Obsah (5)

§ 407§ 162§ 173§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Reena Nieländer Otsuse tegemise aeg ja koht 11.10.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-8218 Tsiviil

) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Nõude aluseks on esialgse võlausaldaja T OÜ (registrikood xxxx; esindaja T. T.) ja kostja vahel 05.10.2020 sõlmitud eluruumi üürileping aadressil xxxx, asuva eluruumi kasutamiseks kuni 05.10.

1. Hagiavalduse kohaselt on kostja üürilepingut rikkunud, jättes osaliselt tasumata üüri ja kõrvaltasud. Lisaks tekkis üürileandjale kahju seoses üüritud eluruumis asuva voodiraami asendamise vajadusega ning kohtueelsete õigusabikuludega. T OÜ loovutas lepingust tulenevad nõuded 18.05.2022 ja 19.05.2022 hagejale. Kohus proovis kostjale hagimaterjalid ja menetlusse võtmise kohtumääruse, milles kostjalt nõuti kirjalikku vastust, toimetada kätte e-posti aadressil xxxx, e-posti aadress polnud kehtiv. Kohus püüdis dokumendid kätte toimetada ka aadressil xxxx, ning xxxx, kuid dokumendid tagastati hoiutähtaja möödumisel. Seetõttu toimetati hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus ning hageja menetluskulude nimekiri kostjale kätte avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded 31.08.
2. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (20.09.2022) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

§ 407

kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

§ 162

sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja taotleb lepingulise esindaja kulu 483 euro (ilma käibemaksuta) väljamõistmist. Hageja esindaja tunnitasu on 115 eurot (ilma käibemaksuta). Taotluse kohaselt on lepinguline esindaja teinud järgmisi toiminguid: 1) hagiavalduse koostamine ja esitamine (4 h); 2) menetluskulude nimekirja koostamine (0,2 h). Lisaks taotleb hageja kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõiv 595 eurot. Maakohus leiab, et taotletav lepingulise esindaja kulu on näidatud mahus põhjendatud. Lepingulise esindaja toimingud on olnud vajalikud ning nende tegemiseks kulunud aeg mõistlik. Esindaja tunnihind vastab turu keskmisele. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja lepingulise esindaja kulu 483 eurot. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 595 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 1078 eurot. Hageja on taotlenud

§ 177

lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik