4-22-3084/6

Väärteoasi nr 4-22-3084 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26.10.

1. a Tallinnas Väärteoasja number 4-22-3084 Kohtukoosseis kohtunik Kristjan Paluteder Kohtuasi Leelo Miku (Mikk) väärteokaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 10.08.
2. a otsuse peale väärteoasjas nr 2317,22,005182 Kaebuse esitaja Leelo Mikk (isikukood: 60401280853) Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp Menetluse liik kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 10.08.
3. a otsus väärteoasjas nr 2317,22,005182 täies ulatuses ning lõpetada väärteomenetlus väärteoasjas VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, otstarbekuse kaalutlusel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud, s.o alates 26.10.2022.a. Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Lääne-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik J. F. koostas 19.07.
4. a väärteoprotokolli nr 20220719213101 Leelo Mikule selle eest, et tema, 19.07.2022.a kella 15.36 ajal Tallinnas, Ehitajate tee 101 juures, liikudes Kadaka tee suunas, juhtis mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Nimetatud tegevusega rikkus Leelo Mikk liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p 1 nõuet, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 201 lg 1 järgi. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi uurija abi A. H. 10.08.2022.a otsusega määrati Leelo Mikule väärteoasjas nr 2317,22,005182 LS § 201 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o summas 400 eurot. Harju Maakohtule 04.09.2022.a esitatud kaebuses palub kaebuse esitaja kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Kaebaja nõustus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kaebaja selgitab, et vahejuhtumi aset leidmise hetkel tegi ta koos emaga õppesõitu ning sel ajal oli tal õigus juhtida mootorsõidukit sõidupraktika eesmärgil juhendaja juuresolekul LS § 109 sätestatud tingimustel. Liiklusjärelevalve käigus aga selgus, et kaebuse esitaja emale T. M. väljastatud mootorsõiduki juhendaja tunnistus ei ole enam kehtiv, mistõttu ei tohtinud ta kaebuse esitajale sõidupraktikat anda. Kaebuse esitaja sai juhendaja tunnistaja puudumisest teada alles kohapeal kontrolli käigus. Muuhulgas tuvastati, et sõidukil puuduvad kohustuslikud õppesõidu märgised. Kaebaja kinnitab, et läks õppesõitu tegema teadmises, et tema ema mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistus kehtib. Ta teadis, et selline dokument on vajalik, sest hiljuti juhendas ema kaebuse esitaja vanemat venda ja kaebuse esitaja teadis, et siis oli emal tõend olemas. Kaebaja ei teadnud ega pidanud võimalikuks süüteokoosseisule vastava teo toimepanemist, kuivõrd ta usaldas oma ema ning eeldas, et juhendaja tunnistus on kehtiv. Muuhulgas ei olnud selle kehtetusest teadlik ka kaebaja ema T. M. ise. Olles teadlik tunnistuse kehtetusest, poleks kaebaja autoga sõitma läinud. Ta ei soovinud ennast meelega panna olukorda, kus jääb lubadest ilma, enne kui ta need saab. Kaebaja on kohusetundlik ja püüdlik gümnaasiumiõpilane, kellel puuduvad eelnevad rikkumised ning rikkumine ei olnud tema jaoks teadlik ega tahtlik. Kaebaja leiab, et määratud karistuse eesmärk on politsei poolt tähelepanu juhtimisega puuduvale dokumendile juba täidetud. Nii kaebuse esitaja kui tema ema on vahejuhtumist õppust võtnud ega soovi taas sarnasesse olukorda sattuda. Kaebaja ema vormistas juhendaja tunnistuse kohe pärast koju jõudmist ja Transpordiamet väljastas emale juhendaja tunnistuse veel samal päeval, s.o 19.07.
5. Kaebaja esitaja kahetseb juhtunut puhtsüdamlikult ning möönab, et tegemist on inimliku eksimusega. Kaebuse esitaja leiab, et trahvisumma on ebaproportsionaalselt suur ning arvesse ei ole võetud kergendavaid asjaolusid. Kaebuse esitajal puudub püsiv sissetulek, teda peavad ülal tema vanemad. Kuna kaebaja ema suhtes tegi kohtuväline menetleja otsuse, millega karistati teda rahatrahviga 200 eurot, siis on kokku 600-eurone trahvikoormus pere jaoks liiga suur. Lisaks nendib kaebaja, et tema võimalik juhtimisõiguse omandamine lükkuks edasi aasta võrra, sest juhtimisõigust ei saa omandada enne kui määratud karistus on kantud. Kokkuvõtvalt palub kaebuse esitaja otsus tühistada ja lõpetada menetlus otstarbekuse kaalutlusel. 15.09.2022.a esitas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juht Harju Maakohtule kirjaliku seisukoha Leelo Miku kaebuse osas. Seisukohas nõustutakse kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leiab, et Leelo Miku süüline käitumine LS § 90 lg 1 p 1 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 201 lg 1 järgi. Menetlusaluse isiku poolt toime pandud väärtegu on õigusvastane ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Arvestades kaebuses märgitud selgitusi, et menetlusalune isik ei asunud seadust rikkuma teadlikult ja tahtlikult ning käesolevaks hetkeks on juhendaja vajaliku tunnistuse omandanud, leiab kohtuväline menetleja, et menetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel on võimalik. Kohtuväline menetleja usub, et 2 menetlusalune isik on käesolevast juhtumist vajalikud järeldused teinud ning täidab edaspidi hoolsuskohustust. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, uurinud kirjalikke tõendeid ning analüüsinud poolte kirjalikke seisukohti, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule etteheidetud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud. Kohtuasjas ei ole vaidlust selles, et Leelo Mikk juhtis 19.07.2022 kella 15.36 ajal Tallinnas, Ehitajate tee 101 juures, liikudes Kadaka tee suunas, mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Need asjaolud nähtuvad üheselt asjas uuritud kirjalikest tõenditest: menetlusaluse isiku poolt rikkumise toimepanemise kinnitamisest nii väärteoprotokollis (tl 1), kui menetlusaluse isikuna ülekuulamisel antud ütlustest (tl 4), milles ta möönab juhtimisõiguse puudumist ja asjaolu, et kinnipidamisel selgus see, et ta tegi koos emaga õppesõitu. Temal juhtimisõiguse puudumist kinnitab Transpordiameti liiklusregistri väljatrükk (tl 6) selle kohta, et Leelo Mikul puudus sel ajal juhtimisõigus. Sõiduki juhtimine Leelo Miku poolt nähtub ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (tl 5). Nende tõenditega riimuvad ka tunnistaja A. G. ütlused, mille kohaselt märkas tunnistaja eelpool nimetatud ajal ja kohas sõidukit xxxx reg nr xxxx, mis hakkas ebakindlalt politseisõiduki ette reastuma. Kontrollimisel selgus, et sõidukit juhtis Leelo Mikk, kes oli õppesõidul, kuid tal puudus andmebaasi järgi juhtimisõigus ning samuti puudus kõrval istunud T. M. mootorsõiduki juhendaja tunnistus (tl 3). Kohus leiab, et kõik nimetatud tõendid on lubatavad tõendid ja usaldusväärsed ning kinnitavad rikkumise toimepanemist. Kaebusele lisatud mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistus (tl 5), väljatrükk Transpordiameti e-teenindusest (tl 6), õpingukaardist (tl 7-8) kinnitavad seda, et Leelo Mikul on läbitud autokooli õppeprogramm, B-kategooria teooriaeksam ning ta oli lubatud õppesõidule teeliikluses 25.05.2021.a. E-kirja väljatrükk kirjavahetusest Transpordiameti ja T. M. vahel kinnitab asjaolu, et T. M. oli väljastatud alates 18.05.2020 kuni 17.05.2021.a mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistus M. M. juhendamiseks (tl 9). Mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistuse koopia kinnitab, et T. M. on väljastatud tunnistus Leelo Miku juhendamiseks alates 19.07.2022.a kuni 18.07.2023.a (tl 10). Kohus ei arvesta otsuse tegemisel kaebusele vabas vormis lisatud T. M. ütlusi. Seda põhjusel, et tegu ei ole korrektselt vormistatud ütlustega KrMS § 63 lg 1 ja § 68 tähenduses. Muuhulgas ei ole sel viisil T. M.u hoiatatud ütluse andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest, samuti õigusest keelduda ütluste andmisest lähedaste (sh oma tütre) vastu. Sellest hoolimata ei pea kohus vajalikuks T. M. ülekuulamist kohtuistungil, kuivõrd seda ei ole kaebuses taotletud, kaebuse esitaja on soovinud kirjalikku menetlust ning kohtu hinnangul on väärteo toimepanemise asjaolud selged ülejäänud lubatavaks peetavate tõendite ning ka kaebuse ja kohtuvälise menetleja seisukoha pinnalt. Kohus ei tuvastanud rikkumisi väärteoasja menetlemisel. Nii on väärteoprotokollis märgitud menetlusaluse isiku ütlused (rikkumisega nõustumine), kajastatud on konkreetse rikkumise asjaolud (lk 1) ning neist andmetest lähtuvalt on hilisemalt koostatud ka väärteootsus (lk 8). Antud juhul nähtub väärteoprotokollist, et sellesse on kantud ka tegelikkusele vastavad andmed, sh andmebaasist nähtunud juhtimisõiguse puudumine Leelo Mikul. Väärteoprotokolliga on menetlusalune isik tutvunud, ta on möönnud, et on rikkumise toime pannud. Oma õigustest väärteomenetluses oli isik teadlik (tlk 1pö), seejuures on ta neid ka kasutanud, andes ütlusi (selgitades rikkumise asjaolusid) ja esitanud kohtule kaebuse, milles samuti möönab rikkumist. 3 LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Leelo Mikk juhtis 19.07.2022.a mootorsõidukit, teadmisega, et ta käitub vastavalt LS § 109 lg-s 2 sätestatule, mis lubab isikul, kes õpib mootorsõiduki koolituskursusel või on koolituskursuse lõpetanud, juhtida mootorsõidukit sõidupraktika saamise eesmärgil teise isiku (juhendaja) juuresolekul, kui on täidetud LS § 109 lg 2 p-des 1-4 nimetatud tingimused. LS § 90 lg 1 p 1, § 109 lg 2, 31, § 2 p 19, § 96 lg 4, § 106 süstemaatilise tõlgendamise pinnalt tuleb tõdeda, et Leelo Mikule ei olnud varasemalt väljastatud juhtimisõigust ja tal oli õigus sõidukit juhtida üksnes juhendaja juuresolekul ning vastavate nõuete täidetuse korral. Seega ei ole alust rääkida praegusel juhul sellest, et tegu oleks pelgalt muu liiklusnõuete rikkumisega LS § 242 tähenduses, vaid rikkumisega, kus varem juhtimisõigust mitteomav isik ei ole järginud üht neist tingimustest, mis talle ainsana sõiduki juhtimise õiguse annab. Kohus asub seisukohale, et Leelo Miku poolt LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on väärteootsuses õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud. Kohtu hinnangul pidanuks Leelo Mikk tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema, et ta võib sõidukit juhtida üksnes sõidupraktika eesmärgil ja seda juhul, kui tema juhendajale on väljastatud kehtiv juhendaja tunnistus. Kohus peab eluliselt usutavaks, et LS § 109 lg-st 31 tuleneva nõude mittetäitmine (kehtiva juhendajatunnistuse puudumine) ei olnud Leelo Mikule sõidukit juhtima asudes teada. Kaebusest nähtub, et juhendaja tunnistuse kehtetus tuli talle üllatusena, sest eelnevalt oli ema talle kinnitanud, et vajalik dokument on tal olemas. Puudub alus arvata, et Leelo Mikul oleks olnud põhjust oma ema sõnades kahelda. Samuti nähtub kaebusele lisatud materjalidest, et T. M. oli väljastatud varasemalt juhendaja tunnistus M. M. juhendamiseks ning 19.07.2022.a väljastati T. M. uus tunnistus Leelo Miku juhendamiseks (nr xxxx, kehtib kuni 18.07.2023). See kinnitab kaebuses toodud väidet selle kohta, et ema vormistas juhendaja tunnistuse veel samal päeval. Eluliselt ebausutav on see, et mootorsõiduki juhtimisõiguse omandamiseks sõidupraktikat tegev isik juhiks sõidukit teadvalt koos emaga, kellel puudub vajalik juhendaja tunnistus tema juhendamiseks, olukorras kus see on tema emal olemas varasemalt tema venna juhendamiseks. See ei ole usutav ka põhjusel, et selle eest saadav karistus lükkaks juhtimisõiguse omandamise võimaluse edasi aasta võrra. Seega on Leelo Mikk õigusrikkumise toime pannud hooletusest KarS § 18 lg 3 mõttes, kuna ta ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. VTMS §-st 29 tulenevaid väärteomenetlust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti ei tuvastanud kohus süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Karistus LS § 201 lg 1 järgi toime pandud väärteo eest karistatakse isikut rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Siiski