Obsah (5)

§ 476§ 477§ 172§ 173§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Alo Noormets Määruse tegemise aeg ja koht 15.11.2022, Võru kohtumaja Põlva maja Tsiviilasja number 2-22-12638 Tsiviilasi T. M. avaldus täitemenetluse nr xxx/x

) § 475 lg 1 p 153 ja TMS § 2231 lg 1 alusel hagita asi.

§ 476

lg 1 ja § 477 lg 1 järgi algatab kohus hagita menetluse huvitatud isiku avalduse alusel ja hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 477

lg 2 alusel võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus leiab, et käesolevat tsiviilasja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses.

1. Kohus on asjas kogutud materjalide põhjal tuvastanud, et menetlusosaliste vahel puudub vaidlus alljärgnevate asjaolude üle: - Pärnu Maakohtu 14.01.2011 määrus tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx pöörati avaldaja suhtes esmakordselt täitmisele sissenõudja 19.01.2011 täitmisavalduse alusel 19.01.2011 täiteasjas nr xxx/xxxx/xxx; - täiteasja nr xxx/xxxx/xxx menetlus lõpetati sissenõudja 19.02.2021 avalduse alusel; - sissenõudja 22.02.2021 täitmisavalduse ja Pärnu Maakohtu 14.01.2011 määruse tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx alusel alustas kohtutäitur avaldaja suhtes 24.02.2021 uue täitemenetluse täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx; - avaldaja esitas kohtutäiturile avalduse täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxxx lõpetamiseks TMS § 481 lg 1 p 1 alusel nõude täitmise aegumise tõttu, mille kohtutäitur edastas sissenõudjale seisukoha saamiseks, kuid kuna sissenõudja vaidles täitemenetluse lõpetamisele vastu, siis ei lõpetanud kohtutäitur 18.08.2022 teatega täitemenetlust; - avaldaja esitas 26.08.2022 avalduse täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxxx lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu kohtusse.
2. Ülaltoodust tulenevalt on täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxxx Pärnu Maakohtu 14.01.2011 kohtulahend tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx. Vastavalt TMS § 2231 lõikele 1 võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud TsÜS §-s 157 sätestatud tähtaeg. Seega tuleb TMS § 2231 lg 1 kohaldamiseks arvestada kuupäeva, millal täitedokument anti esimest korda täitmisele.
3. TsÜS § 157 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg kümme aastat. TsÜS § 157 lg 2 kohaselt algab TsÜS § 157 lõikes 1 nimetatud nõude täitmise aegumistähtaeg kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Kehtiv TsÜS § 159 lg 1 (alates 01.04.2021 jõustunud redaktsioon) sätestab, et jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega.
4. Kohus selgitab, et TsÜS § 159 lg 1 muudatus tehti TsÜS-is täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadusega, mille eelnõu seletuskirja kohaselt võimaldas sätte varasem, s.o enne 01.04.2021 kehtinud sõnastus („Aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega.“) luua praktikas sellise olukorra, kus täitemenetlus lõpetatakse TMS § 48 lg 1 p 1 kohaselt sissenõudja avalduse alusel ning algatatakse uuesti sama täitedokumendi korduvalt täitmisele esitamisel. Seletuskirjas on selgitatud, et selline tõlgendus ei ole seaduse eesmärgiga kooskõlas ega vasta ka kehtivale kohtupraktikale.
5. Kohus viitas oma 31.10.2022 kohtunõudes, et sissenõudja on 08.09.2022 seisukohtades tuginenud TsÜS § 159 lg 1 redaktsioonile, mis kehtis kuni 31.03.2021, ning palus puudutatud isikul selgitada, miks on puudutatud isik tuginenud oma vastuväidetes kehtetule TsÜS § 159 lg 1 redaktsioonile, mis kehtis kuni 31.03.
6. Sissenõudja ei selgitanud 14.11.2022 menetlusdokumendis oma vastavat seisukohta, mistõttu ei saa kohus antud juhul lahendi tegemisel arvestada sissenõudja võimaliku õigusliku käsitlusega TsÜS § 159 lg 1 erinevate redaktsioonide kohaldamise kohta.
7. Asja materjalidest nähtuvalt esitati täitedokument kohtutäiturile täitmiseks esimest korda 19.01.
8. Seega katkes täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine ja algas vastavalt TsÜS § 159 lõikele 1 uuesti 19.01.
9. Järelikult oleks sissenõudja nõude täitmine selle aegumise tähtaja katkemiste või peatumisteta aegunud TsÜS § 157 lg 1 alusel 10 aasta möödumisel ehk 19.01.
11. Kehtiv õigus ei piira sissenõudja võimalust esitada TMS § 48 lg 1 p 1 kohaselt avaldust käimasoleva täitemenetluse lõpetamiseks ning pöörduda seejärel TMS § 49 lg 2 alusel uuesti kohtutäituri poole täitedokumendist tuleneva nõude täitmiseks, kuid sel juhul ei loeta aegumist katkenuks, vaid aegumist arvestatakse endiselt täitedokumendist tuleneva nõude sissenõutavaks muutumise ajast. Seega asjaolu, et sissenõudja 19.02.2021 avalduse alusel lõpetas kohtutäitur täiteasja nr xxx/xxxx/xxx menetluse ning algatas sissenõudja 22.02.2021 täitmisavalduse ja eelviidatud täitedokumendi alusel 24.02.2021 avaldaja suhtes uue täitemenetluse täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx, ei oma mõju nõude aegumisele, sh aegumise katkemisele ega uuesti algamisele TsÜS § 159 lg 1 tähenduses.
12. Ülaltoodud asjaolusid ja põhjendusi arvesse võttes on kohus seisukohal, et vaidlusaluse nõude täitmine aegus 19.01.2021 ja täitedokumendist tuleneva nõude sissenõudmiseks läbiviidav täitemenetlus täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxxx TMS § 2231 lg 1 alusel täitedokumendist tuleneva nõude täitmise osas lõpetada.
13. Kohus selgitab avaldajale, et avalduse rahuldamine ei vabasta võlgnikku TMS § 2231 lg 6 järgi täitekulude kandmisest. Täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu on kohtutäituril kohtutäituri seaduse § 412 järgi õigus nõuda võlgnikult menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Täitemenetluse alustamise tasu kohtutäitur nõuda ei või. Kohtutäitur nõuab tasu sisse tavaliselt sama täiteasja raames, milles toimus täitemenetlus. MENETLUSKULUD 18.

§ 172

lg 1 näeb ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Vastavalt lõikele 4 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

1. Arvestades, et kohus rahuldab avaldaja avalduse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses sissenõudja kanda.
2. Avaldaja on ise täitnud ja allkirjastanud maakohtule esitatud avalduse ja 04.10.2022 menetlusdokumendi. Avaldaja oli avalduse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud (riigilõivuseadus (§ 22 lg 1 p 111). Kuna käesolevas asjas ei ole vaja hinnata menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust lepingulise esindaja kulu

§ 175

lg 1 alusel, määrab kohus asjas kindlaks avaldaja menetluskulude rahalise suuruse. Toimiku materjalidest nähtuvalt puuduvad avaldajal kindlaksmääratavad menetluskulud. Kuna avaldajal ei ole menetluskulusid tekkinud, siis hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Alo Noormets kohtunik