ühiskonna ootustele. Süüdistatav loovutas altkäemaksu summad ametnikule oma isiklikest vahenditest, mistõttu ei ole selle kaudu ühiskonna huvid kahjustada saanud, sh maksude laekumata jätmise kaudu. Tõik, et paljud töötajad on saanud kingitusi, iseloomustab S. Berezovskit pigem hea inimesena, kes muuhulgas hoolib oma alluvatest. Ettevõtluskeeld ei suuda olukorda taastada ega parandada. Tänu lisakaristusele jäävad paljud töötajad töötuks, mis ei vasta ühiskonna huvidele ega täida ka süüd heastavat ülesannet. K. Berezovskaja kaitsja ja M-N.B. esindaja apellatsioon 96. K. Berezovskaja kaitsja ja M-N.B. esindaja vandeadvokaat D. Teplõhh palub tühistada maakohtu otsus osas, millega jäeti K. Berezovskaja ja M-N.B. taotlused mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata ja menetluskulud 22 206 eurot ületavas osas S. Berezovski kanda. Teha uus otsus, millega tunnistada jälitustegevus õigusvastaseks; rahuldada K. Berezovskaja ja M-N.B. taotlused süüteomenetluses tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks ja mõista Eesti Vabariigilt nende kasuks välja õiglane hüvitis kohtu äranägemisel; jätta käesoleva taotluse menetlemisega seotud menetluskulud täies ulatuses Eesti Vabariigi kanda. Mõista riigilt K. Berezovskaja kasuks välja täiendavalt menetluskulud 22 206,80 eurot. 97. Kriminaalmenetluse käigus on teostatud S. Berezovski ja K. Berezovskaja suhtes jälitusja menetlustoiminguid, mille käigus on ulatuslikult riivatud süüdistatavate põhiõigusi ning põhjustatud tugevaid hingelisi kannatusi. Samuti on menetlustoimingute käigus kannatada saanud S. Berezovski ja K. Berezovskaja tütar M-N.B. , kes oli menetlustoimingute tegemise ajal alaealine. Matkimise käigus on rikutud kriminaalmenetlusõigust. Pommiähvardus ja selle uurimiseks algatatud väidetav kriminaalmenetlus põhjustas K. Berezovskajale ja M-N.B. le selgelt vaimseid kannatusi. Õigusvastane oli käeraudade kasutamine K. Berezovskaja puhul, tulirelvade omamine läbiotsimisel, K. Berezovskaja kohtlemine oli alandav. Menetlejate jõhker ja alandav käitumine M-N.B. ga põhjustas talle hingelist valu ja kannatusi, kahjustades sellega tema tervist. 98. Mittevaralise kahju rahas hüvitamise ulatuse juures tuleb tähelepanu pöörata sellele, et see oleks vastavuses isikule tekkinud kehalise ja hingelise valuga. Taotlejatele on põhjustatud ebamõistlikke hingelisi kannatusi ning taotlejad elavad nende ebainimlikku kohtlemist siiani raskelt üle. Samuti on juhtumist siiani šokeeritud taotlejate alaealine laps ning lähedased perekonnaliikmed. Maakohus hindas valesti esitatud tõendeid ja jättis tähelepanuta olulises osas kaitsja poolt esitatud argumendid. Mittevaraline kahju on tõendatud mh M-N.B. poolt psühholoogi teenuse vajamisega, mille maakohus jättis täies ulatuses tähelepanuta. Selget piiri füüsilise ja vaimse valu või kannatuste vahele pole võimalik tõmmata. Samuti ei saa füüsilist ja vaimset valu või kannatusi järjestada tähtsuse alusel. Füüsilise valu ja kannatustega kaasneb vaimne valu ja kannatused. Samamoodi mõjutavad psüühilised üleelamised keha funktsioone ning võivad sõltuvalt intensiivsusest ja kestusest põhjustada inimesele korvamatut füüsilist kahju (nt kardiovaskulaarseid haigusi). 99. Kaitsja leiab veel, et maakohus vähendas alusetult väljamõistetavate menetluskulude suurust. Peamistes vaidlusküsimustes tegi maakohus otsuse süüdistatavate kasuks, kuid rahuldas õigusabikulude taotluse ainult 1/3 osas (kulud kokku 66 620,40 eurot). Seda ei saa pidada õigeks olukorra, kus K. Berezovskaja on õigeks mõistetud ja tema varale seatud hüpoteegid kustutatud. Seega oleks pidanud K. Berezovskaja kasuks välja mõistma vähemalt 1/2 kogu kantud menetluskuludest. Kuna maakohus juba mõistis välja S. Berezovski ja K. Berezovskaja kasuks 22 206,80 eurot, mis sisaldab ilmselgelt ka S. Berezovski kvalifikatsiooni 26 muudatusega seotud kulusid, siis palub K. Berezovskaja mõista riigilt välja enda kasuks täiendavalt 22 206,80 eurot. Vastused apellatsioonidele 100. Prokuratuur esitas 14.10.2021 oma kirjaliku seisukoha, milles ei nõustu kaitsja apellatsioonis tehtud etteheidetega maakohtu otsuse aadressil, mis puudutavad ekslikkust jälitusmenetluse õigusvastaseks mittetunnistamisel, mittevaralise kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmisel ning menetluskulude otsustuses. 101. Prokuratuur ei nõustu ka apellatsioonis tooduga, et S. Berezovski tuleb õigeks mõista. Viru Maakohus on jõudnud läbi tõendite analüüsi õigetele lõppjäreldustele S. Berezovski ja A.V. i vahelise altkäemaksusuhte olemasolus ning selle eelduseks olevate koosseisuliste tunnuste esinemisse puutuvas. Kohtuotsuses sisalduvad sellekohased põhistused on kooskõlas uuritud tõenditega. Prokuratuuri hinnangul on S. Berezovskile etteheidetava kuriteoga seonduvalt kohus hälbinud tõendite igakülgse ja objektiivse arvestamise teelt peaasjalikult vaid osas, mis puudutab toimepandud rikkumise suure ulatuse hindamist ning seeläbi süüdistatava tegevusele materiaalõiguslikust küljest õige hinnangu andmist. 102. Samuti ei nõustu prokuratuur välja pakutud alternatiiviga pehmendada S. Berezovskile mõistetud karistust. Viru Maakohtu vastavad põhistused on asjakohased ning prokuratuuri seisukohtade lahknevused maakohtu otsuses sisalduvast positsioonist karistuse pikkuse osas on tingitud eeskätt mittenõustumisest süüdimõistva otsuse kvalifikatsiooniga (karistusraamid ja arvestuslik keskmine on KarS § 298 lg 1 puhul oluliselt erinev võrreldes KarS § 298 lg 2 p 3 sanktsiooniga). Nimetatud lahknevusest tingitult on ka prokuratuuri apellatsiooni üheks osaks taotlus S. Berezovski suhtes uut otsust tehes kvalifikatsiooni muuta ja sellest tingituna ka karistust karmistada. 103. Kaitsja esitas 15.10.2021 kirjaliku seisukoha, milles leiab esmalt, et prokuratuuri apellatsioon jääb paljasõnaliseks, selles ei sisaldu tõendite analüüsi ega viiteid tõenditele. Kohus ei pea täitma prokuratuuri funktsiooni ja väiteid tõenditega sisustama. Vaidlus altkäemaksu suuruse osas oli algusest peale. Maakohus käitus sedauslikult, kui asus kontrollima selle summa kujunemist iga konkreetse altkäemaksusumma üleandmisel. Kaitsja jääb selle juurde, et S. Berezovski ütlused on usaldusväärsed. 104. Kaitsja leiab, et K. Berezovskaja õigeksmõistmise osas on maakohtu otsus seaduslik ja kooskõlas tõenditega. Prokuratuur on jälitustoimingu protokollidest rebinud välja üksikud fraasid, mis ei võimalda teha järeldust, et K. Berezovskaja pidas võimalikuks, et S. Berezovski annab A.V. ile altkäemaksu ja seda suures ulatuses. Väide, et K. Berezovskaja omas täielikku ülevaadet mehe rahaasjadest, on paljasõnaline oletus ja ei ole kooskõlas loogika reeglitega. Ta teadis üksnes seda, mida mees talle rääkis, kuid altkäemaksu andmisest mitte. Tehniliste toimingute tegemine ei loo ega suurenda põhiteo ohtu õigushüvele. 105. Vara konfiskeerimise taotluse osas märgib kaitsja, et KarS § 832 kohaldamine ei ole võimalik, kuna sularaha oli pärit seaduslikest sissetulekutest. On eluliselt usutav, et S. Berezovski hoidis turvaliselt sularaha kodus. Ta sai dividende väga suurtes summades ja võttis sularahas välja. Puuduvad viited, et ta oleks seda raha varasemalt kulutanud. Lisaks erinevusele isiku legaalsete sissetulekute ja varalise seisu vahel tuleb arvesse võtta ka kuriteo olemust, mis võimaldab rääkida, et sissetulekud pärinesid varasematest kuritegudest. Ametiisiku 27 vastusooritust ei saa rahaliselt hinnata, mistõttu ei ole võimalik ka sellel alusel konfiskeerimist kohaldada. 106. Lisaks esitas kaitsja täiendavad põhjendused selle kohta, miks jälitustoimingute läbiviimine ja maht, samuti läbiotsimine oli inimväärikust alandav ja miks tuleb süüdistatavatele ja nende alaealisele lapsele hüvitada SKHS §-de 7, 11 lg 2 ja 12 p 4 alusel mittevaraline kahju. Samuti täiendas kaitsja oma esialgseid apellatsioonis esitatud põhjendusi selles, mis tingib jälitustoimingute õiguvastasuse. 107. Kaitsja taotleb võtta asja juurde kohtumäärus KM6767/2018, milles on vähem kinnikaetud teksti kui asja juures olevas määruses ning e-kirjavahetus Juvit OÜ-ga koos manustega. RINGKONNAKAKOHTU SEISUKOHT 108. Ringkonnakohus käsitleb esmalt menetluslikke küsimusi: kaitsja taotlust täiendavate tõendite asja juurde võtmiseks (I), jälitustoimingute õigusvastaseks tunnistamiseks ja süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks (II); seejärel kaitsja väiteid selles, kas A.V. on ametiisik (III); hindab S. Berezovski süü tõendatust ja annab tema teole õigusliku hinnangu (IV). Järgmisena käsitleb ringkonnakohus prokuratuuri apellatsiooni K. Berezovkaja õigeksmõistmises (V), süüdistatavatele mõistetavaid karistusi (VI); taotlust süüdistatavate vara laiendatud konfiskeerimise asendamiseks (VII) ja maakohtus tekkinud menetluskulude hüvitamiseks (VIII); võtab kokku apellatsioonimenetluse tulemuse ning lahendab menetluskulude küsimuse (IX). I 109. Kaitsja esitas taotluse võtta kriminaalasja juurde täiendavaid tõendeid. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud ja kooskõlas KrMS § 321 lg-s 6 sätestatuga on taotlus võtta asja juurde Viru Maakohtu 30.11.2018. a määrus KM6765/2018 (taotluses ekslikult märgitud numbriks KM6767/2018), millega anti luba kuriteo matkimiseks. Ringkonnakohus kohustas 31.05.2021. a määrusega jälitusasutust ja prokuratuuri muu hulgas tutvustama süüdistatavatele eelnimetatud määruse kinnikaetud tekstiosasid, mistõttu sellisel kujul ei olnud kaitsjal võimalik enne apellatsiooni esitamist määrusega tutvuda ega selle asja juurde võtmist taotleda. 110. Küll aga ei ole põhjendatud teiste taotletud dokumentide asja juurde võtmine, millega kaitsja soovib kahtluse alla seada menetlustoiminguid teostanud eriasjade uurija J.M. objektiivsuse, leides, et tema tegevus Juvit OÜ-s septembris-oktoobris 2017 oli seotud kas jälitusametnikuna informatsiooni kogumisega käesolevas kriminaalasjas, millisel juhul on tegemist jälitustoiminguga KrMS §-i 1269 tähenduses; või tegi ta tööd erasfääris (osutas enda kontrolli all oleva äriühingu kaudu tema menetletavas kriminaalasjas süüdistatavatele kuuluvale äriühingule SKVEOD OÜ ehitusteenused), mistõttu tulnuks tal taanduda uurimis- ja jälitusametniku rollist vastavalt KrMS § 59 lg 1 koosmõjus KrMS § 49 lg 1 ja 6. 111. KrMS § 321 lg 6 kohaselt võib apellant apellatsioonis tugineda maakohtus uurimata tõenditele vaid siis, kui ta ei saanud neid temast mittetulenevatel põhjustel esitada. Kaitsja ei ole oma taotluses põhjendanud, miks tal ei olnud võimalik varem esitada e-kirjavahetust, mis pärineb aastast 2017. Kaitsja ei vaidlusta seda, et tegemist oli süüdistatavatele kuuluva äriühinguga, SKVEOD OÜ osanik oli K. Berezovskaja. Seega olid nad Juvit OÜ-ga lepingute sõlmimisel teadlikud sellest, kes kuuluvad nimetatud osaühingu juhatusse, kellega nad lepingu sõlmisid (juhatuse liige O.M. ); samuti sellega, et lepinguid edastas neile Jura nimeline isik, kes 28 ei olnud sellel ajal nimetatud äriühingu juhatuse liige (võimalik, et töötaja). Samuti oli neile teada (hiljemalt kriminaalasja materjalidega tutvumisel), kes antud kriminaalasja menetlesid, sh see, et jälitustoimingu protokolle vormistas J.M. . Lisaks sellele kuulati J.M. kaitsja taotlusel üle maakohtus tunnistajana, kus teda oleks olnud võimalik küsitleda seoste kohta Juvit OÜ-ga. Asjaolu, et kaitsja või süüdistatavad said J.M. suhtes tõusetunud korruptsioonikahtlusest teada ajakirjanduse vahendusel 14.10.2021, mil Põhjarannikus ilmus vastav artikkel, ei oma tähtsust: see ei seondu käesoleva kriminaalasjaga ega muuda olukorda, milline oli süüdistatavatele teada juba enne kriminaalasja jõudmist Viru Maakohtu menetlusse. II 112. Ringkonnakohus, tutvunud jälitustoimikus olevate taotluste ja lubadega, maakohtu otsuses olevate põhjendustega ja kaitsja seisukohtadega, nõustub maakohtuga, et jälitustegevus oli õiguspärane. Tegemist oli põhjendatud ja vajalike menetlustoimingutega, mis vastasid kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud nõuetele. Ka ei ole maakohus ega prokuratuur jälituslubasid andes rikkunud menetlusõigust, kuivõrd kõik kohtule esitatud määrused käsitlevad põhjalikult nii põhjendatud kuriteokahtlust kui ka ultima ratio põhimõtte täidetust. 113. Kaitsja on täiendavates seisukohtades jätkuvalt leidnud, et temal ei võimaldatud täielikult tutvuda jälitustoimingute aluseks olevate lubade ja taotlustega ega matkimise käigus kogutud teabe ja andmetega. Ringkonnakohus on kaitsja sellekohase taotluse lahendanud 31.05.2021. a määrusega. Kuivõrd kohtukoosseis on põhjalikult tutvunud kõikide prokuratuuri taotluste ja nende alusel antud maakohtu määrustega (jälituslubadega), kujundanud nende põhjal seisukoha ja koostanud ka põhjendatud määruse, sealjuures kohustades uurimisasutust ja prokuratuuri osaliselt tutvustama kinnikaetud osasid, puudub vajadus seda käesolevas kohtuotsuses üle korrata. Ringkonnakohus jääb 31.05.2021. a määruses väljendatud seisukohtade juurde (määrus jõustus Riigikohtu 12.08.2021. a menetlusse mittevõtmise määrusega). 114. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga selles, et kuriteo matkimisega on rikutud KrMS § 1261 lg-s 3 sätestatud nõuet, mille kohaselt ei või jälitustoiminguga muuhulgas ohustada isiku elu ja tervist. Olemasoleva teabe alusel ei ole isikute elu ja tervise ohustamine tuvastatav. Matkitav kuritegu oli vajalik ja põhjendatud. Arvestades seda, et kuriteo matkimise luba on jätkuvalt osaliselt kaetud piiratud riigisaladusega, ei ole ringkonnakohtul võimalik detailsemaid põhjendusi esitada. 115. Kuriteo matkimiseks antud loast nähtub (sellele viitab ka kaitsja), et matkimine oli vajalik selleks, et paigaldada kinnistusele (XXX ) seadmeid, mille abil fikseerida S. Berezovski ja A.V. i vestluste sisu ja raha üleandmine. Kuna isikuid kahtlustati põhjendatult ning muid viise altkäemaksu üleandmise tõendamiseks ei olnud, ei ole tegemist ebaproportsionaalse jälitustoiminguga. Menetlejal ei ole võimalik ette ennustada, kui palju tõendeid on võimalik jälitustegevuse käigus koguda. Asjaolu, et kaitsja sõnul kasutati vaid marginaalset osa jälitustegevusega kogutud tõenditest, ei tähenda, et jälitustegevus oleks olnud õigusvastane. Kuivõrd kuriteos kahtlustatavate enda konspiratiivse käitumise ja menetletava kuriteo iseloomu tõttu ei olnud võimalik saada kinnitust toimepandava kuriteo kohta muul viisil, kui jälitustoimingute abil, ei saa menetlejatele ette heita isikute õiguste ülemäärast rikkumist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et tegemist oli üsna pikaajalise ja intensiivse jälitustegevusega, kuid seda toimetati seaduslikul alusel ja lähtuvalt vajadusest. 116. Kokkuvõtvalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et jälitustoimingud on olnud õiguspärased, mistõttu nende alusel kogutud tõendid on igati seaduslikud, sealhulgas ka 29 varjatud sisenemisel asukoha salajase pealtkuulamise kaudu (KrMS § 1267 ) saadud tõendid. 117. Kaitsja taotleb süüteomenetlusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. 118. Ringkonnakohus märgib esmalt, et ei ole võimalik jaatada inimväärikust alandavat kohtlemist ainuüksi seetõttu, et süüdistatavate suhtes teostati jälitustoiminguid. Sellega kaasneb paratamatult isikute õiguste teatud riive ja teadasaamine salajasest pealtkuulamisest või jälgimisest põhjustab menetlustoimingutele allutatud isikutele ebameeldivaid tundeid. Selleks, et tuvastada alandavat kohtlemist, peab jälitustoimingu tegemisega kaasnema mingeid muid täiendavaid asjaolusid, mida käesolevas asjas ei ole tuvastatud. S. Berezovskit, K. Berezovskajat ega nende alaealist last M-N.B. t ei ole jälitustoimingute teostamisel alandavalt koheldud. 119. Kaitsja leiab, et 26.03.2019 XXX teostatud läbiotsimise käigus on alandatud S. Berezovski, K. Berezovskaja ja alaealise M-N.B. inimväärikust (läbiotsimine varajastel hommikutundidel, jõu kasutamine selle käigus ja läbiotsimine alaealise juuresolekul). 120. 26.03.2019 toimus XXX kinnistu territooriumil (elu- ja tööruumide) läbiotsimine. Läbiotsimisprotokolli andmetel (kd 1, tl 21-26) alustati toiminguga kell 07.31, kui koputati hoone esiuksele, mida ei avatud. Kiirreageerijad lõhkusid esiukse ning samal ajal avas S. Berezovski tagumise ukse. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt nägi ta meesterahvast mustas ja avas ukse. S. Berezovski sõnul tõugati ta majja sisse vastu klaasi (tal oli valus), pandi käed selja taha ja küllaltki tugevalt käerauad peale. Tal on selg haige. Seljas oli tal pidžaama, mille sai ära vahetada kusagil kella 12 paiku. Ta tundis ebamugavust töötajate ees. Käeraudus oli terve päeva, need võeti ära alles vangla juures. Laps kartis, ta saadeti kooli, telefon võeti ära ja rääkida temaga ei olnud võimalik. K. Berezovskaja ütluste järgi olid nad sel ajal köögis. Sergei ei üritanud põgeneda, vaid avas ise ukse, tal väänati käed selja taga, tal on selg haige. Temal pandi ka käed raudu. Tal oli seljas hommikumantel palja keha peal, tuli duši alt. Majas viibis veel 15-aastane tütar ja 96-aastane vanaema. Mingi hetk tuli tütar kööki sööma ja nägi, et nende käed on raudus ja seal on palju võõraid inimesi, mille peale ehmus. Politsei ütles tütrele, et mingu kooli, tema mobiiltelefon võeti ära. Tualetis käies jälgis teda uurija ja naisterahvas, see oli ebameeldiv ja oli häbi. K. Berezovskaja istus tükk aega köögis hommikumantlis, aga kui taheti minna läbiotsimisele kontorisse, pakuti võimalust riideid vahetada. Temalt võeti käerauad ära ja tagasi ei pandud. Relvade osas politsei üllatus ning helistas ja uuris, kas neil (Berezovskitel) on relvad. Tütar oli pärast kinnipidamist stressis, käis psühholoogi juures, nuttis kõvasti. 121. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ei läbiotsimise alustamise kellaaeg, politseinikel relvade olemasolu ega ka alaealise viibimine sellel ajal läbiotsitavas kohas alust jaatada kaitsja poolt viidatud mittevaralise kahju väljamõistmise alusena alandavat kohtlemist. 122. Läbiotsimise toimetamise aja valik on menetleja taktikaline otsustus. Arvestades seda, et XXX oli Berezovskite perekonna elukohaks ning lisaks asusid sellel aadressil mitme äriühingu kontoriruumid, ei saa ette heita varajast läbiotsimise alustamist. KrMS § 91 lg-st 7 tulenevalt peab läbiotsimise juures viibima ka isik, kelle juures läbi otsitakse. Seega on enne tööpäeva algust läbiotsimiste alustamine täiesti tavapärane ja aktsepteeritav praktika. Inimesed on selleks ajaks ärganud, kellegi öörahu ei rikuta. Nii tagas hommikune aeg ka kahtlustatavate (K. Berezovskaja, S. Berezovski) kohaloleku. Läbiotsimise eesmärk on ennekõike leida kriminaalasja lahendamiseks vajalikke dokumente, asitõendeid. Olukorras, kus läbiotsimise aeg oleks kahtlustatavale teada, kaotaks see toiming mõtte: nii oleks võimalik eelnevalt kõik 30 süüstavad tõendid kõrvaldada. 123. Hommikul enne tööle minemist võivad inimesed olla ööriietes, kuid see ei ole selliseks asjaoluks, mis välistaks toimingu alustamise peale kella 7.00. Toimingule allutatud isikutele saab anda võimaluse riideid vahetada nii nagu toimiti ka K. Berezovskajaga enne tööruumidesse sisenemist, kus läbiotsimise protokolli andmetel läbiotsimisega alustatigi. Ta ei pidanud kõrvaliste isikute juuresolekul hommikumantlis viibima. Ka käerauad võeti ära. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et toimingu alustamisel on menetlejal esmase ülevaate saamiseks ja riskide maandamiseks lühiajaline turvameetmete rakendamine põhjendatud. Kuna käeraudade kasutamine on turvameede, ei saa ainuüksi nende kasutamist pidada inimväärikuse alandamiseks. Mis puudutab relvade olemasolu politseinikel, siis kaitsja poolt viidatud KorS § 81 ei ole asjakohane, see räägib relvade kasutamisest ohu tõrjumisel. Läbiotsimise käigus relva ei kasutatud ja ainuüksi nende olemasolu ei ole õigusvastane. 124. Kui läbiotsimist alustati hommikul kell 07.31, siis M-N.B. (sel ajal 15-aastane, sünd
2. xx)lahkus kodust kell 07.50 ja läks kooli. K. Berezovskaja ütlustest nähtuvalt olid nad selleks hetkeks, kui M-N.B. kööki jõudis, juba kinni peetud. See tähendab, et alaealine ei näinud politseinike majja sisenemist ega vanemate kinnipidamisel tehtud toiminguid (käeraudade peale panekut jmt). Läbiotsimise teostamine alaealise juuresolekul ei ole iseenesest keelatud. Kahtlemata on lapsele ehmatav näha vanemate kahtlustatavatena kinnipidamist ja käeraudus olekut, kuid M-N.B. puhul jäi see lühiajaliseks (alla 20 minuti) ja tal võimaldati koheselt naasta oma tavapäraste toimingute juurde. Ta oli ka piisavalt vana, et üksi turvaliselt kooli minna. Kuna läbiotsimise edukuse tagab ootamatus, ei saa menetleja lubada, et toimingule allutatud isikud ja nende pereliikmed omavahel suhtleksid, sest selliselt leviks informatsioon läbiotsimisest kiiresti edasi, mis võib kaasa tuua asitõendite kõrvaldamise ohu. Seetõttu on ajutine sidevahendite (telefonide) äravõtmine vajalik ja põhjendatud. Arvestades eeltoodut leiab ringkonnakohus, et läbiotsimine ei riivanud alaealise õigusi ülemäära ega selle kaudu ka tema vanemate õigusi. 125. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eelnevaga süüdistatavaid ega nende last alandavalt, ebainimlikult koheldud või piinatud, samuti ei ole tuvastatav menetleja süüline rikkumine, mille alusel võiks kaaluda muid SKHS § 11 lg 2 esimeses lauses sätestatud aluseid (sh tervise kahjustamine) mittevaralise kahju hüvitamiseks. 126. Järgnevalt annab ringkonnakohus hinnangu, kas käeraudade kasutamine, sh pikaajaline kasutamine, ja asjaolu, et S. Berezovski viibis kogu läbiotsimise aja pidžaamas, on rikkunud süüdistatava õigusi ning kas on põhjendatud mõista temale välja mittevaralise kahju hüvitis. 127. Kaitsjal on õigus selles, et käeraudade kui sunnivahendi kasutamiseks peab olema seaduslik alus. KrMS § 2172 kohaselt on õigus menetlustoimingute ja kriminaalmenetlust tagavate toimingute tegemisel kohaldada vahetut sundi korrakaitseseaduses ja teistes seadustes sätestatud korras. KorS § 79 lg 1 sätestab, et politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib isiku suhtes kasutada käeraudu, kui on alust arvata, et isik võib rünnata teist isikut, osutada korrakaitseorgani ametiisikule füüsilist vastupanu või kahjustada suure väärtusega varalist hüve (p 1), põgeneda või teda võidakse ebaseaduslikult vabastada, kui temalt on seaduse alusel võetud vabadus (p 2), või ennast vigastada või enese tappa (p 3). 128. Käesoleval juhul ei ole ei kahtlustatavana kinnipidamise protokollis ega ka läbiotsimise protokollis (menetlustoimingud kattusid) märgitud, millisel ülalmärgitud alusel S. Berezovski suhtes sunnivahendit kohaldati. Jättes käeraudade kasutamise õigusliku aluse märkimata, on menetleja rikkunud KorS § 79 lg 1 nõudeid. Aluse märkimata jätmise tõttu on raskendatud ka 31 menetleja tegevusele hinnangu andmine (raske on menetleja kaalutlusi mõista). Selline rikkumine aga ei muuda käeraudade kasutamist ebaseaduslikuks, mis annaks aluse jaatada S. Berezovski õiguste rikkumist. Tähtsust omab kas menetlejal oli KorS § 79 lg-s 1 sätestatud alus käeraudade kasutamiseks. Kahtlustatavana kinnipidamine ja menetlustoimingule allutamine tuli kahtlustatavale üllatuslikult, mistõttu võis menetleja arvestada sellega, et S. Berezovski võib käituda ootamatult ja reageerida viisil, mis võib kahjustada politseiametnikke. Lisaks ei ole väheoluline seegi, et S. Berezovski peeti kinni hoones, kus ta hoidis tulirelvi. Ka ei ole vaidlust selles, et S. Berezovskil on relvaluba. Maakohtuga saab nõustuda, et tähtis ei ole see, millisel ajahetkel uurijad selle teabe said, vaid kõigi kohalviibijate turvalisuse tagamine. Eelduslikult olid menetlejal siiski võimalikud turvariskid enne menetlustoimingu algust välja selgitatud, kuid ekstreemses ja ehmatavas olukorras võivad inimesed käituda ettearvamatult ja relvade olemasolu suurendab teiste isikute ründe ohtu, mistõttu saab käeraudade kasutamist enne läbiotsimise algust pidada seaduslikuks. 129. Samas on ringkonnakohus seisukohal, et S. Berezovskil pikaajaline käeraudade kasutamine on menetleja poolt ülemäärase jõu rakendamine, millega menetleja rikkus süüliselt menetlusõigust. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et KorS § 46 lg 4 järgi on kinnipidamisel õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. KorS § 74 lg 1 kohaselt on vahetu sund mh isiku mõjutamine füüsilise jõuga, erivahendiga või relvaga. Käerauad on erivahend (KorS § 781 p 1). Nii oli menetlejal küll õigus hinnata turvariske, mis annab põhjenduse käeraudade lühiajaliseks kasutamiseks, kuid vältimatu vajaduse äralangemisel oleks tulnud S. Berezovski käeraudadest vabastada. 130. S. Berezovski peeti kahtlustatavana kinni 26.03.2019 kell 07.31, mil alustati ka läbiotsimisega, läbiotsimine lõpetati kell 13.01 ning alles pärast seda, kui ta viidi kinnipidamisasutusse, vabastati ta käeraudadest. Arvestades S. Berezovski vanust, kuritegu, milles teda kahtlustati, ja tema isikut, ei olnud põhjendatud erivahendi nii pikaajaline kasutamine. Puuduvad viited sellele, et S. Berezovski oleks osutanud vastupanu, üritanud põgeneda või oleks keegi aidanud tal põgeneda, rünnanud kedagi või oleks olnud enesevigastuse oht. Muul alusel, ka näiteks tõendite kõrvaldamise kahtlusel (mida käesolevas asjas samuti pole) ei ole võimalik käeraudu paigaldada. Tähelepanuta ei saa jätta seda, et kohapeal viibis arvukalt politseinikke (lisaks läbiotsimisel osalevatele politseiametnikele ka kiirreageerijad), mistõttu olid kahtlustatavad eelduslikult kogu aja politseinike järelevalve all. Sellele viitavad ka K. Berezovskaja ütlused selle kohta, et tualetis käis ta koos saatjaga. Kriminaalasja materjalidest ei tulene, milles seisnes S. Berezovski edasine oht (s.o pärast turvariskide hindamist), mis tingis käeraudade peal hoidmise enam kui viie tunni vältel, mistõttu tuleb eeldada, et sunni kasutamine oli ülemäärane. 131. Kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul on tegemist rikkumisega, s.o käeraudu kui vahetut sundi on kohaldatud kauem, kui see oli vältimatult vajalik, on rikutud KorS § 46 lg 4 nõudeid. SKHS § 7 lg 1 sätestab, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. Lisaks sätestab SKHS § 7 lg 2, et menetleja vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et ta ei olnud kahju tekitamises süüdi. Arvestades seda, et menetleja ei ole praegusel juhul tõendanud, et ta ei olnud kahju tekitamises süüdi ehk ei ole tõendanud, et ei rikkunud S. Berezovski õigusi ja ei ole esitanud põhjendusi selle kohta, miks kohaldati S. Berezovski suhtes nii pikaajaliselt käeraudu, leiab ringkonnakoh