2-21-8647/23

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Otsuse tegemise aeg ja koht 28.02.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-8647 Tsiviilasi A. K.i (K.) hagi R. O. vastu S. K.i põlvnemise tuvastamiseks ja S. K.i hagi R. O. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 5420,96 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I: S. K. (ik. xxxx; viibimiskoht: xxxx, xxxx) Hageja II ja S. K.i seaduslik esindaja: A. K. (ik xxxx; viibimiskoht: xxxx, xxxx) Hagejate lepinguline ivokaurit@gmail.com) esindaja: Ivo Kaurit (e-post: Kostja: R. O. (ik. xxxx; elukoht: xxxx) Kostja lepinguline esindaja Olga Väina RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A. K.i (K.) hagi R. O. vastu S. K.i põlvnemise tuvastamiseks.
2. Rahuldada osaliselt S. K.i hagi R. O. vastu elatise väljamõistmiseks.
3. Lugeda tuvastatuks, et A. K.il xxxx sündinud tütar S. K. (i.k. xxxx, sünd registreeritud xxxx Tallinna Perekonnaseisuametis) põlvneb R. O.st (ik. xxxx).
4. Välja mõista R. O.lt elatis tema alaealise tütre S. K.i ülalpidamiseks perioodi 31.05.2021 – 31.12.2021 eest 754,08 eurot ja alates 01.01.2022 kuni xxxx (hageja täisealiseks saamiseni) 213 eurot 44 senti kuus (baassumma 200 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43 eurot 44 senti ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot). Väljamõistetud jooksvat elatist tuleb indekseerida iga aasta
5. aprillil vastavalt PKS § 101 lõigetele 3 ja
7. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
8. Jätta menetluskulude rahaline suurus kohtuotsusega kindlaks määramata.
9. Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks 200 euro jooksva elatise ulatuses kuus. Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 (viie) kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Juhindudes tss § 164 lg 1 ja § 168 lg 6 sätestatust peab kohus õiglaseks jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuna kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda, ei määra kohus kohtuotsusega kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Vastavalt TsMS § 178 lõikele 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega kulude jaotus kindlaks määrati. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded.
10. 31.05.2021 kohtusse esitatud hagiavalduse kohaselt elasid A. K. ja R. O. koos alates 2016.a veebruarist ja sellest suhtest sündis xxxx tütar S. K.. Isa kannet S. K.i sünniakti kantud ei ole.
11. A. K. ja R. O. läksid lahku 2020.a jaanuaris, mil A. K. lõi R. O.t noaga, misjärel ta vahistati. A. K.ile määrati karistuseks 4 aastat ja 9 kuud vangistust. Ta kannab karistust xxxx. Tütar S. K. on käesoleval ajal koos emaga vanglas ja saab seal olla kuni nelja aastaseks saamiseni.
12. A. K. palub kohtusse esitatud hagiavalduses tuvastada, et S. K. põlvneb R. O.st, sest lapse isadus on kuni käesoleva ajani tuvastamata.
13. S. K. palub R. O.lt välja mõista ka elatis seaduses sätestatud miinimummääras alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja ema sõnul on laps küll koos temaga vanglas, kuid tema ülalpidamiskulud kuus on kokku 584 eurot, millest söögiraha on 250 eurot, riiete ostmise kulu 50 eurot, hügieenitarvete kulu 100 eurot, kulu tervishoiule 50 eurot ja muud püsikulud moodustavad kokku 134 eurot. Hageja väidetel saab ta lapse jaoks toitu vaid korra nädalas ja lapse toiduna antud liha ta sageli kasutada ei saa. Hageja leiab, et kostja peaks kandma poole lapse ülalpidamiskuludest.
14. Hageja A. K. esitas dokumentaalsete tõenditena oma rahaliste vahendite aruanded Xxxxt, taotlused lapsele asjade toomiseks vanglasse, arved tellitud kauba eest ning taotles määrata käesolevas kohtuasjas DNA-ekspertiis. Kostja seisukoht esitatud hagi suhtes.
15. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et tal olid suhted A. K.iga, kuid kuna viimasel olid suhted ka teise mehega, ei ole ta kindel kas tema on S. K.i isa. Kostja on nõus ja soovib samuti, et käesolevas asjas määratakse DNA-ekspertiis S. K.i isaduse kindlaks tegemiseks, millest sõltub ka see kas ja kui palju ta elatist nõus maksma on.
16. Kostja sõnul on ta teadlik, et elatise miinimum määras nõudmisel ei pidanud hageja tõendama lapse ülalpidamiskulude suurust, kuid käesoleval juhul on hageja esindaja kostja hinnangul lihtsalt sobitanud elatise miinimummäära 584 eurot väidetavate S. K.i ülalpidamiskuludega, mida kostja õigeks ei pea. Ainuüksi asjaolu, et töötasu alammäär riigis on 584 eurot, ei saa olla aluseks temalt 292 suuruse elatise väljamõistmisele eelmisel aastal.
17. Kostja on seisukohal, et elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada ka vanemate varalise seisundiga. Arvestades asjaoluga, et S. K.i ema A. K. viibib koos lapsega Xxxx, 2 on seal täielikul riiklikul ülalpidamisel, ei kasutaks A. K. ilmselt ka lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatist lapse huvides, mida ta PKS § 100 lg 2 teise lause kohaselt kohustatud tegema on.
18. Kostja sõnul ei ole hageja poolt väidetud lapse ülalpidamiskulud ka kuluartiklite lõikes põhjendatud, sest laps on koos emaga vanglas, saab sealt toitu, nagu emagi, ning kuna laps on täiesti terve ega vaja eritoitu, ei saa tema söögirahaks kuluda rohkem kui 100-120 eurot kuus. Samuti ei osta A. K. vanglas olles kindlasti oma lapsele igakuiselt riideid ega kuluta ka 50 eurot igakuiselt lapsele ravimite ostmiseks, vaid selleks saab kuluda maksimaalselt 10 eurot kuus. Kostjale on täiesti arusaamatu millised on hageja poolt väidetud lapse igakuised muud püsikulud, mis ulatuvad 134 euroni kuus. Kõige eeltoodu alusel on hageja poolt nõutav elatise suurus kostja arvates ilmselgelt ülepaisutatud.
19. Kohtuistungil ja oma lõplikes seisukohtades leidis kostja, et kuivõrd tema kandis A. K.i kodukindlustuse kulusid korteri Xxxx, eest, mida A. K. tegelikult välja üürib, kostja võttis
20. aastal Xxxx laenu 5000 eurot nimetatud hageja korteri remontimiseks ja ta on seda laenu A. K.i eest tagasi maksnud 300 eurot kuus kuni käesoleva ajani, samuti tasus kostja korteri kommunaalkulusid ajal mil hageja kannab vanglakaristust ning on tasunud ka arveid korteri Xxxx eest ning kandnud raha A. K.ile vanglasse lapsele kaupade ostmiseks, samuti kandnud raha üle ka kostja esimese lapse jaoks ning seda last kasvatanud, kuigi ta ei ole A. K.i esimese lapse bioloogiline isa, ja tegelikult on S. K. koos oma emaga Xxxx täielikul riiklikul ülalpidamisel ning vale on A. K.i väide nagu saaks laps vanglas süüa vaid korra nädalas, nõustub kostja maksma elatist S. K.i ülalpidamiseks alates 17.12.2021 ehk DNA ekspertiisi tegemisest kuni tema täisealiseks saamiseni 190 eurot kuus.
21. Kostja esitas dokumentaalsete tõenditena tõendeid eelmises punktis märgitud kulude kandmise kohta A. K.i eest ning pangakonto väljavõtte selle kohta kui palju ta A. K.ile raha üle kandnud on. Hageja lõplikud seisukohad
22. Oma lõplikes seisukohtades leidis hageja, et kostja ei ole esile toonud asjaolusid mille alusel saaks temalt elatise välja mõista perioodil 31.05.2021 – 31.12.2021 alla seaduses sätestatud miinimummäära, mistõttu on põhjendatud kostjalt elatis hageja ülalpidamiseks nimetatud perioodil välja mõista 292 eurot kuus.
23. Kuna alates 01.01.2022 hakkas kehtima perekonnaseaduse uus redaktsioon alaealise lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmisel, peab hageja põhjendatuks kostjalt välja mõista elatise alates 01.01.2022 216,59 eurot kuus koos märkusega, et väljamõistetud elatise aluseks olevat baassummat tuleb suurendada iga aasta
24. aprillil vastavalt Statistikaameti poolt eelmise aasta kohta väljastatud andmetele tulenevalt keskmise brutokuupalga ja tarbijahinnaindeksi muutustest protsentuaalselt. Tarbijahinnaindeksi muutuse võrra suureneb baassumma ise ning keskmise brutokuupalga suurenemise võrra suureneb baassummale lisatav summa (3% keskmisest brutokuupalgast).
25. Hageja palus tunnistada kohtuotsus väljamõistetava elatise suuruses ka viivitamatult täidetavaks. Kohtuotsuse põhjendused
26. Kohus, kuulanud ära kohtuistungil poolte seletused, ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja asjas läbi viidud DNA-ekspertiisi tulemusi, asub seisukohale, et A. K.i hagi R. O. vastu S. K.i põlvnemise tuvastamiseks kostjast kuulub rahuldamisele. 3
27. Materiaalõiguslikuks aluseks põlvnemise tuvastamise nõude rahuldamisel on Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 94 lg 2, mille kohaselt tuvastab kohus lapse põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.
28. Kohtu hinnangul tõendavad kostja isadust hageja suhtes asjaolu, et A. K.i ja R. O. vahel olid lähedased suhted ja kooselu alates 2016.a veebruarist kuni 2020.a jaanuarini, mille üle poolte vahel vaidlus puudub, ning, et xxxx.a sündis A. K.il tütar S. K.. Isa kannet S. K.i sünniakti tehtud ei ole. Lisaks on R. O. isadus S. K.i suhtes tõendatud ka DNA ekspertiisiaktiga nr 21E-GE0943, mille kohaselt ei ole R. O. (ik xxxx) isadus S. K.'i (ik xxxx) suhtes välistatud, vaid R. O. saab 99,99999993% tõenäosusega olla S. K.'i (ik xxxx) bioloogiline isa.
29. Materiaalõiguslikuks aluseks elatise nõude lahendamisel alaealise lapse ülalpidamiseks on PKS) § 96 ja § 97 punkt 1, mille kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning alaealine laps on õigustatud elatist saama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist nagu on märkinud oma mitmes lahendis Riigikohus (vt Riigikohtu
30. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 p 17, Riigikohtu
31. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13 jt). Elatise nõude esitajaks ehk hagejaks kohtus on alaealine laps, keda esindab kohtumenetluses tema hooldusõiguslik vanem ehk seaduslik esindaja vastavalt PKS § 120 lg 1 sätestatule.
32. Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PKS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus
33. jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-21-165-13 p 15). Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu
34. mai
35. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu
36. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1118-12 p 15).
37. PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena). Kuni 31.12.2021 sätestas PKS § 101 lõige 1, et igakuine elatis ühele lapsele ei tohi olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Riigikohus on oma lahendis
38. oktoobrist 2012.a. tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 16 ja 16.01.2013.a. lahendis p 17 märkinud, et PKS § 101 lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt RK lahend 3-2-137-11 p 12). Alates 01.01.2022 kehtiv PKS § 101 sätestab, et - igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa (lg 1); - kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (lg 2); - igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
39. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult 4 avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (lg 3); - baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
40. aprillil (lg 4); - vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel (lg 5); - kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga (lg 6); - kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat (lg 7).
41. Eeltoodud seadusesätetest tulenevalt tuli nii enne kui ka pärast 01.jaanuari 2022 elatise suuruse kindlaksmääramisel arvesse võtta nii lapse vajadusi kui ka vanemate varalist olukorda. Käesoleval juhul puudub vanemate vahel vaidlus selles, et nad peavad oma alaealist last üleval pidada võrdses proportsioonis ning hageja ei ole esitanud kostja vastu suuremat elatise nõuet, kui seaduses sätestatud elatise miinimummäär.
42. Kohus on seisukohal, et vaidluse lahendamisel poolte vahel tuleb arvesse võtta ka seda, et alaealine on koos oma emaga Xxxx, seega vähemalt osaliselt riigi ülalpidamisel, mida ei vaidlusta ka A. K., mistõttu nõustub kohus kostjaga, et lapse ema poolt paljasõnaliselt väidetu, et lapse ülalpidamiskulu kuus oli eelmisel aastal 584 eurot ehk kahekordne enne 01.01.2022 kehtinud elatise miinimum, ei ole õige, vaid hageja ema on lihtsalt sobitanud elatise kahekordse elatise suuruse väidetavate hageja kuludega. Kohtu hinnangul ei tõenda ka hageja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid tema kulude suurust 584 euro suuruses kuus. Osadel tõenditel esitatud kulud ei ole seostatavad üldse S. K.iga ning ka A. K.i rahaliste vahendite kasutamise aruandest Xxxx on küll näha, et ta on ostnud midagi kauplusest, kuid mida ja kas endale või lapsele sellest ei nähtu. Seega ei ole kõik ostud kindlasti tehtud lapse huvides ja tema jaoks.
43. Kõige eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et alates 01.01.2022 tuleb kostjalt väljamõistetava elatise suurus kindlaks määrata kehtiva PKS § 101 alusel järgmiselt: - elatise baassumma on käesoleval aastal 200 eurot (lg 3); - nimetatud summale tuleb juurde liita 3 % 1448-st ehk 43,44 eurot, mis on
44. aasta Statistikaameti keskmine brutokuupalk (lg 4); - kuna lapsetoetust saab A. K., tuleb maha arvestada eelpool nimetatud summast pool lapsetoetusest ehk 30 eurot (lg 5) ja väljamõistetava elatise suuruseks on seega 200 + 43,44 – 30 = 213,44 eurot. Kohus on seisukohal, et kostjat tuleb eeltoodust tulenevalt kohustada maksma elatist S. K.i ülalpidamiseks alates
45. jaanuarist 2022 kuni xxxx (hageja täisealiseks saamiseni) 213 eurot 44 senti kuus (baassumma 200 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43 eurot 44 senti ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot). Elatist tuleb indekseerida iga aasta
46. aprillil vastavalt PKS § 101 lõigetele 3 ja
48. Kohus on seisukohal, et elatise maksmise kohustus S. K.i ülalpidamiseks tekkis kostjal 31.05.2021 kui hagejad kostja vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise väljamõistmise nõude kohtusse esitasid, mistõttu tuleb elatis välja mõista alates sellest kuupäevast, mitte ekspertiisiga kostja isaduse tuvastamisest lapse suhtes, nagu kostja leiab.
49. Kohus leiab aga, et põhjendamatu ja kostja suhtes ebaõiglane oleks määrata väljamõistetava elatise suuruseks enne 01.01.2022 292 eurot kuus üksnes seetõttu, et kuni nimetatud kuupäevani oli elatise miinimummääraks 292 eurot kuus ehk pool 5 kehtestatud kuupalga alammäärast, sest hageja lapse ülalpidamiskulusid esile toodud määras esitatud tõenditega ei tõendanud, vaid tõe poolest sobitas miinimumelatise kahekordse määra väidetavate lapse kuludega. Ka on Riigikohus mitmes lahendis asunud seisukohale, et elatise minimaalne suurus, mis on võrdsustatud poole kuupalga alammääraga, ei ole enam tegelikus korrelatsioonis lapse kulude ja vanemate võimekusega elatist miinimummääras maksta. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et elatise suuruseks tuleb käesoleval juhul ka enne 01.01.2022 määrata samuti 213,44 eurot kuus.
50. Kohtu hinnangul tuleb aga käesoleval juhul arvestada ka sellega, et kostja on oma esitatud Xxxx pangakonto kohaselt kandnud Rahandusministeeriumi kaudu A. K.ile perioodil 10.02.2020 – 16.07.2021 kokku üle 740 eurot, mida kohus arvestab alaealise S. K.i ülalpidamiseks makstud elatisena, sest muid kohustusi kostjal A. K.i ees ei ole ning viimane ka ise kinnitas kohtuistungil, et kostja maksis talle elatist lapse jaoks kuni kuulis, et hageja on hagi kohtusse esitanud. Eeltoodu alusel on kostjal S. K.i ees elatise võlg perioodi 31.05.2021 – 31.12.2021 eest 754,08 eurot [7 (kuud) x 213,44 (elatise määr kuus) – 740 (makstud elatis)].
51. Kohus on seisukohal, et kostja poolt A. K.i korteri remondiks laenu võtmine ja selle tagasi maksmine, A. K.i korterite kommunaalteenuste eest tasumine või muul viisil kostja poolt hageja toetamine võib tekitada A. K.i ja R. O. vahel muid eraõiguslikke suhteid, kuid kostja poolt A. K.i eest tasutud summasid ei saa tasaarvestada S. K.i ülalpidamiseks makstud elatisena, sest kõigepealt ei saa ülalpidamisnõuet üldse tasaarvestada (VÕS § 200 lg 1 p 1) ning pealegi on ülalpidamiskohustus vanema ja lapse vaheline õigussuhe, mitte õigussuhe kahe vanema vahel. Kohus on seisukohal, et ka kostja poolt dokumentaalsete tõenditena esitaud kirjavahetus messangeris erinevate isikutega, ei tõenda kostja poolt elatise tasumist või lapse ülalpidamiskohustuse täitmist suuremas summas kui kohtuotsuse eelmises punktis märgitud on. Kohtuotsuse viivitamatu täitmine.
52. Juhindudes TsMS § 468 lg 3 peab kohus põhjendatuks tunnistada kohtuotsus hageja taotlusel viivitamatult täidetavaks 200 euro jooksva elatise suuruses kuus. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
53. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 163 lg 1 ja 164 lg 1 sätestatust ning asub seisukohale, et kuivõrd hagilises põlvnemisasjas kannavad pooled oma menetluskulud ise ja elatise nõude rahuldab kohus osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta käesoleval juhul poolte endi kanda. Tulenevalt nimetatust ei määra kohus kohtuotsusega kindlaks ka poolte menetluskulude rahalist suurust. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine.
54. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa, ja TsMS § 132 lg 1 sätestatust, mille kohaselt eeldatakse, et mittevaralise nõude hagihind on 3500 eurot. Juhindudes Riigikohtu 08.01.2014.a. otsuse nr 3-2-1-16513 p-st 19, mille kohaselt on minimaalse elatisenõude puhul tsiviilasja hinnaks kohtulahendi tegemise ajal kehtiv miinimumelatise üheksakordne korrutis, mis on 6 käesoleval ajal 1920,96 eurot (9 x 213,44) ning TsMS § 134 lõikest 1, mille kohaselt liidetakse hagihinda arvutades ühes hagis esitatud nõuded, on käesoleva tsiviilasja hind 5420,96 (3500 + 1920,96) eurot. (digitaalselt allkirjastatud) Piret Randmaa Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 28.10.2022 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 28.02.2022 kohtuotsus. 7