← Eesti

3-22-1292/11

Obsah (6)§ 207§ 120§ 121§ 119§ 43§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 23. november 2022, Tartu Kohtuasja number 3-22-1292 Kohtuasi X kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvita

) § 121 lg 4). ASJAOLUD

  1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X esitas
  2. juunil 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vanglalt mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise väljamõistmiseks. X kaebusest nähtus, et ta ei ole rahul sellega, et teda kui haigussümptomiteta COVID-19 positiivset isikut hoiti isolatsioonis, millega kaasnes vabas õhus jalutuskäikude piirang. Seejuures ei rakendanud vangla vähimatki leevendust ning alandas teda rängalt. X soovis, et kohus tühistaks Tartu Vangla
  3. mai
  4. a otsuse nr 1-13/89-2 (s.o kahjunõude rahuldamata jätmine) ja kohustaks vanglat tasuma talle kannatuste ja piinamise eest 32 407 eurot. Kaebuses olid esitatud ka menetlusabi taotlused riigi õigusabi määramiseks ja kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
  5. Kohus rahuldas
  6. juuni
  7. a määrusega kaebaja menetlusabi taotluse osaliselt ning vabastas ta kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest 650 eurot ületavas osas. Ülejäänud ulatuses jättis kohus menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2). Kohus jättis kaebuse käiguta ning andis kaebajale kaebuse puuduste (riigilõivu 3-22-1292 650 eurot tasumiseks või riigilõivu tasumiseks vastavalt määruse põhjenduste punktile 4.6 ja asja läbivaatamise vormi täpsustamiseks) aega 10 päeva arvates kohtumääruse resolutsiooni punkti 2 jõustumisest (resolutsiooni p 3). Kaebaja riigi õigusabi taotluse jättis kohus rahuldamata (resolutsiooni p 4). Kohus märkis
  8. juuni
  9. a määruse punktis 4.6, et kui kaebaja peab käesoleva määrusega nõutava riigilõivu tasumist liialt koormavaks, on tal võimalus oma nõude suurust muuta, tasudes riigilõivu vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le 2 ning teavitades kohut hüvitise suurusest.
  10. X esitas halduskohtu
  11. juuni
  12. a määruse peale määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule, kes leidis, et kaebaja vaidlustab määrust osas, millega jäeti rahuldamata tema taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Tartu Ringkonnakohus tagastas
  13. novembri
  14. a määrusega X määruskaebuse Tartu Halduskohtu
  15. juuni
  16. a määruse peale

§ 207

lg 2 ja lg 3 p 1 alusel osas, mis puudutab kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamata jätmist kaebuse esitamisel. KOHTU SEISUKOHT 4.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et X kaebus tuleb tagastada ning seda alljärgneval põhjusel. 5.

§ 121

lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta

§-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Halduskohus rahuldas kaebaja menetlusabi taotluse osaliselt ning andis kaebajale

  1. juuni
  2. a määrusega tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja pidi tasuma kaebuse esitamisel riigilõivu 650 eurot või nõude suurust muutes tasuma riigilõivuna 3% nõude suurusest. Kaebaja pidi ka teatama, millises vormis ta asja läbivaatamist soovib. X vaidlustas ringkonnakohtus halduskohtu
  3. märtsi
  4. a määruse resolutsiooni punkti 2, millega teda kohustati tasuma riigilõivu, kuid Tartu Ringkonnakohtu
  5. novembri
  6. a määrusega tema määruskaebus tagastati. Ringkonnakohtu määrus ei olnud edasikaevatav (

§ 119lg 1).

Seega jõustus halduskohtu

  1. juuni
  2. a määruse resolutsiooni p 2 Tartu Ringkonnakohtu
  3. novembri
  4. a määrusega, mille kaebaja sai kätte
  5. novembril
  6. X ei ole tasunud riigilõivu kohtu antud 10-päevase tähtaja jooksul ega ka käesoleva määruse tegemise ajaks. Kaebaja ei ole kohut teavitanud riigilõivu tasumisest ning tasumist ei ilmne ka kontrollimisel kohtute infosüsteemist. Samuti ei ole kaebaja teavitanud soovist muuta kaebuse nõuet selliselt, et tal oleks võimalik tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le
  7. Vastupidi, kaebaja ringkonnakohtule esitatud määruskaebusest nähtub, et ta ei pea nõude vähendamist põhjendatuks.
  8. Kohus on seisukohal, et X kaebust ei ole võimalik menetleda, sest riigilõiv on tasumata. Riigilõivu tasumata jätmine on asja läbivaatamist takistav puudus

§ 121lg 1 p 2 tähenduses.

Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse

§ 121lg 1 p 2 alusel.

7.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu 2 3-22-1292 menetluses olnud. Kaebusega uuel kohtusse pöördumisel tuleb aga arvestada riigivastutuse seaduse § 18 lõikes 2 sätestatud tähtajaga ja vajadusel taotleda kaebetähtaja ennistamist. 8. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.