2-22-1199/46

Tsiviilasi nr 2-22-1199 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a Tartu Tsiviilasja number 2-22-1199 Tsiviilasi S. N. hagi M. R. i vastu elatise suurendamiseks Tsiviilasja hind 725,76 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja S. N. (isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja M. N. (isikukood XXX) Kostja M. R. (isikukood XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 07.10.2022 RESOLUTSIOON
3. Jätta S. N. hagi rahuldamata.
4. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
5. S. N. esitas 25.01.2022 M. R. i vastu hagi elatise suurendamiseks. Hageja soovib lõpliku nõudena saada kostjalt elatist 225,64 eurot kuus alates 25.01.
6. Hagiavalduse kohaselt ei ole 150 eurot kuus piisav, et oleks tagatud lapse arenguks normaalne elu. Lapse ema kannab üksi kõik lapsega seotud kulutused. Laps viibib isa juures nädalavahetustel. Menetluse kestel täpsustas hageja, et laps viibib isa juures 4 päeva kuus, kui ta tahab isa juurde minna. Eelnevalt maksis kostja lapsele 295 eurot kuus, aga alates selle aasta jaanuarist 150 eurot kuus. Hageja emal on järgmised igakuised kulutused lapsele: toit 250 eurot (sealhulgas koolitoit ja taskuraha), tervisele 30 eurot (vitamiinid), hügieenitarbed 50 eurot, transport 6 eurot (bussipilet), riided ja jalanõud 50 eurot, kultuurilised üritused 30 eurot, koolitarbed 30 eurot. Hageja esindaja selgitas 26.05.2022 kohtuistungil, et laps on isa juures kaks nädalavahetust kuus. Lapse ema ostab bussikaarti, maksab koolitoidu ja hügieenitarvete eest. Ema ostis lapsele joped ja saapad. Lastetoetus laekub lapse emale. M. N. saab invaliidsuspensioni XXX eurot kuus ja 100 eurot sellest kulub lapsele. Kui elatis oleks suurem, saaks lapse ema ise majandada ja osta, mida vaja. Lisaks selgitas hageja esindaja 05.10.2022 kohtuistungil, et laps on kaks nädalavahetust kuus isa juures pluss sõbranna juurest läheb isa juurde. Rohkem kui korra kuus on ema juures. Ühel nädalavahetusel on kodus, kolm nädalavahetust on praegu isa juures või sõbranna juures. Lisaks on isa juures koolivaheaegadel. Distantsõppe ajal oli laps isa juures, sest isa tahtis saada koolitoidu pakki endale. Hageja oli nõus, et telefonikulud maksab kostja, sellel aastal ostis kostja lapsele ka koolivihikud ning suvel dressid. Esimesed kaks jalgratast ostis ema, kolmanda isa. Ühe rula ostis ema, järgmise isa. Talvejope on ema ostnud. Hageja kinnitas, et kostja teeb kõik need kulud, mida kostja on nimetanud. KOSTJA VASTUVÄITED
7. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt on ta kuni seaduse muutumiseni maksnud lapsele igakuiselt pool miinimumpalka. Laps viibib praktiliselt kõik nädalavahetused (reede õhtust pühapäeva õhtuni) kostja juures. Koolivaheaegadel ja suvevaheajal viibib laps kostja juures ka nädala sees. Lisaks elas hageja kostja juures kahel aastal distantsõppe ajal ja kostja maksis elatist täie summa suuruses edasi. Kostja on ostnud lapsele kõik telefonid alates esimesest klassist ja ta on maksnud kogu aeg lapse mobiiliarveid. Kostja kannab lapse kulutused koolis klassi ekskursioonidele, teatrile, kinole, trennile, huviringile või muudele klassiga tehtavatele väljasõitudele. Ta on ostnud lapsele riideid, hügieenitarbeid ja muid vajalikke asju. Samuti on andnud taskuraha ja raha sünnipäevadele minekuks. Kostja tasus lapse spordikooli eest, kui laps seal soovis käia. Lapse ema ei lähe tööle ning ei mõista, et elatis on mõeldud lapse jaoks, mitte tema enda kulude katmiseks. Kostja on nõus elatise summaga 100 eurot kuus. Kostja selgitas 26.05.2022 kohtuistungil, et laps on tema juures reede õhtust pühapäeva õhtuni, vähemalt 10 päeva kuus. Kostja kannab kulud telefonile ja distantsõppeks vajalikule sülearvutile. Lapsel on isa juures olemas hügieenivahendid ja riided, kostja on ostnud ratta. Kostja saab töötasuks XXX eurot kätte ja on nõus maksma elatist esmase kohtulahendi järgi 145 eurot kuus. Kostja jäi 05.10.2022 kohtuistungil selle juurde, et põhimõtteliselt kõik nädalavahetused on laps temaga. Lisaks on laps temaga koolivaheaegadel. Stellal on plaanis minna trenni ja sel juhul maksab isa trennitasu. Alates suve algusest ostab isa lapsele bussikaarti, sest laps sõitis jänest. Lisaks on isa ostnud lapsele koolivahendeid. KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
8. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
9. Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks, et M. R. on S. N. isa (dtl 4). Kohtute infosüsteemist nähtub, et Tartu Maakohtu 12.11.2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-1230744 on M. R. ilt S. N. kasuks välja mõistetud elatis 145 eurot kuus.
10. Tulenevalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) §-st 96; 97 on vanemad kohustatud andma oma alaealisele lapsele ülalpidamist. Elatise suurus arvutatakse PKS § 101 alusel, arvestades ülalpidamise vähendamise ja suurendamise eelduseid. Käesoleval ajal on PKS § 101 alusel välja mõistetava elatise summaks 225,64 eurot. Kuna Tartu Maakohtu otsusega on elatis välja mõistetud PKS §-st 101 tulenevast summast väiksemas summas, on hagejal TsMS § 459 lg 1 p 1 alusel õigus nõuda elatise suurendamist. Miinimumelatise muutumine on piisav asjaolu, et hageja saaks nõuda maksete suuruse muutmist.
11. Samas tuleb kohtul elatise suuruse muutmisel arvestada ka PKS § 101 lg-ga 6 ning teiste elatise suurust reguleerivate sätetega. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Hageja esindaja ei osanud selgitada, kui palju hageja tegelikult isa juures viibib. Ta on esitanud menetluses väiteid, et laps on isa juures ühe nädalavahetuse kuus, kaks nädalavahetust kuus ja kolm nädalavahetust kuus. Hageja ema avaldas, et soovib, et laps oleks temaga rohkem kui ühe nädalavahetuse kuus. Kostja väitel on laps tema juures kõik nädalavahetused alates reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni. Pooled jõudsid kohtuistungil üksmeelele, et laps on isa juures keskmiselt kolm nädalavahetust kuus. Lisaks on laps isa juures koolivaheaegadel. Seega loeb kohus poolte ütlustega tõendatuks, et laps on isa juures keskmiselt 7 päeva kuus (6 nädalavahetuse päeva + 1 vaheajapäev). Seejuures tuleb arvestada isa juures olemiseks ka see aeg, kui laps läheb isa juures päevaks ajaks sõbranna juurde. Sellel ajal vastutab lapse eest isa ning peab tagama lapsele kõik eluks vajaliku. Järelikult oleks PKS § 101 kohaseks elatise suuruseks 120,33 eurot. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsevanemate vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja maksab lapse telefonide ja telefoniarvete eest, on ostnud spordivahendeid (rula ja jalgratta), maksab kooli väljasõitude ja lapse meelelahutusega (sünnipäevad ja taskuraha) seotud kulutusi. Alates suve algusest on kostja maksnud lapse bussikaarti eest. Vajadusel on kostja ostnud lapsele riideid ning selle aasta sügisel koolitarbeid. Kui laps on käinud trennis, on isa tasunud trenni eest. Hageja esindaja kinnitas, et kostja on nimetatud kulutused teinud. M. N. selgitused tema kulutuste kohta on vastuolulised. M. N. kinnitas hagiavalduses, et kannab kõik lapsega seotud kulud üksi. Hageja esindaja kirjaliku seisukoha järgi on kulud lapsele järgmised: toiduraha 250 eurot, tervisele 30 eurot, hügieenitarbed 50 eurot, transport 6 eurot (bussipilet), riided ja jalanõud 50 eurot, kultuurilised üritused 30 eurot, koolitarbed 30 eurot. Kokku on ema kulud 446 eurot kuus. Samas on hageja esindaja kohtuistungil selgitanud, et ta saab invaliidsuspensioni 400 eurot kuus ja 100 eurot sellest kulub lapsele. Kohus peab poolte ütlustele tuginedes usutavaks, et kostja kannab lapsega seotud kulutusi otse. Ei ole võimalik, et M. N. kulutused lapsele on suuremad kui tema sissetulek. Seega ei ole alust juba välja mõistetud elatist suurendada. Arvestades neid kulusid, mida kostja teeb otse lapsele ei leia kohus, et elatis 145 eurot kuus oleks liialt väike.
12. Elatise suurendamiseks ei anna alust ka hageja seisukoht, et elatise suurendamisel saaks lapse ema ise otsustada raha kasutuse üle. Seadus ei eelda, et koos elaval vanemal peaks olema suurem õigus otsustada lapsele tehtavate kulutuste üle. Hageja ei ole näidanud, et see oleks majanduslikult mõistlikum. Kohtul puudub alus arvata, et lapse ema saab raha kasutamisega paremini hakkama kui lapse isa. Oluline on see, et lapse vajadused oleksid rahuldatud. Hageja viited sellele, et tema tasus üksi lasteaiamaksu ning viis last üksi lasteaeda, ei ole praeguseks enam asjakohased.
13. Menetluskulud Tulenevalt TsMS §-st 164 lg 1 tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik