Obsah (7)

§ 88§ 79§ 62§ 112§ 110§ 249§ 175

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-2288 Määruse kuupäev 14. november 2022 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi X esialgse õiguskaitse taotlus perekonnaseisu toimingute teostamiseks ning lühi-

) § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-dega 1-3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks (p 1), menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku elu, tervise või vabaduse kaitseks (p 2), menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem (p 3).

1. Kohtu hinnangul tuleb haldusasja menetlus kuulutada osaliselt kinniseks, kuna Viru Vangla poolt
2. oktoobril 2022 kohtule edastatud lastekaitsenõuniku
3. oktoobri
4. a e-kirja puhul on tegemist avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 12 mõistes asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega ning see sisaldab ka andmeid (sh eraelulisi andmeid) muude isikute kohta, mida on vaja kaitsta, kusjuures huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Tegemist on kirjaga, millest nähtuvad Y ja Z isikuandmed, lisaks võib antud kirjas esitatud teave seada ohtu Y ja Z turvalisuse. Seega on asja osaline kinniseks kuulutamine vajalik asutusesesiseseks tunnistatud teabe kui ka muu isiku elu, tervise ning ka eralelu kaitseks. 15.

§ 88

lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest 3 ärakirju. Vastavalt

§ 88

lg-le 2 võib

§ 88

lg-s 1 nimetatud õigust piirata

§ 79lg-s 1 loetletud alustel.

Menetlusosalisele ei anta luba tutvuda toimikuga üksnes juhul, kui huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest või selle juurde kuuluvatest menetlusdokumentidest ärakirju. 16. Tuginedes

§ 79

lg-le 1 võib kinniseks kuulutatud menetluses menetlusosalise menetlustoimingult, sealhulgas kohtuistungilt või selle osalt eemaldada: 1) riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks; 2) menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku elu, tervise või vabaduse kaitseks; 3) menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks; 4) lapsendamissaladuse hoidmiseks; 5) äri-, autorisaladuse või muu sellesarnase saladuse hoidmiseks. 17. Kohus leiab, et põhjendatud on piirata

§ 88lg-s 1 sätestatud taotleja õigust tutvuda Viru Vangla poolt 31.

oktoobril 2022 esitatud lastekaitsenõuniku

1. oktoobri
2. a e-kirjaga ja saada sellest ärakirju samadel põhjustel, miks on põhjendatud menetluse kinniseks kuulutamine käesoleva määruse p 13 kohaselt. Kohtu hinnangul on antud juhul huvi e-kirja taotleja eest salajas hoida ilmselgelt kaalukam taotleja õigusest sellega tutvuda.
3. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et tagamaks

§ 79

lg-s 1 sätestatud juhtudel saladuse hoidmine väljaspool kohtuistungeid jms, ei ole tarvis menetlusosalist üheltki toimingult eemaldada, vaid kohtul on võimalik jätta

§ 88

lg 2 alusel luba toimikuga tutvumiseks ja ärakirjade saamiseks andmata (Riigikohtu halduskolleegiumi

1. mai
2. a määrus asjas nr 3-3-1-36-14, p 8). Kuna esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel ei korraldata kohtuistungit, ei ole asjakohane taotlejat menetlustoimingutelt eemaldada. Saladuse hoidmine on võimalik tagada

§ 88

lg 2 alusel

§ 88lg-s 1 sätestatud toimikuga tutvumise õiguse piiramise kaudu.

1. Eelnevast tulenevalt kuulutab kohus haldusasja menetluse osaliselt kinniseks ning piirab taotleja õigust tutvuda toimikus sisalduva lastekaitsenõuniku e-kirjaga ja saada sellest ärakirju. II
2. Vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le 6 tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Kohtule arusaadavalt on esialgse õiguskaitse taotluse esitanud üksnes X. Sellest tulenevalt lahendab kohus X taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning jätab Y menetlusabi taotluse tähelepanuta.
3. Kohus võtab X taotluse lahendamiseks haldusasja materjalide juurde

§ 62lg 2 alusel väljavõtte tema vabakasutuskontost ajavahemiku 23.

juuni –

1. oktoober
2. a kohta.
3. Kuna X vanglasisese isikukonto väljavõttest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta (s.o
4. juuni –
5. oktoober 2022) nähtub, et lähtudes

§ 112lg 1 p-st 1 ja Riigikohtu üldkogu 12.

aprilli 2016. a kohtuotsusest nr 3-3-1-35-15 ei suuda taotleja oma majandusliku seisundi tõttu 20 euro suurust menetluskulu tasuda, on menetlusabi andmise majanduslikud eeldused täidetud. Kuigi esialgse õiguskaitse taotluse eduväljavaated on kasinad, peab kohus menetlusökonoomiast lähtuvalt mõistlikuks vabastada X

§ 110

lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. 23.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui 4 vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

§ 249

lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal. Vastavalt

§ 249

lg-le 3 jätab kohus esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel taotluse läbi vaatamata.

1. Kohus mõistab, et X on praeguses asjas esitanud esialgse õiguskaitse taotluse, milles taotleb: 1) Viru Vangla kohustamist võimaldada taotlejal, Y ja Z perekonnaseisutoimingute tegemine
2. novembril 2022 kell 14.30; 2) Viru Vangla kohustamist lubama Z siseneda koos Y
3. novembril 2022 vanglasse või keelata Viru Vanglal nende
4. novembril 2022 vanglasse sisenemise ja perekonnaseisutoimingutel osalemise keelamine; 3) kohustada Viru Vanglat mitte takistama X ja Y abielu registreerimist
5. detsembril 2022; 4) kohustada Viru Vanglat lõpetama Z puudutavad piirangud, mis ei luba tal osaleda lühija pikaajaliste kokkusaamistel, sh taotleja ja Y abiellumisel vanglas.
6. Kohus jätab kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla kohustamiseks võimaldama taotlejal, Y ja Z perekonnaseisutoimingute tegemise
7. novembril 2022 kell 14.30, lubama Z siseneda koos Y
8. novembril 2022 vanglasse või keelata Viru Vanglal nende
9. novembril 2022 vanglasse sisenemise ja perekonnaseisutoimingutel osalemise keelamine ning mitte takistama X ja Y abielu registreerimist
10. detsembril 2022 läbi vaatamata, kuivõrd taotlejal on ära langenud esialgse õiguskaitse vajadus. Kohtuasja materjalidest ilmneb, et X võimaldati perekonnaseisutoimingute tegemine
11. novembril 2022 ning tal võimaldatakse abielu registreerimine
12. detsembril
14. Eelnevast tulenevalt lahendab kohus X esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla kohustamiseks lõpetama Z puudutavad piirangud, mis ei luba tal osaleda lühi- ja pikaajaliste kokkusaamistel, sh taotleja ja Y abiellumisel vanglas. Viru Vangla
15. novembri
16. a vastusest nähtuvalt on X esitanud taotlused, milles taotleja soovib Z lühiajaliselt kokku saada
17. novembril,
18. ja
19. detsembril 2022 ning pikaajaliselt kokku saada
20. detsembril
22. Esialgse õiguskaitse taotluse ning vangla
23. novembri
24. a vastuse kohaselt on X esitanud
25. novembril 2022 Viru Vanglale vaide, mis on vanglas registreeritud
26. novembril 2022 nr-ga 6-12/486-1 ning mille kohta ei ole vangla vaideotsust koostanud. Nimetatud vaides taotles X, et Z lubataks lühi- ja pikaajalistele kokkusaamistele ning perekondlike sündmuste juurde koos Z emaga või teha ettekirjutus loa andmiseks ja lapsega kohtumiste piiramise lõpetamiseks ja asja uueks otsustamiseks. Seega on esialgse õiguskaitse taotlus määruse eelmises punktis välja toodud esialgse õiguskaitse abinõu osas lubatav ning ei esine menetluslikke takistusi esialgse õiguskaitse taotluse sisuliseks lahendamiseks.
27. Kohus leiab, et taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus (

§ 249

lg 1), kuivõrd esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel võib tema eesmärgi saavutamine (võimaldada juba esitatud taotluste alusel lühi- ja pikaajalised kokkusaamised Z) kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega ei ole taotlejale tekkivat riivet pärast kohtuvaidluse lõppu võimalik kõrvaldada (ärajäetud kohtumist ei saaks asendada). 29. Kohtul tuleb esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel hinnata kaebuse perspektiivi ning avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi (

§ 249lg 3). 5 30. Kohus leiab, et pärast vaidemenetlust kohtule esitatava kaebuse eduväljavaated ei ole head. Vang

S § 24 lg 1 kohaselt on kinnipeetavale lubatud vähemalt üks kord kuus järelevalve all kokku saada oma perekonnaliikmete ja teiste isikutega, kelle maine osas ei ole vanglateenistusel põhjendatud kahtlusi. VangS § 24 lg 11 näeb ette, et lühiajalise kokkusaamise loa andmisest keeldutakse, kui: 1) kokkusaamine ei ole kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega; 2) kokkusaamine võib ohustada vangla julgeolekut või korda; 3) kokkusaaja maines on alust kahelda või 4) kokkusaamine võib ohustada kokkusaaja või kinnipeetava tervist ja heaolu. Vastavalt VangS § 25 lg 1 esimesele lausele võimaldatakse kinnipeetavale pikaajalisi kokkusaamisi abikaasa, isa, ema, vanaisa, vanaema, lapse, lapselapse, lapsendaja, lapsendatu, võõras- või kasuvanema, võõras- või kasulapse, venna või õega. VangS § 25 lg 11 kohaselt keeldutakse pikaajalise kokkusaamise loa andmisest, kui: 1) kokkusaamine ei ole kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega; 2) kokkusaamine võib ohustada vangla julgeolekut või korda; 3) kokkusaaja maines on alust kahelda või 4) kokkusaamine võib ohustada kokkusaaja või kinnipeetava tervist ja heaolu.

1. Kohus märgib, et seni kuni rahvastikuregistris puudub märge või taotlejal puudub tõend selle kohta, et Z on taotleja laps või seni kuni Y ja taotleja vahel ei ole abielu sõlmitud, ei ole Z puhul tegemist taotleja lapse või võõras- või kasulapsega, kellega taotlejal oleks VangS § 25 lg-st 1 tulenevalt õigus pikaajalisele kokkusaamisele. Ühtlasi on vangla selgitanud kohtule, et taotluse lahendamine on tavapärasest komplitseeritum. X on eluaegset vangistust kandev kinnipeetav, tema käitumine on impulsiivne ja ettearvamatu, võib olla teiste inimeste suhtes ohtlik ja agressiivne. Lisaks on X karistatud Y ja Z suhtes toimepandud karistusseadustiku § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteos. Viru Vangla peab olema loa andmisel veendunud, et vanglas ei satu külastajate elu ja tervis ohtu.
2. Kohus leiab, et olukorras, kus Viru Vangla ja taotleja viidatud kriminaalasjas tehtud kohtuotsuses on taotleja süüdi mõistetud teo eest, mille tagajärjel tundis Y reaalset ohtu mh Z elule ja tervisele, ning võttes arvesse vangla poolt välja toodud taotleja iseloomuomadusi, võib olla tegemist olukorraga, kus kokkusaamine võib ohustada kokkusaaja tervist või heaolu. Vaatamata sellele, et Z ei olnud viidatud kriminaalasjas kannatanuks, ei muuda see fakti, et vastav olukord on aset leidnud. Seega on piisavalt alust arvata, et vangla otsus Z kokkusaamiste keelamiste osas on põhjendatud. Olukorras, kus vangla hinnangul võib kokkusaamine ohustada kokkusaaja tervist või heaolu, on vangla pädev langetama prognoosotsust, mitte ära ootama ohuolukorra realiseerumist, ning vanglal on selleks ulatuslik kaalutlusõigus. Seejuures on kohtupraktika tunnustanud vangla pädevust ja asjatundlikkust vanglatingimustes ohtude hindamisel, ennetamisel ja vastavate abinõude valikul (Riigikohtu
3. oktoobri
4. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-28-12, p 14). Praegusel juhul kaalub Z tervis ja heaolu ning laiemalt ka julgeolek vanglas kui avalik huvi üles kaebaja huvi saada kokku Z. Arvestades Z vanust, on suhtlus temaga võimalik ka kirja või telefoni teel, seega pole seda õigust tõsiselt riivatud. Lisaks ei nähtu kohtule, et taotleja ja Y abielu ei oleks võimalik sõlmida seepärast, et kohal ei saa olla Z. Kohtule on usutav, et kui taotleja ja Y oli ilma Z kohalolekuta võimalik esitada abielu registreerimise avaldused, on neil samamoodi võimalik abielu registreerimine
5. detsembril
6. Pole ka välistatud, et kokkusaamisi välistavate asjaolude äralangemisel lubatakse taas kohtumisi. Hetkel pole halduskohtule teada, millise sisu ja põhjendustega otsuse teeb vangla kaebaja taotluste ja
7. novembri
8. a vaide osas. Kui vaie lahendatakse kaebaja jaoks negatiivselt, on tal õigus pöörduda kohtusse ja taotleda põhiasja raames esialgse õiguskaitse kohaldamist. Eelduslikult on selleks ajaks vaidluse üksikasjad selgemad ja täpsemad kui praegu.
9. Eeltoodust tulenevalt puudub alus kohustada Viru Vanglat lõpetama Z puudutavad piirangud, mis ei luba tal osaleda lühi- ja pikaajaliste kokkusaamistel, sh taotleja ja Y abiellumisel vanglas, ning taotleja esialgse õiguskaitse taotlus jääb selles osas rahuldamata. 6
10. Kohus asendab avaldatavas määruses selles märgitud isikute nimed tähemärgiga (

§ 175lg 3, § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 7