leiab kohus, et karistuse kohaldamine Leelo Miku suhtes ei ole praegusel juhul otstarbekas. Kohus on esitatud kaebuse ja väärteoasja materjalide pinnalt veendunud, et kaebuse esitaja ei pannud rikkumist toime tahtlikult, vaid hooletusest. Kaebuses on selgitatud, et ka juhendaja ise oli arvamusel, et tema tunnistus kehtib, mistõttu poleks Leelo Miku sellekohane küsimuse tõstatamine teo toimepanemise fakti kui sellist muutnud. Kuigi KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu, peab kohus vajalikuks siinkohal välja osundada, et Riigikohus on leidnud, et süülise väärteo toimepanemine ei too endaga kaasa vältimatut vajadust isiku karistamiseks. Seejuures leiti, et VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi (RKKKo nr 4-18-5832, p 28). 4 Kohus on seisukohal, et Leelo Miku süü on väike ning väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohus möönab, et kuigi juhtimisõiguseta liikluses osalevad juhid on ühiskonnale ja teistele liiklejatele ohuks, siis ei ole käesolev juhtum tavapärane mootorsõidukit ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta juhtinud isiku süüteoasi. Nimelt on kaebaja näol tegemist isikuga, kes on B-kategooria sõiduki juhtimisõigust omandamas. Seega on Leelo Miku poolt toime pandud tegu vähese ohtlikkuse ja tähtsusega, sest lisaks autokoolis omandatavatele teoreetilistele ja praktilistele teadmistele läbib ta sõidupraktikat koos oma emaga, kellel on nüüdseks olemas ka kehtiv juhendaja tunnistus. Kaebusele lisatud materjalidest nähtub, et enne rikkumist oli Leelo Mikk läbinud 8 sõidutundi ning 29.03.2022 on talle autokooli poolt väljastatud mootorsõiduki koolituskursuse tunnistus, mis kinnitab B-kategooria mootorsõiduki juhi õppekavakohase koolituse lõpetamist. See, kas konkreetselt juhendaja tunnistus 19.07.
6. a kehtis või mitte, ei muuda Leelo Miku poolt toime pandud väärtegu vähem ega rohkem ohtlikuks. Kohus peab oluliseks märkida ka Leelo Miku karistamise kaugemaleulatuvat tähendust. Nimelt näeb LS § 106 lg 1 p 3 ette, et auto juhtimisõigus ning esmane juhiluba väljastatakse isikule, kel puudub mh karistus LS §-s 201 sätestatud väärteo eest. Seega ka juhul, kui kohus vähendaks kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi, jääks Leelo Mikule karistusregistrisse karistatus LS § 201 lg 1 järgi toimepandud rikkumise eest. Kohus ei pea praeguses asjas vajalikuks karistada varem karistamata isikut üksnes millegi eest, mida võib pidada ka n-ö inimlikuks eksimuseks, arvestades, et seeläbi saab ta juhtimisõiguse omandada alles siis, kui karistus on täidetud ja karistusandmed kustunud. Taoline tagajärg oleks kohtu hinnangul menetlusaluse isiku süüd ja rikkumise asjaolusid arvestades ebamõistlikult koormav. Samuti nähtub asja materjalidest, et Leelo Miku puhul on tänaseks kõrvaldatud rikkumise tinginud asjaolu, s.o tema ema T. M. omab kehtivat juhendaja tunnistust alates väärteo toimepanemise päevast. Kuivõrd Leelo Mikk on varasemalt karistamata, siis on kohus veendunud, et ka toimunud väärteomenetlus ja selle käigus nõuete täpse järgimise teadvustamine, on piisavad, et mõjutada Leelo Mikku edaspidi õigusrikkumisi mitte toime panema. Kohtu hinnangul puudub sellistel asjaoludel toimepandud rikkumise menetlemiseks avalik menetlushuvi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Leelo Miku süü ei ole suur, väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning tema karistamine ei oleks otstarbekas ja menetlus tuleb lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Lõpetuseks tõdeb kohus, et samalaadseid rikkumisi puudutavad kaebused on kohtupraktikas hakanud sagenema. Kuigi konkreetsel juhul puudub avalik menetlushuvi, siis vastukaaluks saab öelda, et avalikkus üldisemalt võib olla selleks vahendiks, mis aitab kaasa taoliste süütegude ärahoidmisele. Seega võiks liiklusohutuse, -koolituse ja -järelevalvega tegelevad asutused omalt poolt teavitada avalikkust asjakohaste nõuete sisust, nende täitmise vajadusest ja võimaliku rikkumise tagajärgedest. Kohus juhindub VTMS § 109-111, § 132 p 3, § 133-135, § 155-
7. (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Paluteder kohtunik 5